1984-08-16-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.. 61 Nr. 61 VAÄA EESTLANE neljapäeval, 16. augustil 19B4-^xhursday, August 16, 1934
r i i i r i n f rthn niit, ^n^,«.qifl i^^i^n^t^mm
IX 1
6^
eks.
6w
4—
esi
.75
i|u$1.75
talituses
ifitttses:
^reelüsf
iHUiinnuiiirDiiiiiiifiiiHiniBnififfi
liine 1933. a. märtsis.
[39 aastate vahel I.G.
pkordistas end suüm^
eda tehnilisel abistami°
bilisel toetusel Ameeri-
\0 miljonit dollarit Na-
Bank poolt levitatud
Vastaks 1939,1.G. Far-landanud
suurema või
ItrolliaSO-nes Saksamaa
rälismaises firmas: söe- ^
j, jõiijaamad, raua- ja
ted, pangad, uurimis-
|. arvukad kaubandusli-i;
sinnajuurde rohkem
irtelli^lepingut välisfir-hülgas
Standard Oil,
Icoa, Dow ChemicäJ.
trvikust^ogupildi saar
|i enam võimalik, küna >
•:t dokumentide kogud
felvl945. Äga Ü:S^^
Imi ühe üurimiskomis-lul,
ilma selle hiiglasli- ^
Isiooni olemasoluta —
lojapidainine: oleks oi-patu
ja võimatu".
* ^Mstal, RoekeMerl
te New Jersey müüs
miljoni dollari vää^
^aliteedilist aviatsiooni- .
[staks ;1943, LG. Far-'
ie^s ise:100% Saksä-i
f e t kummišti: 95%
[töcaasa arvatud :ka
boriilaagreis kasutatud;
|0%;piastmassist,; 88%:
• (süütepömmideks)j
iäist|ja 46% aMatsioo-:
:ADVOkAADl ILMAR KüUfET
HETHERINGTON, FAIXl
Advokaadid-notariä
36§ Bay St., Siiste 401. 363-44S1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
:NN ALLAN
• ADVOKAAT —NOTAR
1 First Canadiaa Place, Ste.
Tel. kontoris 363-0073
kodus 360-8776
SGAL ALAL
TOOMI
• •: ABVOKAAT --NOTAR
¥oirkdäle Place, 1 Yorkdale Rc
; T©r«mtö^ Ont.; M6A:3A1''
^^^^^^^ f
kodus 7^-2367
Võib küll vist eksimatult väita,
et misld pole meelitanud Indiasse
nn suurel arvul turiste kõigist maailma
osadest kui Taj Mahal Agras.
Elamuse tekitajana on seda võrreldud
Egiptuse püramiidide^ Versail-les'i
palee ja Ateena akropolisega.
Leidub aga ka neid, kes Idavad, et
Taj Mahali ilu ülistamisega on liiale
mindud ja see näeb välja nagu
marmorist pulmatort, ehklci selle
proportsioonid on vastuvaieldama-tult
täiuslikud.
Kuna monumente on inimkonna
ajaloos püstitatud esmajoones jumalate
austamiseks või valitsejate
võimu ning edevuse tähismärkide-na,
siis Taj Mahali peetakse erandiks.
See olevat ausambaks armastusele.
Monumendi saamislugu
näib seda tõestavat. Mogulist valitseja
Shahjahan laskis selle ehitada
oma lemmiknaise Numtaz Mahali
mälestuseks, kes suri aastal 1631,
eistkümnenda lapse ' sünnita-
Mälestusmärgi püstitamiseks
cohale meistrimehi Pärsiast,
Türgist, Prantsusmaalt ja Itaaliast,
ning rakendati 20.000 töölist. Ehitustööde
lõpuleviimiseks kuliis
enam k:ui 20 aastat. Tegelikult kujutab
Taj Malial enesest mausoleu-
' mi, sellest ka tema ilust hoovav
kiilmus. Selle alusesse on sängita-
. tud nii püstitaja kui ka tema 1^-
miknaise põrmud ja saamislugu
prna liigutava romantikaga inspi-
« reerib püsivalt kirjanikke ning luuletajaid...
5*
Varanasi hõmmikuie vaade. Pesupesijad Gangese ääres.
Foto: Vaike Külvet
misel.
toodi
OKAAT^
Aga nii Taj Mahali ennast kui
ka selle püstitamise motiive võib
Vaadelda 'erinevates valgustes, mitmesuguste
nurkade alt... •
Meie nägime Taj Mahali esmakordselt
hilisõhtul täiskuu Valguses
ja siis mõjus ta tõepoolest ebamaisena.
See ei tundunud üldse inime-
Völteia Ikka; V J B ^ oma eesö Miesit®o seläte ja mõistuse töövüjana, vaid
;^ : OÜ nagu mingi astraalne ihnutis ot-mausoleumüe
ja roiskuvale Yamu-na
jõele vaadates hakkab kahtlus
veelgi süvenema, kuni meenub, et
ajaloo valgusel ei olnud Shahjahan.
just eriü tuntud-^ oma sallivuse ja
ligimesearmastuse poolest. Viibis ta
ju ilmast ilma lahingutes ja oli see,
kes laskis omalajal. hävitada kõik
püstitamisel olevad hindu templid
Benaresiš. Taj Mahali ümbruskonnas
kõndides, seletusi/ kuulates, ja
küsimusi esitades, • kandus jututeema
ka armastusele ning mehe ja
naise Vahekordadele Indias. See^ sai
alguse võrdlemisi omapärasel viisil.
Meie kohalik reisijuht, hindu, nimega
Lal vaatas korraks kõrvale ja
ütles siis muu jutu sekka:
„Kas on ikka veel komme, et
abielud sõlmitakse vanemate Vali-kulilma,
et pruudil-peigmehel endil
õleks midagi kaasa rääkida?"
„iMaapiirkondades ikka endiselt.
Seal pannakse paljud juba lastena
paari, palun väga." ; :
„Aga linnades esineb ikka ka
airaa^tusabielusid?" - :
,,Linnades on neid rohkem jah,
-aga siingi peetakse kaasavara armastusest
tähtsamaks"-, seletas Lal.
„Pruudi vanemad peavad maksma.
Teinekord jääb isegi pulmapidu
poole pealt katki, kuna peigmehe
pool leiab, et kaasavara pole küllaldane.
Ja kui selles suhtes luba-
Palms lielistadffi
(S19) 794-3096
se taevalaotusest, ise veel sellega
ühtesulav. Vaikselt voolava Yamu-na
jõe kaldal, marmorseintesse
sobitatud poolvääriskivid — ahhaa-did,
lasuurkivid, karneoolid ja he-liotroöbid
— helkimas nagu osana
tähistaevast. Inimesed liikusid aukartlikus
hääletuses ja isegi varesed,
kelle lõputute parvede kraaksumine
oli alaliseks saatemuusikaks
meie India vaatlusfümüe, magasid
šsaf^.:^mnai&^ tol vaiksel,; imq)ärasel
•tunnil.- L
i L E K T R I K
Trammiga ühelt uduselt sillalt teisele.
Esimene Ontario Placelš - üle
vee, läbi udu kostab Finländia
lõppakord ja maruline aplaus. Teine
— Sunnyside'is kostab autode-müra
vahelt eesti laul. Samal õhtul
kahte sorti eesti kultuuri, see
iseloomustab kõige paremini Ülemaailmseid
Eesti PäevL
Sõna „kultuuri" kasutab eestlane
hea meelega. Oleme ju oma arvates
„kultuurrahvas". Estol näitame
peamiselt omäjMtuiuijä kisendame
maailmale: „Vaadake meie
kultuuri! Meie kuulume; läände!
Andke meile vabadust!"
Äga meü on kahte sorti kultuuri.
Üks mis ühendab eestlasi,- teine
Iseloomustab nende asumaade ühiskonda.
Esto pakkus rohkesti mõlemaid,
Esimene pn meie ,Jcõrgkultuur*'
koos, rahvapärandiga", see, mida
nägime suurüritustel Ontario Pla-ce'is,
Maple Leaf Gardenis ja Roy
Thomson Hallis ning nfitmetei näitustel
.Näitused olid hästi korraldatud.
Stiurürituste hulgas paistis suma
vaid' Neeme Järvi kontsert, mida
eestlased ise ei korraldanud.
„Estö^jama" ja „Esto-ülusioon"
(kuhu ise ei jõudnud) olid hästi
korraldatud, aga näitasid vaid mm-git
homogeniseeritud ,,Eesti kultuuri",
pigein meie mittekultuur-sust
kui midagi muud. Laulupidu
aga jättis hea mulje. Mõttetud sõnavõtud
ei andnud nendele suurüritustele
mitte palju juurde. Meie
rahvale süski sobis.
Solistide kontserdi pikkusele ei
ole mingit vabandust. Kaks „patu-oin'ast"
terves asjas on esiteks juhatuse
lügO; ja. peakorraldaja ise.
Esimene kehastas meie mittekul-tuürsust,
kui näitas statistika alusel
et võiks kontserdile oodata maksimaalselt
850 inimest ning soovitas
üürida väiksemat saali. See oleks
olnud kirstunael eesti muusika leviku
taotlemisele. Korraldaja näitas
jälle iüekultuursust, s.t. näitame
rohkem kui meil oh. Kittask,
Roslak, Liivak, Märtson-, -Kangas
-Jõgi-Mõõk, Korjused ja üks pia-nist
ning Estonia koor oleks andnud
küllaltki pika ja vaheldusrikka
kontserdi. Kõik muu oli ülelügne.
Meie ei saa ju igaühe vastu head
olla. Kontsert oli vaid eesti kultuu-riorgia
äärmine võimalus.
Toronto sümfooniakontsert oli ainukene
maailmätasemeline üritus
ESTO ajal. Au Järvüe,; et ta lasi
Finländia (Estlandia) laulda eesti ^
•keeles ja näitas sellega meie laulukooride
võimeid. Lõpuks saame
muusika (ja ka kunstiga, nagu oli
näha mitmest näitusest) kõige paremini
läheneda ülejäänud maaü-male.-
•
Noorsolistide kontserte võinuks
olla kaks, sest mõnigi esineja
Thomson Hallist sobinuks ühele.
Sinna oleks ka saanud lisada tshel-list
Jan Järvlepa, kes paistis välja
noorsolistide kontserdü oma äärmise
ja kogemusrikka musikaaalsuse-;
ga. Veel noorematele oleks teine
solistide kontsert ka sobinud. Nü-siis:
Järvlepp, Voitk, Zerbe, Daniel
ja Reintamm (kuhu jäi muide Marika
Järvi?) ühel, teised teisel
noortekontserdü ja asi olnuks kor-
;ras.; '
Esimest sorti kultuuri oli veel
palju, näiteks eesti heliloojate kontsert,
aga paratamatult tuleb valida
kuhu minna. Nii on igaühel ainulaadne
mälestus Estost.
Vahepealne asi oÜ "ka „Kaluri-neiu",
mida ei sobmud näidata välismaalastele,
aga oli meüe haruldane
saavutus, meenutades vaba-riigiaegset
Estonia teatrit, kuigi ta,
sama taset ei saavutanud. Kes
meeldisid? Ellen Valter oli kahtlemata
parim esmeja, — kuidas ta
on suutnud ennast kahe aasta
jooksul muuta selliseks täheks, on'
uskumatu! Teised olid ka head,
eriti peaosalised. Koomikud olid ka
nauditavad, agk Olaf KopviEem
lõi ikka kõik üle. Et kasutada meie
rongkäigu peakõneleja parafraasi,
parim koomik on vana koomik.
Seal oli meie Villu täies hoos. Iriseda
ja nuriseda võib palju, aga
ainult ühte asja ei saa ütlemata
jätta. Kai Käärid oleks pidanud
teise vaatuse tantsus otsustama,
kas ta oli' mustlanna, venelanna või
Sri Lankast; kolmanda vaatuse
j aoks pidannks eesti rahvatantsu
õppima, j,Kalurineiu*' taolist pärli-võime
kaua oodata. Välis-Eesti
teater läheb aeglaselt ärkamisaja
taseme poole, kuigi lavakunst muutub
aina paremaks. Uuendused
kindlasti ei võimalda uut „kalüri-neiut"
esitada.
(Järgneb)
litsents DIV E 1044
MÖÖBLI
OTNA^ I^HflSED
ERIK LOKBIK >^ 447-9834
^ABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
Tdefönid: toimetus 444-4823
4832
VABA^^^^^^
OQ tasuv ajjEdehelaialdase
^^^^^^^^^^^^^^^^
Ma Mi!^
kuuhitust© ScUljel .U.75
nädala esimesse ajalehte kuai
emasp. toinm. Ikella ll-ni ja
nädala teis}e ajalehte kiud kol-map.
hoölim, keBa 11*^
Leida Mailey 223-<K)80
Postiaadress:
9 Parravaho Gt. ^
Wiilowdale, Ofit. M2R 3S8
hindamis-etama,
Idülli säüitamise huvides oldcš
pidanud Taj Mahali külastamine
ehk selle kuuvalgusevisiidiga piirduma.
Aga meie, nagu teisedki; tü-ristidi
läksime järgmisel hommikul
tagasi ja varajane päikesevalgus tõi
.esile realiteedi kõigis selle pisiasjades.
See muidugi täpsustas ja avar-
, das üldmuljet,;sämaaegselt aga röövides
sellest tubü-annuse romantikat
ja müstikat. Taj Mahal oli
muidugi endiselt: kohal, agst, siiski
tundus nagu oleks meie öine mi-raazh
vahepeal taas kosmilistesse
kõrgustesse haihtunud ja asendunud
maise, täiel määral mõistusega
seletatava versiooniga.; Kerjuste
hälin, käsikaupmeeste pealetükkiv
pakkumisvada, turistide vaimustus-hüüded,
fotokaamerate klõpsatused
igasugustest j^ösitsioonidest. Kõik
see koos mitniete teiste kõrvalmõjudega'
kippus kuidagi kä Taj Mahali.
vaatamisväärsus
skaalal allapoole lan|
mitte eriti olulisel määral. Ja me
märkasime selle valkja-sinaka mär-mormassi
alkoovidest alla rippumas
suuri herilastepesi nagu tumehalle
pulstunud habemeid ja Yamuna
. jõgi oli peaaegu kuivanult niisama
häbematult re^tatud nägu teisedki
veekogud ; In{|aä,: raisakullid ja
omaniketa, met!sistunud koerad madalikule
kinni jäänud loomakor-juste
kallal.
Armastusele monument.
See kõlab õilsalt ja romantiliselt,
ning tore õieks seda uskuda.
Ent küünilise kallakuga kahtlejal
tekib iseenesest mõte, et teab kuivõrd
selle ehitamine oligi puhtakujuliselt
armastusest motiveeritud.
Kas; ei olnud rohkem tegemist valitseja
mina rõhutamisega, nägu
mingi pearulikkuse tõestamisega
universaalses ulatuses -— et vaadake,
millega see mees oma naise
austamiseks hakkama saab. Katsugu
teised järele teha. Vaheldumisi
Need omapärased „skulptijurid", mis dekoreerivad India külasid, on pärnu Linna Rahvakontrolli Ko-lehmaväijaheidetest
töödeldud kütus. Seda kasjutatakse üldiselt toidu mitee leidis limia suvekaubandust
valmistamiseks.^ Foto:.Vaike Külvet kontrollides tõsiseid puudusi. Tähtajaks
oli jäetud avamata mitu toi-
,Vaadake, seal läheb üks Nõu-- diisi ei täideta, pannakse pruut põ- dukauba-ja jäätisekioskit. Vähe tegude
Liidu turistide grupp." lema." häkse reklaami ja puudub infor-
Me ei näinud neid enam, sest p.,,,,^^ matsioon müügipunktide lahtioleku
selle rongkäigu sabaots oli jnba
jõudnud punasest liivakivist vära- • "^^^^^ KontroUimise ajal ei |öötanud mit-vatestväljuda.
K M aga huvitas ,J^õsi^^^ £^1. "^ed kalja- ja joogiveeautomaadid.
meid, kuidas ta nii kindlasti teadis, ,,Dclhis põletati viimase aasta TOitlustustrusti puhvetites ,,Ro-et
need just Nõukogude 'Liidust jooksul vähemalt tuhat pruuti sur- mahtik" ja„Kaseke" polnud müü-olid.
Lal^ kelle muidu ladusas, k ü l - r i u k s / ' ; y gü võileibu," jäätist ega kokteüe.
metusest pisut kähisevas ingli^^ Mida . i i . ceiH^te metsikute "Kuuse-p^^
keeles sona „please" tihti ja t^^' kohvikus„Pipi" pole üldse võima-kord
koige ootamatumates kohta-- ' ' lust normaalseks teemndamiseks.
des sisse lipsama kaldus, vastas: ,,Tõmmatakse võlla kui süü Osa müügipunkte olid halvas sani-
-„Kõige inetumad naised Sellest^ see alati taarses olukorras. :.
tunneb neid alati ära, palun väga." välja tule. öeldakse, et köögis süüa
nõudükkuse eest tegi komitee Pärnu
linna teenmdus-tootmisvalitsuse
juhatajale L. Lassüe ja tema asetäitjale
jä toitlustustrusti direktorile
U. Kõresaarele märkuse.
; Kontrolliti Haapsalu , rajooni
„Külvaja" kolhoosi ja Martna sovhoosi
masmapargi hooldamist. Mõlemas
majandis ei hooldatud autosid
ega masinaid mi nagu vaja.
Paljudel masinatel leiti rikkeid, osa
neist seisukorras, mis liikluseeskirjade
järgi keelab garaazhist välja
sõita. Martnas polnud 13-st masinast
5 korras.
tehes juhtus õnnetus, noorik läks
,,Kas mitte rohkem valuutanap- lihtsalt ise põlema. Indias tuleb
pusest?", küsisin, sest ma polnud selliseid asju ikka ette, palun vä-neid
naisi näinud, kellest ta kõne- g^,"
les ja ega meie oma Ameerika
gruppki j ust iludustest koosnenud.
Orgäniseerimatuse ja vähese
pruutidepõletamise probleemi. koh-
Meie grupi naispere pidas Lal'! ta. See, nagu palju muudki usku-iiniseU
luiskajaks või vähemalt lii- matut, kuulub tõeliselt India elu-
„Sellest muidugi samuti", nõus-; ädajaks, aga juba samal õhtul ho- pilti,
tus Lal. ,,Aga seda kaugemalt ei ttais ,,Hindustanr TiinesT' lahti
sihna. Pead laliemale minema, et lUü^s, sattusime pikale kirjutusele (Järgneb)
naha kuidas nad teevad vahetus- /
kaupa — pakuvad vene sigarette ja „ , . , ,
hüulepulki„Coqa Cola" või ^uve- , ^ ^ . ' '
nüride vastu." • • ^ . ^ / .
Ütlesin, et see pole inimöste,
vaid seal kehtiva rezhiimi süü, Lga
selle vastu meie seltskond suuremat
huvi ei ilmutanud. Jutt kaldus
nüiid naiste küsimusele. Taheti giidilt
teada, kuidas on Indias lood
armastuseasjadega,milline on naiste
seisund sellel maal.
,,Naiste eluiga on Indias lühem
kui meestel, palun väga", ütles Lal.
„Teistes maades on see vastupidi.
; Naiste elu pn üldiselt raskem, aga
naistest peetakse ikkagi palju lugu.
yõtke. kas või meie usund. Ükski
hindu jumal ei ole mitmenaise ega
armukese pidaja, mitte nagu muistsetel
kreeklastel või roomlastel,
.un-väga" :
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H.LATER&CO;
Ltd.
INSURANCE BROKERS
1482 Bathurst St, 4 kord
(Bathurst-^t. Clair)
T<^efoii kontoris 653-7815 Ja
653-7816
RAAMATUPIDAJAD
JOHN^SOOSAR
Chartered Accountant
181 University Ave., Ste. 1802
Toronto, Ont. M5H 3M7
Tel. 864-0099
Vaade; Taj Mahalile hommikuvalguses. Foto:: Vaike Külvet
eb).
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840816 |
Description
| Title | 1984-08-16-07 |
| OCR text |
Nr.. 61 Nr. 61 VAÄA EESTLANE neljapäeval, 16. augustil 19B4-^xhursday, August 16, 1934
r i i i r i n f rthn niit, ^n^,«.qifl i^^i^n^t^mm
IX 1
6^
eks.
6w
4—
esi
.75
i|u$1.75
talituses
ifitttses:
^reelüsf
iHUiinnuiiirDiiiiiiifiiiHiniBnififfi
liine 1933. a. märtsis.
[39 aastate vahel I.G.
pkordistas end suüm^
eda tehnilisel abistami°
bilisel toetusel Ameeri-
\0 miljonit dollarit Na-
Bank poolt levitatud
Vastaks 1939,1.G. Far-landanud
suurema või
ItrolliaSO-nes Saksamaa
rälismaises firmas: söe- ^
j, jõiijaamad, raua- ja
ted, pangad, uurimis-
|. arvukad kaubandusli-i;
sinnajuurde rohkem
irtelli^lepingut välisfir-hülgas
Standard Oil,
Icoa, Dow ChemicäJ.
trvikust^ogupildi saar
|i enam võimalik, küna >
•:t dokumentide kogud
felvl945. Äga Ü:S^^
Imi ühe üurimiskomis-lul,
ilma selle hiiglasli- ^
Isiooni olemasoluta —
lojapidainine: oleks oi-patu
ja võimatu".
* ^Mstal, RoekeMerl
te New Jersey müüs
miljoni dollari vää^
^aliteedilist aviatsiooni- .
[staks ;1943, LG. Far-'
ie^s ise:100% Saksä-i
f e t kummišti: 95%
[töcaasa arvatud :ka
boriilaagreis kasutatud;
|0%;piastmassist,; 88%:
• (süütepömmideks)j
iäist|ja 46% aMatsioo-:
:ADVOkAADl ILMAR KüUfET
HETHERINGTON, FAIXl
Advokaadid-notariä
36§ Bay St., Siiste 401. 363-44S1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
:NN ALLAN
• ADVOKAAT —NOTAR
1 First Canadiaa Place, Ste.
Tel. kontoris 363-0073
kodus 360-8776
SGAL ALAL
TOOMI
• •: ABVOKAAT --NOTAR
¥oirkdäle Place, 1 Yorkdale Rc
; T©r«mtö^ Ont.; M6A:3A1''
^^^^^^^ f
kodus 7^-2367
Võib küll vist eksimatult väita,
et misld pole meelitanud Indiasse
nn suurel arvul turiste kõigist maailma
osadest kui Taj Mahal Agras.
Elamuse tekitajana on seda võrreldud
Egiptuse püramiidide^ Versail-les'i
palee ja Ateena akropolisega.
Leidub aga ka neid, kes Idavad, et
Taj Mahali ilu ülistamisega on liiale
mindud ja see näeb välja nagu
marmorist pulmatort, ehklci selle
proportsioonid on vastuvaieldama-tult
täiuslikud.
Kuna monumente on inimkonna
ajaloos püstitatud esmajoones jumalate
austamiseks või valitsejate
võimu ning edevuse tähismärkide-na,
siis Taj Mahali peetakse erandiks.
See olevat ausambaks armastusele.
Monumendi saamislugu
näib seda tõestavat. Mogulist valitseja
Shahjahan laskis selle ehitada
oma lemmiknaise Numtaz Mahali
mälestuseks, kes suri aastal 1631,
eistkümnenda lapse ' sünnita-
Mälestusmärgi püstitamiseks
cohale meistrimehi Pärsiast,
Türgist, Prantsusmaalt ja Itaaliast,
ning rakendati 20.000 töölist. Ehitustööde
lõpuleviimiseks kuliis
enam k:ui 20 aastat. Tegelikult kujutab
Taj Malial enesest mausoleu-
' mi, sellest ka tema ilust hoovav
kiilmus. Selle alusesse on sängita-
. tud nii püstitaja kui ka tema 1^-
miknaise põrmud ja saamislugu
prna liigutava romantikaga inspi-
« reerib püsivalt kirjanikke ning luuletajaid...
5*
Varanasi hõmmikuie vaade. Pesupesijad Gangese ääres.
Foto: Vaike Külvet
misel.
toodi
OKAAT^
Aga nii Taj Mahali ennast kui
ka selle püstitamise motiive võib
Vaadelda 'erinevates valgustes, mitmesuguste
nurkade alt... •
Meie nägime Taj Mahali esmakordselt
hilisõhtul täiskuu Valguses
ja siis mõjus ta tõepoolest ebamaisena.
See ei tundunud üldse inime-
Völteia Ikka; V J B ^ oma eesö Miesit®o seläte ja mõistuse töövüjana, vaid
;^ : OÜ nagu mingi astraalne ihnutis ot-mausoleumüe
ja roiskuvale Yamu-na
jõele vaadates hakkab kahtlus
veelgi süvenema, kuni meenub, et
ajaloo valgusel ei olnud Shahjahan.
just eriü tuntud-^ oma sallivuse ja
ligimesearmastuse poolest. Viibis ta
ju ilmast ilma lahingutes ja oli see,
kes laskis omalajal. hävitada kõik
püstitamisel olevad hindu templid
Benaresiš. Taj Mahali ümbruskonnas
kõndides, seletusi/ kuulates, ja
küsimusi esitades, • kandus jututeema
ka armastusele ning mehe ja
naise Vahekordadele Indias. See^ sai
alguse võrdlemisi omapärasel viisil.
Meie kohalik reisijuht, hindu, nimega
Lal vaatas korraks kõrvale ja
ütles siis muu jutu sekka:
„Kas on ikka veel komme, et
abielud sõlmitakse vanemate Vali-kulilma,
et pruudil-peigmehel endil
õleks midagi kaasa rääkida?"
„iMaapiirkondades ikka endiselt.
Seal pannakse paljud juba lastena
paari, palun väga." ; :
„Aga linnades esineb ikka ka
airaa^tusabielusid?" - :
,,Linnades on neid rohkem jah,
-aga siingi peetakse kaasavara armastusest
tähtsamaks"-, seletas Lal.
„Pruudi vanemad peavad maksma.
Teinekord jääb isegi pulmapidu
poole pealt katki, kuna peigmehe
pool leiab, et kaasavara pole küllaldane.
Ja kui selles suhtes luba-
Palms lielistadffi
(S19) 794-3096
se taevalaotusest, ise veel sellega
ühtesulav. Vaikselt voolava Yamu-na
jõe kaldal, marmorseintesse
sobitatud poolvääriskivid — ahhaa-did,
lasuurkivid, karneoolid ja he-liotroöbid
— helkimas nagu osana
tähistaevast. Inimesed liikusid aukartlikus
hääletuses ja isegi varesed,
kelle lõputute parvede kraaksumine
oli alaliseks saatemuusikaks
meie India vaatlusfümüe, magasid
šsaf^.:^mnai&^ tol vaiksel,; imq)ärasel
•tunnil.- L
i L E K T R I K
Trammiga ühelt uduselt sillalt teisele.
Esimene Ontario Placelš - üle
vee, läbi udu kostab Finländia
lõppakord ja maruline aplaus. Teine
— Sunnyside'is kostab autode-müra
vahelt eesti laul. Samal õhtul
kahte sorti eesti kultuuri, see
iseloomustab kõige paremini Ülemaailmseid
Eesti PäevL
Sõna „kultuuri" kasutab eestlane
hea meelega. Oleme ju oma arvates
„kultuurrahvas". Estol näitame
peamiselt omäjMtuiuijä kisendame
maailmale: „Vaadake meie
kultuuri! Meie kuulume; läände!
Andke meile vabadust!"
Äga meü on kahte sorti kultuuri.
Üks mis ühendab eestlasi,- teine
Iseloomustab nende asumaade ühiskonda.
Esto pakkus rohkesti mõlemaid,
Esimene pn meie ,Jcõrgkultuur*'
koos, rahvapärandiga", see, mida
nägime suurüritustel Ontario Pla-ce'is,
Maple Leaf Gardenis ja Roy
Thomson Hallis ning nfitmetei näitustel
.Näitused olid hästi korraldatud.
Stiurürituste hulgas paistis suma
vaid' Neeme Järvi kontsert, mida
eestlased ise ei korraldanud.
„Estö^jama" ja „Esto-ülusioon"
(kuhu ise ei jõudnud) olid hästi
korraldatud, aga näitasid vaid mm-git
homogeniseeritud ,,Eesti kultuuri",
pigein meie mittekultuur-sust
kui midagi muud. Laulupidu
aga jättis hea mulje. Mõttetud sõnavõtud
ei andnud nendele suurüritustele
mitte palju juurde. Meie
rahvale süski sobis.
Solistide kontserdi pikkusele ei
ole mingit vabandust. Kaks „patu-oin'ast"
terves asjas on esiteks juhatuse
lügO; ja. peakorraldaja ise.
Esimene kehastas meie mittekul-tuürsust,
kui näitas statistika alusel
et võiks kontserdile oodata maksimaalselt
850 inimest ning soovitas
üürida väiksemat saali. See oleks
olnud kirstunael eesti muusika leviku
taotlemisele. Korraldaja näitas
jälle iüekultuursust, s.t. näitame
rohkem kui meil oh. Kittask,
Roslak, Liivak, Märtson-, -Kangas
-Jõgi-Mõõk, Korjused ja üks pia-nist
ning Estonia koor oleks andnud
küllaltki pika ja vaheldusrikka
kontserdi. Kõik muu oli ülelügne.
Meie ei saa ju igaühe vastu head
olla. Kontsert oli vaid eesti kultuu-riorgia
äärmine võimalus.
Toronto sümfooniakontsert oli ainukene
maailmätasemeline üritus
ESTO ajal. Au Järvüe,; et ta lasi
Finländia (Estlandia) laulda eesti ^
•keeles ja näitas sellega meie laulukooride
võimeid. Lõpuks saame
muusika (ja ka kunstiga, nagu oli
näha mitmest näitusest) kõige paremini
läheneda ülejäänud maaü-male.-
•
Noorsolistide kontserte võinuks
olla kaks, sest mõnigi esineja
Thomson Hallist sobinuks ühele.
Sinna oleks ka saanud lisada tshel-list
Jan Järvlepa, kes paistis välja
noorsolistide kontserdü oma äärmise
ja kogemusrikka musikaaalsuse-;
ga. Veel noorematele oleks teine
solistide kontsert ka sobinud. Nü-siis:
Järvlepp, Voitk, Zerbe, Daniel
ja Reintamm (kuhu jäi muide Marika
Järvi?) ühel, teised teisel
noortekontserdü ja asi olnuks kor-
;ras.; '
Esimest sorti kultuuri oli veel
palju, näiteks eesti heliloojate kontsert,
aga paratamatult tuleb valida
kuhu minna. Nii on igaühel ainulaadne
mälestus Estost.
Vahepealne asi oÜ "ka „Kaluri-neiu",
mida ei sobmud näidata välismaalastele,
aga oli meüe haruldane
saavutus, meenutades vaba-riigiaegset
Estonia teatrit, kuigi ta,
sama taset ei saavutanud. Kes
meeldisid? Ellen Valter oli kahtlemata
parim esmeja, — kuidas ta
on suutnud ennast kahe aasta
jooksul muuta selliseks täheks, on'
uskumatu! Teised olid ka head,
eriti peaosalised. Koomikud olid ka
nauditavad, agk Olaf KopviEem
lõi ikka kõik üle. Et kasutada meie
rongkäigu peakõneleja parafraasi,
parim koomik on vana koomik.
Seal oli meie Villu täies hoos. Iriseda
ja nuriseda võib palju, aga
ainult ühte asja ei saa ütlemata
jätta. Kai Käärid oleks pidanud
teise vaatuse tantsus otsustama,
kas ta oli' mustlanna, venelanna või
Sri Lankast; kolmanda vaatuse
j aoks pidannks eesti rahvatantsu
õppima, j,Kalurineiu*' taolist pärli-võime
kaua oodata. Välis-Eesti
teater läheb aeglaselt ärkamisaja
taseme poole, kuigi lavakunst muutub
aina paremaks. Uuendused
kindlasti ei võimalda uut „kalüri-neiut"
esitada.
(Järgneb)
litsents DIV E 1044
MÖÖBLI
OTNA^ I^HflSED
ERIK LOKBIK >^ 447-9834
^ABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
Tdefönid: toimetus 444-4823
4832
VABA^^^^^^
OQ tasuv ajjEdehelaialdase
^^^^^^^^^^^^^^^^
Ma Mi!^
kuuhitust© ScUljel .U.75
nädala esimesse ajalehte kuai
emasp. toinm. Ikella ll-ni ja
nädala teis}e ajalehte kiud kol-map.
hoölim, keBa 11*^
Leida Mailey 223- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-16-07
