Vaba eestlane , February 2, 1982

              Hr. 9 Nr. J). VABA EESTLANE teisipäeval, 2. veebruairil 1932 - Tuesday, February 2,1982 lk. 5
^aelile ei meetdi
lada tuuma-iktorid
araobici
Iddes
L AWV -^Iisraeli tuumafüü-.
arvavad, et Kanada püüe
CANDU tuumareaktoreid
ia maadesse ohustab Iisraeli
loiekut ja võiks põhjustada, et
e riik peab ümber hindama
tuumaenergiasse puutuvad
kohad ja plaanid. Ottawas
Kanada keskvalitsuse esinda-t
Iisraelil pole mingit põhjust
üle muret tunda, kuna Kana-,
tee ühtki CANDU müüki maa-
, kes keelduvad: allakirjuta-internatsionaalsele
tuuma-ia
kokkuleppele, • lisaks veel
e julgeoleku nõusoleku lepin-
Kanadaga.> Iisraeli füüsik üt­et
Kanada reaktorid kasuta-jrikastatud
uraaniumi isotoope
, mida saab kasutada plutoo=
i produtseerimiseks, mis ön
iseks osaks aatomrelvades.
ID
- I I ' "
lisiiiniimiiiyi
K a CHAPa 2180 Hurontario St., 279-7663
XaXSSVAUlS .CKAFEl 43« Roiicesvalles Ave.
533-7954
a'!<iMi 001005 taeis)
VDSKE CHAPEL 2357 Bloor S t W.
"•: - 767-3153 - V
• 0£F-llueStreelPaiklngalBllC3upeIf. •
liv, väärikas ja individuaal-lelepanü
r. osutav teenimine,
la parkimisplatsid kõikide /
matusemajade juures ^'
:-:^.-r
E E L K T O R O N TO
fA ANDRESE KOGDDm
Jarltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
Toronto, Ont. M6G 3K6
17 Frank Cresc.
feL 656-5248, kirik 923-5172
lap., 7. veebr. JUMALATEE-IS
kell 11 homm. Jumalatee-lele
järgneb : kohe täiskogu
)lek. Ingliskeelne jumalatee^
k e H l p .
lap., 14. veebr, kell 4 p.l^ JIJ-L
T E E N I S T U S , püblitund al^u-'
|keU3p.l.
3TAJA KÕNETUNNID teisip.
fljap. 6—8 kiriku käärkambris.
I R O N T O EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
I Tel. 465-0639
Pastor K. Raid
36 Bards Walkway,
Mowdale, Ont. M2J 4T9
Tel. 499-6488.
ABÄDUSE KUULUTUSE"
[Qsaated igal pühapäeval kell
3 p.l, WHLD 1270 kc.
apäeval, 7. veebr. keU 10.15
P Ü H A P Ä E V A K O O L , ken
homin.; JUMALATEENISTUS,
iuse nõukogu tervitusi, J . ja
edrivokaalduett. Issanda sur-
Qälestamine. .
1 6.00 õ. . noorte^ tunnistusi,
ekoor, juhatab Cli. Kipper.
TORONTO EjESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Church, 45' Davenport
Jutlustaja AUan Laur,
72 Appleby Cres.
[Markham, Ont. L3R 4L2
Tel. 477-6248
jpäeval, 6. veebr.-kell 7 õ.
jLITUND. Dr. Mart Leesment
fceb teemal ;,Efesuse kin\
fhapäeval, 7. veebr, kell 1.15
jühapäevakool lastelo ja täis-lanuüe.
Keil 2 p.l. J U M A L A -
|NISTUS. Kõneleb Allan Laur,
Ingrid ja Eveil vSö(l:;rholra.
)A SURMA MÄLESTAMI-
(Buss Eesti .Kodust keil 1.15
[isipäeval, 9. veebr, kell 7 õ.
IVEÕHTU.
Pühapäeval,i 24. jaanuarü pidas Olaf Tanunark E. V. aktusekõnelejaks abipraost Tõnis Nõmmik jumala- 1 •
teenistuse „Eiiatare'' seltskondil- Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse ^^eWoM mm^% - Myysekalises
kus ruumis. Organist Georg lital @sc"s rakendatud Estoüia segak©^r
oli kaasa toonud oma elektroonore- i
Ii, miUel ta meisterlikult esines. Anne Tüll koostas ja lavastas möödonnd suvise Killamängude kava. Nüüd ^ jäug olnud T. E .
Puudub ju „Ehatarer' oma klaver. Seltsi esimehe kohustes tegev eelseisva Eeist! Vabariigi 64. aastapäeva kava kujundamisel. Ta jutustab ela-
Praegu organiseeritakse ja sea- ^^^^ ' " ' "g hingega, oma tööle kaasa elades senist töödj nähes oma ees sündmust juba tervikuna, k i s ta OHU
takse üles raamatukogu Lydia Ja J^atsunud rakendada Eesti Vabariigi aastapäeva mõt^t ning püsivaid sihte,
Adu Abelm'i vdlmiud kaasabü ^^^^ ^^^^^^ tänavune siiski idee, näitamaks eesti meeste eesti rahvusliku sündmuse kavas '
,^£.naiare ranvas on üldiselt ^i^^^^ ^^^^^ mõningate asjaolude vabadusvõitluslikku kontinuiteeti, esinemiseks.
Koige^a ranui, kahju amult et pai- ^õttu varem väljakuulutatust ühe asetada mõne sõjaveterani noored Sellele" järgneb Eesti hümn ja
3ud 3aid tulemata ja selletõttu on ^ähala võrra edasi''lükata ja toi- tema kõrvale. Mälestamise lõpul Üpud viiakse noorte poolt välja,
momngaid ruume veel saadaval. j^ub nüüd pühapäeval, 28. veeb- „Estonia" koor laulab R. Toi A. Tüll ütleb täienduseks, et ka-ruarü
kell 3 p.l. eelmistest aasta- poolt Arved Viirlaidi sõnadele loo- va koostamise kpösok^^
test tuttavas Toronto ülikooli Con- dud laulu. ^ :gisel:jrtiljem^^
vocation HalHs. Kuid A. Tüll ütleb, et ta tahab nüd täielikus k^^
Eelmistest aastatest tuttavas pakkuda uut ja hea kvaliteediga E. V. aupeakonsul I. Heinsooga,
ü tuleb Suur-Tororitos "^ö^^is on kujundatud ka kava ül- m laialulatuslikult haaravat ka- Tema ise tahaks selle sündmuse
e uus hädaolukorra te- ^^^^ väline ilme. va just muusikalises osas. Muus sisi^ koostamisel pugu suunata lu-osas
ütleb tervituse väliskülalistele levikku, kuna ei saa vaid minevik-noör
advokaat Toomas Marleyr Vaadataj v^^^
tervituse e e s t l a s t e f e f i . Y ^ ^^
konsul I. Heinspoja^^^^^^^^ mis annaks meile tegutsemi-tuleb
pidama Chicagost Olaf Täni- seks rohkern i ^ ;
mark. : Kuid tal pn veel ;üks soov, tulgu v
Kõnede vahele OE^
TJ E. S. Lasteaia laulumäng sele rahvarõivais. See annab värr •
jjMeie koome kangast", mis viküHase yälispüdi.
Uus hädaolukarra
number Torontos
22. märtsü
kasutamisele
lefoninumber- 9-1-1 mida yõidaksö ^jg^j, « «Sssetoomfseg,,
seUesI päevast alates kasutada po. .^j^^ ,^
htsei, ambulantsi voi tuletõrje kut- jäävad kogu aktuse kestel iipin.
sumiseks. Mitmes riigis, nagu Ing- valvesse,
lismaal ja Sopmes, on juba kasutu- Sns järgneb muidugi meie asuko-sel
üleriigilme hädanumber, mis hamaa Kanada hümn.
säästab kaUeid sekundeid süs, kui A. Tüll ütleb, et ta on tahtnud
abi saamine oleneb sekundeist. Ka elustada .sündmust, sellesse noori
Ontarios on mõnes ke'skuses juba sisse tuues, nii on kavas üks esi-nimetatud
^ number kasutamisel, nemineT.E. S. Lasteaia nbortepe-kuid
kogU: :{>õhja-Ameerikale ühine reit, kelle ettekanne haarab kuula-hädanumber
on veel kaugel.
Etniliste kirjanike
kokkutulek Torontos
|aid-vaatajaid ja toob aktusele ka,
nende ikkagi veel noored vane­mad.
Kogu aktust läbib tahe seda
elustada, ka lühendada, vältides
venimist
oma armsusega peaks haarama
J(õiki südamesoojusega.
Tervitused väliskülalistelt on et­tenähtud
eelmiste aastate eeskujul,
millele järgneb lühem kontsert­osa,
kus helitööde valik on tehtud
lasteaia noored on rahvarõi-vais
ja nad tunneksid endiiksi,
kui ei näeks oma vanemaid ja
vanavanemaid samades uhkeis
rõivastes.
T. E. Seltsi esimehe kohusetäit-eeldusel,
et helilooja või sõnade Jana kmsub ta kõiki aktusekülalisi V;^
1 ^^^^^^ Kanadas. Nii kuul^ pärast aktust Eesti Majja järel- ^^^^} Kunstide,Keskuse hdjutisel peakoosolekul vahti uueks usaldusko»
, Multiheritage Community AUi-, .^.^^u on alati olnud et korda- ^^^^^ ^ Avessoni, K . Raidi ja R. koosviibimisele, et eesti rahvusliku ^ " J» eksekutuvpresidendiks SteUa Kerson,
ance poolt määratud komitee plaa- ""^.^^ on meie vaimulikud pdvu- ^^^.^^.^ ^.^^^^^ pidupäeva mõtteid arutada ja ^^^«^ ^ ^ ^ P ^ «^^^^ «anisatsioom.
nitseb etnokultuurilistesse ühiskon- ^® l"^ t"^^ ^^^^ ^ • kantaat A. Viirlaidi sõnadele „Sina koosolemise sõpruse soojust tunda.
kellele endine president Jo-asjaajamise.
/
Foto: Vaba Eestlane
dadesse kuuluvaüe kirjanikele, ing- ' suudad", mida lauldi Esto-80 üld-lise
või muid keeli kasutatavaüe Selle lõpul ,,EstoEiila" segakoor koori poolt Stokholmis ja siin
' luuletajaile ja proosakirjanikele ^^^^^ osaliselt R. Toi kantaadi lauldes nagu antakse edasi siinsele
sümpoosioni korraldamist Toron- «Isandate Deo", ESTO-84 linnale sealse pidustuste
tos laupäeval, 27, märtsü, et arut- lõpuosas olevat koraali Ju- rahvuslUc vaimsus. Selles suurteoses
leda ühiseid' probleeme.' Muudest ^^"^ kiidame" laulab ka on solistiosades- Avo Kittask ja
, kui ingliskeelsest, prantsuskeelsest ^^^^^^ ^^^s^- . Andres Raudsepp, kaastegev ka
(ja indiaanide) kultuuripärandist -^^^^^ mälestamine on tava- Peetri koguduse puhkpillide anv Seal on kavas muusikat, teatrit,
kasvanud kirjandus on alles prae- J^ohaselt olnud Toronto Eesti Võit- sambel. võimlemist ja tantsuettekand^id.
PII - t n i i c m a « irnnnHn nlHciicp. t«^ad. ^^^^^ XJhingu kohustuseks ja see- Estouia segakoor on nelja aas- Selle eesmärk on lõbusa meeleolu-kord
teeb seda nende organisatsi- taga arenenud kõrgetasemeliseks ga kevadesse minek, tujuküllane ja HariduSe Ministeeriulflile
ooni esimees R. Moks. A.TÜ11Ü on kooriks ja selletõttu sobiv aeg sisurphke.
Lõpuks on tal veel märkida eel­teatena,
et T. E . Selts koiraldab laupäe­val,
27. märtsil Idreva kavaga
kevadpeo >Cedarhrae College'!s,
kus on kasutamiseks 1200-Sstme-line
teatrisaal.
gu rtõusnias kanada üldsuses tead­vusse
ja plaanitsusel olev sümpoo­sion
on sel alal esimene. &
\ Asjast huvitatud kirjanikul tu-
1?^eks viibimata võtta ühendust
tl^imkonna, juhataja : Louis R.
TŠ|omas'iga, • aadress 78 Glenrose
Ave., Toronto, Ont. M4T 1K6 või
td. 489-1254.
Tartu Ülikoolile pühendatud
konverents Minneapolises
Minal Eesti iililiosi allirtoli NSVL Kõroema
HALB AEG SUURLAAORIKS
Lembitu poiste vanemad nõupidamisel
Tartu ülikooli asutamiskirjade allakirjutamisest möödub 30. junnil
s.a. 350 aastat. Juuni 17. kuni 19. peetakse Minneapolise ülikoolis
AABS^i kaheksas baltiaineline konverentsv mille välte^ tuleb ettekand­misele
kaheksa referaati Tartu ülikooli juubeli tähistamiseks.
iiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
V.Veedam:
LURICH AMEERIKAS
Hackenschmidti jälgedes .
Abergi varjus
141 lk.
Hind $8.— + 70 c saatekulii
Miiiigil sit. talituses
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Vihalemma
kunstinäitus Tartus
Peetri kiriku väikeses saalis toimus 26. jaanuari õhtul skauttiksus Lembitu Maleva poiste vanemate
Järjekordne koosolek 40 isiku osavõtul. Koosolek kuulas ära kolm lühireferaati skauditöö teemadel ja aru­tas
Harold Kivi juhendamisel suve- ja suurlaagr! probleemi.
Skautüksus Lembitu Malev tegut­seb
tihedas kontaktis perekondade­ga
ja peab selleks igal hooajal vä-heniasti
ühe vanemate koosoleku.
Seekordsel koosolekul refereeris
Ettekannete lubajad pn: Hilja Torontos on; kavaridainisel Met-
Eukk (T.ü. raamatukogust); E l - saiil^^^
mar Järvesoa (T.ü. osa põUuma- ühiselt ühel ke^^adepoolsei laupae-janduse
moderriiseeriniisel), Karl vai ettekanded; ja näitus. Tahetak-
Inno (faasid T.ü. ajaloos), Toivo se välja panna mälestusesmeid
Kaun (T.ü. osa eesti ühiskönnas^
kuidas' sattus Kanada eesti skau- Kotkajärvel tegutsenud Metsaüli- Mtuuris)^ A^^ dökiinientidešt ku
dinoorusesuurlaager 1982. aug\js- kool. Nüüd peab Metsaülikool asit jä Uppsala üiytoõlide yahökörrast ni mälestusesemeteni tundengipõl-ti
lõpunädalale, mis normaalse- ma mujale ja Skaudisõprade Selts Rootsi ajal), Michael Garieff (T.ü. vest. N;eid,; kellel on mic^agivi^eliist
tes tingimustes ei ole enam so- jääb üma 500-^00-doüarilisest'tü- tähtsusest Balti p^^^ laenätäf palutaks^, kof-biv
aeg noortelaagrlks. lust laagriala kasutamise eest. Kü- bertus Neuschäffer (ülikoolita aja- raldajatega kontakt \^^v^^^
Evald Oer skautüksuse tegevuska- Põhimõtteline otsus suurlaagriks sitav on, kas vanemad noored, kel- vahemikust 1721—1802) ja H.N. Lokk, telefon (416) 463-9065 või Eu-va,
mis koostatakse aastaks igal tehti juba 1980. aastakoosolekul, le jaoks laager sügisele viidi, tu- Gupta (Tartu panus möödunud sa- del Araja |41Ö), 4^^
sügisel Lembitu Maapäeval. Kava 1981. Lembtu maapäeval reservee- levad laagrisse või läJieväd Metsa- jandi matemaatikas). Nimedest . üks iildine küs^^
antakse kõikidele perekondadele riti laagri ajaks imili ja Lembilu ülikooli. Eesti keele, rahvuslike nähtub, et lektoriteks on, Deale viie M d äästa 7. noveni^
lühikese töökalendrina ja juhtide- juhtkond andis maleva juht Silver teadmiste ega ka meelelahutuse eestlase, kaks baltisakslast ja üks avaldas pildi tahvlist, mis asetseb
le üksisasjaliku tabelma. Kasele lubaduse täies koosseisus osas ei saa skaudilaager kuidagi „bengaaUane Kalkuttast*^ nagu ta praegu T^^^
Heino Jõe refereeris eesti keele, rakenduda suurlaagri korraldami- Mü-ga võistelda. end ise nimetab. Professor Gupta lelt loeme ,,NSVL, K^
küsimust. Skautlus ei õpeta eesti sele, kui juhtkonnad moodustamisel • üldistele probleemidole lisaks on õpetab matemaatikat Regina Üii- duse Ministeeri^^
keelt kooli süsteemis, vaid teeb se- peaks esinema raskusi. Lembitul veel omad, kuna osa juh- koolis Saskatchewanis. ühkool". Kõ&ides sehmi nähtud
da eestikeelse tegevuse, katsete Aastakoosolekul 1981 ilmusid gai- te ei saa sügisel laagri?t osa võt- Tartu ülikooli panust haridusele raamatutes on lugeda obiud ;,TRr-
Tartu Kiinstimuüseumis toimus arutluste ja did ühisele koosolekule ettevalmis- ta. Nü jäävad noored sügislaagris ja teadusele käsitleti (koos Rü Riiklik ülikool" ja vähemalt
kunstniku ja luuletaja Arno Viha- iaulii abil, mille juures juhid poiste tatult ja suure agarusega otsustati paraku nõrgema järelvalve ja puu- Vilnoga) juba möödunud oktoobris allakirjutanu on arvanud, et see on
lemma 70-aastase iuubeü puhul te- parandavad. Kodune harilik tüdrukute häälteenamusega suur- dulikuma juhtimisega. TTpH^ri Tnstitnndis Marburgis. JTPsti Ykas NSV või mitt^Y ülikool.
. . . J - -T. . . , « . „ 4 . ^ ; . ^ . ^ i „ , w f u arendab ' «-'-^i-^-^ ..
Sü--.'"
ma graafika väljapanek. Sel puhul »majapidamisjutt
kirjutab „Sirbi^ ja Vasaras" -
õunas:
,jVihalemma tööde fooniks on
tihti müüöid, piibel, antiikmütoloo­gia,
luulesümboolika, mistõttu te­ma
kunsti on peetud ka literatuur-
Herderi Instituudis, Marburgis. Eesti (kas NSV yõi-m
n.n. laager augusti lõpunädalale. Gai- Kogu selle umbsõlme lahendati- Stokholmis on pidustused kavas Silt näitab hoopis teist rüki.
köögikeelt". • did lasevad muide lapsi (saigajuh- seks tuleks laagri aega muuta. Se- järgmisel sügisepoolel. Tartus on.
Skautlus taotleb, et poisid vai- te ja abijuhte) juhtide koosolekutel da ei saa, kinnitas skautide male- ajalehtede teatel, kavas õige mit^
daksid eesti «kultuurkeelt"; Sel- kaasa hääletada, mida normaalselt va ja suurlaagri juht Silver Kask, me uurimisteose väljaandmine;
leks on vaja kodus arendada vest- skautlikus noortetöös ei praktisee- kes koosolekust osa võttis lapseva- Juba 1978. a. ilmus Tallinnas,
lust, sündmuste kommentaare Ja rita.
perekondlikku jututundi.
seks. Kahtlemata valitseb siin side Alates jõuludest ümub üksuse välja-tema
graafika^ ja luule vahel, mida ^ndel igal kuul üks n.n. „Lembitu
ta pidevalt uuendab, taasloob, toi- 1^^^.^. ^^^^ ^^takse kõücidele noor-dab,
i ehitades neist õnnestunud
staapide ühisel koosolekul ette­paneku
laagri aega muuta, kuid
gaididjuhid et nõustunud,
tele, kelle koondused on Peetri ki- gj^^^^..^^^^^^ paljud teisel
nemana. Nii tuleb Lembitu Maleva
i j t r - . ' TL- i - 11 K istkonnal oma poiste iaagriprtb-
Harold KIVI teg. Mjem malevate lahendada omal käel.
„Teataja lisab, et ,.Okup. Eest^
haridusministeeriumi ci peeta
küllalt kompetentseks, kuigi sel'
le eesotsas on „härrasrahva*'
esindaja Gretshkina".
sünteese. Luuleski valib autor nü ^ ^^^^^ ^^^^ ZZm.., Zt ''"'S'*^-
nasu graafikas hoolikalt värve ia , , .,v i . . _ . ^ . arvamisel, loiid ei taha ühisel koos- r r ^ ^ r t , - ^: „
Sõnavõttudest selgus, et vane­mad
olid juhtkonnaga samal ar­vamisel:
on valitud halb aeg
nagu' ja
valgusi, joonte liikumissuundi sü­gavuses
ja pealispinnal.
Legeri aluspõhjalt kasvavad val­lad
illustratsioonidega
tavatel teemadel
noori huvi- olekul poolt valida.
Nüüd on juhtunud üks oletatav
Vello Soots refereeris skauditöös ö^j^egtumine ja terve rida ebaõn-i^.
cgcu mu.pv.ujau i.a^v.ivau vc.i- gQ^^^tatavatest katsetest.,Need ja- J« tcx c xxua cuaun ^^^.^ kahjustaks Lembitu Maleva
ja ka Vihalemma ranged, toredad ^""^^'^«''«v^'^'^^'' ^ J« nestumisi. Pluss-poolele tuleb vaid- ^ i ^ ^—o.
^ • 6 V üldiselt kahte gruppi. , . . . . . v «. ^ hoolega tehtud kasvatustööd.
)lepoiste tähekatsed ja
dumine on püsinud tõusude ning skautide mitmeastmeUsi saavutus-ia
Ka vinaiemma rangeu, loreuau r 1 1.4.
monumentaalsusega puulõiked ja "'"^'^f ^.^f f . ^ ^ P ^ ' ' lematult vanemate noorte võima'
see range, dekoratiivset laadi meel- Neist noolepoiste tähekatsed ja j^,^ suurlaagrist osavõtuks. Nad
Eesti Teaduste Akadeemia väija-andel
venekeehie raamat „Pe-terburgi
Teaduste Madeemia ja ŠtTartiü
Eesti^^ Jutt näib olevat peami-rivaitekirju vastu võtta, vaid sel-selt
Tartu Ülikooli tööst mitmelt leks tuleb Moskvasse s^
erialalt, mis kuidagi on. seotud on enam veneiTalas
Venemaaga. nelisi õppejõudOj nagu äsja soom-
Keegi ei soovi et Lembitu laagri- - ^ P " ^ ^ on umbes 180 teadlase n^ lased välja tõid, polnud ju'st sala-kavad
kahjustaksid suuriaagrit. Sa-, nie, kelle ametiaegade algus on dus. Aga oleks hädasti vaja teada,
1737 ja 1976 vaheL Kuna ,,Eesti millal see silt ülikooli seinale il-
NSV" Teaduste Akadeemia QU vaid mus: Kas keegi neist kümnetost
üks Moskva füiaalidest, ja tema yoiüsegi sadadest KanaÜa eestlas-ajalooinstituudi
tegevusest, on väi- test, fc; T M ^ iei
ja lülitatud iseseisvusaegse peri- saaks,ütelda, niilhstsiltl^^n^
muti ei soovi keegi, et laagri aja
E. Äraja
^ m " i r ^ ~ n fnfaiTQA iTAniidiiQtpl võivad lõpetada suvetöö ülie iiäda- eesti ühiskonnas tun- oodi uurimine, siis näib ittasimna-gid? Allakirjutanu palü^
mõõnadega läbi tema pika graafi- (^peia aKse AO- ^^^^^ ^^^^ laagrisse, kui nad tud Meeta Liiv, kes 29 a. töötas tud ülesannete täitmine paratama- telefoml (416) 447-8958.
kutee. Näib, et seda on suunanud soovdvad. YW Internationa Genteris, viimati tu olevat.
mõistuspäraselt konstm^^^^ loo- valm^^^^^^^^^ vTndL^^^^^^ Miinus-poolele tuleb pikk loetelu, direktorina, siirdus puhkepaigale. .
mus, mis eriti tõhustub geomeetn- märkide saamiseks Vendurskauti- j Kotkajärvel ras- Sel puhul kirlutas temast la ta
liste ^ konstruktsioonisugemeteg. ^j;;>"~ ked kasted ja rohi kuivab alles tööst'org-i iM^^l^^^^^^^^ lehtedes.
Vihalemma graafika tundjad on poissi katsete sooritamiseks tiivus-väitnüd,
et ta humaniseerib geo- tab, siis on poisi jõudlus hea ja ta
meetrilist pilti. See humaniseerimi- saab skaudUiikumisest kasu. Pas-ne
puudutab k a tema abstraktse siivse kodu puhul on jõudlus ja ka-vormiga
töid, mis on ju (tegelikult) su väga väike.
omamoodi maine loodusesse sula- Pärast kohvipausi andis maleva
mine, .kunstniku' mina ja looduse juht Harold Kiviülevaate sellest,
kommunik^itsioon. Sageli üllatab ,
toonide rikkus ja ekspressiivsus."
Mare Ruus kirjutab: testatud. Tema graafilistest lehte-keskpäevaks.
Update". Asutuse jumalagajätt toi-
Viimaste aastate jooksul ora sel mus koosviibimisel, millel lahkuja-nädalal
esinenud üks öökülm, le üle anti „Remembrance Book"
järve .vesi on Jahe ega meelKa ühes tänukirjadega Marylandi osa-suplema,
hoovihmad ja tuuled riigilt, Baltimore Imnalt ja YW
takistavad kanuuretki ning mat- kaastöötajailt. Meeta Liiv asus YW
kasid. International Centreis tööle amet-
Vanemad ei too nooremaid lapsi nikuna. Avansseerunud büroo mä-üks
nädal enne kooli algust metsa nedzheriks, valiti ta hiljem täiskas-külmetama.
Laste laagrihuvl on vanute ala direktoriks ja seejärele
I L M U S
Lydia Aruvalla noadiraamats
„,NOODID TÄIENDUSKOOLIDE
I I
«Kunstnik ise on öelnud, et ta ei dest leiab ühtaegu nii groteski, väike pärast suvekodusid ja suve- kogu Centeri direktoriks. BüUetää-loo
oma töid kunagi ainult ilu pä- irooniavarjundeid, süngevõitu eks- PV-hkust, pealegi un Toron1'js sel nis kirjutatakse, et ta on põgeniku-rast,
vaid tahab, et need oleksid pressiivseid sümboleid kui ka ma- nädalal „exhibition". na saabunud eestlanna. Ta töötas
assotsiatiivse kõlapinnaga ja mõ- hedamat lüürikat." (EPL) Laagri ajaks valitud nädalal on peamiselt uustulnukatega.
LAULUÕPIKULE, NOORTE LAULIK
(Noodid $8.—, Noorte laulik $3.--)'
Saadaval kooliõhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L . MARLEY,
9 Parravano Ct., Willowdale, Ont. M2R 3S8 ja V A B A EEST­LASE
talituses.
Saatekulu postiteel + $1.—, Noorte Laulik üksinda 500.