Vaba eestlane , August 16, 1984

              Nr. 61
BHIMfllHEBBEED
me olenle pessimistid oma
[võitluslike püüdlustega ees-
[•joudmisel, mis nagu kuida-
1 ^fiemale saabunud. Puutu-kvL
ühe kesk-Euroopa rato-
|ajaga, kellel on meile lähe-lobleemid,
imetleb ta eest-ide
oskust ja võimeid sel­lisega
pidustuse korralda-;
Aga veelgi enam imetleb
iste vabadusvõitluste tule-lis
on jõudnud otse aktuaal-
Ivauudistena USA jt. ajakir­i/
kuid veelgi enam parla-iise,
kus sellekohaseid otsu-lilutab
välja, suurima maa-president,
nagu on olnud
kolmel aastal Balti Vaba-ki
väljakuidutamine. Teiste-
Jstele, kel on samased võit-ided,
näib otse uskumatu-
Itlased on jõudnud selliste
keni; aga suurimaks tule-
40-aastasele välisvõitlusele
li Vabarügi tunnustamine
Lääne sumriikide poolt,
[roopa rahva esindaja peab
treks baltlaste erisaavutu-ei
armasta hinnata, aga
^ihem toetada nende mees-kes
selliste tulemuste ta­nud,
sest iseenesest poleks
It meie küsimus mitte ak-
>hiud. See on. nõudnud aas-
[sul ohvrimeelseid tegijaid
kes oma majandusliku toe­ta
loonud aluspinna, kuš
Itööd on tehtud. See töö on
ennastsalgavat isamaa-ar»
Seda imetlevad need, kes
meie olukorda ja kel on
jsmärgid. Miks. me seda
\i see OH veelgi enam imet­le
Eest! valjadusnõude
ratsioonist jõudis siiski ka°
5ni, mitte niivõrd Eestile
)udva proklamatsiooni si-
I vabadusnõudega, kui just
iga, et eestlased andsid
laailmse sündmuse Eana-ressiivsete
Konservatiivide
juhile Brian Muironeyle
iskampaania avamiseks^
imlestatakse mitmel pool,
iased kanadalastega kokku
k, et miks.eestlased korral-meyle
sellise suurepära-mse
valimiskampaaniaks,
[ajalehed ju vabadusnõude
ratsioonist peale mõnerea-
Ikohase teate ei avaldanud,
?tati et Brian kasutas seda
imiskampaaniaks. Sellepä-
(vadki kanadalased, et kas
ttased annavad nüüd oma
^nservatiividele. Teised on
tlenud, et väike rahvas,
leseks sihiks on Eesti eest
Võitluse pidamme, valis ühe
lanüüdluste teostamiseks.
)ikk loetelu resolutsioone
5tu Rahvuskongressi lõpul,
J tavakohane olnud iga üle-
|ete Eesti Päevade puhul.
jäänud peaaegu samasõ-
\, sest midagi meie ees-ja
vajadustes teha pole
id, midagi pole neist teh-jpärast
tekibki mõte pärast
[da soovide ja kohustuste
|. et tuleks lisada neile veel
' hakakem kord ometi
resolutsioone täitma!
isedon eiay
r) õppetund
[o päevaleM Toronto Star
kolmapäeva, 8. augusti
pikema dr. A. Kõresaare
[ja „Estomans are a living
psson" koos suurema fotö-
Irlo Place'is toimunud ava
miast, kus esireas rahvad
laislauljad,
lähendavad eestlased Kana-kstis?*'
küsib A. Kõresaar.
|e mitte ainult üks hea kü-avalises
päritolus. Me ole-
|y ; ajaloo õppetund meie
|adalasile, mida nad on
õppinud,
liiil, kui osa nädalapikkusest
timseist Eesti PäevadestTo-
|oli ka rahulik demonstrat"
jemale "20000 osavõtjaga.
Ijisitleti teie ajalehes kui
CJSrg lk.
'0> -
m.
lii • i:
m
"ii
i
1
i I
m
i
^1-
1
1
%• •.
I:
1
1
t
ii"
Ih.
Nr. 61 ¥ABA EEmANE neljapäeval, 16. augustü 1984 — Thursday, August 16, 1984
xm a u a Hiit
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
W. |al9. augustn
dr. T. Maimets, tel. 4694322
ja 26. &mm
dr. M. Leesment, td. 481-6834
wvwwwwwy
Okup. Lätis ilmuv „Sovetskaia
Latvija" kirjutab, et möödunud
aastal on okup. Läti komparteist
välja heidetud üle saja vastutava
„t^ötaja*' kuritarviduste pärast, mil­les
lasutatud teenistuses saavuta­tud
positsiooni. Leht teatab, et alt-käetoaksu
võtmine Ja teised kuri-tarvidused
avastati partei hierarhia
mitmel pmnal, siis teenindamises,
ehitusaladel, kergetööstuses ' jne.
Kriminaalvastutusele on võetud rii­givarade
raiskaniise ja muudlaadi
kuritegude pärast 266 isikut.
Samalaadsed lood ühes karistus­tega
olid päevakorral Uzbekistanis.
Moldaavias tagandati kohalt oma
kohustusis lubamatult käitunud l i ­ha
ja piimatööstuse minister.
:. Nii käib see kogu Venemaal.
Harva kui juhtub karistamisi või­mu
taustal toimunud kuritegude
pärast. KGB osas ei juhtu seda
üldse, kuigi see lorgan on -kogu ula­tuses
kuritegevuslik.
ESTO-84 laulupeo lõpul tänati koorijuhte loorberipärgadega. Pi
Kook, C^Kipper^ Asta Ballstadt jja G. Hftal, kuma i r . Roman
il keskel kooriluhid, vasakult E. Veski, U.
i Juha?;atp samal ajal üldkoori.
Foto: Tommy Tomson
ESTO-84 on lõppenud ja muljed suurüritusest ha^ Tänapäeva elutempo ja
sündmuste areng ori aga sedavõrd kiire, et pole kuid egia aastaid aega mõtisMemiseks, tagasivaateks ja
Mnnangüte tegemiseks. ESTO-84 võtmemees Rootsist Sven Tillu Hanson — on pärast tuhandete kilo­meetrite
pikkust matka Ameerika mandril Jälle jõudnud Torontosse, et süt tagasi lennata koju. Eile Seatt-les,
honime Stokholmis, aga vahepea^^ vestleme ESTO muljetest.
Sven Hanson on paras mees suur- Esto Visiooni võimlemise osa oli lidmene saal) aga korraga olla ai°
ürituse hindamiseks. Ta on ESTO- okei, ai^ab küsitletav. Ta pole aga nult^^^ü^^
84 Rootsi Koniitee esimees, juhtiv rahul rahvatantsu osaga, mida ta- tuvuse tõttu paljudest üritustest
, . . . . tegelane kümmekomias eesti orga-heti teha ,,liiga hästi'^^^^^^^L^ rapuldamatuse
Üks Grenada Icohtunik on öelnud, nisatsiöps, osa võtnud kõikidest oleks saavutatud hoopis suuremat timde. Vahest pam^^
et 19 endist valitsuse" ja armee EStO-dest ja:skaudinoonise maaü- ilu ja^
ametniMai tuleb anda kohtu alla malaagritest ning üks aktüvsemaid oleksid s^^^^^^ siis ka nautida saa- ei olnud tal aega tulla . . . :ESTb
Grenada peaministri MauriceBjš- eesti mehi maailma mõõdus. Kui nud. Punase valguse juhtimine rah- korraldajad ei saanud selle juures
hopi^a tema seitsme toetaja mõr- sellele yeellisada pingeline kutse- vatantsijatele oli äärmiselt elemten- loomulikult midagi parata.
töö ja aktüvsus Rootsi armee re- taärne viga ja surmas meie rah-sery-
ohvitserina, süs tuleb kokku- variietes domineeriva punase vär-võttesüteldaj
et niisugust meest ei vi Sõna „visioon" ei ole
saa tegelikult ollagi. Aga on ja ta mitte ainult ilus hääiitsus, vaid sol­vamise
pärast möödunud aasta 19.
oktoobi^. Samal ajal tahetakse
kohtu alla anda endise peaminist­ri
abi Bemard Coard, tema abi­kaasa)
Phyllis, ministriabi Bishopi pajatab:
„EST0^84 oli JM asjaarmastajate
Kõikide üritust© alguse hilinemi­ne
— enamasti veerand kuni pool
tundi — oli Rootsi eestlastele väga
võõras, /
vaUtsJises ja kindral Hudson Aus
tl, Grenada armee ülemjuhataja.
Venelased ehif lav^i
tehtud. Seda ei korraldanud profes­sionaalsed
palgalised, kes iga päev
tegelevad suurüritustega. Nii tuleb
seda ka hinnata ja suures laastus
oli kõik hästi tehtud.
« 0 •
LONDON — Inglismaal ilmuv
ajakiri „Jane's Defence WeeMy"
avaldas sateUüdüt tehtud fotosid,
mis näitasid ehitusel olevat suurt
leimuMtekandjk N .Liidu dokis
Musta mere ääres. LennuMtekand-ja
on mõeldud tasakaaluks Lääne
Maailmas pole aga midagi,mida
®! saaks paremini teha. Meil on
tendeiits, et eesti asjad m ,,pü-had",
mida ei tohi kritiseerida.
Positiivne kriitika on siiski vaja­lik,
kui tahame oma tegevust nä-lia
õiges valguses Ja
asju paremini teha.
lel on ka oma tähendus. Kas me
saavutasime visiooni?
Habväpidu oli mulle ESTO meel­divaim
osa, kinnitab Sven Hanson.
Millegipärast tekkis tunne, aagu
oleksid terve maailma eestlased
seal tÕep<M>lesft kokkusaamas.
Tuhandeid tuttavaid, kellega ei
saamid küU pikemalt kõneleda,
kuid kellega sai vahetada mõne.
hea sõna, suruda kätt ja tunda
kuna me oleme' sellest traditsio®°
niUsest eesti „küla kombest" am­mu
lahti saanud. Tõsi— küla-peod
kodumaal algasid vahest hi­linedes
tunde, kuid see pole tra­ditsioon,
mida maksaks kalliks
Alguse hilinemine, ürituse venimi­ne
— ja kogu päevane kava oligi
segi löödud!
Samuti võõras, oli Vabadusmarsi
lõpp uue raekoja väljakul. Selle ka-sõjalisele
liid^e. Salaluure and-'
meist on teada, et laev tuleb kaks jedja mina räägin omi . . ."
korda nii suur, kui suurim.laev N.
Lüdu sõjalaevastikus, 75.000 tonni • ; , ' ; :^
suurune. Laev jõudvat aktiivsesse
tegevusse k994. 1 . . . . . . . . . . . • • • • •
haaravat ühistunnet.
ESTO nädalale kuhjatud ürituste vandajäd pidanuks teadma, et teis-hulk
ületas mitmekordselt inimlike te maade eestlastele ei paku mingit
võimete piirid; Lisaks kavas näida- huvi kanada karjääripolütikute ya-
Igal osalisel jäid ESTO-st oma mul- tud üritustele toimus veel paljusid limiskõned. Kui eestlased üle maa-vaikšematiB
gruppide kokkusaamisi. Uma kokku tulevad, siis on Eesti
:estl€ii@d m oa,*)
(Algss lk. 2)
vabadustaotlus vaieldamatu number
üks, miUe kõrval muutuvad tühi­seks
kõik Ontario 2Ö0s Toronto 150-
aastased juubelid ja Kanada sise-polütika.
Korraldajad arvatavasti
lootsid, et nende juubelite ja sisepo­liitikaga
saavutame oma asjale
rohkem tähelepanu. Tulemus oli
vastupidine, sest Mulröney valimis­kampaania
alguse TV-pildi tagant
vilkunud sini-müst-valged värvid ei
olnud mingi Eesti propaganda.
Meie tahtsime oma üoorüsele näi-ainult
värviküllast tausta Bnan Reedel, 13/ jiw^ G^denis pakuti publikde kvaste
Mulroney valimiskampaania ava- „Meri". Lavastus ja koreograafia Evelyn Koobilt Mere loommgu alg-kõnele.
Käsitledes seda selliselt te aktiks oUndustk(M"Mvate võimlejate var^ data, M i tähtis on ,,eesti asi" ja
tegite oma lugejaskonnale karutee- yäljendusavardiisr võisid tonda rahuliknst veest rahutuile rnttamisf. näitasime seUe tühine
ne. Sel päeval, eesti soost kanada- liikuniine oli sobivalt seatud A n i i ^
kasvas laivastuse^ InämarikMt aovalguseni. kuid Stokholmi ESTO-1 saavutasi­me
Eesti välisvõitluse seisukohalt
lased üheskoos oma sõprade ja su- sü&ale.
gul-astega igalt poolt vabast maail­mast
marssisid Queen's Park'ist Selline liikumisvorm vajab tundi- põimides kolmikutest diagonaale, tublisti rohkem
piki Yonge St. Raekoja juurde. See de viisi haigutamist ja viünistlemist. väikseid ja .suuri sööre. Tormimöl- ^.baalne näitu. oU süureDärane/
kogemus olikibemagus meile; ma- Ja seUes lavastuses osalesidki pea- lust ja rahutusest oli langus mere .^^^^
gus seUest, milles me tundsime so- miselt juunioride ja seenioride va- majesteeüikule rahule, mis väljen- ^^^-V «soneti tasaKaamst vaijas.
lidaarsust, rahuldustunnet säilita- likrühmad, kes esitasid liikumise dussini-must-^algete sallide kurbli-maks
oma keeit ja kultuuri võima- Miteeti ja tdmikat^^^^M^ kus mängus. Sini^us^valge peab
tute mõjude kiuste ja rõõm, et me des,miUestüldvõiiiÜejad Kanadast, olema vaba — nagu meri. .
elame maal,, mis lubab meile va- Ameerikast ja Austraaliast osa võt- Iga suurlavastuse läbiviiniisel te-
See täitis siiski mõnegi lüngi Ja
kahju nendest, kes aega ei saa­nud
seda k0astada.
badust rahväkogumisteks ja väi- sid, anti edasi tugeva mere eritu- kiK^^
jendusvabaduseks, ja kibedaks ko- jude tunnetus. K : matuid tõkkeid, mis tege-gemuseks,
et meie sõpradel ja su- Massiliikumine esitas vee laine- lavas^^^ õnnöstu-gulastel,
kes veel davad Eestis, on tamist, luues tuule ja tonni meele^
see kõik ieelatud pärast iUegaalset olu. Rohelised dressid toonitasid
okupatsiooni N. Liidu poolt 1944. vee sügavust, valgete paUide mäng
omakorda valgeid laineteharju.
Solistid iekifasid Medeolu iiksi-»
Inite tnuleülideiia, kerkides esile
nii vaiksel kui ka ndiutn! merel.
ja liikumist ei olnud.
Ma loodan, et skautlike noorte
MälÜös orkaffl^ i n a Ä a d ^^^f^lmalaag^ andis noori;ele seda,
Bäled, äikesemürinad ia tdsed nad lootsid - kokku saada
kõlaefektid jäid ära Maple Leaf ^^^^^^ P^^^
Gaideni valjuhääldajate süstee- Ja skaute; tmida, et
mis tekkinud rikke tõttu. [^^^ maailma kokku tulles on eesti
keel meie ainus ühine kommmu-
Vaatamata meie väikesele arvu­le,
meil on kohane läkitus meie
kaaskanadalasile, neile^, kes on Õn^
JSI^^JS^MÕS^ Sajad fosfor Samuti t Ä b ajaline konflikt,katsiooni^hemijne^^
tides koos oma vanematega motei liftidega edasi-taeasi üle terve voimlemi^^ i3eaT>roo^^i .ia oaraadi tid^ i,,,,^ „ i 5 c , l , c . n w„.^tr,T<.fo
ge meile, meie sugulased kas on
surnud või kinni jäänud raudees­riide
tahav'"Pidage meeles, et va­badus
nõuab alalist valvelolekut ja
kaob suuremate võimude yäärtar-vituse
tõttu, mis on vabale kodani­kule
ähvarduseks.
lintidega edasi-tagasi üle terve vouniemise peaproo^^.ja paraadi tide huvi niisuguste kogunemiste
Maple 'Leaf GardeaU lava, luues vahel, MJletõtt
meeleolu öisest tormisest merest, publiku ette ilmuma peaproovita, red ilma vanemate vastutajateta
'Merehaldjadj keda kehastasid Idiario^^ ei saa tulevikus välislaagritesse
tütariapsed ja endised Kalev Es- Sellest hoolimata sai lavastus sõita. Koik juhid tulevad n
tienne toitärlapsed, sümboliseerisid ,,M palju vaheaplause ning tor- kaasa oma kulu ja kirjadega ning
mere helduse ja [hävingu jõudu, miline lõppaplaus andis tunnustuse see on päris suur summa. Kuigi
õdede Laikveede. häälutamine lavastusele vja , selles rakendatud Kotkajärve on väga kena ja seal
Mikspärast sellekohast väljendust dzhässmuusikale soodustas lavastu-^^n^ ^ alati midagi uut vaadata, ei^^o^
20000,inimese poolt NathanPhiHps seonnekumist.^TO siiski põhjust teatud aastate järele
väljaliul meedia poolt ignoreeriti on tes dressides ja seelikutes moodus-^ Anu Ewen Randlepp ikka jälle veeta pühkusnädal Kotka-mõneti
mõistatuslik" tasid keerulisi formatsiooneni^
loronto Eesti
958 Bro«iclview Ave. Tordtstoo
OniM4K2l!l«)
ühenduses on
SOODSAD LAENUD
iBif^rmcifrsioc^iiiks hdistadia:
445-4659
Uus omaiiik -—eestlane
MAISON SUISSE RESTAURANT
9ININGR00M
Alkohol
pgipNBUE" ja EUROOPA TOnTUBE SPETSIAlisT '
Avatud 7 päeva nädalas keUa 5 pX—1 öösel
Oma]ükH.Nl^^
S. Hoppe Clecining & Building Care itd»
keemiliselt vaipu, mööblit ja akende peaemm®.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.9S
SAMUELHOPPE
te tel, 686-4030 Kodus: UL 6864395
$65.-
las­sis.-
hSUGA -{- SAATEKULU
Kanadas:
Kanadat:
: $56,^ + $42w- .1 $47.—;
$30.— + I
reerandodistsis $16.— + $10.5^ r $12.^
^^^^^^^^^^^^
IWNUFOmGA aastas $129.—, pooi^taitaa $67.— ^ veeiand-
Ba8ias$35. ,
Aadress muudatus 70 centi. ÜkaBmumbri hind 70 centi
USA a^liessidele ^^C^^
S!@dressidele pahnne mSr^ ^^POSTAL CODE**
Fan^hefck v&i rahakaart kfajntada
Free Ertonian Poblidienfninieie.
Tellimine SGofm
VABA EESTLANE
1955UsK^^
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / jKwlaastaks /
veerandaastaks — tavalisa / kiripo»tigaalate« ...........................
katteks lisan $....,..;.... oünjuures
rahas / ^ekigis^ / rahakaardiga. (Raha saata aingdt täbtkhjas).
^ ^ f t ^ f a ^ ^ ^ ^ ^ 0 0 . « . * * a * « * a « * « . a a « « * « . « * i « « « « « « ' « * a a « « b t a a o O « « « O OO 00 O • QOO O • S • 0 O 0 *0 O O «<>• «
o t v c a a a a a . a a a a a •••aoaaoaaaa • 0 0 i a « « a t a t e
a ooft aa o •
e v a « a « « a a a « «
" ^ •-.,1 • :
Noorte ja kogemusteta juhtide
rakendamine laagris on kasvatusli-
Mt vajalik, kuid välismaalt tulnud
ja raha kulutanud noorte kasutami­ne
selle treeningu läbiviimisel ei
oleka-päris oige.
Isiklikult arvan, et maailmalaag-rite
esimehe ülesanne on noorte­le
võimaldada koos-plemist ja
igasugune laagriehituste püstita­mine,
skauditreening ning pmgu-tav
ja vahest ebameeldiv maasti-kutegevüs
jäägu sel puhul taga­plaanile.
Igal maal ja vahest isegi igas
noorteüksuses on omad kasvatus­likud
erhievused ja harrastused,
mida teised ei pruugi mitte sama­suguse
huviga vptta. . •
Tänades Tillut mõnusa jutu eest,
lisab ta veel, et probleemid ja mu­red
ühenduses misuguse suurüritu­sega
on talle hästi "tuttavad. E i ole
kerge leida tahtelisi inimesi ega
ole kerge kohustada neid oma va­bast
ajast pingutama. Sellepärast
tuleb tegijaid hinnata jä ta palub
neüe edasi anda omapoolse siira