Vaba eestlane , September 21, 1978

              ItKBE
nVABA EESTLÄNE" on
vcrbade sesflaste Aeälefcancf/a
Neljapäeval, 21. septembriiiglS — Thursday, September 21,
BELGRAD - - / H i i n a .partjeijuiit
külastas Jugoslaavias itrafetori-
Jaiaaiia. Seal näidati talle, kuidas
kuus öhüllraitsisifcaihurit öli peide­tud
lehtede j a irohu alla. Ju­goslaavia
on iparast TsheiMioslo-vaüakia
Invasiaöni ikoOTaldanud
taber oma: riigikaitse. See on Ije-vitatud
üle kogu,maa,, vajaduse
k>n^al itöimiiib mobilisatSEOC^ kii-
'. ROOMA- Iitaaaias; suri IB; at
taseim k i r j a Ä Ignazio Süone. Ta
oli üks neid fcul'tuurisiksusi,^^^k^^
pärast Eteimest maäilnmsöda d ^ -
lareeris end olevat koimmunistti.
Silone oli isiklik ituittav leenini ja
trotäkiga.lHiIjeni mõistis Silone
hukka Stalini poliitika j a astus
välja itaalia koihparteist, mida ta
oli aidanud asutada.
ROOMA —^ Pornofilmide upu­tus
on pnäe^ Itaalia televisioo­nis.
Kuid Itaalias võidakse por­nofilme
vaadata isegi päeva ajal.
Itaalias oli yarem kaks riiklikku
TV-jaaana, mille moraaliikoödeks
vastas 'Ikatöliikliku oma
^ u i aga komimuriistid said
sioonis oEes kristlastega ühe TV-jaama
endale, kaotati riiklikud
ja kiriklikud eeskirjad. Kaotati
ka riiklik mjpnoipol TV-sa-adefte
alal Tulemus oli, et uusi TV-jaa-mu
kerkis nagu seeni j a peagu
kõik hakkasid äri ftegenm ppmo-g!
raafiaga, kima see paistis olevat
feõige tulutoovam. iPraegu on Itaa­lias
385 TV-jaama, nendest ena­mus
muidugi äbarikud. Ituid Mi-laano
jäiaml kinnitab, et tal on
Teine suurem
jaama Telestudio of Turln arves­tab
500.000 vaatajaga. Erajaamad
tegutsevad reklaamkuulutuste
alusel. Itaalia treklaaanis peab
reklaamist olema „pu3ias
show", kus isegi kauba nime ei
tohi nirnetada. ItajaJias on erajaa-mades
moodi läinud sexi-mängud.
Näit. TV-jaabn palkab .^kodupe-i^
asse või tütarlapse kõrvalkor-terist"
j a haiJjjMakse siis esitam^^
publikule küsimusi, kellelt saabu­vad
vastused M e l o n i teel. Iga
kord, kui meesvastaja vastus on
õige, peab palgatud naine võtma
seljast ühe riietuseseme. K u i nais-kuulaja
vastus on oige, võib ta
panna riietuseseme selga tagasi.
Selle saate edu on nii suur, et see
tõer^oliseit leiab vairsti järeltege-mist
k a mujal maades. ;
MÄRMORÄ Clifford Davey
j a tema abikaasa Beatrice,m.Õle-mad
65-aastased läksid välja oma
autost Marmoras, k u i nehde auto
hakkas tagurpidi lükuma. Auito
imisfcas mõleniad maiia j a t e k i ^
mehele raskeid vigastusi, kui see
liikus läheduses oleva maja sõidu-eujuti
lõppenud Metsaülkool kaMgemalfö osavõtjaks oli Allan Säim Rootsist. Pädil kauge õpüaiie
koos Mü rahvaga, vasakult Maria Veskoja, Allan Seim, Helge Kurm, osaliselt nähtavaE Karin
Maimets, ees istub prof . J u ta KitcMng. Foto: Uinnas Wompa
Suguharude vahelised tülid, rahvuslaste protestivaim, majanduslik võistlus ja maaima ulatmsega p -
liitiMne konflikt oh jäUe leegitsenud Zaire^^^^ Aafrika vaesemas, aga potensiaalselt rikkas riigis. Samal
ajal kui prantjslaste Ja belglaste üksused käisid inässu maha surumas, imestati Moskvas ja Washingto­nis
seda Pariisi ja Havanna ,,diplomaatilist suppi" „The Sunday Times" toimetrosliige
011 uurinud mässu põhjust ja seUetausta^ ^m^ oma ülevaate.
ROOMA — Põhjus, miks uue
paavsti valimjne toimus rekordi­liselt
kiire ajaga, selguvat olukor­rast
kulhu vaJijad kuuma suveil­ma
ajal olid paigutatud. Kuna
ruumid olid täfelikuOit suletud, siis
kuum Õhk o l i peagi kõrged j a pü­had
k i r i ^ * u h i d riiuutnud näost
punasemaks, km olid ne^^ kar-dinalikuued.
K i ^ aknad olid
kinniliimitud, siis õhk oli muutu­nud
väga lämmaitavafes. Pärast
ööd lihtsais voodites, alustasid
nad valunisfcega ja õhtupoolikul
kell 6 i 6 vaUtigi uus paavst mitte
niivõrd jumalikul juhitimisel k u i
suureIkuumuse tõttu.
Ii0OTX)N — Naised taväliiselt
elaivad kauem kui meihed, aga k u ­na
see täihendiab k a seda, et nad
sagedaimini pääsevad liäbiehir^
kuste vanMuse ebakindlusse. On
m e ^ t e l siiski õigus küsida, kas
need virelevad vanüsepäevad, on­gi
n e m ^ Ingli­se
^ l i i o l o o g Essex ülikoolis käsi­tas
seda probleemi British Asso-ciatlon
for the Adivahcement of
S c i s t e in Baith kohveiHitsil. Ta
kärtsus leida laiiendust ka küsi-raiusele,
miks naised veedavad
palju r o ^ juures
ja tunnevad endid sagedamini
haigatiana; kuna mehed tunnevad
Prantsuse võõrastelegiooni lan-gevarjuüksused
vallutasid võitlus­te
keerisesse kistud Kolwezi kae­vanduslinna
Liõuna-Zaires Shaba
maakonnas (endine Katanga) mäs-sulisteltj
kes võtsid linna oma val­dusse
välkkiire rünna^kuga. Kuigi
prantslaste ja belglaste päästeope­ratsiooni
,ypeeti ainult humanitaar­seks",
oli see oma iseloomult siis­ki
verine ja väga komplitseeritud.
Selle tulemusena Zaire praegune
valitsus ja ebasoosingus olev pre­sident
Mobutu Sese Seko võisid
jääda võimule;
• Kuid Zaire. sündmustega liitub
palju muudki, mis võib märgata­valt
mõjutada N. Liidu ja Kuuba
mõjuvõimu Aafrikas ja mis võib
täliendada suurt poliitilist ja ma­janduslikku
muudatiišt prantsus­keelses
Aafrikas.
Hiljutine invasioon oli. teistkord­ne
veidi enam kui aasta jooksul,
kui Zaire lõunapoolset Shaba pro­vintsi
rünnati väljastpoolt riigi pü­ri.
Enamus ründa jäist kuulusid
kas endise Katanga sandarmük-šustesse^
kes omal ajal toetasid
MoiseTshombe pürgimusi Katan­ga
iseseisvaks kuulutamiseks, või
olid lunda suguharu liikmed, kes
pagesid üle piiri Angoölasse möö­dunud
aastal toimunud ebaõnnes­tunud
mässu ajal. ;
1977. a. märtsis marssis tuhan­deid
endisi sandarme mööda kaua
suletud olnud Benguela raudteed
ja paljud lunda-suguharu liikmed
ühinesid nendega mässuliikumi­seks.-.^
'^^^ ;-^;;'>;'.:'-v^^
Nad", sattusid süski jplmade kät-temaksulöökide'
alla,' selle järel
kui president Mobutu tõrjus Ma­roko
üksuste abil ründajad An­goölasse
tagasi.
Tookord ründajad ei pääsemd
Kolwezi lähedale, mis on ZalRle
väga tähtis vasekaeyaaduse x^X
Kolmandaks on Moskva ja Kuu­ba
otsese tegevuse kohta Shaba
iseseisvusliikumise õhuta jaina veel
rohkesti mitteselgeid ja erisugu­seid
vaatekohti. J a neljandaks tü­litsetakse
sellepärast, kiii laiaula-konnakeskus,
liikluskeskus, elektji- \t\isiikku päästeoperatsiooni pida-
NEW YORK (IVES) - Eesti
Rahvuskomitee juhatus oma koos­olekul
piihapäevai, 10. sept; otsus­tas
esineda välisministeeriumis
J protestiga USA Leningradi peakon­suli
külaskäigu pärast okupeeritud
Eesti pealinn^ Tallinna, mida või­dakse
tõlgendada kui USA tunnus­tust
Eesti okupeerimisele ja an­nekteerimisele
Vene poolt.
Peakonsul Leningradis Thomp­son
R. Buchanan käis Tallinnas
koos abikaasaga ja seda võinuks
lugeda eraviisiliseks külastuseks,
aga mr. Buchanan tegi nõukogude
ajalehtede teatel visüdi nõuk. Tal­linna
nukuvalitsuse, ,välisministri"
asetäitjafe K. Türgile ja oli vastu­võtul
raekojas täitevJÕomitee sek-flretäri
E^ Pragi juur^.
jõu tootja ja tehnüine tsentrum.
Käesoleval korral mässulised lär
henesid otse Kolwezi suunas Zam-bia
põhjaosas olevate autoteede
kaudu ja vallutasid linna kiirestid
Maaihna tähelepanu peatus kii­resti
Kolwezi välismaalasist elani­kel,
kelle saatus mässuliste või­muses
pani lääneriigid muretsema.
Neid välismaalasi oh Kolwezis
paar tuhat, kuna linna elanikrarv
on üle 40.000-e.
Teiselt poolt mässuliste liikumi­sest
osa võtnud Kongo Rahvuslik
Vabastusrinne FNLC kinnitas, et
kõik kes soovivad, võivad lahkuda
vabalt Kolwezist.
Pariisi ; jä . Brüsselisse saabus,
siiski teistsuguseid teateid, mil­les
räägiti mässuliste poolt val­gete
kallal toimepandud mõrva­dest
ja: vägistamistest..
Viimased teated kiirustasid pääs­teoperatsioonide
plaanitsemist ja
esimestena jõudsid appi prantsuse
langevarjurite üksused. Hiljem ka
Belgia saatis oma üksusi euroopa
laste evakueerimist kaitsma. Juba
selle operatsiooniga ilmnes nõr­galt
peidetud rahvusvahelisi vastu­olusid.
'
Sel vastuolul on iseenesest mit­meid
väljaulatuvaid aspökte;vgsi-t
^ ilmnes eriarvamusi selles, kui
kaugele lääs peaks toetama piesi
dent Mobutu pankotiküpset ja
mitterahuldavat valitsust. Teiseks
Zau-e loodusrikkuste jagamine
tööstuslikult arenenud lääneriikide
vahel pole toimunud kõiki rahulda­valt.
Näitöks on Belgia investeeri­nud
oma endisele asumaale Zaires-se
üle 600 müjoni doUari, Lääne-
Saksamaa umbes 64 miljonit dolla­rit
ja Prantsusmaa ainult 16 mil­jonit
nuks kavandama, et selle õnnestu-misvõimalused
olnuksid suuremad
ja et see nõudnuks yõimalikult vä­he
inimohvreid.
Prantsusmaa ja Belgia tülitse­sid
selle üle, milline peaks ole­ma
päästeoperatsiooni sobiv kii­rus
ja mida sellest operatsioonist
fõib avalikult rääkida.
Pariis pidas Belgia plaanitsusi l u ­ga
keerukaiks ja raskesti rakenda-avaiks.
Ja mis veel halvem, see
avaldati sel viisu, et isegi kauge
Kolwezi mässulised said sellest
kahtlemata teada! Viimanegi ülla-tusvõimalus
läks prantslastel mee­lest
siis, kui Belgia soovis minna
nõupidamisele FNLC-ga. Prantsla­sed
pidasid seda mittevajalikuks
ja ohtlikuks ning ähvarduseks
Prantsuse oma plaanide salajas
hoidmisele. -
Belgia lükkas süüdistused oma
saamatusest tagasi ja ehitas vastü-süüdistuse,
et prantslaste ülepea­kaela
teostatud operatsioonid põh­justasid
mõrvalaine Kolwezis.
Belglased meenutasid oma kibe­daid
kogemusi Stanleyvüles 1964,
millal ühes hotellis ümberpiiratud
mässulised hakkasid tulistama
pantvange, kellest 20 said surma
ja 40 haavata enne kui Belgia ük­sused
pääsesid hoteUi uksele.
Igal juhul on belglased arvami­sel,
et äsjased sündmused olid ai­nult
suitsukatteks mille varjus
prantslased üritasid saada omale
endisest tugevamat jalaaset Zaire
poliitilises ja majanduslikus elus.
Belglastel on veel väräkelt meeles
president Valery Giscard d'Estain-gi
omapärased kõned, mida ta pi­das
Zairesse tehtud riikliku kiilas-käigu
puhul. -
• Eestlase" 'kalendri .koostamisel on igal aastal olnud
suuri raskusi seltskondlikkude orgailsatsioonide, noorte organi-satsioomde,
koolide; kirikute jne. aadressidega, mis sageli müü­tavad
jäi kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle väämähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaldada, saata need „Vaba Eestlase" toimetu­sele
aadressil: Vaba Eestlane, iP. 0. Box 70, Stn. ,.C", Toronto 3,
M6J 3M7, Ont. Aadressid palutaks© saata hiljemalt 31. oktoob­riks.,,
Vaba Eestlane'' ei vastuta iganenud aadresside osas
See, kes sündinud' 13* kmüpäe- Ku! selgub, et- süüdi ea ole
va reedesel päeval, peaks era- mitte Tiina, yaid õhukese põh-kordsete
pahanduste ja õnne- jaga alumiininmkastrul, mis
tustega seotud olema või vähe- pudru keetmiseks ei sobi, sõnab
mait pidanuks seSline laps iiks tüdrukuke siliaandmatult:
selge pundar paharetti olema. ^,Vanaema, sünnipäevaks kin-
Aga see ei oie nii. gi mulle paksu põhjaga pott
Ei Tiina ega ta mõned aastad pudru keetmiseks nagu sul
Mjem siindinud tädijpoegM kanr pmal^^
na selliseid märke, kuigi mõle- Aga muidugif Mida mõistliku^
mad on 13. kuupäeva reedesed mat oskaks sooyida üks väike
lapsed. tüdruk, kui iUitekeedunÕui mii-
Nüüd on Tima koos oma väik- lest y
sema õe ning vennaga' meie veinievakaks alguse saavat,
maakodus külalisiks. Meil on Nõndasi siis, kui seUe kuu 13-
aega paljudeks suvelõbudeks dal kuupäeval juhtute nägenia
aga ka usaldavfc lutuajanu- iihte naenilnäoga naisolevust
siksr kingipaberisse pakitud keedupo-^
«Kelleks sa saada tahad, kui tiga,süs see ongi Tiina vana-suureks
saad?" pärin Tiinalt ja ema teel süimipäeva-peole.
saan kärme vastuse: | ^ ^ ^
„Ettekandjaks, sa Ju näed,
kui küresa Ja hästi ma lauda Kodus on keegi Tiinale kink^
katta oskan Ja küU see töö mul- hobuse Juba suve algul,
le meeldib! Äga noh, kui ette- J ^ ^ P ^ ^ ^ ^ ^^
kandjaks või kelneri&s ei saa, ^^^^^^t koomast tüdiiienud ja
siis hakkan õpetajaks", mille sedasi sai seflest sus tüdriiku
peale väike õde omaltpoolt sel- lemmik ja hoolealune koduõue
karjamaale.
Mina tahan saada balerii- ta nimi on?" Misin T i^
niks, aga ema ütleby et balle- "^^*V
ti õppimine maksab palju raha. "'^'ead, hobune^ peab olema
No ehk siis ha^n ^pet&' ^^^^^^^^
j a k s . . . " Sellepärast on ta nimeks Tormi,
.,Sa Jieldakene küU, milline saad aru!"
abiventiU on õpetajakutse, mida Muidugi saan. Aga Tormi on
selline loom, kes ei Ingu pai­gastki.
Tossike, vagime. Tor­mamisest
pole juttugi.
;,Igatseb teiste loomade selt­si",
ja kuna koerast-kassist ho-eliikutsenl
vmja-Jfikitä^ jääb vaid
- k a s üldsegi Jõutakse. Ja õpe- ta lehmade karjaae-tajaameti
kohta olevat vanad ^ ^
roomlasedki öelnud:
võtta kõlbab siis, kui m
paremat pole", mõtlebt vana­ema,
kui^ teab, kui palju tor-me-
tuuli lapsemeeltest läbi
käib, enne kui selle päris-õige
„Keda JuMalad vihkasid, selle
panid nad õpetajaks." Kas tões-
Mängime kaarte, dominot Ja
tule ja Tiina jutustab:
„Tonni hammustas ühel leh­mal
kõrva ära. Mõtle, terve
kõrva kohe! No mis ta tegema
pidi, küllap need koledad leh­mad
Tormit narrima, hakkasid
kitsemängu. Kui mõnekordse siis seUe järele ajas isa ta
kaasaattamisega olen Timat SP sea^ karjamaalt hoopis välja,
hilikult võtta laskmid, märkan on jallegj uksi."
äkitselt> et Tiinake teeb vaik- . Sest ajast peale näksab Tormi
selt sohM Just mmu kasuks. »?auli^Totab sõ
Muidugi, ka vanaema peab va- su jaMhõlmast või varrukaser-hest
võifana, et ta mitte kur- ^a^t. Aga see ei tee
vaks ei saaks Ja lügutatult Tima hool oma hobuse eest on
mõtlen, kuis me mõlemad seUi- ^^^^ muutumatu Ja sõprus kus-se
rõõmu andmiseks katsume tumatu nagu varemaltki,
mttte ise võtta vaidi Just teisel ^ * *
võita lasta. Kümmekond päeva on Tiina
Kui see vaid tõelisel eluaree- nüüd olnud külaliseks meie
nii samuti oleks! Kui siis, kas maakodus. Tegemist Ja lõbutse-siis
ka kuidagi saaks omaenda mist on olnud palju, ent igale
kaotusmänguga oma armasta- asjale tuleb kord lõpp ja ees
tuid võidule aidata? Kui saaks! ootavad uuled ja sügisesed rõõ­mud
kooS kooližllgusega.
Nü me siis sõidame Tiinakese
kodu poole. Vanaemal kaasas
kotike peete, Tünal suur kan­dam
peedüehti, kapsapea Ja
Hommikusöögiks keedab va­naema
herkulaputru, aga varsti
on see töö Tiinalegi selge ja siis
teeb ta seda meUe suure rõõmu
Ja uhkusega iseseisvalt. Servee- porgandeid, mida ta oma sõber
rib maasikamoosiga Ja on õnne- Tonnile jällenägemise tervitu-lik,
et ta suure karbi kaerähel-beid
ja purgi moosi kaasa saab
koduski oma oskuste rakenda­miseks.
Hiljem ta kurdab: j,Puder
seks kokku on korjanud.
Meil kummalgi on oma mõt­ted,
oma ootused Ja lootused,
millel ehk süski on üsna sama
siht, sama soov ühe algava Ja
kõrbeb põhja, segan küll hoole- õnneliku elu saastamiseks,
ga, nagu enne maalgi tegin, aga Kes tihkaks öelda^ et see nii
ikka kõrbeb põhja;" ei ole?
Kuna Tallinna paviljoni pidustu­si
möödunud suvel Torontos toi­munud
Karavani ajal hinnati kõr­gelt
nii meie oma rahva kui ka
teistest rahvustest külaliste poolt,
tahab Tallinna paviljoni juhatus
pakkuda võmialust paviljoni kava
uuesti esitamiseks. Selleks korral­datakse
reedel, 13. oktoobrü, To­ronto
Eesti Maja suures saalis Ka­ravani
pidustuste järelõhtu, kus
Taillinna paviljoni kava tuleb osa­liselt
uuesti ettekandniisele.
Kava pakub fragmente peaaegu
kõigist pidustuste kava numbritest.
Kuuleme laulu auhinnaga vääris­tatud
Legendide maa lavastusest,
esinejaid populaarsest „Kajaka"
nunelisest kohvikust, näeme rahva-tantsijaid,
võimlejaid, laulukoore
ja lauiuansamhleid ,,Mini-show'st'
Nhig lõpuks- toimub tants„Kaja"
orkestri saatel.
Tallmna paviljoni järelõhtul on
esitatud ka Kalevipoja ametel val­mistatud
„super-graafikud" io-to-
suurendused meie tuntud kunst­nike
töödest Kalevipoja ametel.
Kuna Tallinna pavüjonü ei ole või­malik
neid suuri fotosid säüitada,
siis lähevad need pidustuste järel­õhtul
müügile. Peoõhtu korralda­jad
loodavady et nende omapäraste
fototeoste vastu tuntakse elavat
huvi ja nende müügist saadud ra;
haga loodetakse katta fotode suu­rendamisega
seotud kulusid.
Tallinn '78 järelõhtu avab oma
uksed kõigile — nii paviljonis esi­nenud
tegelastele kui ka fcülalis-tele.
Kava |0n rikkalik ja peaks
pakkuma huvi kõigüe peolistele.