1979-10-16-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EEBTlAm teisipäeval, 16. Oljtoobnl ITO ~ Tuesdiay, Octobar 16, Nr. 76
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. ToMtos.
, • PEATOIMETAJA: Karl Arm :
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont.MöJSM?
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspediitsiooa) 364-7675
TEIIJMISHINNAP Kanadas: aastas $35;^, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $55.— poolaastas $30.50
^ ja v©eraiidaasrf:as $16.^
TELLIMISHIMAD väljaspMl Ä poolaastas
$21.— Ja veerandaastas $11.—, Kiripostiga USA-š:äästag
,' $61.—, poolaastas $32.50 Jä veerandaastas $17^-
IJENNUPOSTIGA ülemere aastas/$72^,poolaaÄ *
• $36.—Ja veeraMaasfas:.|l&.—. • .. - • ' •
Aadressi muudatus 50 c. — üksilmmnbriÄ 45 Co
I •
RV.
Published by Free Estonian Püblisber Ltd., 135 Tecumsetb Si,
' ToroBto3vOnt.M6JM2
Paavst. Johames Pai!! II äsjane
10-päevane ringreis Iirimaal ja
Ühendriikides näitas, et poola päritoluga
katoliku Mriku pea
omab rahvamasside hulgas erakordse
populaarsuse uing ež ta on
varustatud sele isilnipärase küS-getõmbejõuga,
mis tõstab ta masr
ihna praegust© juhtide hulgas esirinda.
Paavsti isiku esilekerkimine
oli seda mõjuvam ja sümar
Itorkavain, et maailma praeguse
Juhtkonna koosseisus ei ole era^
kordsete võimetega ja rahvamasr
§e kaasatõmbavaid juhte, keda
oleks.võimalik paavstiga kõrvuta^
da ja võrrelda.
. .Paavsti paljude |kõnede järele
otsustades, mida kjaikupea pidas
miljonitele inimestele, võib kindlasti
ütelda, et ta ei taotle endale
populaarsuse otsimist ja pooldajate
arvu suurendamist üldtuntud
fraasidega ja massidele ning kõi-
^ glle vooludele ja ringkondadele
üldiselt vastuvõetavate seisukohtadega.
Ei: —: paavstil.' oli küUäM
iseloomu Ja sisemist kindlust tulla
rahva ette mõtetega ja tõekspidamistega,
mis praeguses liberaalselt
häälestatud maafflmas ei
ole kaugeltki populaarsed, pidurdades
vabanemist katoliku kiriku
konservatiivsete seisukohtade
{ kammitsaist.-.'-,- •'
Paavsti olukord paljude päevakorral
olevate poliitiliste, "usuliste
] Ja moraaliprobleemide suhtes sei-sulioha
võtmisel ei ole sugugi ka-destanüsvääme
ja kerge. Kuid ta
rääkis maailmarahu säilitamisest
ja inimõiguste rakendamisest, siis
tegi ta seda põhimõtteliselt ja üld^
sõnaliselt nimesid nimetamata,
millega ta vältis rahurikkujaite ja
Inimõiguste altasurujate kallaletungid.
Kuid ta mõistis aga hukka
kunstiilm siimilköntroMi ja abielulahutused
ning asus eitavale seisukohale
naispreestrite rakendamise
ning preestrite abieljuinise
suhtes, siis puudutas ta sellega
otseselt katoliku kirikus esile kerr
kinud kardinaalseid probleemej
niilledega on seotud miljonid inimesed!
Eriti häiritud on katoliku
kiriku liberaalsed ringkonnad JJ^
naisõiguslased, kes on arvamisel
et paavst Johannes Paul katsub
oma konservatiivsete seisukohtadega
kella tagasi lükata ning asu-,
da reaktsioonilisele teele, •. mis
• praeguses moodsas mäaffimas • jia-baamiiiu
selja
Kuid sealjuures tundub, et kritiseerijad
ei arvesta paavsti dilemmaga
kuna t^^ peab kirikupeana
paratamatult võitlusesse astuma
praeguse moraalüagecla min-naaaskmise
ja üliliberaalse elu-fiWsoofiaga,
mis lõhub perekonnaelu,
kaiutab pea peale kõik senised
üldise tunnustuse võitnud
läbiproovitud moraaliprintsübid
ning soodustab kõlbluse allakäimisega
kristlikrkõlbelistele printsiipidele
toetuva ühiskonna lagunemist
ja alSakäimlst. Kui paavst
oma konservatiivsete seisukohtadega
on läinud võib-olla veidi kaugele,
siis tulevad need kindlasti
lähemas tulevikus teataval määral
pehmendamisele ja modifitseerl-
'misele..; • •
Mõned poliitilised, vaatlejad
heidavad paavstile ette, et ta on
rahu viljelemise tiSvustamisel ja
Inimõisfuste nõudmisel üldsõriali-
.Teddy Kerniedy: .. Ja laske mul proovida heid pükse selle'teis© iilikonna'juurest."
EESKUJUKS KOGU "
MAAILMALE V
Mjaarefomii ifeüšimi!^
pis ulatusliikium fe^^^ kui selle
rakendamine Eesitis ja teistes
Balti riikides. Veel tänapäevalgi
on see suuremas osas arenumaa-des
ikiisendavaks vaijadiUseiks ning
globaalseks probleeaniiks. ^sti
ne ning ei naita teid ega võimatu- tolleaegsete poliitiliste tegelaste
si, loiidas neid mõtteid praktiliselt
rakendada. Kritiseerijatel on
kahtlemata teataval määral õigus,
kuid paavsti praegune positsioon
ida: ja lääne. vahel •on väga delikaatne
ja ta peab antud olukorras
hoolitsema kõgiti selle eest, et tal
oleksid vajalikud kanalid raudeesriide
taha avatud. Kui ta muutub
kommunistlike võimude suhtes
üleliia teravaks, süs suletakse tal
täielikult uksed raudeesriide taha
ning tema läkitused ja jidgusta-vad
sõnad ei pääse enam sealsete
usklike juurde-
Vaatamata mõnedele ,lludusvigadele"
paavsti konservatiivsetes
ta moraalset julgust ja ettenäge-lÄust,
mida Eesti riigimeiiied
osutasid 60 aastalt tagasi maare-foinmi
kavandades ja vastuseisu
võites.
MIDA TÄHENDAS MAAREFORM
MEILE ENDILE
Juba möödunud sajandi keskpaigast
alates olid Baltimaade
ebaöiglasdlit korraldatud onaa kasutamise
ja valdamise •olud poh-juštanud
eesti talupoegade suuri
palvekirjade aiktsioone Vene tsaa-riigitarkus
.maaküsimuse lahendamisel
radikaalse refoimi kaudu
oli teedrajavaiks ja eesikuja and-vaiks
sammuks selle nüüdisaja „ , ^ . ^
togivama sotsiaalse, probleemi 1^^^;,?^^
lateidamiseks: i sundinud maarahvast massdiselt
seisukohtades, OÜ tema ringreis j guuiikusega ka need ringkonnad,
ühendriikidesse •erakorraliselt kes .1019 olid maareformi vastu.
värskendavaks sündmuseks ning
tema Isiku kaudu anti miljonitele j forrn- sai. feülläip .esiniese raiivus-inimestele
edasj neid seisukohti /vahölise tunnustuse ikui olulise
Ja':tõekspidamisi,• mida ei räägi,sotsiaalprobleemi 1 aiiendamise
üliõpilasi ja no&ii üles kihutavad, tee ka omaaegselt Rahvasteliidult,
marksistlikud agendid ja mida ei j Nimelt viisid peamiselt saksa
suuda, sisendada :räpases uimas^ rahvusest ^endised .maam
Oktoobrikuu 10-ndal möödun 60 aastat Maaseaduse vastuvõtmisest Eesti Asutavas
1919. aasta sügisel. Maaseadus oli alusele ajaloo ulatusilounale maarefonnile, mis muutis Eesti
iihel hoobil poolfeodaalsest suurmajapidamiste maast moodsaks väüjepõllupidanüse maaks, võiks
öelda — ajakohaseks Euroopa talupojariigiks, küs maavaldus lm
testanüse päev jääb seepärast Eesti ajalukku püsima ühe suure teetähisena noorfe iseseisva riigi
ning iihiskondlilm^ kormldamlsel. '
nUlised väed püri taha. Seda sõda
peeti juba Žindlas veendes,. et
nüüdsest peale ymiöts ja maa saab
meitele", ja see lootus oli eesti
rahvaväe suurimaks innustajaiks.
Juba sõja kestel asuski valitsus
esialgu kroonumõisate tükeldamisele
ja maa jaotamisele sõdalaste
perekondadele.
ASUTAV KOGU
ARUTAMAS'
Asutava Kogu valimisvõitluses
märtsis 1919, oli maajküsimus ja
kavatsetud mäarefoirmi ulaitus
tähtsal kohal 'kõikide eraikoridadie
programmis. Kuigi kõik iseseis-vusmeelsed
eraikohnad olid maa-refpiimi
poolt, oli selle ulatuse
küsimuses erakondade vahe! tunduvaid
erinevusi. Erinevad seisukohad
kajaštuišid varsti ka jüri-päeval,
23. aprillil 1919 kokku astunud
Asutava Kogu töös, kus
maaseaduse väljaitöötamine ja
vastuvõtmine seati kohe üheks
esmiaseikš ülesandeks. Vähem Mii
poole aastaga see töö lõpetati ja
Maaseadus võeti: lõplikiilit vastu
10. X Ä
EESTI MAAREFORMI ULATUS
JA ISELOOM ::•
Maaseadusega võõrandati. Eestis
praktiliselt kõik suurmajandid,
keäkne' koht, siis on mlõistatav, et esijoones rüütlimõisad ning võõ-lahedamaid
elamisvõimalusi.
Tööstus oli tegemas alles esime^
sl samme, seepärast oli maa
suurema osa rahva elatuse and-on
seni
seda järginud.
Oleme ka Ise seda nägu Talgus-tavat
küünlat vaka all hoidnud,
vähe uurinud ning veel vähem
seda maaümale propageerinud' jaks.
•• nin"g tutvustanud.'.: , : Ven•e 1905. aas,^ta -r evolutsioon.i•s:
Aimdt^idnlike^juht^ • imistatl poputeises lanlus^^^
et mõisad põlevad, saksad surevad,
mets ja maa saab meitele":
Ent paljud laulj ad maksid varsti
oma uljuse eest eluga tsaari ka-
Tistussalikade julmas raevutsemi-ses
Eestis ja Lätis. Teised oma
maast- unistajad peksti kadalipus
vigaseks ning saadeti Siberisse.
Kuna m . maaküsimusel oli rahvamasside
meeles ja keeles nii
iseseisvuse öigustuseKs mamune
olulise iseseisvuse saavutusena ka
agraar-refbrmi. Seda teevad prae-
Olgu rnainitud, et Eesti maare-tusainete
miljöös korraldatud
rock-kontserdid. Eriti tuleks esile
tõsta paavsti südamliliku kontakti
tuhandete noortega, kelledele ta
suutis anda uut uslni jai uut lootust
tulevikku, kinnitades neie
temale omase veendumuse ja šü-
•damiikkusega: „Teie olete maailma
tulevik," ;
WASHINGTON, - Nigeeria
kaitseminister on otsustanud enamuse
.öõukogude sõjaüistes^ asjatundjast
maalt välja saata. Nigeerias
tegutses 40 nõukogude Mig-
2r lennuki asjatundjat ja välja-populaarselt
tuntud balti parunitena
• — maareformi küsimuse
Rahvasteliidu, ette kaebusega, et
selle sihiks on olnud ühe vähemusrahvuse
õigusevastane eks-proprieerimine
riigivõimu poolt.
Rahvasteliidu juristid nõustusid
Eesti valitsuse esindajate vastuväidetega,
et maareform ei olnud
esijoones mõeldud % a sihitud
saksa vähemusrahvuse vastu —
võõrandati ju ka ^sitlasist rüütli-rnõisaomanlke
maad — vaid tege-see
küsimus oli kohe päevaikorral,
kui,EsimesemaaÜmaä&ja keerises
olid varisemas ajalooline võimü-struktuur
ning võimukandjad ja
Eesti oli pürgimas iseseisvusele.
Iseseisvuse kuulutuses, 24. II
1918 Mnifestis kõigile Eestimai
rahvastele, tehti loodavale Ajutisele
valitsusele ülesandeks
,.viibimata välja töötada sear
duseelnõu maaküsimuse... lahendamiseks
laialdastel demokraatlikel
alustel".
Halge mehena abiliste toetusel
ida-BeriiinisIda-Saksamaa juubelipäevaks
kõnetooK asunud N.
Lüdu diktaator Leonid Brezhnev
esitas enda arvates Ühendriikidele
ja teistele NATO riikidele väga kavala
ettepaneku: N. Liit vüb Ida-
Saksamaalt välja 20.006 sõdurit
ja 1000 tanki kui lääneriigid loo-buvad
Lääne-Euroopas keskmise _
lennuraadiusega rakettide tarvitusele
võtmisest! Brezhnevi ettepanek
tundub üllatavana, arvestades
Moskva senist tõrjuvat hoialmt
oma diviiside ja relvastuse vähendamiseks
Ida-Euroopas, kuid selle
taga peitub siiski ka oma kindel
Kremli strateegide loogika,
mis loodab ühe oma leivaviilu vahetada
lääneriikide terve leivapätsi
vastu.
Brezhnevi ettepanek tundub
naeruväärsena kui võtta arvesse,
et Ida-Saksamaal viibib praegu
Lääne-Saksamaa luure ja ekspertide
andmetel 22 vene diviisi, mis
hõlmavad 400.000r meest. Need
diviisid on varustatud ligemale
7000 tankiga, maledest osa on küll
juba vananenud tüübid, kuid on
siiski võimelised vajaduse korral
üle piiri Lääne-Saksamaale veerema
ningj seal NATO sõjajõudusid
tulistama. Igaüks võib .luba ette
kujutada kuivõrd läbipaistev ja
isegi naiivne on Brezhneii pakkumine
kui ta Ilgemale poole miljonilist
vene armeed IdarSalcsamaal
lubab vähendada ainult 20.000
mehe võrra ja nõuab vastutasuks
lääneriilddeSt NATO uute strateegiliste
rakettide süsteemi üle parda
heitmist. Kuid senised kogemused
kinnitavad, et venelased on
alati selliseid võtteid kasutanud
ja lääneriigid on sageli nende et-tepanelmte
võrku kukkunud.
Seekord ei lähe asi siiski nii li-rändatud
maa arvati riiklikku
maafondi, kust hakati asundusta-lukohti
jaotama esijoones Vabadussõjast
osavõtnuile ja •nsndejijedalt. NATO riigid on hakanud
aru saama, et nad on nii konvent-
Frahkfurti lähedal Königsteinis
toimus leedu. noorte. 4. maailmakongress
120 delegaadi osavõtul.
Kongressil otsustati vägivallata
kogu maiaiimas yõidelda iseseisva
ja demokraatliku Leedu eest.. Selle
sihi saavutamiseks tahavad lee-õpetajat.
N^de arai väienÄ f^"^ l>^*mgi^mrr^
.ptoa kfeoleva aasta - algusest:!'^«^^rr^ft*^^^^^
kitssmmister pahjendas oma 6t- i «>visMa tonta&te Jeedulas
suseHegemist, mites nõukogude «iavad nõukogude ttes.
asjatundjad olevat saamatud ja
kirjeldas nende suhltumist nigeer-laste
vaiStu ülbeks.
Poliitiliste vaattejaite arvates
võib otsus olla ühenduses sellega,
et Nigeeria on saanud USA teiseiks
suurinnatos kiimaaks ja et maa on
näidanud erüist huvi ameerika
praegu Saharast ilõunapoolse Aal-rika
sõjaliselt tugievam riik. Selle
elanike arv on alla 100 miljoni.
Nigeerias tulevad varsti üldvalimised,
'kus tahetakse pärast - 12
aastat kestnud sõjalist valitsemist
jälle valida demokraaimlkul alusel
^javairotu^ väetu. Nigeeria on töötav valitsus.
mist oli sügavalt ebaõiglase sotsiaalse
küsimuse lahendamisega..
Saksa vähemusrahvas jäi seejuures
peamiseks kannatajaks,
kuna see ajaloolise vallutajana
omas suurema osa maad, tol
ajal ühte kõige olulisemat rahvuslikku-
'tootmisvahendit.,
Pealegi ei \ toimunud võõrandamine
tasutg ekspröprieerimisena,
vaid jõukohaselt nliõõduka tasu
eest.
Tänapäeval isesisvustuvad riigid
ja .teised arengumaad ei tarvitse
maa ja -teiste oluliste rahvuslike
varade võõrandamist enam
kellegi ees ei moraalselt ega ju-riidiliselt
õigustada. See on saanud
üldiselt aktsepteeritud majandus-
ja sotsiaalpoliitika meriet-lusvüssks.
Kuid jämenud Saiksa okupatsioon
takistas Ajutise Vaüitsuse tegutsemist.
Alles Saksamaa sõja kaotamine
ning 11. XI 1918 vaherahu
Liitriikidega lõi olukorra, kus
okupatsioonivõimud lubasid Eesti
Ajutisel Valitsusel tööle asuda, et
täide vüa rahva kauaseid unisitiisi.
-VÕITLUS^
RELYAGA OMA^ MÄÄ KAITSEKS
Kuid enne kui Ajutisel valitsusel
võimaldus asuda riigi üleselu-tustööle
ja paiküiste sotsiaal- ning
majandusküsimuste lahendamisele,
ikisiti eesti rahvas veel kahte
sõtta. Tuli kaitsta relvaga oma
maad idast ja lõunast maale tungivate
vaehujõukude ihade vastu.
Seda kaitsesõda tuli alustada
mõeldavalt raskemais tingimusis
Olgu need sissejuhatavad mär- ja pea paljaste 'kätega. Ometi õn-
'kused seleks, et paremini hinnas nestus mõne ikuuga tjõrjuda vae^
perekondadele.
Koos endiste Vene kroonu maadega
läks riiklikku maatagavaras-se
2.S5 miljonit hektarit ehk
praktiliselt pool Eesti territooriumist.
Suurem osa metsamaid ja
soid ning rabasid j äetigi rügi maafondi,
'kuna põllumajandusmaa
•jaotati asundustaludeks või anti
juurdelõigeteks väikekohtadele,
et neid muuta :elujõuiisteks taluh-deiiks.
Maarefoi-mi tulemusena loodi
ümmarguselt 50 tuhat asundustalu,
anti juurdelõikeid ligi
21.000 väikekohale ning korraldati
ja. müüdi pidajaile üle
22.®00 endise mõisa renditalu.
Kp(kiku puudutas maareform seega
üle 90.000 talundi saatust, s.o.
ehk ligi kaht^kolmandikku 1939
loendatud • 140 tuhandest talundist.
Nü võib öelda, et umbes 2/3 Eesti
^maarahvast oli' otseseks osasaar
jais maareformist, kellest said
nüüd nende maade omanikud,
mida nad harisid-vüjelesid. Kolleeg
R. Taagepera on näidanud,
et Eestis oli maaomand jaotatud
ühtlasemalt fkui ikusagil mujal Euroopa
m^I.
$ionaalselt kui ka strateegaiselt
tuumarelvastuselt N. Liidust maha
jäänud ja Euroopas tuleks midagi
kiiremas korras ette võtta
olukorra parandamiseks. Euroopas
viibivad Ühendriikide sõjajõud
olid seal varustatud ainult
Pershing 1 A süsteemi rakettidega,
milline maksimaalne lennu-ulatus
oli ainult 700 miili ning
nende rakettide tule jõud ei ulatu,
nud N. Liidu territooriumile. Venelaste
kasutuses Euroopas on
samal ajal suur arv 2500 miailise
lennuraadiusega SS 20 rakette,
mis asuvad Lääne-Venemaal ning
on suunatud Lääne-Euroopa poo-
1
(mg lk. 7).
Kui Ühendriigid I rakendavad
Lääne-Euroopas uue rakettide
süsteemi, siis varustatakse sealsed
NATO riigid 1000 miililise
lennuulatusega Pershing II tüüpi
ja maalt välja tulistatavate 1500
miililise lennuulatusega tlibraket-tidega.
Lühidalt: praegune olukord
muutuks tunduvalt ja Lääne-
Euroopa eli oleks enam sellisel
määral venelaste hirmu ja armu
all nagu seni ajani. Samal
(Järg lk. 3^
20.
92^381
27.
46H91
i •
h/O I
peaks|
vest
nüt
vad^l
ri
jõuavl
Eüro<
taks.
selle
da.
ne-Eu
kettidi
roopj
vamis
sümis
im lj
võimal
lele,
okups
mida
jaks
N.
kord,
juliid
on tal
ning
kõrge^
vedeh
soandj
rigalj
süstet
peale
sageli]
teks
miuuij
inõnitj
nimclil
komn
nevaic
loijntf
secrii
tab Ml
„Et
kätte
same
heit,
tassil
pclamj
kondil
ImiaM
ga, V i
lis. l£
võtma]
nitami
isegi
üle il
Kuil
elad(
Miski
kooId|
ma, III
nast
Midi
pole
Uigseii
sellepa
kes (il
teha?
Agal
sa tehj
Et
ajaga
des il|
ja rõij
Et
matoi
Lapj
võidul
• • • Auti
Elekti
i^^-.Aut^
ütelüj
ted jf
Kui
ma ts
lisaks!
lõppvi]
suurtf
•tiS 0!
nistliü
suure
inimeJ
ei ,.Iö
kooldi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 16, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791016 |
Description
| Title | 1979-10-16-02 |
| OCR text | VABA EEBTlAm teisipäeval, 16. Oljtoobnl ITO ~ Tuesdiay, Octobar 16, Nr. 76 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. ToMtos. , • PEATOIMETAJA: Karl Arm : TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont.MöJSM? TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspediitsiooa) 364-7675 TEIIJMISHINNAP Kanadas: aastas $35;^, poolaastas $19.50 ja veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $55.— poolaastas $30.50 ^ ja v©eraiidaasrf:as $16.^ TELLIMISHIMAD väljaspMl Ä poolaastas $21.— Ja veerandaastas $11.—, Kiripostiga USA-š:äästag ,' $61.—, poolaastas $32.50 Jä veerandaastas $17^- IJENNUPOSTIGA ülemere aastas/$72^,poolaaÄ * • $36.—Ja veeraMaasfas:.|l&.—. • .. - • ' • Aadressi muudatus 50 c. — üksilmmnbriÄ 45 Co I • RV. Published by Free Estonian Püblisber Ltd., 135 Tecumsetb Si, ' ToroBto3vOnt.M6JM2 Paavst. Johames Pai!! II äsjane 10-päevane ringreis Iirimaal ja Ühendriikides näitas, et poola päritoluga katoliku Mriku pea omab rahvamasside hulgas erakordse populaarsuse uing ež ta on varustatud sele isilnipärase küS-getõmbejõuga, mis tõstab ta masr ihna praegust© juhtide hulgas esirinda. Paavsti isiku esilekerkimine oli seda mõjuvam ja sümar Itorkavain, et maailma praeguse Juhtkonna koosseisus ei ole era^ kordsete võimetega ja rahvamasr §e kaasatõmbavaid juhte, keda oleks.võimalik paavstiga kõrvuta^ da ja võrrelda. . .Paavsti paljude |kõnede järele otsustades, mida kjaikupea pidas miljonitele inimestele, võib kindlasti ütelda, et ta ei taotle endale populaarsuse otsimist ja pooldajate arvu suurendamist üldtuntud fraasidega ja massidele ning kõi- ^ glle vooludele ja ringkondadele üldiselt vastuvõetavate seisukohtadega. Ei: —: paavstil.' oli küUäM iseloomu Ja sisemist kindlust tulla rahva ette mõtetega ja tõekspidamistega, mis praeguses liberaalselt häälestatud maafflmas ei ole kaugeltki populaarsed, pidurdades vabanemist katoliku kiriku konservatiivsete seisukohtade { kammitsaist.-.'-,- •' Paavsti olukord paljude päevakorral olevate poliitiliste, "usuliste ] Ja moraaliprobleemide suhtes sei-sulioha võtmisel ei ole sugugi ka-destanüsvääme ja kerge. Kuid ta rääkis maailmarahu säilitamisest ja inimõiguste rakendamisest, siis tegi ta seda põhimõtteliselt ja üld^ sõnaliselt nimesid nimetamata, millega ta vältis rahurikkujaite ja Inimõiguste altasurujate kallaletungid. Kuid ta mõistis aga hukka kunstiilm siimilköntroMi ja abielulahutused ning asus eitavale seisukohale naispreestrite rakendamise ning preestrite abieljuinise suhtes, siis puudutas ta sellega otseselt katoliku kirikus esile kerr kinud kardinaalseid probleemej niilledega on seotud miljonid inimesed! Eriti häiritud on katoliku kiriku liberaalsed ringkonnad JJ^ naisõiguslased, kes on arvamisel et paavst Johannes Paul katsub oma konservatiivsete seisukohtadega kella tagasi lükata ning asu-, da reaktsioonilisele teele, •. mis • praeguses moodsas mäaffimas • jia-baamiiiu selja Kuid sealjuures tundub, et kritiseerijad ei arvesta paavsti dilemmaga kuna t^^ peab kirikupeana paratamatult võitlusesse astuma praeguse moraalüagecla min-naaaskmise ja üliliberaalse elu-fiWsoofiaga, mis lõhub perekonnaelu, kaiutab pea peale kõik senised üldise tunnustuse võitnud läbiproovitud moraaliprintsübid ning soodustab kõlbluse allakäimisega kristlikrkõlbelistele printsiipidele toetuva ühiskonna lagunemist ja alSakäimlst. Kui paavst oma konservatiivsete seisukohtadega on läinud võib-olla veidi kaugele, siis tulevad need kindlasti lähemas tulevikus teataval määral pehmendamisele ja modifitseerl- 'misele..; • • Mõned poliitilised, vaatlejad heidavad paavstile ette, et ta on rahu viljelemise tiSvustamisel ja Inimõisfuste nõudmisel üldsõriali- .Teddy Kerniedy: .. Ja laske mul proovida heid pükse selle'teis© iilikonna'juurest." EESKUJUKS KOGU " MAAILMALE V Mjaarefomii ifeüšimi!^ pis ulatusliikium fe^^^ kui selle rakendamine Eesitis ja teistes Balti riikides. Veel tänapäevalgi on see suuremas osas arenumaa-des ikiisendavaks vaijadiUseiks ning globaalseks probleeaniiks. ^sti ne ning ei naita teid ega võimatu- tolleaegsete poliitiliste tegelaste si, loiidas neid mõtteid praktiliselt rakendada. Kritiseerijatel on kahtlemata teataval määral õigus, kuid paavsti praegune positsioon ida: ja lääne. vahel •on väga delikaatne ja ta peab antud olukorras hoolitsema kõgiti selle eest, et tal oleksid vajalikud kanalid raudeesriide taha avatud. Kui ta muutub kommunistlike võimude suhtes üleliia teravaks, süs suletakse tal täielikult uksed raudeesriide taha ning tema läkitused ja jidgusta-vad sõnad ei pääse enam sealsete usklike juurde- Vaatamata mõnedele ,lludusvigadele" paavsti konservatiivsetes ta moraalset julgust ja ettenäge-lÄust, mida Eesti riigimeiiied osutasid 60 aastalt tagasi maare-foinmi kavandades ja vastuseisu võites. MIDA TÄHENDAS MAAREFORM MEILE ENDILE Juba möödunud sajandi keskpaigast alates olid Baltimaade ebaöiglasdlit korraldatud onaa kasutamise ja valdamise •olud poh-juštanud eesti talupoegade suuri palvekirjade aiktsioone Vene tsaa-riigitarkus .maaküsimuse lahendamisel radikaalse refoimi kaudu oli teedrajavaiks ja eesikuja and-vaiks sammuks selle nüüdisaja „ , ^ . ^ togivama sotsiaalse, probleemi 1^^^;,?^^ lateidamiseks: i sundinud maarahvast massdiselt seisukohtades, OÜ tema ringreis j guuiikusega ka need ringkonnad, ühendriikidesse •erakorraliselt kes .1019 olid maareformi vastu. värskendavaks sündmuseks ning tema Isiku kaudu anti miljonitele j forrn- sai. feülläip .esiniese raiivus-inimestele edasj neid seisukohti /vahölise tunnustuse ikui olulise Ja':tõekspidamisi,• mida ei räägi,sotsiaalprobleemi 1 aiiendamise üliõpilasi ja no&ii üles kihutavad, tee ka omaaegselt Rahvasteliidult, marksistlikud agendid ja mida ei j Nimelt viisid peamiselt saksa suuda, sisendada :räpases uimas^ rahvusest ^endised .maam Oktoobrikuu 10-ndal möödun 60 aastat Maaseaduse vastuvõtmisest Eesti Asutavas 1919. aasta sügisel. Maaseadus oli alusele ajaloo ulatusilounale maarefonnile, mis muutis Eesti iihel hoobil poolfeodaalsest suurmajapidamiste maast moodsaks väüjepõllupidanüse maaks, võiks öelda — ajakohaseks Euroopa talupojariigiks, küs maavaldus lm testanüse päev jääb seepärast Eesti ajalukku püsima ühe suure teetähisena noorfe iseseisva riigi ning iihiskondlilm^ kormldamlsel. ' nUlised väed püri taha. Seda sõda peeti juba Žindlas veendes,. et nüüdsest peale ymiöts ja maa saab meitele", ja see lootus oli eesti rahvaväe suurimaks innustajaiks. Juba sõja kestel asuski valitsus esialgu kroonumõisate tükeldamisele ja maa jaotamisele sõdalaste perekondadele. ASUTAV KOGU ARUTAMAS' Asutava Kogu valimisvõitluses märtsis 1919, oli maajküsimus ja kavatsetud mäarefoirmi ulaitus tähtsal kohal 'kõikide eraikoridadie programmis. Kuigi kõik iseseis-vusmeelsed eraikohnad olid maa-refpiimi poolt, oli selle ulatuse küsimuses erakondade vahe! tunduvaid erinevusi. Erinevad seisukohad kajaštuišid varsti ka jüri-päeval, 23. aprillil 1919 kokku astunud Asutava Kogu töös, kus maaseaduse väljaitöötamine ja vastuvõtmine seati kohe üheks esmiaseikš ülesandeks. Vähem Mii poole aastaga see töö lõpetati ja Maaseadus võeti: lõplikiilit vastu 10. X Ä EESTI MAAREFORMI ULATUS JA ISELOOM ::• Maaseadusega võõrandati. Eestis praktiliselt kõik suurmajandid, keäkne' koht, siis on mlõistatav, et esijoones rüütlimõisad ning võõ-lahedamaid elamisvõimalusi. Tööstus oli tegemas alles esime^ sl samme, seepärast oli maa suurema osa rahva elatuse and-on seni seda järginud. Oleme ka Ise seda nägu Talgus-tavat küünlat vaka all hoidnud, vähe uurinud ning veel vähem seda maaümale propageerinud' jaks. •• nin"g tutvustanud.'.: , : Ven•e 1905. aas,^ta -r evolutsioon.i•s: Aimdt^idnlike^juht^ • imistatl poputeises lanlus^^^ et mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saab meitele": Ent paljud laulj ad maksid varsti oma uljuse eest eluga tsaari ka- Tistussalikade julmas raevutsemi-ses Eestis ja Lätis. Teised oma maast- unistajad peksti kadalipus vigaseks ning saadeti Siberisse. Kuna m . maaküsimusel oli rahvamasside meeles ja keeles nii iseseisvuse öigustuseKs mamune olulise iseseisvuse saavutusena ka agraar-refbrmi. Seda teevad prae- Olgu rnainitud, et Eesti maare-tusainete miljöös korraldatud rock-kontserdid. Eriti tuleks esile tõsta paavsti südamliliku kontakti tuhandete noortega, kelledele ta suutis anda uut uslni jai uut lootust tulevikku, kinnitades neie temale omase veendumuse ja šü- •damiikkusega: „Teie olete maailma tulevik," ; WASHINGTON, - Nigeeria kaitseminister on otsustanud enamuse .öõukogude sõjaüistes^ asjatundjast maalt välja saata. Nigeerias tegutses 40 nõukogude Mig- 2r lennuki asjatundjat ja välja-populaarselt tuntud balti parunitena • — maareformi küsimuse Rahvasteliidu, ette kaebusega, et selle sihiks on olnud ühe vähemusrahvuse õigusevastane eks-proprieerimine riigivõimu poolt. Rahvasteliidu juristid nõustusid Eesti valitsuse esindajate vastuväidetega, et maareform ei olnud esijoones mõeldud % a sihitud saksa vähemusrahvuse vastu — võõrandati ju ka ^sitlasist rüütli-rnõisaomanlke maad — vaid tege-see küsimus oli kohe päevaikorral, kui,EsimesemaaÜmaä&ja keerises olid varisemas ajalooline võimü-struktuur ning võimukandjad ja Eesti oli pürgimas iseseisvusele. Iseseisvuse kuulutuses, 24. II 1918 Mnifestis kõigile Eestimai rahvastele, tehti loodavale Ajutisele valitsusele ülesandeks ,.viibimata välja töötada sear duseelnõu maaküsimuse... lahendamiseks laialdastel demokraatlikel alustel". Halge mehena abiliste toetusel ida-BeriiinisIda-Saksamaa juubelipäevaks kõnetooK asunud N. Lüdu diktaator Leonid Brezhnev esitas enda arvates Ühendriikidele ja teistele NATO riikidele väga kavala ettepaneku: N. Liit vüb Ida- Saksamaalt välja 20.006 sõdurit ja 1000 tanki kui lääneriigid loo-buvad Lääne-Euroopas keskmise _ lennuraadiusega rakettide tarvitusele võtmisest! Brezhnevi ettepanek tundub üllatavana, arvestades Moskva senist tõrjuvat hoialmt oma diviiside ja relvastuse vähendamiseks Ida-Euroopas, kuid selle taga peitub siiski ka oma kindel Kremli strateegide loogika, mis loodab ühe oma leivaviilu vahetada lääneriikide terve leivapätsi vastu. Brezhnevi ettepanek tundub naeruväärsena kui võtta arvesse, et Ida-Saksamaal viibib praegu Lääne-Saksamaa luure ja ekspertide andmetel 22 vene diviisi, mis hõlmavad 400.000r meest. Need diviisid on varustatud ligemale 7000 tankiga, maledest osa on küll juba vananenud tüübid, kuid on siiski võimelised vajaduse korral üle piiri Lääne-Saksamaale veerema ningj seal NATO sõjajõudusid tulistama. Igaüks võib .luba ette kujutada kuivõrd läbipaistev ja isegi naiivne on Brezhneii pakkumine kui ta Ilgemale poole miljonilist vene armeed IdarSalcsamaal lubab vähendada ainult 20.000 mehe võrra ja nõuab vastutasuks lääneriilddeSt NATO uute strateegiliste rakettide süsteemi üle parda heitmist. Kuid senised kogemused kinnitavad, et venelased on alati selliseid võtteid kasutanud ja lääneriigid on sageli nende et-tepanelmte võrku kukkunud. Seekord ei lähe asi siiski nii li-rändatud maa arvati riiklikku maafondi, kust hakati asundusta-lukohti jaotama esijoones Vabadussõjast osavõtnuile ja •nsndejijedalt. NATO riigid on hakanud aru saama, et nad on nii konvent- Frahkfurti lähedal Königsteinis toimus leedu. noorte. 4. maailmakongress 120 delegaadi osavõtul. Kongressil otsustati vägivallata kogu maiaiimas yõidelda iseseisva ja demokraatliku Leedu eest.. Selle sihi saavutamiseks tahavad lee-õpetajat. N^de arai väienÄ f^"^ l>^*mgi^mrr^ .ptoa kfeoleva aasta - algusest:!'^«^^rr^ft*^^^^^ kitssmmister pahjendas oma 6t- i «>visMa tonta&te Jeedulas suseHegemist, mites nõukogude «iavad nõukogude ttes. asjatundjad olevat saamatud ja kirjeldas nende suhltumist nigeer-laste vaiStu ülbeks. Poliitiliste vaattejaite arvates võib otsus olla ühenduses sellega, et Nigeeria on saanud USA teiseiks suurinnatos kiimaaks ja et maa on näidanud erüist huvi ameerika praegu Saharast ilõunapoolse Aal-rika sõjaliselt tugievam riik. Selle elanike arv on alla 100 miljoni. Nigeerias tulevad varsti üldvalimised, 'kus tahetakse pärast - 12 aastat kestnud sõjalist valitsemist jälle valida demokraaimlkul alusel ^javairotu^ väetu. Nigeeria on töötav valitsus. mist oli sügavalt ebaõiglase sotsiaalse küsimuse lahendamisega.. Saksa vähemusrahvas jäi seejuures peamiseks kannatajaks, kuna see ajaloolise vallutajana omas suurema osa maad, tol ajal ühte kõige olulisemat rahvuslikku- 'tootmisvahendit., Pealegi ei \ toimunud võõrandamine tasutg ekspröprieerimisena, vaid jõukohaselt nliõõduka tasu eest. Tänapäeval isesisvustuvad riigid ja .teised arengumaad ei tarvitse maa ja -teiste oluliste rahvuslike varade võõrandamist enam kellegi ees ei moraalselt ega ju-riidiliselt õigustada. See on saanud üldiselt aktsepteeritud majandus- ja sotsiaalpoliitika meriet-lusvüssks. Kuid jämenud Saiksa okupatsioon takistas Ajutise Vaüitsuse tegutsemist. Alles Saksamaa sõja kaotamine ning 11. XI 1918 vaherahu Liitriikidega lõi olukorra, kus okupatsioonivõimud lubasid Eesti Ajutisel Valitsusel tööle asuda, et täide vüa rahva kauaseid unisitiisi. -VÕITLUS^ RELYAGA OMA^ MÄÄ KAITSEKS Kuid enne kui Ajutisel valitsusel võimaldus asuda riigi üleselu-tustööle ja paiküiste sotsiaal- ning majandusküsimuste lahendamisele, ikisiti eesti rahvas veel kahte sõtta. Tuli kaitsta relvaga oma maad idast ja lõunast maale tungivate vaehujõukude ihade vastu. Seda kaitsesõda tuli alustada mõeldavalt raskemais tingimusis Olgu need sissejuhatavad mär- ja pea paljaste 'kätega. Ometi õn- 'kused seleks, et paremini hinnas nestus mõne ikuuga tjõrjuda vae^ perekondadele. Koos endiste Vene kroonu maadega läks riiklikku maatagavaras-se 2.S5 miljonit hektarit ehk praktiliselt pool Eesti territooriumist. Suurem osa metsamaid ja soid ning rabasid j äetigi rügi maafondi, 'kuna põllumajandusmaa •jaotati asundustaludeks või anti juurdelõigeteks väikekohtadele, et neid muuta :elujõuiisteks taluh-deiiks. Maarefoi-mi tulemusena loodi ümmarguselt 50 tuhat asundustalu, anti juurdelõikeid ligi 21.000 väikekohale ning korraldati ja. müüdi pidajaile üle 22.®00 endise mõisa renditalu. Kp(kiku puudutas maareform seega üle 90.000 talundi saatust, s.o. ehk ligi kaht^kolmandikku 1939 loendatud • 140 tuhandest talundist. Nü võib öelda, et umbes 2/3 Eesti ^maarahvast oli' otseseks osasaar jais maareformist, kellest said nüüd nende maade omanikud, mida nad harisid-vüjelesid. Kolleeg R. Taagepera on näidanud, et Eestis oli maaomand jaotatud ühtlasemalt fkui ikusagil mujal Euroopa m^I. $ionaalselt kui ka strateegaiselt tuumarelvastuselt N. Liidust maha jäänud ja Euroopas tuleks midagi kiiremas korras ette võtta olukorra parandamiseks. Euroopas viibivad Ühendriikide sõjajõud olid seal varustatud ainult Pershing 1 A süsteemi rakettidega, milline maksimaalne lennu-ulatus oli ainult 700 miili ning nende rakettide tule jõud ei ulatu, nud N. Liidu territooriumile. Venelaste kasutuses Euroopas on samal ajal suur arv 2500 miailise lennuraadiusega SS 20 rakette, mis asuvad Lääne-Venemaal ning on suunatud Lääne-Euroopa poo- 1 (mg lk. 7). Kui Ühendriigid I rakendavad Lääne-Euroopas uue rakettide süsteemi, siis varustatakse sealsed NATO riigid 1000 miililise lennuulatusega Pershing II tüüpi ja maalt välja tulistatavate 1500 miililise lennuulatusega tlibraket-tidega. Lühidalt: praegune olukord muutuks tunduvalt ja Lääne- Euroopa eli oleks enam sellisel määral venelaste hirmu ja armu all nagu seni ajani. Samal (Järg lk. 3^ 20. 92^381 27. 46H91 i • h/O I peaks| vest nüt vad^l ri jõuavl Eüro< taks. selle da. ne-Eu kettidi roopj vamis sümis im lj võimal lele, okups mida jaks N. kord, juliid on tal ning kõrge^ vedeh soandj rigalj süstet peale sageli] teks miuuij inõnitj nimclil komn nevaic loijntf secrii tab Ml „Et kätte same heit, tassil pclamj kondil ImiaM ga, V i lis. l£ võtma] nitami isegi üle il Kuil elad( Miski kooId| ma, III nast Midi pole Uigseii sellepa kes (il teha? Agal sa tehj Et ajaga des il| ja rõij Et matoi Lapj võidul • • • Auti Elekti i^^-.Aut^ ütelüj ted jf Kui ma ts lisaks! lõppvi] suurtf •tiS 0! nistliü suure inimeJ ei ,.Iö kooldi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-16-02
