Vaba eestlane , April 6, 1978

              VABA EESTLANE neljapäeval, 6/aprBlii — Thursday, April 6,1978 Nr.
f^jf:wyyYi'iwaf»<TiiWiia'JAtJ3:
Laupäeval alustati Juba hommikul Oiatam
Liidu (Mtado provintsi ulatusega meistrivõistlusi Lääne-Toro^^
keskkooli sporiüaulas. Moodne naisvõimlemine on levinud iile pro-vintsi,
võistlejaid oli Toronto kõrval St. Cathärines^ist, Ottawast,
Sudburyst ja Coilingwoodist. Koos Kalev-Estiemie eliitrühmaga oM
õhtusel avatseremoonial kuni 100 erivanuses võimlejat. K u i ^ Kalev-
Estienne on selle Ontario spordiks arendanud, oli eestlasi võistlusel
üsna väheselt^ meistrieelsete^ Jä meistriklassis pohiud enam ainsat-kii
Nooremate hulgas on ve©l. siiski mitmed,. kes võistlusel silma­paistvalt
hästi esinesid. •
Võistlejad olid jaotatud
klassi. Noortele vanuses 7—14^
aastased oli ettenähtud ikaks (klas­si,
©simiesed algajad, teised röäi.-
kem Isogemud. Samuti oli vanema­te
jagamine inieišt^ieefee^
meistrMašsiks; meistrid on eliit-tiyima
ioiulüvad, kes on võimeli­sed
esinema nii oana riigi ulatu-
^"sss ikui ika. rahyusvaihelistel võist­lustel.
Lisaiks individuaalsele
I võistlusele, toimusid võistlused ka;
gruppide v a M .
Suurim arv võistlejaid oli kol-maiKias
astmes. Gruppidest oli
parim Deer Paiik (Kalev A), tei­ne
Kalev B, jkolmaš GoUingwood
A ja neljas Kalev C. Individuaal-,
selt oli vabavõinileinises parim
vSandra Magee (14.70), teiseiks
omal valikul tehfud võiiiilemis-vahendiga
oli esimene Lisa Vä-
M (14.75), kes sellega osutus
i fea iadvõitjäks 29.35 punktiga.
Teises astmes o l i esimene Sheri
Koenig, teine MonioaEder ja kol­mas
Süsan Himel, neljas Kim
Blgger ja viies Kathy Tihane.
Meltfiieelsete^^^f^^ oli parim
1 Helan Zivic, teine Lynda Thomp­son
ja kolmas Adriaime-
Meistriklassis esimene Kelly Mo-ügian,
teine i^Äie^^^^l^^
Jana I ^ ö r ja kolmas Susan
yLoGke. •
Nii on esimeste hiilgas kaks
noort ©estf iütaxla^^ Lisa Vähi,
kes julja ipäari aasta eest tuli oma
kjassis meisitriks, 'kandis ka see­kord
kaelas feäihte kuld- ja iüit
Mbemedalit ja oli vaimustatud
iiing arvas, et suudab sel alal veel
tulevikus kaugele jõuda.
Õhtusel avatseremoonial toi­mus
võistlejate paraad, kus K a -
1 m d a Moodsa Võimlemise Liidu
üle nooremaile
luste medalid Ja diplomid .
ning mälestati möödunud suviseil
Torontos peetud raüvusvahelisel
võistlusel osaiVõitnud rumeenia
tütarlapsi, võistluskaaslasi,
kes hiljuti lennuõnnetusel Ru­meeniast
Poolasse sõites
hukkusid. ; •
Järgnes Kalev-Estienne
grupi esinemine, Võimlejad, kes
valmistavad ette maikuul maail­mareisile
minekuks, demonstree^^
risid mida neil on sinna pikale
tsekoinnale kaasa võtta.,
kõik
Jugoslaavias toimus Bosnia
pealiraia nimeline ,,BUGOJNO
Raihvusvaheline . Suurmeistrite
Maleturniir•^ Võitjateks tulid ve­ne
malemeistrid Karpov ja
Spasški, kusjuures mõlemad võit­sid
kuus mängu> said kaiieksa vii­ki
j a kaotasid üihe mängu. Varem
veebruaris peetud Belgradi maar
ilmameistri tiitli eelmängudel
kaotas Spasski Viktor Kortsh-noile,
kes 2 aastat tagasi põgenes
Nõukogude Liidust läände.
Koptsihnoi elab nüüd Lääne-Sak-sämaal
ja ta töötab male õpetaja­na
Kölni lähedal. Kortshnõl koh­tub
Karpoviga juunis ; maailma^
meistri tiitli, võistlusel.
Märtsikuul toimus Toronto
Eesti Maleklubis nelja vooniline
treening-turniir. Võitjaks tuli P.
Beokwith (4 p.), teiseks G. Orgu-saar
( 3, p.) ja kolmandat kohta
jagasid J. Järve ja V. Pikkand
{2^2 p.). Osa võtsid veel A. Müs-tel,
H . Aavik j a O. Mankio, kes on
70-äastane soome maletaja. Noor­test
olid A, Loorits (11" aastane), j
O.
Mööduiiud laüpäeyal toimusid Torontos Moodsa Võimlemise L i i ­du
poolt korraldatud provintsi ulatusega, meistrivõistlused. Pil­dil
Kalev-Estlemie noored õhtusel aya-tseremoonial. Esimene
Lisa Väh!.-• / • i . • \;Foto: VaJ^a Eestlaine;
Maleklubi esiimees Mustel las-1 võitja prantslane Jean-Paul Pier-kis.
omal kulul. kolm malekella
parandada ja kuigi klubi on siia-ni
suutnud tasuda ruumide üü­rid,
On tungiv vajadus suurenda­da
maleklubi liikmete j a toetaja­te
arvu. Abi vajatakse ka selleks,
et võimaldada meie hoormialeta-jatel
tasuda bsavõitmist' eesti ma­le
tegevusest. '
Peakorraldaja L. Josellni juha­tusel
toimub selle aasta tegevuse
lõpetamine „Lään0mere maade
mialetun^iriga". Osavõitma m
kutsutud läti, leedu,-, rootsi ja
soome liialetaj ad. Mängud toimu-vad
Shveitsi süsteemis ja maleta­jatel
palutakse oma malendid ja
malekellad kaasa võtta. Külalised
teretulnud. Turniir to|mub To­ronto
Eesti Majas, ruum-12,' 16.
i l , k e l l 2 p . l .
• " . . / Aeg.
Rootsi kuulsaü murdmaasuusa­tamise
võistlusel Mõras, mida tim-
(12 aastane), E. i l u n - ' takse Vaasa-suusamaratoni nime
rat võitis selle esimese prantsla­sena
ja kuuenda välismaalasena.
Võistlusrajä piklms ori 85 km.,Seda
on korraldatud koos tänavusega 55
korda. Võiduaeg oli 5 tundi 20 mi­nutit
ja 12 sekundit. Rootslane
Tommy Jonsson oli teine ja Matti
Kuosku kolmas. Soomlasist oli pa­rim
Arto Koivisto, kes oli 22. kohal
kaotades Pien^ätile 4,5 minutiga.
Maaitea pikemal 90 km võist­lusrajal
Niinisalo ja Tampere va­hel,
mida nimetatakse Pirkka-hiih-to'ks,
: tuli Võistlusel esimeseks
Matti Äijö ajaga 5.32.44. Võistlust
alustasid 2660 suusatajat. Naistest
oli sel distantsü parim Smikka
Prnito ajaga 6.31.38.
• *
Soomes, Hämeenlinna Katuma-järve
jäält algas Finlandia-suusa-tamise
võistlus. ' 75-^kilomeetrilise
distantsiga suusatamisest • võttis
osa 5414 suusatajat, millise aja
katmiseks kasutas Pauli Siitonen
parimana 4 tundi" 55 minutit ja 16
sekundit. Teisele kohale tulnud
saa
Eesti Vabariigi 60. j
raamatus
Keih Moora — Evaldi Uustalu
3841k. (sellest 64 lk; fotosid), - Hind $14.00 pluss 85 c saatekulu.
Koheselt pärast Eesti-Vabadussõda kfrjutatud mälestusraamat
värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914—1919. Raamat ilmus 19^2. a. admiral J . Pltka 100. siumi-
. 237 lk. — Hindl $8.80 pluss 50 centi: saatekulu.
oma v5õrrahvns®stt sõpradele Eesti võitlusi totvustamise^
ingUskeelne
EvaW/Usistalu^ ž
Hind $7.00 pluss 50 csaateiaili
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
TULUMÄiCSULEHTEDE TOITMINE
234 Danforth Ave., Toronto, Ont.
Telefon kontoris 466-4813, kodus 759-3588
PENSIONÄRIDELE HINNAALANDUS
Esmaspäeva õhtul avati Merton
galeriis Osvald Timmase akvarelli­de
näitus. Külastajate pere oli vä­ga
arvukas, kes imetlesid kahel
viimasel aastal tehtud töid, mis
mõneti näitasid ka kunstniku loo­mingus
toimunud arenjgut Ja uue
teemagi-upi juurde Jõudmist. Tund
aega pärast avamist, olid ligi
paarkümmend tööd müügimärki-a.
•
ge (15 aastane) jä P. Beokwith all oli 11.500 osavõtjat. Maailma- Peiitti Torni olr vaid 3 sekundit
president Evelyn KOop andis i (16 aastane) tumiirist osävõtmas. meistrisuusatamise pronksmedali- nõrgem.
. Näitusel m . esitatud .70 tööd,
neist suuri ja keskmisi üle poolte,
ülejäänud on need väiksemamõõ-dulised
tööd, mis on aastatega ol­nud
üheks ia näitustelt nähtud töö­deks.
Timmas oli viimati Mehhikos
poolteist aastat tagasi, kuid on seal
ka varem käinud. See maailm on
ta uutes töödes esmakordselt ava-llikkusele
esitatud. Kmgi üldpildilt
on ta tööd saanud realistlikuma
ilme, on neis siiski palju endist
Timmast, kus maapinna vormid
oma mitmekülgsuses on seekord
nähtud troopilisel maal, sageli seo­tud
Mehhiko ehitusmälestustega
maia kultuurikihist. Üldpealkirjaks
on antuä näitusele «Troopilised re­liikviad".
Timmas on alustanud
Mehhiko kirjeldamisega kõige sü­gavamalt,
maapimiast mida vesi
ja loomariik on aegade jooksul
vorminud. Teistes töödes on teatud
müstilist tunnetust kummituslike
inimfiguiu-idega, nagu püsiks ku­nagine
kultuurimaailm tänapäeva­se
Juures ikka veel lähiolevana.
Mõned hilisemad võrköinstrilised
vormid assotsieenivad hispaania
maaUma mõjutustega Mehhiko
kültumpildis.
Mehhiko tsükkel" on Timmase
loomingus uus kõrgetasemeline ja
luivitav tsükkel, olles siiski orgaa­nilises
ühenduses tema varajase­ma
loojamaailmaga. Näitus jääb
avatuks veel laupäevani, 15. aprilli­ni,
olles avatud ka eeloleval püha­päeval
kella 2—5-ni.
Raadiost kuulsin, et ka koman-dör-^
kaipten Juuranio oli üks taga­otsitav
relvade peitj^^ Tal oli
õnnestunud pääseda Rootsi, kus
politsei d i ta vahistanud, kuna ta
cäi rikkunud nende korraldust päe­viti
enese näitamas käimiseks.
(Göteborgis oli saüial ajalpagula­sena"
hästi tuntud soome nats
Björa Smeds, kes töötas arhitekt
Sdiultzi sisustus- ja mööbliäris.
Smeds SJvi oma töökoha minu
käest laenatud saksa Kotkaristiga.
Aumärki Schultzüe näidates esines
ta hästi saksameelsena ja sakslas­te
poolt hinnatud mehena, kes oli
nätsisümpaatiate tõttu pidanud
iahkuma Soomest. Tõsi oli siiski;
et Smeds töötas . Aimo Aaltose
poolt jtöiitavas Soome Kommunist-liku
partei nimekirjas. Smedsi
ülesanne oli silmas pidada kõiki
neid soomlasi, kes ,,sukeldusid"
esile Göteborgis. ja keda võidi
kahtlusbajla relvade peitmises või
millegiš muus tumedas" tegevu­ses
oma kodumaal. Tema pidi nen-
' de kohta saatma teate Soome riik­likule
politseile, kes selle järel
võis alustada nende tagasinõud-
„Smeds näis
hotelli sisse
„Kustutage tuli telefoniputkas",
andis minu abikaasa nõu ja andis
taile samas meie korteri aadi-essi
nhig täpse aja, millal Juuiramo so­biks
tulla meid külastama. Kui
saa^iusin oma kontorisse, ootas
Juuramo mind juba selle ees ja oli
ilmselt närviline. Ta rääkis, et
Soomes levitatakse arvatavasti
kommunistide poolt üle võetud
riikliku politsei poolt kuuldusi, et
kõik Rootsi pagenud relvade peit­jad
peavad reisima Göteborgi, mis
on uks Läände. Siin linnas elav
relvade peitjate hea sõber Björn
"Smeds aitavat neid kõiki edasi.
Tegelikult Smeds andis kõik need
Rootsi politseile üles, kes tema
juurde abi saama läksid. Nad va­histati
ja-saadeti tagasi kodumaa^
tJ^hel päeval mu abikaasa helisr [ ]Q-äis
just praegu astuvat kaudu tagasi Hispaaniasse. Mulle , sõbraliku kohtlemise eest Rootsis, ei olnud. Olin ju andnud oma pere-i
" , teatas Juuramo. tekkis äkki üks mõte, nõustusin II- Samas ta kahjatses seda, et maalt mehele. Johnson-ettevõttelG , luba-mist.
Mina olin neid väheseid kes
kogemata avastas Smedsi tegevuse
tõeüsed eesmärgid ja pürgimused.
tas mulle oma töökohast Johnsoni
kompanüsse. Talle oü just keegi
mees helistanud, kes rääkis Turu
murret. Olime mõlemad kuulnud
efelmisel päeval raadiouudiseist,
lu'kka kutsega ja sulgesin telefoni.
Selle järel lasksin Juuramot kirju­tada
minu etteüblemise kohaselt
väikse teate. Siis pistsin paberi
ümbrikusse ja võtsin selle kaasa
hotelli, kus lUukka ja von Haart-man
mind juba ootasid. Kohe kui
olime vaimud laua ja asetanud end
istuma, küsisin härradelt, kas nad
olid kuulnud midagi Juuramost.
Haartman oli varem omavahel
rääkinud mulle, et ta oli kohanud
Juuramot Stokholmi südalinnas ja
korraldanud talle kokkusaamise
Vehetsueelä saadikuga võunalikii
viisa saamiseks, et pääseda Ve-netsueelasse.
OliÄ kuulnud seda ka
Juuramoit eneselt: aga selles olu­korras
von Haartman võis seletada
lUükale, ja minule, et tal ei olnud
midagi tegemist sellise isiku kui
Juuramo elas meie juures kaks j Juuramoga. Mees klaarigu end ise
nädalat. Sel ajal ei. olnud meil
väiksematki võimalust tema edasi
aitamiseks. Ta kaotas täiesti oiria
näryid kuuldes 'kuidas raadio kord-kus
räägiti Juuramo põgenemisest, I korralt avaldas otsimisinformat-j
a abikaasa sidus helistamisel ko- j siooni, kuna Stokholmi politsei oli
he asja selie^ uudisega. Ta küsis
helistajalt, kas ta nhni oli ehk Juu­ramo.
Nn se oligi ja parajasti vii­bis
ta hoteHEggersi telefoniput­kas.
Enne Soomest lahkumist olid
mõned tuttavad teinud talle ette­paneku,
et ta võtaks ühenduse
Björn Smedsiga Göteborgis, kes
pidi teda aitama edasi. Olles selles
asjas täiesti kindel, Juuramo oli
otsustanud siiski esiteks rääkida
mmugä. Abikaasa teadis hästi,
missugune kala Smeds oli jä ütles
kategoorilišeit, et Juurämole on
kasulik sellest mehest eriti kauge­le
hoiduda.
kaotanud ta oma nägemisulatusest.
Kähe nädala pärast helistas mei­le
Göteborgi Soome konsulaadi
ametnik Tor Illukka, keda ma ei
pidanud eriti usaldatavaks. Ta is­tuvat
restoran Walandis ja soovi­vat
koos minuga lõunatada. Samuti
6ma supist, tema abistajad võiksid
ka ise sattuda libedale.
Kui Illukka hetkeks lauast lah­kus,
rää;kisin voh Haartmanile, et
Juuramo oli juba kaks nädalat ela­nud
minu juures. Samuti palusin,
et Haartman paneks Parüsis posti
selle Stokholmi adresseeritud kir­ja,
mille olime koos kMiekesi Juu­ramoga
koostanud.
„Seilega teeksid minule suure
isikliku teene", ütlesin.
on", vastas von Haart-oli
ta kutsunud lõunale kolonelleii- j mari ja sellega oli asi otsustatud; ^
naht Gärl von Haartmani, kes oli i Nädal hiljem kuulutas Rootsi
endisest Uudenmaa ratsaüksusest kommunistide; ajaleht ,,Ny Dag"
nagu mmagi, aga asus alatiselt I rasvaste tähtedega: „Rootsi polit
Mädriidis. Ta oli võtnud osa juba *sei ja piirivalvur Zetterquist ma- 'maiuste leidmisega mitmeid ra:s-
Hišpaania kodusõjast jä läinud ta- ?nvadv Juuramo jalutab rahulikult^k^ ei näinud peale mu enese
gasi kodumaale vaid talvesõjast Parüsi bulevardidel!" Mmu poolt mitte kedagi hivitavat. Igal juhul
osayõtmiseks. Ta pidi lahkuma ettedikteeritud • kirjas Juuramo korraldasin seda ülesannet kenasti
Rootsist veel samal õhtul Pariisi avaldab tänu politseikontroUile ebaseadüslikultki. Täiest õhuta see
lahkumine oli toimunud nii kiires­ti,
et ei jõudnud öelda jumalaga;
nüüd ta asub Pariisis, :
Kirja abil tekitatud kuuldused
tähendasid meile just selle võrra
hingamisaega tali vajasune. Morie
aja pärast oli Juuramo julgelt
pandud Thorden laevakompanii
laevale, mille suund oli Lõuna-
Ameerika. Palju teisigi reivapeit-jaid
saabus Göteborgi ja mulle
tekkis igakord enne tuliseid päevi,
kuni nad olid teele saadetud kinii-lale
maale suunduvale läeva!le
läände. Laevavai-ustajad olid tões­ti
tublid vastutulelikud inimesed ja
lasksid mõnel juhul isegi meeste
omakstel neUe järgneda hinnata'
kuhugi LÕuna-Ämeerika sadamas­se.
Omalt poolt ei saanud ma pi­dada
nende ohvitseride ,,kuritegu"
seadusevastaseks. Pole. kunagi
tundnud südametunnistuse pimu
sellepärast, et neid aitasin ebale-gaalseid
teid kaudu välismaale:
Ega minu käitumme olnud ainuke
erandlik tegu Rootsis. Vastupidi,
hiljem selgus, et just Rootsi ame­tivõimud
Stokhoimis olid andnud
neile pagulasile minu nime ja aad­ressi
ja nii otsekui saatnud neid
minu juurde! Kes võiski kinni pi­dada
tähttähelt sellisest seaduse-punktist,
mis andis austamisväär-seid
soome ohvitsere kommunistli­ku
Valpo kätte. Rootslased pidasid
paremaks läbi sõrmede, vaatamise
ja andsid neile põgenemisvõimalu-'"
se. See jälle, et minul oli sõiduvõi-duse,
et ma ei sekku enam poliiti­kasse.*
See lubadus langes. varjuna
mu salaveotegevuse kohale.
Oli kummaline tähele panna,
kuidas spioonid ilmusid nähtavale
just neis piirkondades, kus neid
kõige vähem Võis oodata. Kord tuli
minu kodukorterisse seersant Ny-man,
kes oli olnud sõjavangina
Nõukogude Liidus. Kui ta pääsis
tagasi Soome võttis meie osakond
temaga ühendust ja värbas ta
tööle vastuluureülesandeisse. Kee­gi
e i 'kahtlustanud temast mingit
kahekeelsust. Nüüd oli ta Göte­borgis
ja me kohtusime vaheteva-hei.
Mõne aja pärast pidas ta selle
hetke tulnuks, miUal kaartide pal­jastamine
oli va jalus. Ilmnes, et
k u i t a omal ajal käis Kuusisaai-el
tervitamas neid vene sõjavange,
kes olid hüpanud^ meie poolele,
saatis ta Nõukogude Lutu raadio-teaie,
et teda oli vahistatud Soo­mes.
Venelased ei lasknud selle-järel
enestest kuulda enne kui al­les
siis, kui Nyman o l i Stokholmis.
Nüüd'ta oli venelaste teenistuses
ja ta tegevuse keskuseks oli Göte­borg.
,.; '
Alul ta oli asunud Salsta mõisas,
müle perenaine vabahärratar von
Essen oli külalislahkelt majutanud
oma juures Rootsi põgenenud soo­me
ohvitsere. Need pagulasohvit-serid
tegid päeviti jalutuskäike
vabaliärratari aiais, vesteldes ava­meelselt
kõigist maailma asjadest.
Viljapuuaia: töölisena koha leidnud
Nyman kuulas" muidugi innukalt
neid jutte ja sepitses auahnelt oma
plaane, (Järgneb)