1986-10-30-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
0 . ).
VABA EESTLANE neljapäeval, 30. oktoobril 1986---Thursday,-Octpber30,:.l986 Nr. 81
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie-St,
5, Ont. M3B 2M3 •
TEGEVTOIMETAJA- Arvi Tinits. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas SIT.—-, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $11L—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.—, $72.—, $38.—.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri Mod 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esikul-jel
$6.—. MiBoIiitBsI võetaks^ vasty nädala esimesse ajalehte kuni
reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.
horrim. kella 10-ni. Väljaspool tööaega? Leida Marley 223-0080
Eesti Ohvitseride Kogu koosolekult Eesti Majasv^J^ laua ääres: Vasa-sekretär
Ito; E. Reinas, esimees kapt. A. Nõmmik.
kes Pühapäevalj 19. oktoobril toimus Eesti Maja
kond ja ultra-konservatiivne 9,Li° hiljuti USA-s välja ilmuiiud raa-kud"
partei oma vahel koalitsioo- matu auBtori andmetel. oli isegi üfgg^ ^ggj võttis. Koosolekut 'juhatas
mivaUtsuse moodustäsBiiseks üheks kaastegelaseks rootsi krah- ^ . _ . , _
1984. aastal kokkuleppe saavu- vi'Folke Bernadotte mõrvamisel./^s™ ^^^^^ ^™atuslaua aares
tasid, siis toimus see tiMgImusel, «Sterni" jõuk, kes lasi krahvi Aug
et kaks. aastat om peaministriks maha Jeruusalemma tänaval Q^mas rinai^ ipvitatpva^: aiakirias
I valinud rootsi Koosoleku avas kapten Nõm-^^^^^^^m
nad mitte välearvamisele ei sattuks.
Arhiivides töötavad uurijad
oh väga raskes] olukorras Eesti,
Läti, Leedu, Ida-Poola ja Ukraina
kohta materjalide kogumisel.
Kes ei õle võimelised kirjutama,
, nlillest umbes 25 "^f^ ""^^
' elamusi Imdistama.
kapten Ka ajakiriandusfes, arvas ma-eslsimees
k a p t ParmingJ tuleks selliseid poliitilisi
vaatlusi ära tuua ja rõhutada
— mitte ainult mõnes kit-
Ja kaks aastat „Likud" partei aadliku oma ohvriks põhjusel, et mik, kes palus sõna võtta koha- aegu-palju noori eestlasi ÜSA^^^^ "^^^^^^^
juht Yltzhak Shamir. Vahetus- Bernadotte pooldas ÜRO esinda- lekutsutsid külalisel USA-st, ma- armeesse läks ja seal ka ohvitse- f^.^^
kauba sees oli ka ette nähtud, et janaPalestim jagamisel Iisraeli- jor Tõnu Parming'ul, kes hiljuti rideks ülendati, pn seal ju nüüd o^^oiE^or^^^^
Bselja-aastase valitsemlsperioodi le väiksema territoriaalse lõigiD (vähemalt ajutiseks) Torontosse sõjad möödas ja teenistus^^
kahel esimesel aastal ora vällsmi- andmist kui jyodid seda nõudsid elama asus, et Toronto Ülikooli kaotatud. Vabatahtlikult aga ei: p _ sõiaUse
. ... -i^"^^^ Eesti õ
Shamir näitas kohe parast VOB° Oma huvitavas ettekandes sõjaväkke niinna soovivat. Em- ^^/^j^j^^^^ ^^^^ kasulik kuulama
r Nüüd om esimene „poolaeg" muie tulekut, et tema poliitiline puudutas major Parming praegu kutseliste spjaväelastena^^^^U^^ minna ja seda kommenteerida;
kokkulepet hõlmavast perioodist kreedo erineb täielikult Peresi vabas maailmas viibiva eesti sõjajöududesse edasi jäänud me- puuclu^de^ätt sõjalise olukorra
möödunpd ja mõlemad juhid va- koostöö-otsimise plaanidest, ohvitserkonna vähest juurdekas- ^ ruumis —-
hetasid kokkuleppe alusel oma Oma poliitika põhialuste dek!a-vu. Kui Vabadussõja aegu oli pensioniikka jõudmas — ^õi ju- .j^^^^^^^^^^ ^^^^ oleme me selle
osad — Shamir sai Iisraeli piea- reerimisel mainis ta, et ta jätkab eesti ohvitseridekaader pärit ba jõudnud; Ka Kanadas on olu- ^ maa ei satuks
ministriks, kuna Peres võttis en- lordani läänekaldal juudi asula- tsaari sõjaväest ja Teise maail- ^ord samalaadne — kuigi ehk L^j^asõia tallermaaks teisest
da õlgadele välismlnistn ülesan- te rajamist ning et Iisrael peab masõja aegu Eesti Vabariigi ollakse parempoolsed oma vaa- j^-j- gj. :^Hg toetame NATO-t
ded. Nagu juba ette võis arvata, asustama kõik Piiblis mainitud kaitsejõududcst ning osalt ka sõ- ^eteSv^^^^^^^^^ USA-d kelle oaliüd tuumara-d
tolmuned koalitsioonlvalitsu- juutidele kuulunud maa-alad. ja ajal ülendatuist, siis on nüüd teisel sõjayäe-teenistuses olla, et ^ , 'kindlasti Baltimaadele
ses juhtivate osade vahetus suju- Uus peaminister tõotas eriti kar- olukord selline, et ainult Rootsis mitte oma karjääri segad^ J, ;„hi. cp^h^nvaf^ N
i M , . . ^ K i . ^ ^ . « . « ^ . s c mide vahenditega võitlema ha- on veel eestlasi ohvitserideks N. Liidus ei teeni ee^^^^
kata nende palestiinlastevastuv saamas, kuna seal k endiselt meeleldi sõjaväes ja š^^ luumareiva-paiareiae ipi-kes
rajavad endile baase LIibar sunduslik väeteenistuskohustus. vitserid on enamasti erus. Seega "'v^^-^ p ^ r H ^ - M t ^ V o n n ^ cni
%mi territooriumil ja mõtlevad • ei ole eestlastel sõjalise ekspertii-- ' ^ ^ ^ ^ ^"^^
" si juurdekasvu loota. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
kunagi Eestil peaks sõdu- ^^^^.^^^^"^ P ^ ^ ^^
59 se«
oone
tema
lõupolllti
ei igno-sl
m
tehtud hoipis teisest puust kui reerinud siiski täielikult Peresi ''JL uhenImJT
Siva
misi
- ning on
isegi m
ni
mis
.» küllaldast kaadrit leida. Kuidas jevikuplaanide kohta. J r i t i elav I r iÄ kaadrimaterjäliga kodü-Ees- ^fbatt tekkis praegu käimasoleva
penoodil seda me tän<:plf pi tpa SPP allkirjadekorjamise aktsiooni ulc;
Ii okupalsiooni alla kuuluval nõus rahvusvahelise konverentsi ;::"id:„;T;;:;r«raHrh^^^^
lordani läänekaldal koostööM korraldamisega.^kui^ selles, kasu S f s S S t £ Ä S^.'^^f"'>^^^^^
algatas suurejooneliseks üldpla|.M^J°^ P^f'^
miks Kp«k.ya« rahiii «aavntami on 45-^stane, kuid ilmsfilt koi- • "'^"'l"''^''''- v . Ä
sed ja võimalused Jordaaniaga miseks. "J S^sdle nlaanSX/g^^^^^^^"^^^ ^^^^u. Kap A
rahuläbirääkimiste alustamised Kõigest sellest v » järeldada, S T S^rS. Sulä läänes üles kasvanud, eri maa- hommik raak.s oma hiljutis cst
Nende läbirääkimiste lõppees= et lood Iisraelis on praegu väga S^nd T « K I„Z« del asuvad, juba k^ f
märgiga tuli Peresi kava koha- segased ning keegi ei oska en- S s e tZiäViel ü £
selt anda osa okupeeritud aladest nustada, kas tööerakonna ja S^ok W a S S S ä r s ü r ! ^"""^ teineteist. Me peaksime me.tunniga lig. kolmsada allk.r-lordaania
kontrolli alla ning „Likudi" koalitsioon jääb piisima . . ^ ^ samme astuma, et seda olukorda ^fJ^^^- . . . ,
moodustada nender aladel Jor- kui Shamir Peresi plaanile risti J 242 atenteerimS^
daania-Palestüna föderatsioon, vastu hakkab töötama. See ''õi- „5„äb Iisraelilt kõiei okuWri- ^"^"^ ^' '°
Feresi plaanis oli seega Camp maius ripub praegu ähvardavalt ^^^^^ ^ • |„^^jjj jj^j seepärast tuleks ohvitseridel end J""!".^^^^^^
Davidi kokkuleppeid kindlas õhus kuigi poliitilised vaaÖeJa'' Araabia riigid Iisraelile oma tiin- "'emaailmSelt koondada ja mitte Nõmmik, H. Kore^ t.
suunas edasi arendada, et sellega toonitavad, et palju oleneb siin jjjj^jjj^g annavad. ainult ühe maa juurde jääda. '^^"läs. ^
välja pääseda praegusest ummik' Washingtoni seisukohtadest ja Ametlikult toetab Washinstbn''^"^'®"^"'^^' Otsustati ka samme astuda
242, kuid tegelikult f?^P"**HP^g?
katsub ta Araabia riike Lnöö-''"',"^''^^' ä^äisid. _ - _ mate sidemete loomiseks. Järg-omuo
pomjaasms paijiuueBe HMsajjaMuaBsiMÄyi lueiaascfl. imiBtcviiÄ y^g-^g^g üksikult Ilsraellsa rahu •'^^ rarmmg. pani ka kõi- mise aasta t|egevu.skava otsustati
iaktsioonideie. Oma polllti- näitab, kas Ühendriigid annavad ^ ^ ^ ^ 2 ^ minnes vaikselt mööda mälestusi jätta juhatuse hooleks, kes selle
iKipraktlllseks^IMmlseksp oma toetuse Peresi leplikule /o- ^i^^^ ^^ade tagasiandmi- "^^^ ^ ^ ^ ^ Il mMilmasõja välja^ töÖt^^
Peres Bsegi ajutiselt seisma SBS- lutikale yoi jaavad kaed rup^.es se nõudest. Sellisele tulevale abi-^^^^^^^
raeli uute asunduste rajamise vaatama kui kõvakäemees Sha- toetudes on Shamirll vabad y-.^v^^^^^^^
Iisraeli ja
ning
©kupeeritud läänekalda aladele, mir alustab Piibli maade "^Mafida g^^^^ opereerimiseks ning rahu ^^"'.^^^"^ ^"^ ^^^^"^^^^ otsustati
laaria ope^^j^t- w^cirj^A^^ ^r.i,n.,<.Ä Küllaltki - keerulist too- maks endiseks, jätta.
servatiivsetele. iisraeli ringkonda^ sloone.
li
asustamise ope-^t-;^gj.^^j^jj^^^
dele, kellede praeguseks eestve-^ Kahjuks peab konstateerima.
va
kordset poliitilist olukorda iluleks / Austati ka'aasta jooksul lah-katsuda
nooremate generatsioo- künud kaasvõitlejaid minutilise
Ko Ao nide uun^"'^-^ ^-^^-^ ji i . .
I D
a • 5
Nr. 81
Mihhail GorbatshovI
«uutmise" poliitika rai
kuulub nähtavasti kõigil
maale saadetavatele yenj
maatidele, riigimeestele
dajatele uute moodsate u|
de ja mantlite ostmine,
retär annab siin Isfe iimi
gile teistele alama astme]
le oma välismaalt telliti
istuvate ülikondadega jj
vormitud kübaratega ^'
ning nõuab nähtavasti
sellele järgnemist. Sed]
võisime näha äsja Rc
toimunud^ kahe suure koi
kuhu Gorbatshov llmi
nõuandjate delegatsioonil
vanale propagandal
Georgi Arbatovile, kes
ma on torganud oma loi
tusega, oli selga tõmmJ
hästiistuv ülikond ja t|
palitu polnud Ilmselt
kvaliteedist.
Pilt oli aga hoopis
Gprbatshov koos oma
Moskvasse naasnult
väljus. Neid teryitams
poliitbüroo liikmed ja
jamehed olid riides vai
ajast-arust läinud mus
ning meenutasid neid
kujusid, kes igal Oktoobl
siöoni aastapäeva pariaj
teise järel Moskva Pui
jakul Lenini mausoleui
sammuvad.
Kuid lääne ajakirjs
huvitanud niivõrd G<
nõuandjate ülikonnad jj
demed kui peasekretäri
Raisa kasukad ja tuale|
GorbatshovI Istumist js
oli saadetud jälgima t<
jon ajakirjanikke ja ni
ühte-teist tema välimus
tümisest lääne ajalehti
deie.
Raisa oli oma šuurti
neteks Ilmselt hästi ettt
tud. Ta käis Reikjai
shokolaadikarp kaenläj
jagas heidel käel mal|
tele. Kui Raisa oma
jääri alul Pariisi külastl
ta niivõrd roheline, et I
päeva järjest ametlik/
võttudele samas kleidisi
kis aga selgus, et Ralss
peal palju õppinud, Ifi
hetas kleite neli koH
ning tema kübarat
läänemaise standardi
gantseks.
Läänemaailma imi
seks oli Raisa ära õpj
kaks ingliskeelset
^,good morning^V >ni<l|
sutanud tervituseks
hommikul, vaid ka lõil
õhtul. Ta oli valmis isi
kõnelema isegi n^hd|
kirjanikust Halldor
kelle teoseid t f en<
'Maisa'.: Gorbtii^^Jšmvii
antud suurt osa arvi
võib oletada, et venej
damehed peavad temi
le saatmist väga^^t^
tavalt sellele tähtsusi
takse ka Raisa Gori
geoleku ja heaolu ee j
da saatsid pidevalt ki^
agenti ning tema k^
antud suur ZIL tüü|
to, mis Moskvast kaj
dud. Raisa Gorbatsl
võrrelda ajalooliste
Katarlinadega kuid
ajakirjanduse teenü!
tõusnud juba enam-ku-
keisrinna posltsio<
Ameerika Ühene
Kanadas on nüüd
mentaatoreid, kes
Liidu küsimuste
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 30, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861030 |
Description
| Title | 1986-10-30-02 |
| OCR text |
0 . ).
VABA EESTLANE neljapäeval, 30. oktoobril 1986---Thursday,-Octpber30,:.l986 Nr. 81
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie-St,
5, Ont. M3B 2M3 •
TEGEVTOIMETAJA- Arvi Tinits. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas SIT.—-, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $11L—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.—, $72.—, $38.—.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri Mod 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esikul-jel
$6.—. MiBoIiitBsI võetaks^ vasty nädala esimesse ajalehte kuni
reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.
horrim. kella 10-ni. Väljaspool tööaega? Leida Marley 223-0080
Eesti Ohvitseride Kogu koosolekult Eesti Majasv^J^ laua ääres: Vasa-sekretär
Ito; E. Reinas, esimees kapt. A. Nõmmik.
kes Pühapäevalj 19. oktoobril toimus Eesti Maja
kond ja ultra-konservatiivne 9,Li° hiljuti USA-s välja ilmuiiud raa-kud"
partei oma vahel koalitsioo- matu auBtori andmetel. oli isegi üfgg^ ^ggj võttis. Koosolekut 'juhatas
mivaUtsuse moodustäsBiiseks üheks kaastegelaseks rootsi krah- ^ . _ . , _
1984. aastal kokkuleppe saavu- vi'Folke Bernadotte mõrvamisel./^s™ ^^^^^ ^™atuslaua aares
tasid, siis toimus see tiMgImusel, «Sterni" jõuk, kes lasi krahvi Aug
et kaks. aastat om peaministriks maha Jeruusalemma tänaval Q^mas rinai^ ipvitatpva^: aiakirias
I valinud rootsi Koosoleku avas kapten Nõm-^^^^^^^m
nad mitte välearvamisele ei sattuks.
Arhiivides töötavad uurijad
oh väga raskes] olukorras Eesti,
Läti, Leedu, Ida-Poola ja Ukraina
kohta materjalide kogumisel.
Kes ei õle võimelised kirjutama,
, nlillest umbes 25 "^f^ ""^^
' elamusi Imdistama.
kapten Ka ajakiriandusfes, arvas ma-eslsimees
k a p t ParmingJ tuleks selliseid poliitilisi
vaatlusi ära tuua ja rõhutada
— mitte ainult mõnes kit-
Ja kaks aastat „Likud" partei aadliku oma ohvriks põhjusel, et mik, kes palus sõna võtta koha- aegu-palju noori eestlasi ÜSA^^^^ "^^^^^^^
juht Yltzhak Shamir. Vahetus- Bernadotte pooldas ÜRO esinda- lekutsutsid külalisel USA-st, ma- armeesse läks ja seal ka ohvitse- f^.^^
kauba sees oli ka ette nähtud, et janaPalestim jagamisel Iisraeli- jor Tõnu Parming'ul, kes hiljuti rideks ülendati, pn seal ju nüüd o^^oiE^or^^^^
Bselja-aastase valitsemlsperioodi le väiksema territoriaalse lõigiD (vähemalt ajutiseks) Torontosse sõjad möödas ja teenistus^^
kahel esimesel aastal ora vällsmi- andmist kui jyodid seda nõudsid elama asus, et Toronto Ülikooli kaotatud. Vabatahtlikult aga ei: p _ sõiaUse
. ... -i^"^^^ Eesti õ
Shamir näitas kohe parast VOB° Oma huvitavas ettekandes sõjaväkke niinna soovivat. Em- ^^/^j^j^^^^ ^^^^ kasulik kuulama
r Nüüd om esimene „poolaeg" muie tulekut, et tema poliitiline puudutas major Parming praegu kutseliste spjaväelastena^^^^U^^ minna ja seda kommenteerida;
kokkulepet hõlmavast perioodist kreedo erineb täielikult Peresi vabas maailmas viibiva eesti sõjajöududesse edasi jäänud me- puuclu^de^ätt sõjalise olukorra
möödunpd ja mõlemad juhid va- koostöö-otsimise plaanidest, ohvitserkonna vähest juurdekas- ^ ruumis —-
hetasid kokkuleppe alusel oma Oma poliitika põhialuste dek!a-vu. Kui Vabadussõja aegu oli pensioniikka jõudmas — ^õi ju- .j^^^^^^^^^^ ^^^^ oleme me selle
osad — Shamir sai Iisraeli piea- reerimisel mainis ta, et ta jätkab eesti ohvitseridekaader pärit ba jõudnud; Ka Kanadas on olu- ^ maa ei satuks
ministriks, kuna Peres võttis en- lordani läänekaldal juudi asula- tsaari sõjaväest ja Teise maail- ^ord samalaadne — kuigi ehk L^j^asõia tallermaaks teisest
da õlgadele välismlnistn ülesan- te rajamist ning et Iisrael peab masõja aegu Eesti Vabariigi ollakse parempoolsed oma vaa- j^-j- gj. :^Hg toetame NATO-t
ded. Nagu juba ette võis arvata, asustama kõik Piiblis mainitud kaitsejõududcst ning osalt ka sõ- ^eteSv^^^^^^^^^ USA-d kelle oaliüd tuumara-d
tolmuned koalitsioonlvalitsu- juutidele kuulunud maa-alad. ja ajal ülendatuist, siis on nüüd teisel sõjayäe-teenistuses olla, et ^ , 'kindlasti Baltimaadele
ses juhtivate osade vahetus suju- Uus peaminister tõotas eriti kar- olukord selline, et ainult Rootsis mitte oma karjääri segad^ J, ;„hi. cp^h^nvaf^ N
i M , . . ^ K i . ^ ^ . « . « ^ . s c mide vahenditega võitlema ha- on veel eestlasi ohvitserideks N. Liidus ei teeni ee^^^^
kata nende palestiinlastevastuv saamas, kuna seal k endiselt meeleldi sõjaväes ja š^^ luumareiva-paiareiae ipi-kes
rajavad endile baase LIibar sunduslik väeteenistuskohustus. vitserid on enamasti erus. Seega "'v^^-^ p ^ r H ^ - M t ^ V o n n ^ cni
%mi territooriumil ja mõtlevad • ei ole eestlastel sõjalise ekspertii-- ' ^ ^ ^ ^ ^"^^
" si juurdekasvu loota. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
kunagi Eestil peaks sõdu- ^^^^.^^^^"^ P ^ ^ ^^
59 se«
oone
tema
lõupolllti
ei igno-sl
m
tehtud hoipis teisest puust kui reerinud siiski täielikult Peresi ''JL uhenImJT
Siva
misi
- ning on
isegi m
ni
mis
.» küllaldast kaadrit leida. Kuidas jevikuplaanide kohta. J r i t i elav I r iÄ kaadrimaterjäliga kodü-Ees- ^fbatt tekkis praegu käimasoleva
penoodil seda me tän<:plf pi tpa SPP allkirjadekorjamise aktsiooni ulc;
Ii okupalsiooni alla kuuluval nõus rahvusvahelise konverentsi ;::"id:„;T;;:;r«raHrh^^^^
lordani läänekaldal koostööM korraldamisega.^kui^ selles, kasu S f s S S t £ Ä S^.'^^f"'>^^^^^
algatas suurejooneliseks üldpla|.M^J°^ P^f'^
miks Kp«k.ya« rahiii «aavntami on 45-^stane, kuid ilmsfilt koi- • "'^"'l"''^''''- v . Ä
sed ja võimalused Jordaaniaga miseks. "J S^sdle nlaanSX/g^^^^^^^"^^^ ^^^^u. Kap A
rahuläbirääkimiste alustamised Kõigest sellest v » järeldada, S T S^rS. Sulä läänes üles kasvanud, eri maa- hommik raak.s oma hiljutis cst
Nende läbirääkimiste lõppees= et lood Iisraelis on praegu väga S^nd T « K I„Z« del asuvad, juba k^ f
märgiga tuli Peresi kava koha- segased ning keegi ei oska en- S s e tZiäViel ü £
selt anda osa okupeeritud aladest nustada, kas tööerakonna ja S^ok W a S S S ä r s ü r ! ^"""^ teineteist. Me peaksime me.tunniga lig. kolmsada allk.r-lordaania
kontrolli alla ning „Likudi" koalitsioon jääb piisima . . ^ ^ samme astuma, et seda olukorda ^fJ^^^- . . . ,
moodustada nender aladel Jor- kui Shamir Peresi plaanile risti J 242 atenteerimS^
daania-Palestüna föderatsioon, vastu hakkab töötama. See ''õi- „5„äb Iisraelilt kõiei okuWri- ^"^"^ ^' '°
Feresi plaanis oli seega Camp maius ripub praegu ähvardavalt ^^^^^ ^ • |„^^jjj jj^j seepärast tuleks ohvitseridel end J""!".^^^^^^
Davidi kokkuleppeid kindlas õhus kuigi poliitilised vaaÖeJa'' Araabia riigid Iisraelile oma tiin- "'emaailmSelt koondada ja mitte Nõmmik, H. Kore^ t.
suunas edasi arendada, et sellega toonitavad, et palju oleneb siin jjjj^jjj^g annavad. ainult ühe maa juurde jääda. '^^"läs. ^
välja pääseda praegusest ummik' Washingtoni seisukohtadest ja Ametlikult toetab Washinstbn''^"^'®"^"'^^' Otsustati ka samme astuda
242, kuid tegelikult f?^P"**HP^g?
katsub ta Araabia riike Lnöö-''"',"^''^^' ä^äisid. _ - _ mate sidemete loomiseks. Järg-omuo
pomjaasms paijiuueBe HMsajjaMuaBsiMÄyi lueiaascfl. imiBtcviiÄ y^g-^g^g üksikult Ilsraellsa rahu •'^^ rarmmg. pani ka kõi- mise aasta t|egevu.skava otsustati
iaktsioonideie. Oma polllti- näitab, kas Ühendriigid annavad ^ ^ ^ ^ 2 ^ minnes vaikselt mööda mälestusi jätta juhatuse hooleks, kes selle
iKipraktlllseks^IMmlseksp oma toetuse Peresi leplikule /o- ^i^^^ ^^ade tagasiandmi- "^^^ ^ ^ ^ ^ Il mMilmasõja välja^ töÖt^^
Peres Bsegi ajutiselt seisma SBS- lutikale yoi jaavad kaed rup^.es se nõudest. Sellisele tulevale abi-^^^^^^^
raeli uute asunduste rajamise vaatama kui kõvakäemees Sha- toetudes on Shamirll vabad y-.^v^^^^^^^
Iisraeli ja
ning
©kupeeritud läänekalda aladele, mir alustab Piibli maade "^Mafida g^^^^ opereerimiseks ning rahu ^^"'.^^^"^ ^"^ ^^^^"^^^^ otsustati
laaria ope^^j^t- w^cirj^A^^ ^r.i,n.,<.Ä Küllaltki - keerulist too- maks endiseks, jätta.
servatiivsetele. iisraeli ringkonda^ sloone.
li
asustamise ope-^t-;^gj.^^j^jj^^^
dele, kellede praeguseks eestve-^ Kahjuks peab konstateerima.
va
kordset poliitilist olukorda iluleks / Austati ka'aasta jooksul lah-katsuda
nooremate generatsioo- künud kaasvõitlejaid minutilise
Ko Ao nide uun^"'^-^ ^-^^-^ ji i . .
I D
a • 5
Nr. 81
Mihhail GorbatshovI
«uutmise" poliitika rai
kuulub nähtavasti kõigil
maale saadetavatele yenj
maatidele, riigimeestele
dajatele uute moodsate u|
de ja mantlite ostmine,
retär annab siin Isfe iimi
gile teistele alama astme]
le oma välismaalt telliti
istuvate ülikondadega jj
vormitud kübaratega ^'
ning nõuab nähtavasti
sellele järgnemist. Sed]
võisime näha äsja Rc
toimunud^ kahe suure koi
kuhu Gorbatshov llmi
nõuandjate delegatsioonil
vanale propagandal
Georgi Arbatovile, kes
ma on torganud oma loi
tusega, oli selga tõmmJ
hästiistuv ülikond ja t|
palitu polnud Ilmselt
kvaliteedist.
Pilt oli aga hoopis
Gprbatshov koos oma
Moskvasse naasnult
väljus. Neid teryitams
poliitbüroo liikmed ja
jamehed olid riides vai
ajast-arust läinud mus
ning meenutasid neid
kujusid, kes igal Oktoobl
siöoni aastapäeva pariaj
teise järel Moskva Pui
jakul Lenini mausoleui
sammuvad.
Kuid lääne ajakirjs
huvitanud niivõrd G<
nõuandjate ülikonnad jj
demed kui peasekretäri
Raisa kasukad ja tuale|
GorbatshovI Istumist js
oli saadetud jälgima t<
jon ajakirjanikke ja ni
ühte-teist tema välimus
tümisest lääne ajalehti
deie.
Raisa oli oma šuurti
neteks Ilmselt hästi ettt
tud. Ta käis Reikjai
shokolaadikarp kaenläj
jagas heidel käel mal|
tele. Kui Raisa oma
jääri alul Pariisi külastl
ta niivõrd roheline, et I
päeva järjest ametlik/
võttudele samas kleidisi
kis aga selgus, et Ralss
peal palju õppinud, Ifi
hetas kleite neli koH
ning tema kübarat
läänemaise standardi
gantseks.
Läänemaailma imi
seks oli Raisa ära õpj
kaks ingliskeelset
^,good morning^V >ni |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-30-02
