Vaba eestlane , April 6, 1978

              ,6.
?^ÄDE EESTLASTE HÄÄLESANl^M
VÄUAANBJfA: O/Ü Vaba Eestlane^ 135 Tecumseth St Torontos.^
' PEATOMETAJA: IsrJ Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, OBt.M@J3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsi<M)c) 364-7675'
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas ^16.— Ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas ^25iO
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-^ pcolaase
tas $17.— ja veerandaastas $9.50'. Kiripostiga USA-s: aastas
$53—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $62,—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50 ,
Aadressi muiadatins 30 c. — üksiknumbri hind 35
Published by Free Estonian Publlsher. Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3> Ont. M6J 2H2 :
Kanada on esimeste valgete
siia saabumisest alates olnud
suur inamigratsioonimaa, kuhia on
saabunud Euroopast ja tejstest
maailmajagudest sadu tuhandeid
Immigrante, et rajada endile siin
uusi eluasemeid ning anda oma
panust Kanada ülesehitamistööle.
On loomulik ja endastmõistetav,
et sellise suure iimnigrantid^ vo®-
i u saabumine on nõudnud Kana­da
võimudelt uustulnukate sisse
laskmiseks ja nende vastu võtmi­seks
vajalikkude reegSite määriž-lemist
ja iiende kirja panemist
imjiügratsiooni seaduse naol.
1952. aastal ant! Kanadas välja
Immigratsiooniseadus, mida peeti
tol ajal vjSrdlemisi täiuslikuks,
üksikasjaliselt läbimõeldud ja l ^
beraalseks seaduseks, mille elu­iga
arvestati pikemale ajapertoo-dlle.
See seadus suutis vastu pan­na
25 aastat, kuid aja kulgedes
Ja paljude uute tegurite esile ker­kimisel
selgus,' et Kanada vajab
siiski uüt ja moÖdsainat reeglite
kogu uustulniika|;e sisse laskmi^
seks. Ja nii valmiski möödunud
aastal uus immigratsiooniseadus,
mis kimiitätj kindralkubemerj
poelt läinud augustis ja kuuluta-vtakse
.välja,- käesoleva aasta .10.
1952. aastal rakendatud immi-gratsiooniseadüse
suuremaks
miinuseks oli kahtlemata kindla­te
suundade ja eesmärkide puu­dumine
— seaduse pa,ragrahvid ei
tundnud erilist huvi selle vastu
kui suurel arvul vajab Kanada
immigrante, millisel alusel neid
selekteerida ja kas Kanada töö­turg
on võimeline neid absorbee-rima.
Lisaks sellele oli seaduses
pgSjii lünki, mis võimaldas Kana­dasse
pääseda paljudel illegaalse­te!
Immlgrantidel, mis õn kõigu­tanud
tunduvalt mitmes Kanada
süurlilmas rahvastiku koosseisu
tasakaalu ning on tekitanud ras­siprobleeme
ja muld väämähteid,
mis tulevilms võivad süveneda ja
väga tülikaks kujuneda.
• Uue seadusega iiritatakse kõigi
nende väärnähete kõrvaldamist.
Möödunud aastal kinnituse saa­nud
immigratsiooniseadus, mis
kannab ametnikult nimetust Iiii-migation
Äct, 1976 (seadus esita­ti
parlamendile 1976. aasta no­vembris)
ori esimene Kanada seia-dus,
milles mainitakse, et Kana­da
inmiigratsiooni põhilisteks
printsiipideks on mittediskrimi-neerimine,
perekondade iihenda-mine,
põgenike vastiivõtmine hu­manitaarsetel
põhjustel ning Ka­nada
rahvuslike eesmärkide vil­jelemine.
Uus immigratsiooElseai-dus
seob Kanada Inamigratsioonl-poiiitika
tihedalt Eahada rahvas­tiku
juurdekasvul ja tööturu vaja­dustega,
milliste eesmärkide saa­vutamiseks
vaflitsus määrab Iga!
aastal pärast vastavaid nõupida­misi
proviritsldaga kindlaks im­migrantide
aastase kontingendi.
Uus seadus rakendab ranged
eeskirjad ka Kanada külastajate
suhtes hoolitsedes selle eest, et
ajutise viisaga saabunud IsikucS
ei Jääks siia.elama. Nii mõutakse
nüüd immigrantidelt ja külasta­jatelt,
et nad hangiksid oma vii­sad
välisriikides ning Idilastajatel
ei lubata Kanadas muuta ameti­võimude
petmiseks oma staatust*
Samiuti võetakse ranged abinõud
tarvitusele, et kaitsta Kanadat
rahvusvaheliste terroristide
^Olukord Kesk-Idas om jälle
tüyseM nmrja aetw4" • •
terrodsM rMašid Iisraeli ja lisrael-a vastiüöögi mng rahuläbirääkimised ©^^^^
Etniliste ajalehtede toimetajatele Ottawas: Kanada •valitsuse poolt korraldatud komverentsl teiae
päev 22. snärtsil oli reserveeritud inimõiguste. Kanada lihtsuse ja mitmekultuuri küsimustele ning pea-ettekanäjatena
ning ajakirjanike küsimustele vastajatena saabusid; konverentsile õigusminister RonaM
Basford, föderaalvalitsuse ja provintsivalitsmste vaheliste suhete minister Mare Lalonde ja mitmekul-tuüriminister
Norman Cafik. Teise konverentsipäeva tseremooniameistriks ja läbirääkimiste Juhiks
mitmekultuuri programmi direktor Ojrest Eruhlak.
Konverentsipäeva hommikupoo­lik
Qlid pühendatud .inimõiguste
kfisimustele ning ajakirjanikele
ja I eöinesi4 ettekannetega õigusminis-organiseeritud
kurjategijate eest. terR/Basfo
limnigrantide ja külastajate õi- inimõiguste šeadu.sest, inimõiguste
gusie kaitseks rakendatakse uuri- komisjoni esimees Gordon Fair-mise-
ja apeUatsioönisüsteemid,U,eather, kelle teemaks oH kaebus-mis
peavad siia saabunuid kaitse- U;e ja järeluurimiste protsess Ja ko­ma
;immigratsiooniametnike eha- Ljisjojji jügg inger Hansen, kes kõ-
©iglaste otsuste vastu. ' neles komisjoni liikme eriülesan-
Meie.arvates on uus inimigrat- netest. Kanada Inimõiguste seadus
sšooniseadus • põhjalikkude kaa- (Human Bights Act) hakkas keliti-lutluste
ja paljude aastate, koge- niakäescleya aasta 1. märtsil ni
muste produkt, mis on põhiliselt | referendid peatusid üksikasjaliselt
õiglane immigrantide suhtes, kuid ja detailides selle seaduse tähtsu-samal
ajal peab teravalt silmas sel üksikisiku Õiguste kaitsmisel,
ka Kanada rahvustee huvisid. | digusminister Basford toonitas;
hab Kanada ühteest perest lahku- mekultuuri programme, müledele
da, kuid minister oli arvamisel, et antakse toetust mitmekultuurili-
Kuna immigratsioon ja immi­grandid
moodustavad väga eluli­se
teguri Kanada tuleviku kujun­damisel
jä Kanada ülesehitamis-töö
jätkamisel, siis on väga oluli­ne,
et immigratsioon planeeritak­se
pikema aja peale ette ning ar­vestatakse
uustulnukate vastu­võtmisel
Kanada tööturuga ning
uute juUrdetulejäte tööoskustega
et Kanada on alati taotlenud oma
kodanikele vabaduse ja võrdsete
võimaluste andmist ning Kanada
uus Human Rights Act aimab
kodanikele seUise kaitse Ja õigu­sed,
mida ei anna ükski teine va­litsus
oma kodanikele Põhja-Ämeerikas..
.
Eüsiiiius-te ja vastuste osas. olid
, . .paljud küsimused eelmise päeva
ja võimetega.^Uus mumgratsioo- tava kohaselt yõraiemisi isikliku
piseaöus ahtub nendest seKukoh- ^^^^^^ NÜ küsis üks itaalia
tadest mng^^peakš seega^^tart^ia ^^^^^^^^^^^
on» suure ülesande Kanada M
v&upalge kujundanusel. avaldatakse väljaspoolt ähvarduä-
Kahilemata ei suuda uus inuni-, tega survet teatud artiklite avalda-gratslooniseadus
raBuldada kõiki- L^jgg^s^^^^^^^ ^gstati, et siin on
de huvisid, tahtmUi ja soove, lm-Uj„5glt tgge^ist^
na nurisejaid leidub alati, eriti politseivõimude wo'-
nende hulgas, kelledele iHegaalsed pgörama. t)ks toimetaja kurtis.
Kanadasse tuleku teed suleti. tema ajaleht ei saa kanada äri-
Kuid pikaajalistele kogemustele h„gg3teit kuulutusi ja päris, kas
baseeruv uus seadus on suskä I ^„ t^gg^i^j 1^55^3^^,^^^^
kahtlemata aus ja praktilisi kaar
lutlusi ammendav seaduslike ees-
Idr jade kogu, mis peab lõpetama j
senise ebamäärase olukorra im-|
migratsioo^iii alal ning aitama
kaasa Kanada rahvastikiii jaol
mise ja hajutamise poliitika ellu­rakendamisel
ja .teostamisel
K . ' Ä .
misega.
, .Vastuses kinnitati,, et- see ei ole
diskrimineerimine kui ärimees
loob suhteid aüiult nende ajaleh­tedega,
keda ta enda ärile kasu-
Viikukspeab. •.
Päeva teises osas tuli pikemalt
vaatlusele ja analtiüsimisele mit-mekuituurilisus,
mille raamides
olid ette nähtud ka laudkonna
vestlused kuid neist loobuti ajapuu-vaimullke
pere ise sellele tähele- duseL Mitmekultuurilisüs^ ministri
panu juhiks, et pahnipuudepüha Norman Cafiku ettekannete vahele
puhul toimus feti Maja pea- .<>li Mtnid.am^^
koosolek ja mestõüsmispühal Wonde'!,»
kaimeldajäte 'muusikaõMu. Seni ne, mis käsitas Kanada terviMuse
pole see näiliselt mifcte kedagi säiHtamise küsimust. Minister La-
Ihäirimid; aga arvan/ et meil tur- M väitis .oma ettekandes, ©t
imestamapanefv tähele pairam; et lelss neid pühi Koos j õ u h r ^ els-
' meie kirikuaaste s u x i ^ ment Kanada ühtsuse ja tervikluse
;. hadele oli asetatud ilmlikud üri-i sime need perekmälike kokkutü-tused.
Ueil on ju vaga palju or»] lekuite ja kirikus käimise jaoks,
gaiiisatsioone Ja ajast võib puudu [ega asetaiks mitte neile ilmlikfee
tuha, aga mõned k i r i k i i ^ ^ oma üri-
, meie rahva hulgas^ nii tugeva ki- j tu&fce ja ettevõtetega' hakkama ka
rikliku, ja usulise tä^^
: neid peaks siiski respekteeritam^^^'
terviklik Kanada tuleb sellest
võitlusest,välja võitjana, :
Ta toonitas eriti, et seda võitlust
. ei võideta mitte ainult Quebecis
vaid kogu Kanadas meie kõigi
poolt ning et selles võitluses
mängib tähtsat osa mitmekultuu-
,. rülsus.
Ministrilt küsiti, kuidas etnilised
grupid saavad selles võitluses kaa­sa
aidata ning vastuses kinnitati,
et etnilistel gruppidel on samad
iülesandsd, mis on kõigil kanada-lästel
ning ükski tõsine kanadala­ne
ei tohi omaks võtta sellist hoia­kut,
mis ütleb, et — laske neil
minna, üks toimetajatest väitis, et
Kanada föderaalvalitsus katsub
Quebecile avaldada majanduslikku
survet; kuid sellele-vaidles minis­ter
Lalonde vastu, -kinnitades, et
Quebec on saanud suhteliselt roh­kem
majanduslikku toetust kui
mõni teine provints. ;
]\Iitmekultüuri minister Norman
Cafik selgitas elava kõnemehena
humoristlikust vaatevinklist lähtu­des,
kuidas temast sai poliitik ja
minister.
Ta mainis ka, et ta on eelmisel
õhtul parlamendis teatavaks tei­nud
valitsuse mitmekultuürilisu-sele
määratud summad, mis ula­tuvad
järgmise viie aasta jook­sul
50 miljoni dollarile, millele
lisanduvad veel lisasummad.
Mmister kümitas, et Kanada tule­vik
on rajatud neljale põhilisele
ehitustaMe — vabadusele, demo­kraatiale,
baksikkeelsusele • ja mit-mekultuurilisusele.
Kanadas on
kõik võrdsed ja siin ei ole teise
klassi inimesi ;
N. Cafikiiilt küsiti, kas pole wi-maiik
tõlkida Kanada ajalooraa­matuid
etmliste gruppide erikeel­tesse,
millele minister vastas, et
selle tööga on juba alustatud. Kü­simusele,
miks uude unmigratsioo-niseadusesse
ei võetud sisse mit-mekultmu-
ilisust, vastas min. Ca­fik,
et ta esialgu kahetses selle
väljajäämist, kuid nüüd oti ta selle
rõõmus,
suse raamides. Need programmid
hõlmavad Kanada etnilise uurüni-se,
kultuuride vahelise kõmmuni
katsiooni, etendused ja visuaalse
kunsti, kn-janduse ja publitseerimi­se,
kultuuri rikastamise, kultuurili­se
integratsiooni ning etno-kultuu-riliste.
organisatsioonide operat­sioonide
ja etno-kultuuriliste. grup­pide
projektide toetamise. ;
Ta kinnitas, et valitsus tahab
kaasa aidata etniliste gruppide
kultuuripärandite koondamiseks
Ottawässe National Müseum of
Man'i kogude juurde.
Minister Cafik krüpsutas eriti
alla etnilise ajakirjanduse tähtsust
Kanadas ning kinnitas, et sellest
välja mmnes on valitsus reservee-rmud
500.000 dolla|i ulatuses kimlu-tusi
etnilistele ajalehtedele. Ta
väitis aga samal ajal, et ta tahab
enda juurde moodustada tugevat
nõuandjate gruppi, mis ei ole koos­tatud
mitte maade, vaid isiklike
võimete akisel.
Lõpuks andis minister Cafik eri­ti
üksikasjalise ülevaajte oma rei­sist
Kanada esindajana Belgradi
Euroopa jülgeolekukonverentsi jä-relkoriverentsüe,
kus ta esines Ka­nada
valitsuse nimel lõpukõnega
hing kohtas ka N. Liidu peadele-gaadi
J. Vorontsöviga, kellega ta
käsitas mimõiguste rakendamise
küsimusi. (Neid küsimusi oleme
,,Vaba Eestlase'* veergudel käsita­nud
juba eriartiklites).
.Olen oodanud, eit meie arnikas
säilitamisel. Ta • kinnitas, et. Ksns:
da valitsus on omaks võtnud kak-sikkeelsnse
ja mitmekultuUrilisuse
põhimõtte, kuna meie übiskonnp
kujundamisel on tähtis kultuuride
rikkus ja mitmekesidus. See on
.meie riiklikus: elus erakordselt tõ-
;sme L--kui üks provints, ta- minister
kuma ta tahab, et mitmekultuuri-lisusesmeb
kindlakujuliselt uues
jtamada põhiseaduses.
üks varem Liibanonis elanud aja­kirjanik
mamis, et mitmekultuuri-lisus
lõhestas Lübanoni riigi —
kuidas vaatab miriistsr Cafik selle­le
väämahtele? Minister oma Vas­tuses
rõhutas,.et Kanada ei karda
seda 'kuna Kanada rahvas elab ja
tööbab ühistes huvides.
teises ettekandes • vaatles
uusi mit-
Minister Cafik mainis, et kuigi
Belgradi konverentsil ei olnud
otseseid tulemusi, avaldati selle
konverentsiga siiski N. Liidule ja
teistele kommunistlikkudele rii­kidele
inimõiguste küsimuses
survet ning selle slirve tulemuse­na
võib seal mõndagi muutuda.
. Läbirääkimiste all kinniitati toi­metajate
poolt, et lääneriigid on
seni olnud nmg oHd ka Belgradis
unistuste kütkes, mis kiihugüe
välja ei vn. Mm. Cafik vastas, et
meie elame kommunistidega ühi­ses
maailmas ja ei saa neist her­meetiliselt
eralduda, mille tulemu­sena
teatud koostöö ja kontaktid
on vajaMkud. Toimetajate poolt
krüpsutati veel alla, et rii^i 'kuulu­tused
otnillstele ajalehtedele tuleb
koostada selliselt, et need ei ole
ainult majanduslikuks • toetuseks
vaid et need cn avaldatud üldsuse
huvides. Saniuti leiti, et valitsuse
juurde tuleb luua etnilise meedia
nõuandev kogu. Eriti toonitati ka
Kanada viletsat postikorraldu.st.
ühendriikide president Jimmy
Carter mainis äsja oma külaskäigus
ajal Nigeeriasse, et Ameerika .
Ühendriigid taha^d abistada Aaf­rikat
rassismi ja kolonialismi vas­tu
võitlemiseL Ühtlasi suunas pre­sident
oma hoiatava sõnne N. Lii­du'
vastu, kinnitades, et Ameerika
Ühendiügid mõistavad hukka N.
Liidu ja tema käsilaste agressüv-sed
sammud Aafrikas.
Presidendi sõnad ja lubadused
on kahtlemata positiivsed ja läbi-imbutatud
suurest idealismist,
kuid kahjuks ei ole nendel sõnadel
palju kaalu kui neile ei järgne te­gusid.
Nii kurb kui see ka on kuid
Ühendriikide rassismi ja kolonia­lismi
vastu võitlemise poliitika on
kujunenud Carteri neegiisoost am-,
bassadööri Andrew Young'i oma­päraste
ideede ning ebadiplomaati-listjO
ja isegi rumalate väljenduste
tõttu niivõrd segaseks Ja anisaa-matuks,
et sellest on isegi raske
ai*u saada Carteril, rääkimata
Ühendriikide välisministeeriumist
ja Ameerika liitlastest. Ning presi­dendi
hoiatus venelastele on väga
kergekaaluline ja õhuline kui selle­le
ei järgne nende riikid? tegelik
abistamine, kelledele N. Liit oma
palgasõdurite abil kallale tiiugib;
President Carteri paljude sõnade
ja vähese tegude poliitika cn teki-tahud
kiiitilisi hinnanguid Ühend­riikide
liitlaste peres presidendn
võimete kohta. Teda peetakse üldi­selt
nõrgaks Ja kt^ikavaks riigi­peaks,
kes 021 paiguti olitlikiilt eba­efektiivne.
Nii näiteks mMnitakse
Genfis, et Carter kõigiibiiliest sei­sukohast
teise; Roomas kinnitatak­se,
et tal puudub side realiteetide­ga,
mis on eriti oluline praeguses
segipaisatud maailmas, kus on va­jalikud
pragmaatilised ja kõvakäe-lised
sammud; Bonnis arvatakse,
et Carteri majanduspoliitika ou
väga nõrkadel jalgadel, kima pre­sident
ei suuda stabiliseerida dol-iri
väärtust ning rakendada oma
energia programmi; Inglismaal
väidetakse omakorda; et Carteri
meeskond koosneb teisejärg|il!stesl
meestest ning selle koosseisu ei
leidu esmaklassOisi majandiiselu
ja Välispoliitika eksperte,
Ja lõpuks: mis ütlevad venela­sed
Carteri kohta? Lääneriikide
vaatlejate arvates on Moskvas pär
rast pikemaajalisi vaatlusi ja ana­lüüse
jõutud veendumusele, et pre­sident
Carter on kaotanud kodu­pinnal
oma populaarsuse ja poole­hoiu
ning et ta on politikamees ja
riigijuht, kes räägib küll raskeid
sõmi kuid väga harva tegutseb
nende sõnade Järele. •
Hiljuti rakendati N. Liidns teata­vasti
uus põhiseadus n:ng nüüd
peetakse nähtavasti vajalikuks, et
ka allaheidetud riikides tuleb sell©
konstitutsiooni aluse! koostada
uued põhiseadused. Okupeerihid
Eestis on selline põhiseaduse pro-,
Jekt'Juba valminud mng see pealb
8. ja
A. M
Mardi-I
esines
ellus iil
Pula
. .še.
23
Kom
asendaj
resti kl
Kiirel
pröjel
mist
väUsm^
da tehj
Selles
sest
•— na^
eessõna
kle idJ
tutsiooj
Iide"
f agrahj
NSV-s
ragrah|
naline
häbene
se:
leninisi
mimist
na art
NSV
suuna,!
suurt
plaanil
datud
kommi
Põhj
jiib, e|
täies J
dusliki
õigusel
ja kuu|
NSV
ENSVl
gilde
olcvatl
kuid
pisteti
f^^rahvl
et õigl
ne kpl
kahju
-- tci.l
ie pj
rezhiii
Ja sl
need
hadusi
.NSV
Ie ja
sioonil
gevusl
omani
riiki
vaid
nitati
ragral
esita I
krutin
eest
valitj
hüpil
ka, et
rantel
koos(
rongi
vaba^
kui
yastj
sialis|!
areu(
kui
komi
Nu
ideaj
le pJ
7. pe|
mis
' ENS1
V a b|
Eel
duse
tõeni
uud
mai(
(Järg lk. 3)