Vaba eestlane , October 7, 1980

              VABA EESTLAIM h teisipäeval, 7. oktoobrü 1980 - Tuesday, October 7, Nr. 7S
saam
3000 m takistus jooks Mariano Sear-težzini
8.37,2ylOXM)0 m jooksus
Martti Vainio 28.48,3 ja 400 m jook-
Septembri keskpaiku toimunud sus Fulvio Zom I 50 62.
heitjate seeriavõistlusöl Tallinnas Naistest Jooksis itaallanna i UU
viis Kumar Laansalu Eesti^^v^^^^ ^^«^^
raheiterekordi 74.04-le. See oa juba ^ J ^ ^ ^ ^ ^^'1^-
vües kord kus ta on seda Eesti re- *
kordit parandanud, alates aastal:
1977 tehtud 68.42-ga; Möödunud Hiina^ arenemas ka
aastal heitis ta 70.06, siis 72.00 ja laskmises. YuJipingsaavutaš^^^^m^^^^
73.50. Tänavu on Eesti kergejõusti- melt uue mailmarekordi Pekingis
kus tehtud rohkeid retkordiuuendu- Hiina ja ÜSA vahelisel maavõistlu­si,
iieist viimane oH viieteistküm- sel, kus metsseälaskmises paran-das
itaallase Giovanni Mezzani ni-
Kuigi Jüri Tamm on samal alal mel olnud maailmarekordi kolme
heitnud üle 80 Ml, ei tule t e m ta- punktiga, saavutades 39<> sümalise
gajärjedN. Ludu korra kohaselt tulemuse. AmeeriMane Martin Ed
arvestusele, kuna need ön tehtud mondson jäi ma^^^ 13 sümagä.
väljasptK)i d^estit- elava eestlase '
poolt;
MUmil JAEk EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
0 kul!i0
Esimene päev T.E.S. Lasteaias oli suureks elamuseks Mia Teosele
ja L.ma Mpale, kelle vahel olev kasvataja pr. Niit katsub võõ­rasta
.^at^ ämmet kõrvaldada ja sõprussidemeid siduda.;
' Foto: Vaba Eestlane
Ungari ja Tshebhoslovakkiaker- kolmas. Teisele kohale jäänud hoi- Jaagupi keskkooli õpilane Peeter
gejõustiku niaavõistlusel Büdapes- laikilanna Märja Wofcke tulemus Pih^gas jooksis ajaga 2.51.13,0.
tis OÜd võitjad ungari mehed ja 2.32.29 on tänavuhe Euroopa pa- Kõik ^^e Vändra maratonid
/ . . . . naised/võites vastaseid 108:104 ja rim. kaasa teinud pärnulane- Laurenti
N. l i i d u mitnaevoiste^ Paremad tagajärjed on Altoja läbis seUe distantsi
võistlustd Odessas ^dl tubli E M tsj^ehhi Ždena Bartonova kuuli- ga ja vanim osavõtja 59-aastane
S ^ " ^ ^ ' ^ ^ " ^ f ^ ^ ^ tõuge täpselt 20 m , teise tshehhi itaalia^, Roveretos jooksis itaa- pärmüane^^^^^^^m^^^
Kaunases uue Eesti rekordi 5572 T„,Hr.h Ilmari kfitt^hPidP fi4.4ft. nn- ^bJ.. i...'L„ A A I A ^ O . ^ ^ . ^ ^ ^ ^^^^^^ ^ ^^^^^^^^ ^
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJ/lRAAMÄT
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja
A. Käbin - VAIM JA ÄiULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
•L/Kaagjärv - AAST^^
piibliteoIoogUisi vaatlusi
Heino Jõe - . L U G U KÄBIST» LUGU lONNUST
Evald Mänd-AASTATE
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCÕÜTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AÄJ^TAT
8 . -
2.—
Margus
^ a u n ^ ^1 ^ - - v ^ 64.48,un- jooksukuulsus Pietro Mennea 4.41.02,0-ga.
^ ^ • ' ^ ^ . J ^ ^ Q ^ ^ ^ Gabor Taiiiase vasarahe^ 200 m^^^^^^^ . . .
t a ^ ^ a s ^ o m a m M 01^^^ 12. ja 13. septembrid peeti Tallin.
^ 7; i i S ! n ^ üksikak^^ Ungarlasest odaviske nud Wmiam Rea, püstitades 8^0- nas Kadrioru staadionil meistri-iema
rmemuseu _ maailmarekordimees FerencPa- g^^^^^^^^^^
..3^^^i^^ W%mm i o i s ^^^^^^ 12.70, kõrgushüpe 1.65, 200 m jocsks ^ ^ j ^ ^ . . ^ ^ ^ eoepmeraalets i-o-"o^n^i' ^tõ ttu -m õ-n ek-s ^em —Bo ky•gn a-s pe-e tud ker-g ejõ-u sü-^s.p. .o.r.t.la.s.e. .d. osa/ võtsid, muuseas
25,18, kaugushüpe 5.80, odavise kuvõistlustel jooksis P. Mennea Moskva olümpiaadil, kõrgushüppes
35^ jä 800 m jooks 2.15,9. Selle ;
tulemusega jäi ta kaheksamiale • , ; ••\'\ r v
• ^ . Londonis peetud Inglismaa
S®@rdilSlSpk81tskliit lustel juhtus nü, et võistluse kes-
^ tel parandati Inglismaa teivas-
Itaalia ja Soome vahelisel kerge- hüppe rekordit tervelt seitse kör-jõuštiku
maaVõisÜusel võitsid da.KeithStock ületas 5.52, 5.55 j a
itaiallased meeste poolel 42 punkti- 5.57,VBrian Hooper aga 5.54, 5.56,
ga ja naiste poolel 23 punktiga. 5.58 ja 5.59. Olümpiamängudel
Parimaid tagajärgi võistlusel saar kuldmedali saanud Alan Wells oli
vutasid: 110 m tõkkejooksus Arto 100 m jooksus esimene tagajärje-
^ Bryggare S 13,82, 100 m jooksus ga 10,36. Külalisvõistlejate esikoh-
Pietro Mennea 110,23, 400 m jook- tadesttdeb märkida MiM^^^
sus Mauro Zulianll 46,53, 800 m methi odaviske tagajärge 83.44,
200 m ajaga 20,29.
Kohtla-Järve kergejõustikumeist-rivõistlustel
Voka uuel staadionil
tõukas Ahto Paavo kuuli 18.70 ja
uue maailmarekordi saavutanud
Gerd AVesšihg. Vigastus ei lubanud
teda oma põhialal kaasa võistelda,
kuid ta Võttis osa kaugushüppest,
kus ta tagajärjega 6.87 jäi kol­mandale
kohale.
Tulemusist on märkida: leedu­lase
A. Sabonisa kaugushüpe 7.25,
heitis ketast 53.16: Sulev '^o^^^
hüppas kõrgust 1.95. f^-ff^^^^'!^'' • • ' teine A. Lumi 2.00, E. Rohula kuu-
• \/^•..litõugei^.^^^^
Prahas ühes pargis toimus jooks- * -
_ _ «^^^^jalehe .,Ru^^
jooksus Jorma HärkönenS 1.49,5, ameerMaseBrian^^^^^^^^ Ka^i^
!kettahfiitesl!ilarkkuTüokkoS6^^^^^^ G. '^seldistantsü tule meeste jook-'j^^^^^^^^
kõrgushüpe Paolo Broghi I 2.23, Capes 20.10 ning Rodney Müburni ^us ^viiendale kohale tarüane Ean spordiliidu) koondmeeskond 92:74,
5000 m Vittorio Fontanella I tulemus 110 m tõkkejooksus 13,69. Sellik. ^^^^^^^^^^
13.50,2, kaugusiiüpe Giovanni . ^ . ' « ,,föri.60"vahek(MTaga 90:74. ,,K^^^^^
Evangelistil 7.72, kuulitõuge Reijo ' l^i" parimaks korvikütiks oliHei-
Stählberg S 20.14, Teise päeva tu- Ameerika ühendriikides Eügenes Eestis on üheks hilissuviseks, Enden.
lemustel olid esikohtadel: 200 m jooksis endine 5000 mmaailmare-spordisündni^^ *
jooksus Mauro Marciorettõ 121,44, kbrdiomanik DickQuäxUus-Mere- Vändra maraton. tänavu oli •
vasaraheide Harri Huhtala § 75.52, maalt maratoni, saavutades oma jooksjaid 56. Esikohale tuli tartla- N. Ludu juunioride moodsa viie-
.1500 m jooksus Vittorio Fpntanel- isikliku tippaja 2.10.47, mülega ta ne Aare Kuum ajägä 2.27.05,0,,tei- võistluste. meistrivõistlustel tuli
la 3.50,2, kolmikhüpe Jussi Paronen tõusis t t o seks tallinlane A. Järv 2.30.59,0, kolmandale kohale Tallinna Pe-
S 16.22, teivashüpe Rauli PudasS kohale. Naiste edetabelis samal kolmandaks läti jooksja ja viies dagoogiliše Instituudi kehakultuu-
5.30. Sama tulemused saavutasid ka distantsil asus esikohale ameerik- jälle tartlane T. Tali 2.37.26,0. Vii- rlüliõpilane Toomas Kajak. Tema
Tapani Haapakoski ja Antti Kaliio- 4ane Loraine MoUer ajaga 2.31.40 mane on Eesti juuniorite rekord, kogusumma oli 5552 punkti (esiko-mäki.
Odaviske Aimo Aho S 85.60, ja on selle tulemusega maailmas Ka noorte rekord uuenes, Pärnu hale tulnud venelase 5594 kõrval)
TERRKUNGLA JUUBELIALBUM (TM. Rahva­tantsijate
Rühm) 15.-^
Juhan Kangur— VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5®
Hannp Kompus--mJSTUTAmTAN
• ••-JÄRELE t ::
Enn Nõu —VASTUVETT • , : 5.^-
Anna Ähmatova — Marie Ünder REEKVIEM
Herbert Michelsön — KODUMAALT VÕÕRSILE 10^
Herbert Michelsön - SKAUTLIKUL TEEL 3.-
Herbert Mchelson - IWORSOOTÖÖ RADADEL 3
Herbert Mchelsori —EESTI RADADEUr 9—
ESTONIAN OFFIGIÄLGUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi 5w—
Karin Saairsett--LOHENGRIM L A H K U M A 4.51
Herbert Salu - UTOOPIA JA FUTUROLOOGIA 4.5®
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu) S.^
flona Laanaaa-- MIS NEED SIPELGAD ( 1 ^
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.—
August Kubja - MÄLESTUSI kODUSAARELT 2v-
Leho Lumiste— ALAMUSE ANDRES (biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust) 6.65
Leho Lumiste — ATLANDI AKNAL 21§
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50
Ants VommRISTSÕNAD n 2.25
Ants Vomm — RISTSÕNAD IH 2JJ5
Ants Vomm—RISTSÕNAD IV 2.25
Ants Vomin — MINU HING (luuletuskogu) 20.—
Ants Vonm — VARJUD (hiiüetuskogu)^^^^ S.—
Salme Ekbaum—AJATAR(hmletnskogn) 4^
Aarand Roos — JUJVLVLAGA, KARS JA ERZURUM 4^
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6.-
Jöhan Fitka - RAJÜSÕLMED 8.8®
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 6.—
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (Inuletuskoga) 1;50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14.-
Einar Sanden — LÕOJANGUL LAHKUMINE TAL-"
: : .'LINNAST-. :
35
35
$ 1 . -
$ 1 ^
85
46
35
St
50
50
50
^
30
30
30
20
30
30
30
30
40
50
30
30
40
40
30
30
30
50
KALEVIPOEG (õppe. ja tööraamat lastele) 2.- 5®
ÕPETA MIND LUGEMA I( õppe-ja tööimm^^
kooliealistele lastele värvitrülds) 4o— 4®
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe. ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5^ m
EESTI KEEWS.HAR#ItJSTl!tr ;. 3^.^:^^5^^^^
10.
Mõtles saada isa kombel elektri­inseneriks,
ent pidi esialgu leppi­ma
korrespondendi viletsa palga­ga
ühes vääriskivide firmas, kus
ta kohhe aasta pärast direktori
kohale tõusis, peagi aga tborkivide
hankijana ühele teisele firmale, ho­buse
seljas lõputuil kiltniail ja
dzhunglite veeril ringi liikus, tehes
kaupa garimpeirodega, -^vääris­kivide
otsijate kõrilõilcajalik sugu,
kes igas ostjas nägi ohvrit, ent siin
sattus äkki kavalalt teadlikule, kes
maksis ausa hinna ka siis, kui ise
ei mõistriudki küllalt küsida!
Jah, Hans Stem taipas ja taipas
juba üsna varakult, et ausus tasub,
kas just üldse ja põhimõtteliselt
ent khidlasti äris, mille hurgäki-viks
oli kujunend üldine pettus!
feestap müüs ta ka süturema süda­mevaluta
oma Saksamaalt kaasa-akdrdiom,;
ning saadud
- eest asutas. '45. a.'isikliku
toorkivide äri, hakates peagi neid
ka lihvima, uudsepäraseisse ka­vandeisse
mugandama. Ja kui siis
Nikaraagua president Anartasi')
Sompza, toosama, kelle poliitiline
karjäär hilju aja eest liii näotult
lõppes, '51. a. häil päevU temalt
oma kallimale $22.000.— dollarlise
akvamariin kaelakee ostis, oli
Sterni tähelend kindlustatud, ning
mehe nmiielgi, niiöelda, oma õige
mõte sees.: /
Vaatlen kive, ehteid ja suuri,
töötlemata kvartsikamakaid, tun­des
meeli otsegu ujuvat, senitund­matusse
• maailma ^ — seletamatu
kerguse ja sujuvusega heljuvat
kaugete kiltmaade süga^^isse,
mägede südameisse, dzhiinglijoge-de
kaldaveerüe... Brasiilia uhkus
— akvamariinid, millede rohekas-smine
sädelus süveneb sügavsini­seks;
turmaliinide vahelduv rohe­line,
heleläbipaistvad kui haprad
rohulibled vastu päikest, või kä
petvalt sinaragdrohelised kui, jah,
saab olla üksnes puhas vesi, mil­lesse
paisand oma roheluse lopsa­kas
varasüvi; kvartsi soost topaa-:
sid, odav-pruunidest kuldkollaste
vääristopaasideni ja sealt edasi
shampuse roosakasse läbipaistvus-se
— Brasiilia keisertopaas, ainu­laadne
kogu maailmas, sõpruse
sümbolid on aga kõik juba muist­seist
aegadest, halbade unede ja
murede peletajad; yberülli soõšt
uhke smaragd, ehtind.kunmgate
sõrmi ja mõõgatuppi teab mitmed
aastattihanded j a siis, muidugi^ too
lilla, millele kreeklased andsid
kummalise nime _ ametüst, äia-seletatult
— kame, õigemini -
mitte purjus — valmis kaitsma
oma kandjat vägijookide kurja
vastu, sest kreeklased, nii uljad-julged
kui nad ka muidu olid, pel-gesid
igasd^üseid äärmusi, pida­des
suurt armastust se^eks hullu­meelsuseks,
ning ;püüdes hoiduda
tempudest, milliseid sif^itab täis­vereline
veinikarikas, täitsid rif^d
selle igaks juhuks enne poolenisti
veeffa; opaalegi leidub siin lausa
võistlevalt Austraaliale ja siis:
krüsoberülle, kässi-silmi, kusitsü-
^te, rodoliite, granaate, püroope,
hideniite, rubelliite, kaltsedonl,
türfeiisi. lapisläsulit ja amatsomite,
nin? üle nende, Issand teab veel
mida ~ igasuguseid lihvit kive ja
kivimeid, haruldase mustri ja toi­mega
plaate, mis näevad välja
kui maalid, kui akvarellid võS ül­latavalt
graatsilised tushijoonisecl.
Ootamatu on see sädelev tunne­tuste
teekond kivide ja mineraali­de
isepärasesse maailma, millest
vaevalt saab mingit õiget aimu
Tiffani või Cartier'i leti ees istu­des...
See on maailm, kuhu on
lõpmata m'õnus külla tulla, on ise­värki
ekolopgüiselt avardav ela­mus,
mis küllap edaspidigi, liikib
elü-imede küda ka peotäie ükskõik
millist maaki, kruusa- ja livatera-keseni
jalge a l l . . .
kogeme, k a teistes linnades, oleme
tagasi rappuvas, õõtsuvas, kolise­vas,
mürisevas, bensiinilehaseslin-nadünaamikas,
müle sedapuhku
läbime Vaid mõne näruse kruseiro-kuluga.
Masstransport on siin,
noh, massiline ja ka hinnalt mas-sile.
• • • : • - •
Hetkel aga edeneb jalge äi! ran­naga
rööbiti kulgeva kõnnitee
kunstipärane must-valge mosaük,
vasemal jookseb kaasa rannaliivik,.
kus mõned heidutamatud vabas
ohus veel vastu õhtutki hoolitsevad
oma maise ihu eest, tehes kas j oga-hai^
utusi vöi punnides isomeetri-kat
või ühtselt sörki lastes, kõms-
Atlandi rahulik kohin, millesse aeg­ajalt
hajub kaldale jõudnud lauge
laine sume plahvatus; otse: ees si­kutab
Valges treenirigiilikonnas
noormees paela otsas isemeelset
oseloti^kutsikat; paremale jääb
pargitud autode aästa-aja kohaselt
veidi sõre ent värvikas rida, nende
taga vurab õhtuselt tihe liiklus
ning selle taga särahtab tuledesse
äriakende j a restoranide lõputu va-
;nik. • ' ,
Päris 'Õihtu algab tükkis hiljem,
riõnda on süs ka restoran, kuhu
siseneme, sootu tühi. Ent mis sel­lest,
kui aknast käib vaade iile
vältimatu tehnoloogia ometi lausa
lõ^^TiiUssey;. r!..'.'
Hiljem bussis; ei küll oska arva­ta
kui palju neid linnas on 'ja nagu
Ent nagu ei tahaks päeva just
sel konibel veel lõpetada, sestap^
teeme hüise jalutuskäigu hotelli ta­ha
mäkke, kunagise keiserliku pe­rekonna
ja praeguse elüdi lemmik-1
kiriku juurde, mille valgustet tor­nide
heletus koQs eksootüiste pal­mi
süuettidega nii üpris romanti-liseit
joonestub vastu tumedat lõ,u-|
napoolkera taevast.
All raudväräti juures, laial, tah-mund
kivilaamal kui muistsel ohv-rialtaril,
põleb küünlaid, vilgitseb
neid kä suitsund müüritühemikes
rambma mäkkekulgeva tee .ääres,
levitades sumedas õhtus Aafrika
jumalate kristlusse imbund sala-pärai,:
kerget öondomble müsti­kat.
Äkki — punase vaibaga kaet
trepid ning ootamatult oleme üle­val
— taas keset 'pulmi! Laulatus
on möödas, elegantsete õnnesoovi-jate
rida valgustet kü-ikuväljakui
.ön-pikk.:\-''-: • , '
Hoone sUured, peenelt nikerdet
puu-uksed on juba sulet, ont käär­kambri
omad teises otsas lahti;
seal talitab mulatist kirikuteener,
lubades meü lahkelt siseneda. Va­na,
18. saj. pärinev, üpris intümne
pühamu tuhmjas kullas, valge tüll-pitsiga
altaril ning seinte ääres
• konsoolidel, kameeliaist nõretavad
kõrged korvid kaunistavad kesk •
käiku, kuhjudes altari lähistel pär
ratuks hulgaks Neitsi Maarja kuju
ümber — Nossa Senhora da Glo-ria
-- nägu teda siin hüütakse.
Ent ei teragi kameeliate raskelt
magusat lõhna!— mis selliste
kuhjade puhul peaks olenia hinge­mattev.
.. ;
Ent jah — plast ju ei lõhna, ha­kates
oma lõhnatult salakavalal
kombel imbuma juba metafüüsi-kassegi,
kogen samas noid lüli ta­sahilju
puudutades. J a ei pääse
sinagi temast, Neitsi Maarja, kuigi
ta ei ripu sul kõrvas ega keerdu
võruks randmel... Aga siis, oled
ise kah vaid koopia iihest unepära-sest
origtQalist, mis veelgi imepä-rasemaü
asjaoludel asub juba teist
sajandit Portugalis.
Juhtus see nõnda: esialgselt oli
siin kiriku kpiial eraku hütt, kes
J671 a. võttis ette ja meisterdas
ülikauni Maarja kuju, seda kahe
ingli abiga, nagu kinnitab legend;
17 a. hüjem, koos oma imettegwa
.pühakujuga reisul tagasi Portuga­li,
hukkus laev, ent mitte kuju,
selle uhtusid helded lained Lago-ses
rannale . . . Brasiillased aga
pole tänini kaotand lootust-.: et
kord toovad nad kuju tagasi ta õi­gesse
sünni- ja kodupaika, Nqssa
Senhora da Olora — Neitsi Maarja
kirikusse sün mäenukil.
„Plast hakkab ikka enam ja
enam neelama ehtset", ohkan ki-Äust
väljudes ,,Aga seejuiu:es on
ta ju ometi ise kah eht — eht
plast", vastab mu elukaaslane jul­ma
loogikaga... Noh, mida teha
seesuguse tõega?