Vaba eestlane , October 5, 1978

              VABA. M T L A O T neljapäoval, g. ^^Q^ti — Uhm-sday, Ckitobsr 5,1978 Nr. 74 Nr. 74
Toronto Eesti Õngitsejate ja Ja­himeeste
Seltsi korraldusel tornius
9v lasikevdistlüB haavlipüs­sist.
Esikohale tuli H. Kiiusik, kes
feaitses seega Labatts'i Co- poolt
väljapandud rändkarikat 1978. aas­tal.
Teisele kohale tuli 'Erk Püss,
koimahdaks M. Vetoiäe, järgne­sid
H. Sõrmus, E; Saar, Edgar
Püss;/-. , -^.X •••^
Balti m^skondade vahelisel las-kevoistluse!
haavlipüssist 16. sept.
osutusid parimateks laskurite&s
Easti meeskpmiasvõistlusd saavu­tatud
punktide järjekorras: Eric
Püss, H. Kuusik, M.Veskü^^
Lasfcevõistluse iildkorraldaja E.
Saar tänab 'Ii|!Õike võistlusest osa-võtjaid,
eriti I limWe masinasse
panijaid P. Kunstimeest ja H. Kas­ke;
kes täitsid oma ülesannet lait­matult
ja seega andsid (Mna tõhusa
abi laske'^õistluse heaks kordami-nekuÜss.'-
; •
Seltsi sügisese kalapüügi hooaja
viimasel võistlusel 10. sept. osutus
edukamaks kalameheks H. Kask
8 naelase haviga, teisele kohale
tuli E. Lood, kdmandaiks I. Samb­ia.
Võistluse kestel püüti
mas II haM.
shveitsi süsteemis 9 vooru. Mees­test
tuli esimeseks Hillar Kärner
7,5 punktiga, teise koha sai sama
punktide' sumMaga Anto;.Kemmel.
Järgnesid võrdselt 6,5 punktiga
Aleksander Veingold ja Hugo Pää-ren.
Naistest võitis esikoha Leüi
Pärnpuu 7,5 p., teisele kohale jäid
Merike Riõtova.:jä- ülle Talas; 6,5
VarssavIS'. peetiid laskevõistlustel
sai väikepüssMiärjutuses naistele
50 m dištantsü hõbemedali eestla­ne
L. Erm 653 silmaga, kuldmedali
võitis poolatar R. Klõszek ainult
kolme silmalise edumaaga.
Austraalias, Melbourne'! eeslin­nas
Heidelbergis suri omaaegne
Läti ja maaifcia kõndimisime Ja­nis
Dalinsh,74-a. vanuses. Esime­se
maailmarekordi püstitas ta 1932
25 müü kõndimises. Tema nunel
olid 12 iiäti ja 6 maailmarekordit,
milledest mõiied veel kuni tänase­ni
ületamata.
Tbilisis peetud võistlustel saavu­tati
lisaks J . Uudmäe rekordile kol­mikhüppes
veel t e i n ^ i uus Eesti
rekord ^ Gennadi Organov 200 m
jooksus ajaga 21,07, kuid jäi selle­ga
kolmandale kohale.
Kolmas tippmark tehti naiste
400 m: tõkkejooksus, y s Ellen Kül­vand
sai esmiese eestlasena aja al­l
a ühe miriuti. Tulemusega 59,92 ei
pääsenud aga E. Küjvand fmaali.
Henn Piirisüd tagajärjega 7.45 jäi
kaugushüppes kaheksandale koha­le.
Enn Selljk jäi 5000 m jooksus
aja^ä 13.43,2 teisele kohale.
Leedu Imnas- Alituses peeti N.
I4|du meistrivõistlused mudellen-niis^
kus tallinlane Jüri Laidna ja
tartlane Heino Kõrvel saavutasid
raadio teel juhitavate mudellennü-kite
klassis kaksikvõidu.
Eestis peeti kolmandad male-olümpiamängad,
millest võtsid osa
84 i^ebst ja 18 naist. Mängiti
Põikread: 1. Kaksikkonsonant laegne eesti mäadlusmeister, 37.
• . . . . . . ' ^ .. nn T T J l . . i _ i . . . _ AH
Iioronito ,,Rajaleidjaite" n j ^ ^
na avatoondus itojmus 28. sept.
Peetri feirifcu all saalis. Avafeoon-dus
algas lipipude sissetoomisega
ja Münaldesiiiütanüsega, mille
järele õpetaja O. Pulim |>idas
südamlikiu ja Hetkekohase pälvu-
-se.;-;'
Peale Mpkcümavaiieniagdr. Ene
Runge sõnavõttu ja tervitust an­dis
lipikonna jiiht iigdr. Monica
Hajanmann ülevaate inöödunud
aasta (tegevusest, samuti sellest,
mis seisab ees eeloleval tegevus­aastal.
Siis tutvustas ta 1978/79. a.
julitkonda, mille järele sõna said
järjekorras hellakestejüht ngdr.
Lüs Teedla, fees uusi hellaifcesi vas­tu
võttis. Gaidmhma lulit ligdr.
Katrin Kütti võttis uu^d gaidid
vastu ja vanemgaidide rütoajuiit
Ellen Kaime-AUas võttis vastu
vanemgaidid. Koiik julüd andsid
iüliida ülevaate oma eelolevast
tegevusest >
Lipikonna juht toandis ette rik­kaliku
tegevuskava. Pärast seda
siirdusid üfešused • oma jiihtidega
3. Eesti hölilooja, 6. Seest tühi, 10.
Suiirmi elusolend, 11. ÜSA osariik,
12. Muusikariist, 13. Koht Harju­maal,
15. Istutustäim, 17. Kolm
järjestikku asuvat tähte, 18. Sõna,
mülega algavad hällüaulud, i9.
Kolmikkonsonant, 21. Haljal... —
omaaegne menukas operett, 24.
Inglise tiitel, 25. Ehikutse, 27. Mi­dagi,
29. Koha määrsõna, 31. Ene­sele,
33. Kleenuke, kõhn, 36. Oma-gesti
naiskirjanik, 39. Hüüatus, 41.
TuntudJiimi ameerika kirjanduses,
42. Buda jiisu preester, 44. Eesti
arst Torontos, 46. Püssi osa, 48
Poola lennuliin, 50. Arvutusmärk,
52. perioodiline väljaanne, 54. öel­dakse
istet pakkudes, 55. Vulkaan
Euroopas,' 56. Ajalooline Lõuna-
©lanik.
Jõekääru spordimängudel 23.
sept. s. a. toimunud loterü vee!
välja võtmata võidunumbrid on
117, 118, 328 ja 337. Helistada õh­tuti
223-0141.
Meeli-Ann Tanner, vanem gdr.
Ene Ruinge, liipkonna, juht ngdr.
Monica Haamiann, abijuhid ngdr.
Ellen 'Kütti, ngdr. Rita, Valter,
seikPötär gdr. Lisa Leis, laeikur
ngdr. Ilme Paar. Hellaikesitepere
„Sädemed" — juht ngdr. Liis
Teedla, abid Ingrid Kütt ja Hei
Sadul. Gaidnühm «Tulilinnud" w
püstread: 1. Vali, range, 2. Linn
Leedus^ 4. Veelind, 5. Eesti keele­teadlane
ja kultuuritegelane Root
šis, eesnime esitäht ja nimi, 6. Ind
7. Eitav sõna ,inglise keeles, 8
Maa-ala Aafrikas, 9. Usulahk, 10
Teatud ametimees, 14. Arv, 16
Teatud heli, 20. Võime mõttele
kauge maa taha edasi anda, 22
Koht Harjumaal, 23. Elektrivoolu
ühik, 26. lioodusenähe, 28. Linn
Eestis, 30. Eesti ooper, 32. Solüdne
naine, 34. Kahekordselt, 35. Teatud
küpsis, 38. Hoog, vaimustus, 40
Kurtmine, kaebamine, 43. Piir-
,, 45. Sõna lastemängus, 47
:, paik, 49. Terava otsaga ese,
51 Kaksifcvokaal, 53. Sidesõna.
USTSÕNA NR. 976 LAHENDUS
• n
müügil HJad Saatekulu
L, Wateas —
•tso
EimNõu —
Aima Ahmatova — Marie
H. BHchelsQB
H. MichelspQ
H. Michelsdn — Eesü radadelt
Eduard Krants
m
5 . -
3—
(luuletuslEOgu)
Paul Laan Mõtteleiid>^ Ffille Ja pesgdSofd
Karin Saarsen>-MengH]iilMI^^
Herbert Salu — Utoopia ja fataroloogiš
Triiira" üksilmambreid
A. Kubja l^adoniid kodad — malestasei i
A. Kubja — Mälestusi todasaareHt
A. &ibja~ Paloks
E. Uustalu ja R. Moora ~ Soomepoisld
426Js. 4-64 lot»^ *
Lumiste — Alamuse Andres — biograafi-
116
1.50
line jutusta kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumist© — Atlimdi akiaal
L. Lumiste — lillad külas
,A. Vopm - :Ristsõmid.I\
A. Vomm — Bistsõnad n
2.1C
2150
A. Vomm — SUstsõnad IV
Ants Vomm — Minu
K. Eerm® Sumad
1978/79. aastaks
Mjuiies järgmiseks:
Aupaitroon Marie Under-Adšon,
auvainemad gdr. K . Voiko, pr.
jiiht ngdr. Katrin HSütti, abid Ki
Tüll/ Aimi Ilves ja Tiina
Vanemgäidid „Virmalised"
ngdr. Ellen Kann^Allas,
ngdr. Leili Pede, Susan Vaüw^
Elda Käärmann, ngdr. Lisa Leis.
,JCiuldring" (asutati 1977.®. m
dele gaididele ja juiitidele, ikes oa
juba vanemad, 'kuid soovisid siis­ki
lipkonda kuuluda). —vaiiem
gdr. õie ipunno^ juht ngdr Reet
VanaseljarMaiiey.
,,RAJALEIDJAD"
: 1. LaulupidUj 7. Amm,
9. Igasse, 10. Seim, 11. Rida, 12.
Indigo, 13. Pajats, 15. AluSj 16.
Näkineid, 19. Jaanikuu, 21. Eaak,
23. Naasma, 24. Sparta, 27. Mutt,
28. Laga, 30. Elevil, 31. Ais, 32.
Kaarepere.
: 1. Los, 2, Areaal, 3.
Lammas, 4. Parisnik, 5. Didi, 6,
Ugandi, 7. Asti, 8. Meloodika, 13.
Paljaspea, 14; Juga, 17. Kaunitar,
18. Elas, 2Ö. Istmik, 21. Kaalep, 22,
Amäger, 25. Ares, 26. Aula, 29. Aje.
K. Eerme — Fäe?ato f ä«vad Ja ööta 5õd M
S. Ekbaum ~ Ajats^F (luuletuskogu)
Aarand Eoios — Jnmalaga» lars ja. E^isinua
J. Pitka — Eajiisõlinei
A . P b i n - V t o
Urve Karuks — Kodakondnr (luuletuskogu)
E Oja — Eopntašed eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Itomete piirdel (luuletusko^^^^
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos ^ Jnatide kuningas Tall
E. Sanden — Mitme mo ja
EAAMATUID LASfELEs
125
2.^
Xl
4. -
8.80
5, -
S . -
1.50
2.^5
M
40
20
40
50
Õpeta pind lugema H — (õppe • ja tööraamat i
e^ooUealištele lastele värvitrükiä)
õpeta mind lugema II õppe- ja tööraamat
eeltolieali&tele lastde värvitrükis)
40
40
ebstiasf esf ja
3.
Esialgu e3it kasvab eukaMptos,
siinse nimega ,,guin-tree", oma ^
kuues sajas erisordis ohtralt edasi,
„malilee-könnidest" kuni hiiglasli­ke
,.eucalyptos ^ regnäns'iteni" •
akaatka, ebk f,wattle'' — sama lu­gu,
leidub öeid„mulga'- põõsajst
Imm täispuudeni ning siis too üpris
mooralik ^,blackboy'\ mustja, kro­belise
tüvega, lühikasvuiine üles­poole
punnija, ilmatu suur pika-peeneleheline
tutt kui rohumätas
tipus, millest ^õuseb võimas, must­jaspruun
kurikas otsegu hundinuia
hüglaslilc väljaanne; elukindltistus
taJ 'omaist käest, sest vanade
lehtede pära toodab vaiu, mis te­da
kaitseb võsatulede vastu. Euka-lüpitoski
lon seda verd, temale on
tuli koguni hädavajalik, kaksab
katki ifeõvakoorelise vilja ning
päästab seemned idanema; tähen­dabki
„eucdyptos" — hästi kae-tud,\
kaitstud, k r o e k a t e l i.
Sedalaadi bioloogia käib sün piM
lõuna- ja idakallast, kuhu passaat-tuuled
toovad avamerelt suhteliselt
nii et.;aniiab aren-
Võiks ta olla nimeks ühest noist
arvukaist shampustestj mida siin­mail
järjest klugistatakse?!Mõelr
da, läheb poodi ja küsib: „A boie
of Bukartilla, please!" — eesti kee-li
sama tore: ,JPaluks pudel Bu-kartillat!"
—• jumala eest, ja tuju
olekä juba enne üleval, kui jo
käia korgikõmm!
, , . . . viina pits on pisikene^
linnupesa sarnane...
sest ma nägu (linnukene, : ^ :
igatsen ta j ä r e l e . . "
hakkab kõrvus pinisema lugu, mi­da
siin täiel rinnal lauldud; iui
dada põllu- ja aiakultuuri. Põhja- nüüd läheks ja võtaks elutoas pits
n:ö: ühe külakuke noka vahele?! j Pilk orhideede puhmal vaasis,
---arutan äkki erutunult, miks ei puhken ootamatult muginal naer-kallas
kisub juba troopilised, ent
kõik 35 tolli, mis seal tuleb, tuleb
kolme lühikese kuu jooksul ja on
asjaks vaid viiele tuhandele mage^
vee — ekoloogilise
kaitse all, mõtlen äkki kadedusega,
tagasi oMa meenutušmat-kalt
sinna J kus tegelikult olen
Salme ja Peeter Ranniko ühe kar
tüse ja kahe villase vaiba alla,
Adelaide linnas. Hämmastunult
mõtlen/et naha olen nädala kestel
saand soojaks vaid paarü korral,
Murray ääres, muidugi^ ja avaras
Barossa orus Lompidega viinimar-ja
istanduste keskel tingi uidates.
J a a — seda sakslased oskavad,
lõid peale sõda, nü Öelda, ühe põl­vega
käiku suurepäralise „vei!iin-duse",
andes nii orule selle kuul­suse,
renessanslifeu Yaldara lossi
ning jookidele Massi — ehkkül ise
elavad Kukefcülas, mida oma keeli
hüüavad Hahndorfiks ja mida ürg-asukad
hüüdsid jälle Bukartillaks
— ujumišpaigafcs. Jaah! — miks
peiaks nisuke lõbus sõsia
või paar — lööks ehk varbad soo­jaks
. . . Ent kui lööb ainult pähe?
Otsustavalt koogin' kapist veel
ühe pleedi ning ennast puhta tah­tejõuga
pikalt välja sirutades
nõuan, et flooy kujutlusvõime teeks
minust nüüd vlietuhande esimese
ikrokodflli; siin sängis kui soojas
laukas troopikas^ või ma ajasin
teatrirahvale lavakunstist kõneldes
selget udujuttu! ime küll - ära
olid ilad õppind neli üpris erine­vat
stseeni, mis paari pika õhtu
kestöl said; otsegu viiiaheideils
kraasü;, nii et meeleolu hiljem k(öi-vilauaski
oli rõõmsalt pehme kui
— jah - viÜaheie! Ja valmis olid
nad „draama-taurust" lausa sar­vist
haarama, ei miski põhjustand
võõristust, ajand tõrksalt endasse
tõmbuma, ei noori, keda d i tore
hulk, ei ka vanu, kes juba aasta­kümned
Havalaudadel suruhd, na-gu
näiteks ^Ime ja Peeter, mu
praegune pererahvas, üks kuiHöõ-mu
Tütar, teine kui Rõõmu Poeg
ma, sest, nojah, nemad sün on ni-suksed,
et tõmbavad koguni sääski
alti Lugesin raamatust, müle Sal­me
paari aasta eest saatis, et teak­sin
siia juhtudes silmi lahti hoida
Nõnda siis; pressib lüleke tilga
nektari õielehe jalale, tuleb pininal
pisike sääsk, maitseb — ja yuhh,
avaneb, sala-uks, ning lõksus tema
ongi,: õiekarika põhjas, kust pää­seb
välja kitsast tunnelit kaudu
üles ronides, mi et küljed saavad
õietolmuga, mülega siis lendab tei-sete
õiele maitsma teist tügakest
- ja itolmutet ühthoopi on ka lil-leksed!
On aga sääsk ala-arenend,
moron, imbetsüi ega oska leida
tunnelit — siis palute väga, uks
t)ägaši välja on taas lahti, iiisuke
üpris viisakas prostituut on too to­re
orhidee. Ent leidub teistlaadi
(avälustki — need, kel teada, et
sased kiletiivulised poevad tupest
siia ilma ammu enne emaseid,
,,parfümeerivad" .endid. emaste
lõhnaga, mi et parajas„seksi-tuu-ris"
s e l hakkab tuhinal ühelt õielt
ma!
Mõnus on sedasi mõelda ja pila,
ha-ha-haa! - krokodül leiges lau­kas
ning vajuda nähtamatuks selle
põhja •.. uitsetab pähe uneeelne
tunnetus
sängis V
hubaselt soojaks saand
* ;!! *
.„KALLISTA]*^- hüüaftan, sü-
0iäd sildil teekäänul.„Kal-l i s-ta*
parandab Meinhard Ots, pannes
keskmisele sübüe.— üksta-
Duha, arutan, eks kallistades või
t seda. rõhku, panna kuhu süda
L^Aggb. . . Valju ent pärin: „Mida
see tähendab?". — „Aborig6enide
kohanimi, kes iieid teab." — Kah­juks,
jah, on nii^ et kes teadsid, on
amnau oma esivanemate hingede
juures, kaasaegne ürgasukas teab
vähe sellest, mis olnud, „musta-lin-nu
jahiga" orjadeks püütuina nagu
nad kodukohist said hajutet, mi et
kadus muinas- ning ajalooline; side
paikade ja traditsioonidega, kuih-tusid
räbalaiks vüsšada keelemur-retki.
Valgeüe asukaüe OÜd nad
palgata töaloöniadeks — paremal
juhüi; halvemal aga asustamist
tõkestav tegur, müle kõrvaldas tu­leraud.
Seadusliku jahiloaga tas­kus,
kujunes härrasrasukaüe sel­lest
eksootiline sport, nmg nõnda
pole ürgasukaist endist kah enam
järel kuigi palju. Sestap jääb tead­mata,
niida tähendab see eestipä­raselt
kaunis sõna, ei aita ka kõh­nuke
sõnastik j kõlalähedasim sel­les
on kallioota, igihaljas.
Haljas kõik ümberkaudu, ongi,
eukalüptose tolmjas rohelus pea­kohal,
vahelduv sõnajalgade või
akaatsiate vägi all, tihenedes pea­gu
dzhungliks paigas, mille nimeks
„The Wüliam Ricketts Sanctuary"
— pühamu — siin Dandenongi mä­gedes,
Melbournei lähistel. Dande-nong
aga tähendab,,kõrge" — ürg-asukate
keeli, see vähemalt oii
käesl ;
Sik-sakis vonklevad rajad mäe­küljel,
keset hämar-niisket lopsa­kust
isepärašed skulptuurid — ki-vikamaist
ellu pürgivad pead, ke­had,
taevasse suunat pugud, laotet
käed, õndsaümelised aborigeenide
näod — korduvalt samad. Kristliku
misjonitöö tulemus? E i küll, vaid
skulptor Rickettsi kinnisidee, et
selles, evolutsiooni fcõrv^tänavas-se
sattunud inimliigis peitub võime
elada hingepuhtas, orgaamlises
tervüduses mi loom!a- kui taimerii­giga.
Pühakuid, ingleid ja isegi
Kristust meenutavad skulptuurid
ent mõjuvad rohkem 'kui maisest
hädaorust pääsmise palved, milli­seid
kolme pika aastakümne kes­tel
üha korr^t — siin.— kuhu noo­re
mehena tuldi otsima hingele
rahu ja elule mõtet. Kas ep ei lei­tud
kumbagi, et veel igivanugi
peab nad kordama? Ehipikkune
enesepeettus? Ent mida tean ma
noist ürgasukaistj või mida tea­vad
neist ka hüis-asukad, või taha­vadki
teada... ? Vaevalt hellita­vad
valge inimese ilumeelt nood
profiüid ja näod; nende põhi-ürgne
ellusuhtumine aga mida ütleks
seo valgele inimesele tänapäeval?
Ei ma päri, ei enne, kui pisut roh­kem
on jõudnud imbuda meelisse
ja mõttekäikudesse selle maa ja
rahva eripärast. v
Hetkel hnbub aga meelisse Otsa­de
taideline kodu. Peremees Mein­hard
on ajand eesti asju „algus€st
saati", olnud Austraalia Eesti
Seltside Liidu esimees, kui Liidu
peakorter asus siin, ja kuna see
sedapuhku on Adelaides, kust lii-giib
edasi Sydp^sse, lööb ta aigi
teistel rinnetel nii kohapeal kui
üleUmselt. Vaatlen maale seinuü,
,Jühi-helindeid" värvis kui ka fi-guratiivseid,
neist hoovab isevärki
rõõmutunnetust. Ent mitte üksnes
värv ei võta Niina Otsa käes seda­laadi
jumet, vaid ka 1 hõbe, nõnda
koguni, et ,,hõbesepp" oleks tema
puhul Miündimatu^ „hqbeõnhe va­iaja"
oleks pahemini paigal, sest
sulatab ja valab ta seda metalli,
korjab kahmund fcülud ja seab
neist kokku üpi^is ,,oma olemisega
diteid. (Järgneb)
11/
m '
^ster
Johannes ReinI
60-cflastcine
7. öktoobrü saab
Los Angelese Eesti
geusu Blüia Jdhannt
hingekarjane ülemp|
hannes Reinihold.
ülempreester JoiHiE
hoid sündis Eestis,
töobrü 1918. a. Lõ(pej
Poeglaste Gümnaasn
ta Prantsusmaale,. P£
duse Instituuti,
preesibriameti õi|
seti preestriks Tallu
muuitmise Peakirikusl
ril ja määrati Sine
õigeusu Koguduse
milüisiel kohal ta oli |
maalt põgenemiseni
siügisd.
Põgenikuna Saksj
vaimuliku kohuseid
ris. I W . aastal määj
lingeni kogi^duse pi
seal kuni emigreerui
SS8 1950. aasta algui,|
lifomiasse, Los Äng
pühendas ta kõik
kiržkule, tegutsedes j
koorijuihina ja kohali]
õigeusu Koguduse
meihena. 1953. aastal
ropoliit Aleksandri
Yorki, öt karraldada
duse elu, mis tema j
organiseerimisel peaj
se oanandas.
Aasita hiljem' näen
gi Los Angeleses, atot|
semas kiriklikiul pt
preester Sergi Sam(
sega Los Angelesest
kuvalitsus juubilari
koguduse preestrilcs,|
hai ta on olnud
.( .... ^ •.
Hoolsa ja edurikka
on ülempreester' Re|
sustaitud ka- usul
ri piiskop Platoni 3.|
ordenitega. Tema si
ringkond, endised ji
koguduse liikmed,
gelit väsimatu vaimi
meelset tegevust kir|
25 aaSita jooksul ja
tald!
ADO PARKI
HETHERINGTOI
&
PARK
Advokaadid-iil
3G5 Bay St., Süite
õhtuti 447-2017 V(
ENN AL!
ADVOKAAT-I
Eoom 1912, Royal
Toronto Dominicj
Postiaadress: P.O.
Ont. (Bay & Kinj
Telefon: 868
24-tundi telefoni vJ
RAÄMATUP
JOHN E. sol
CA.
Ghartered Ac<
55 University ^^
Toronto, Ont.
Tel. 862-^
tõotan
KÄÄSMÄiõü
Puhastan keemüisel
ning) Teie diivanid |
bad seinast seina jj
oma kodus. — He|
'mk