1985-09-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
sitions Sectiön ' 0 econd dass in&il^ reg;istratira 1 ^ IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL Nr. 66 (3179) XXXIV a a s i a» Neljapäeval, 5. septembril 1985 iöursday, September 5,1985 Üksiknumbri hind 70 centi sõjalisi fusi o • d iimaseks tageesilöögiks ysie õhufcciits^kdhu^^^ s§ismapGnek: V . z ^ WASHINGTON — ÜSA Mtsemim CaspaE Wetoberger väljenflaS; ©ma. sei i l . oktoobHl a l ^ a wie edan^aasita kaitsekoludde ettenähtud smnmadeo ta näeks isegi siiuremaid^^^^^k^ suurendanune on toonud ^^halastamatud'^ venelased tagasi relvade kontrolli läM°> Hoiatades avaliku enesega rahul- ajakirjandust jä dektrcwÄ säästnud peaaegu 8 miljardit dolla-flfenüse hmakuvastti viimaste aas- diat,kes^^^(^^ ja muutnud rit. tMatayaks^t^^ veel nädal tagasi mie Õhukaitsekahnri — nimegsi Sgt York vaUnistamise seisma- ; . panek..;';: uuesti ülestöötamise tõttu ta käitseprobleeme hirmulugüdeks va-iiÜes, et ameeriklased ei või loobu- ütsusele tiiHtek^^^ da nüüd oma tugevdamisest, ükski neist ei soovi minna tagasi 1970-n-date aastate ,,kõhetuks Ätud" staatusele, kus riigi valmisolek oli madal, moraal madal ja üle kõige valitses N. Liidu agressioon. . Ta üÜ€s seliejuures, et laialtlevinud lood kaitseks tehtud otsulepin-guist, mis tema ametiajal ön toimunud, on mõned tõesti - t ^ See oli maksnud USA arpeele juba ,,ülikOrgete hindadega", aga samal 1,8 miljardit. Katsed näitasid, et , ajal .68000 PentagOni revideerijat k^hur töötas paremini kui enne Hamiltoni, Toronto, Michigani, Leedu Kaitseliidu ja Läti Düüna kotkaste lipud Põh-ja- Ameerika Eesti Sõjameeste VII Suvepäeval Seedrioralo Foto: Tommy Tomson Kaitseministeri Wemberger kõne- möödunud nelja aasta jooksul on olevad relvad, les Ameerika Leegioni üleriiklikul ^ • • " ' ' ' kokkutulekul: - ,Jule Seitsmendcid Põiija-ÄBiieerik© i@sti Sõjciiiie&st® sii¥<epäevaä Seedriorus, Laupäev, 24. aug. oli ühiseks pidupäevaks ToroMto ja Hamiltoni Võitlejate gutele, kuna toimilsid 7. P.-Am. E . Sõjameeste suvepäevad Seedriorus. Taevataat poi- ^gi^avat, et ~ s ameerik- ^^^^^^^^^^ L^. nmd eriti rõÕMsapalgelime hommikupooldj kui võiflejad oma külalistega trotsides vih- M uskuvat nüüd, et W a s ^ suure- dukaitseeeiarve rublad ei tohi enestele lubada null-ikasvulist kaitseeelarvet pärast 1986. aastat, nagu see on ettenäh^ selleks a a s t a k s " . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ USA kulutas üle ühe^^müjarm dollari sõjaliseks ülesehitamiseks , , . _^ ... ^ , ^-i IWT T - J pärast seda, kui president Ronaldrastseda, fau StalmpuhklS Valja Reagan asus oma kohale 1981. a , ohvitserkoimast 19304idais aastais. Euamus^^^^^^m^ ^stelnädalatd veavad ye^^ jardile dollarile 1986. aastaks, mis ffiunü kihlütamist^ v •algab 1. oktoobril., : • ' Mõned Refereerides mitmeid seisukohti, neist, ma örnss raul tiOingipaärkraosyei dm, aägäara ümkis- rdoeo n„tikeruates epsoöoöljea tNe". Mvadsüt us, õjakjeõsu dpua-- ma, jõudsid Seedrioffulej kus oli isegi pisut oli 150. et la mõnusalt soe. Kogunemine algas kell 10 hommikul, veerand tundi hüjem oli lasketiirul kibe pagutamine. Korraldamine oli J . Reisloja vilunud kätes, abilisteks E. Tulen ja C. Rajamets. Kuiva ja soojja ilma tõttu toimus aktus mälestusmärkide väljakul, kus avasõna ütles HEVü esimees A. Jurs, mainides et ESTO-84-ndal võeti vastu otsus, bai maal. Ta tänas möödunu eest tada ja ka suudab kui ise sellest mii ja palus õnnistust tulevastele päevadele. , „Jää ikka meie võitlejate ja kai-natava rahva juurde, saada meid vastu päevale, mil saame jälle käia püstipäi oma vabal kodumaal" lõpetas piiskop oma palvuse. määrata 10.. augist Eesti Rahva Vabadusvõitluse päevaks, tähis- jäid, kes aitasid muuta kokkutule-tadeskdlMde väeosade võidukaid ku pidulikumaks. Mõeldes .tänus võitlusi iangentiile, asetasid J . Remoja, E. J, J. - . . .'7.' Lember ja Evi Moks II maaUmasõ- Nende mälestamisel on meiega ulu- sangarite ning E. Lindaja, A. nenud ka lati ja leedu uhmgute ^Tooming jaKathe Lember mäles-esmdajad. Järgnes hppude defilee tussambale lilled. A. Voode juhtimisel, kus olid esindatud Michigani EVÜ, Toronto ja Aktusekõnes Aksel Salumets nen- Hamiltoni EVÜ, samuti leedu ja tis, et suvepäevad on pidupäeva-läti sõjaveteranid. deks, mälestuste värskendamiseks ja Itihemaks nõupidamiseks, mitte Palvuse pidas auvaame puskop ikemateks aruteludeks. Esimese- K. Raudsepp lausudes et sõdurite paju räägime ja pikapeale isegi uskuma hakkame, teeme olematusest tondi. Et me soduiid olime ja oma südames veel praegugi oleme, ei ole kellelegi saladus, feestlaste osas aga sõjakurjategijaid vastavalt juutide salaluure definitsioonile küll ei ole. Kui keegi eestkosteid sõdurite heaks, kes võitlesid, tahab A. Jurs tänas piiskoppi jutluse korraldada, süs teevad seda võit-eest, samuti läti ja leedu esinda- iejad iseendid nagu 40 aasta eest. on küllalt kulutamas kaitseks, Weinbergeri arvates võib valitsusi olla mingil viisil oma senise edukuse ohver. USA riik on nüüd palju tugevam ja enamus ameeriklasi tunnevad mat ümberorganiseerimist vüsil ja rakettidesse. Kuigi sel ajal nagu N. Liit valmistuks ette sõjale, marssal oli mõtlemas peamiselt Kuuldused muudatustest algasid konventsionäalsetje relvade uuest N. Lüdusida-Saksamaa vägede tehnoloogiast. President Ronald komandöri vahetamisega, kes ^^eagäni Tähtede Sõja rakettide asendati 18. juulil kindral Pjotr vastane programm toetab Qgarko-end jäUe rahulolevainä, VõiboUa Lusheviga, kes oU enne seUesõjaü- vi aspekti, et uus teoloogia otsus- Sõjameeste tulevikuplaane ja ülesandeid arutledes ütles kõneleja, üärg lk. 8) Miga rahulolevainä. Ta märkis, et demokraatlik valitsus võib alati olla tsükliline, jättes unarusse kaitse ja siis jälle rah-meldatakse selle taastamiseks. Ta hoiatas, et „me ei või enam k^uem arvestada selliste püüdlemistega juba tekkinud kriisi ajal'* praeguse N. Liidu sõjalise tugevuse tõttu. Weinberger süüdistas se pürkonna ülem, mis hõlmas k a tab iga konflikti tulemuse suurjõu- Moskva. dude vahel. ^ . Ü k s arvamus on, et lisades Böljuti seati ametisse u Varssavi Pakti maad tema mars-line komissar N , Liidu sõjajõudu- sälikepi alla. On marssal Ogarkovi-delö marssal Vladimir Tolubko, |e antud roheline tuli mõne oma 71-aastane N. Liidu raketijõudude Ikomändör jäeti kohata ja ka praegune N . Lüdu põhjaiae-vastiku komandör võivat tulla ameerika asendamisele. •' Marssal Ogarfcovi nimetamme, kui see tõesti peaks olema toimu-juures pole ateiste. Kui elu on rahulik, ei tule sageli Jumal meeldegi, kui aga seistakse surmaga vastamisi, tunnetab inimene oma Loona puudutas kõneleja kodumaa külastamist. Olles teadlik, et paljude silmis on see ebapopulaarne teema, aga vanaks jäänud sõdurüe ei saa seda akti kuidagi õigustada. Olles" jat väga lähedalt. Olles sõjameeste hulgaUselt põhjusi, miks keskel on mul hea meel, et nende meeste. südames polnud kahtlust sinna võib minna, ei pidanud kõneleja neist ühegi rahuldavaks. Ta peab pühaks oma mälestusi vanadest eesti taludest, vabadest Ja' tigevaist põllumeestest ning amstab neid magu nad olid. Ta ei austa oma vaenlast, kes võttis ega Jumala kartmatust. Auväärne on see, kes seisab lähedal oma Loor jale. Sõdur aga hindab elu ülimat väärtust Jumalat, kes annab teada meile, et ta ei taha, et olete orjad. Õpetan teid käima ja seisma püstipäi! Eesti sõdur on seisnud mitmes ohus ja kaotuste keskel — püstipäi, võideldes oma kodu ja rahva eest. Neile meestele kuulub meie tänu, kes langesid, kuid ka nas neile, kes s a i i Jumala abil tervena seks välja, et elada oma. raiiva seas va- hab sellise aktsiooniga meid kahjus uue idee lahendamiseks. Talle võidavat anda volitus, kaasaarvatud vähemate Ida-Euroopa riikide sõjaväed, ümberkorralda-da need vastavalt „sõjateatii" nõuetele tihedamini seotud struktuuriga/ nud, võivat olla võti kogu asjale, ideekõrgemal kohal olevast koordi^ Mees keda ta asendavat, marssal naatorist olevat ohiud kasutusel N. Viktor Kulikov, on aimdt f4-aasta-^ ne ja temast kolm aastat noorem, seda on juba katsetatud N. Lüdii mispärast ruumi tegemine noore- õhujõududes ja^õhukaitses. See või-male ei saa oUa küsimuseks, kuid ^^t sobida N. Lüdu äkkrünnaku need k ^ s on olnud kaua rivaalid. :lKuni viimase septembrini mars- iihiberorganiseerimine osu-šäl Ogariiov oli ohiud staabiülem tub tõhusaks, see võivat marssal ja kaitseministri^ esimene asetäitja. Qgaj.kovi^^^ p tagasi kaitse- Tal näis olevat võimalusi minist. " i i ^ s t r i asendaja köhale, ka on riks saamiseks, kuni ta oli sattu- marssal Sergei Sofcotov 74-aastane. nud vastuollu KonstantmTsher- Kokkuvarisev ma jcä sgermcis 52 inimesf Ta oli sel ajal marssal, kellega mitte kerge polnud suhelda. Mis iial võis oUa põhjus, ta oli äkki omalt 'kohalt ära ja uue^sti formee^ ritud lääne BOMBAY Inimestest üle- „sojateatri" kohases koormatud maja langes kokku asutuses ülema kohale paigutatud, Bombay vaeste linnaosas kui ela- Ims ta tööväli o^Arktikast Musta nikudmaga^^^^^ Siirina sai vahemereni, mait 52 inimest ja vigastada 56. Järgmisena olid kõne aU sõjakur- Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar HeiQsoo Mimitamas Marssal bgarkov, samuti nagu "ülemisel korrusel elavad inimesed jategijad, mis on mõnes ringkon- Endel Rubergile rinnale Eesti Võitlejate Ühingute teene- MiSai^GorSiov on^valinusta'-^ ^^^h^^^^^ nas ja organisatsioonis primaar- ^g^sti, keskel Ülemaailmse EeSti Võitleiate ühingute Lii- tud kõrgtelmoioogia probleemidest, mato^^^ probleemiks. Kommumsm ta- , ^ ^ , _ J ' ' ^ "^^^^J.^^^^ esimees August Jurs. \ Foto: Tommy Tomson intervjuu, müles ta võttis e ^ nute hulgas d i 18 last. A/s MAJA TORONTO: Laup^eval^ 5. oktoobril 1985, algusega kell 7 õhtul Eesti Maja suures ja keteises saalis Eeskavas: Sopran Õniie Laikve ja bariton Andres Raudsepp aWTÜSÖÖK KOO ^^^^^^^M^^^^^ Fääse $25.00. Laudade ettetdlimine > p^smete SDKiMik £ ^ M i ^ 'II ^ i
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 5, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-09-05 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850905 |
Description
Title | 1985-09-05-01 |
OCR text |
sitions Sectiön
' 0
econd dass in&il^
reg;istratira 1 ^
IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 66 (3179) XXXIV a a s i a» Neljapäeval, 5. septembril 1985 iöursday, September 5,1985 Üksiknumbri hind 70 centi
sõjalisi fusi
o •
d
iimaseks tageesilöögiks ysie õhufcciits^kdhu^^^
s§ismapGnek: V . z ^
WASHINGTON — ÜSA Mtsemim CaspaE Wetoberger väljenflaS; ©ma. sei
i l . oktoobHl a l ^ a wie edan^aasita kaitsekoludde ettenähtud smnmadeo
ta näeks isegi siiuremaid^^^^^k^
suurendanune on toonud ^^halastamatud'^ venelased tagasi relvade kontrolli läM°>
Hoiatades avaliku enesega rahul- ajakirjandust jä dektrcwÄ säästnud peaaegu 8 miljardit dolla-flfenüse
hmakuvastti viimaste aas- diat,kes^^^(^^ ja muutnud rit.
tMatayaks^t^^
veel nädal tagasi
mie Õhukaitsekahnri — nimegsi
Sgt York vaUnistamise seisma-
; . panek..;';:
uuesti ülestöötamise tõttu ta käitseprobleeme hirmulugüdeks va-iiÜes,
et ameeriklased ei või loobu- ütsusele tiiHtek^^^
da nüüd oma tugevdamisest, ükski
neist ei soovi minna tagasi 1970-n-date
aastate ,,kõhetuks Ätud"
staatusele, kus riigi valmisolek oli
madal, moraal madal ja üle kõige
valitses N. Liidu agressioon. .
Ta üÜ€s seliejuures, et laialtlevinud
lood kaitseks tehtud otsulepin-guist,
mis tema ametiajal ön toimunud,
on mõned tõesti - t ^ See oli maksnud USA arpeele juba
,,ülikOrgete hindadega", aga samal 1,8 miljardit. Katsed näitasid, et
, ajal .68000 PentagOni revideerijat k^hur töötas paremini kui enne
Hamiltoni, Toronto, Michigani, Leedu Kaitseliidu ja Läti Düüna kotkaste lipud Põh-ja-
Ameerika Eesti Sõjameeste VII Suvepäeval Seedrioralo Foto: Tommy Tomson
Kaitseministeri Wemberger kõne- möödunud nelja aasta jooksul on olevad relvad,
les Ameerika Leegioni üleriiklikul ^ • • " ' ' '
kokkutulekul: -
,Jule
Seitsmendcid Põiija-ÄBiieerik© i@sti Sõjciiiie&st® sii¥ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-05-01