Vaba eestlane , February 23, 1982

              Lk. 2 ¥ABÄ EESTLANE teisipäeval, 23. veebruaril 1982 - Tuesday, Febmary 23, 1982 Nr. 15
¥ABAD£ EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Teeumseth S t Töirofltos
. TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arrö, Heino Jõe, OlevTräss
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
.TELLIMISHINNAD Kariadas:.-aastas $45.—,^ poolaastas $24.—
. ja veerandaastas $13.—.
IBLLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55,_—p pool­aastas
$29.— ja veerandaastas) $15.—.
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 o.
i^Rgi EiTONBA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
mas
eestlaste suurimat tmmnstnst ja austust.
Vabariigi aastapäeva mõtteid
Eesti Vabariigi aastapäeva tähis- da kodumaal elavat rahvast ja
tamisel kiiguvad meie mõtted pa- le olukorda, kuid samal ajal ei saa
ratamatult kodumaa ja eesti rahva meie kodumaa eestlastega side-saatuse
ümber. Me vaatleme, ana- meid otsides ja neid moraalselt
lülisime ja arutame meie mme- toetades unarusesse jätta oma va-vikku,
olevikku Ja tulevikku ning badusvõitluslikku ja kommunismi-püüame
selgusele jõuda, mida me vastast tegevust vabaduses ning
peaksime tegema oma rahva heaks peame andma oma panuse eestluse
praegusest krüsiajastust ülepääse- säilitamiseks välismaailmas,
miseks, teiste sõnadega —' mulised Kompromisside otsimisel mõle-oleksid
meie ülesanded eestlaste mate teooriate vahel ja ühiste sei-eksistentsi
ja säilumise kmdusta- sukohtade väljakujundamisel pea­miseks
ja eesti rahvale tema vaba- vad „iga hinna eest" eestluse sä!- Räägitakse, et aerudünaamika
duse taastamiseks. i litamise eest võitlejad arvesse seaduste kohaselt ei pidavat kima-
Pikkade aastate kestel on meil võtma, et eestlust Mumäal ei lane suutma lennata. Ent ta on ru-paguluses
välja kujunenud ja kris- suuda päästa ka see teoreetiline mai ega tunne aerudünaamikat, ja
talliiseerunud kaks äärmuslikku sei- võimalus kui kõik eestlased hak- lendab aga edasi. Sotsioloogiliste
ISB31
Koinmentaar
Millal, ph mmai
lõpeb s^-mäjandus
kriis?
Majandus on adune, raskelt tai­batav
mõiste; aga mida ta ka ei
oleks, ta teeb meile kõigile võima­likuks
meie tegeliku äraelamise,
nii, et oma igapäevases elus pole
meie muud kui majanduse mängu­kannid.
Põhiliselt seisab majandus ini­meste
bmavahelises materiaalsete
väärtuste vahetamises, kus, igaüks
meist oma panuse majandusrüppe
annab sellega, mida keegi oma ra­haga
teeb. Mida kergekäelisemad
oleme, seda elavam on materiaal­sete
väärtuste vahetamine ning se-da
roosilisem majanduslik õhk<
kond. Niipea aga, kui hakatakse
raha näppude vahel veeretama js
oma ostude üle kõhklema, kaotab
majandus oma läike.
Praegust majanduskriisi tuleb
võtta kui üht ebamäärast kõhkle­mise
lainet, mis massipsühhoosina
Eesti Vabarügi president Koustantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kmdral Johann Laidoner v^astu võt- on ma^meedimni poolt lüaldatud
Eesti Vabarügi aastapäeva paraadi. Eesti rahva südames võtavad need rügimehed ikkagi veel vastu dramatiseerimisega laiadesse rah-vamassidesse
istutatud.
Praegusel majanduskriisil on ne­li
patuoinast: retsessioon, tööpuu­dus,
kõrged laenuprotsendid hing
inflatsioon. Retsessioon ja tööpuu­dus:
neid võiks illustreerida sellc^
ga, et kui siin mandrfl on tavali­ne
Iga nelja aasta tagant uus au-
Sõtfeaastad T940
Kimalane jät
Järgnev tõlkekatkend närineb Mislimas-Taagepera tänavu Umuvast mmatost „ a e Baltic States: ^ . f * «» n»"* NJ^ neid,
Years of De^endence 1 9 4 0 - » " (Balti riigid - sõlte-aastad 194<^1980).'Teose lülüke vümane peatul* ^^^^ar^S^^^^^^^
kasrtal, tmevUai-valjavaatett v5i paariks edasi lükata. Selle tõt-
SeMet valjult Ja ometigi kahtlu^saja-aastatähistamised saabusid tu on autotööstustel tulnud oma
se varjundiga kuulutada, et oma ja taandusid minevikku. FaMiliselt toodangut kärpida, mis on kaasa
rahvuskaaslased on sama võime- ja omaenda teadvuses elasid balti toonud osa tööliste vana^^^
lised kui Lääne suurrahvaste rahvad nüüd modernsete ijahvuste^v^^
lükmed, võtsid haiti rahvad a. na oma teises sajandis. Nad võisid on Tähenda]^ vajadust terase ja
1980 taolist võrdsust sukohtä meie rahvusliku tegevuse kaksid üleöö kommunistideks^ ku- niodemisatsiooniseaduste kohaselt enesest arvestada, et nad on kohal oma alumiiniumi järele, s^
süitjoonte kmnmaelutamisel üks na praeguste võõraste okupatsiooni- (mida on kujundanud peamiselt mõistetavana. 200-aasta pidustusteks. Kimalane töiistustel on tulnud toodancut vä-neist
seisukohtadest peal/meie es- jõudude lõppeesmärgiks ei ole mit- suurrahvaste liikmed) peaksid Rahvusliku ajakirjanduse ja teatri jätkab lendu. / hendada nüig osa töölisi vallanda-majärguliseks
ja kõige tähtsamaks te ainult;eestlaste bolsheviseerimi- võibolla selUsed kehandid kui bal-ülesandeks
sõitlust kommunistliku ne vaid ka eesli rahva venestami- ti või ibero-kelti pisirahvad olema
ideoloogia ja Eestis valitseva, meie ne, eesti rahvatõu hajutamine üle varisemas, aga nad ise ei teadnud
rahvale pealesurutud •kommunistli-. suure Venemaa ja tülika mdiviäua- seda ja tegutsesid edasi. Baskid,
M rezhümi vastu, pidades kõiki listlikult häälestatud venelasi vih- kes aastail 1940—1975 olid kultuuri-teisi
tegureid kõrvalise tähtsusega kava rahvakiUu täielik ja jäägitu Hselt rohkem aUa surutud kui balti
küsimusteks. Selle teooria poolda- hävitamme. See probleem on haka- rahvad, näitasid saavutavat a.
Jad ei pane erilist rõhku kodumaal nud peavalu tegema isegi puhast- 1979 tõelise poliitilise auto^omia,
elavate eestlaste probleemidele, verd eesti kommunistidele, kellest mis balti rahvail pohiud veel näh-nende
raskustele ja kombinatsiooni- terve rida, eriti nooremate gene- taval. Walesi autonoomia küsimus
Parteimehed on liinnul
Inglise diakiripdiitilistesfprafsesside
iestis ja Lätis
, da jne; Üleüldine tööstustoodangu
kahanemine oh Vähendanud raüd-ieeidd
veetavate kaupade hiilka,
Hüng noudhiid ka seal^^^ö^ tööliste
v ^ Tööstuslikku toot­mist
pn avalikkuses tihti hinnätbd;
kui tööandjat,^ t
itöQ^angiis süski määrava täfcendur
^vSegaseUe turusta
luba kümnendat aastat ilmub Londonis ra^ läenujprotsendidž tavalis-dele
eesti keele ja kultuuri säUIta- ratsioonide esindajad, lütusid mõ- oU a 1980 rohkem päevakorras kui f^f ajakiri Index on Censorship" mis tegeleb immõiguste mng test inimestest kannatavad nende
(ieie cüsa-i nccic J« . x ^ - „• II^+IJ 1^ „ o U o * „ ^ loiu^^m pdevaiiuiiab «.u tsensuunkusunustega, uagu seda on naha juba ajakirja nimest. Hil- all eriti need, kelledel maia ostetud
miseks ja resoneerivad et kcmmu- ni aeg tagasi ajalehte^^^^^ e ita ud 40 aastat varem ja Bretagne'is oh j „ « ^^^^ ..^y .^^ ^^^k^, ^.^ ^.^ ^^.^ ^ J aja-poliitilisi võlg^ Tds^lt agT2^^^^^^^
nistliku rezhiimi "e^mj^^^^^^ ««^^^ kui uuritegelaste protestiga tunda uusi tuuli. protsesse Lätis, eeskätt Jüris Bemeister^i Ja Dainis Lismanfe'e protses- to^ud S d f õt^^^
oleksid kõik probleemid ühe hoobi- venestamise vastu. Ka N . Liidu kultuurilise assimi- ^ t^^^z ^ ^ ZlZZ.^ V st- 1 T i 7
ga lahendatud nmg eesti rahvas Teisest küljest võttes oleks meie latsiooni võimet on mõnigi ennis- - .TPMI^^^^^^^^^
saab jälle hakata elama oma ise- antikommunistlik võitlus välismaal vaatleja ehk üle hinnanud. Väga Selle artikli autor lätlane Janis hendab lätlasest autor oma artikli «"'^siegeyuse vaipumisi, seega
seisvat elu. poolik kui meU ei oleks kontakte õieti nentides osariikide äärmiselt Sapiets, kes on pikaajaliselt tegut- teise poole — ühe .lehekülje ulatu- ai^f 1 i
' Teme äärmuslik teooria asub sei- oma kodumaal elava rahvusgrupi- piiratud polütilist ja majanduslik- senud BBC venekeelsete saadete ses — 50 eesti kultuuritegelase .gg^ pg,.^ oenevasmesa-sukohal,
et meie kõige tähtsamaks ga. ja kui me ei tunneks nende mu- ku autonoomiat N. Ludus, usulise osakonna toimetajana, on avalikule kirjale. Ta loetleb kirjas , „ „ ^ . " ^ : J!S' ™ L i -f
ülesandeks on võidelda ^ kõigi va- resid, probleeme ja kui me ei an-henditega
eestluse säilitamise eest, maks sealsetele kultuuritegelastele
kusjuures võitlus kommunismi vas- ja eestluse eest võitlejatele toetust
tu ei oma rahvuslikust seisukohast nende suurte ülesannete täitmiseL
lähtudes kaugeltki nii suurt täht- Nende kontaktide võtmme on kom-sust
nagu mõmed pagulasrmgkon- munistlike võimude vahelesegami-mad
seda toonitavad ja propageeri^ se tõttu sageli seotud võrdlemisi
vad. Selle teooria toetajad leia- suurte raskustega ja pealegi ei ole 3alti rahvad kasutasid piiratud
vad, et meie panus^võitluses kom- kõik Eestis tegutsevad kultuurite-.ygijjjalusi täiel määral ära. Seda
munismi vastu on nüvõrd mmi- gelased rahvuslikult mõtlevad eest- tehes on nad võrreldes 1940. aas­maale
tähtsusega, et see ei mängi lased, kuid hea tahtmise, kame ^aga märgatavalt suurendanud
rahvusvahelise polütU^a areenil suhtumise ja tasakaaluka kaitumi- Q ^ a ajaloolist sügavust rahvastena
mmgit rolli ja palju tulusam oleks se tulemusena on süski võimalik modernses mõttes.
vägagi tõelist kultuurilist auto­noomiat
mitmes neist osariiges.
le elujõu, andmiseks Ja^ahva ras- avalduste kõrval arvesse võtta tumatusele on Ksandunud 40 aastat Eestis ja .nende järellainetused seda teadlikud oma rahvuslikust kuulu- Jete ja tootasn eest makstud wAa
kete aegade-tormilairietelt ülejuh- ka maailmas, praegu valitse- teoreetilist sõltumatust eraldumis- rohkem märkimisväärseiks." nende vanemad, kes kogusummast (n.n. G.N.P.)«i&-tar-timiseks.
vat realistUkku olukorda, mil- õiguse näol N. Liidu põhiseaduses Pärast oktoobri stmdmuste kir- ^^^sid enunesõjaaegses nn. „kodan- bijate (consumers) osa 60^ üle-o
nüüd „Index on CensorshipT« esile toodud tegureid niis 0^^ lurkorged, on M
alahindasid taoHsed vaatlejad 1931. aasta juunikuu mimbris justämid anafcirjm^^^
rahvusvabarükide pelga ole- avaldanud ülevaatliku artikli p r o - Ä^
masolu soodsat mõju rahvusli- testisündmusistjä poliitilisist p r o t - M ^^
kule iseteadvusele, mamimata sessidest Eestis möödunud aasta nelaste vahel Eestis. Nagu kirjaski, .^^^H ^Jaenu eest
sügisest saadik: leiab siin rõhutama
lanis Sap^^^^^
oktoobris asetleidnud õpUaste enda maal. U^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^}^
meeleavaldusi^^kõigepealt Tamn- S ^ ^
nas ning veidi hiljem Pärnus ja ta j f c t : sioon ^on p^^^
Sapiets juhatab seUe artikli avab^^^
sisse järgmise kommentaaiigar^^^^^^^^^^^^^^^^
Demonstratsioonid nõukogude allakirjutasid ei sa kirjeldada kui ulesajamisel), nmg teisalt riigi
meüe oma energiat kulutada eesti siin palju ära teha. Kodumaaga Aastaks 1980 võisid balti rahvad ^õjmu all olevais maades on harul- Pol"tilisi dissideme: nad on kirja- keskvalitsuse rahaliste pmidujääki-keele
ja kultuuri säüitamisele, te- elavate Ja tihedate sidemete hoid- tagasi vaadata mitte enam 20-le ^j^sed- on vaia väga oaliu fulgust poeedid, kunstnikud ja katmine uute rahatähtede käiku-hes
seda kõigi võimaluste pürides misel on meü võimalik hankida ka ^aid 60-le aastale omakeelsete üli- selleks et silma vaadata võimali- teadlased, enamus neist noored või laskmisega,
välismaal nmg arendades tihedaid pidevalt uut materjali Eestis prae- kooü^e ja üleriikMku haldusega, y^^x^ tagajärgedele — arreteerimi- keskealised. Kurioosumina aga tundub prae-kultuurüisi
sidemeid kodumaa eest- gu valitseva olukorra kohta, mis on 40 aasta perspektiivis vene kee- ne ülekuulamised võibolla aastaid ' irr._,.- . S»ses majanduskriisis pankade ra­tastega.
Meü on vaja eesti rahvast väga oluline meie vabadusvõitluse kasutamine neü aladel oli kas- vangistust sunnitöölaagrites Isegi
hoida kõigi vahenditega, isegi kom- jätkamisel välismaaümas. vanud, süs oü 80-aastases perspek- kui taolised avalikud teisitimõtle-mnnistidega
koos töötades - reso- Kui me vabariigi aastapäeva tä- tuvis ometigi üldsuunaks massiiv- mise avaldused siiski toimuvad,
neerivad seUe teooria pooldajad - Mstamiseks jälle suuremal hulgal ne nihe vene keelelt rahvuskeelele, mööduvad need tihti tähelepanu
kuna kommunismü tuleb ükskord vabas maailmas kõigis suuremates js^gi territoriaalsed üWkud nime- äratamata üleiäänud maailmas,
Kaks neist, Jaan Kaphnski ja halise läbikäigu ning tulude kol-
Paul-Eerik Rummo, avalda^d ^^^^y^ suurenemine, mis
kaastööd amethkus kirjandush- on seletatav sellega, et rahvas, kes
kus kuukhjas „Loomingus« ai- ostusi edasi lükanud, on jätnud
les möödunud septembris. oma raha panka hoiule, mida stis
tulevikus kmdlasti aeg ajaloo näi- eestlaste keskustes kokku tuleme ja ^ega Eesti, Läti ja Leedu olid a. eriti kui nad toimuvad provintsilin- ^^e (s.t., avalik kiri) kujutab ,en- P^S»^ hugel-projektide, mida
telavalt kaduda, > i d süs ei ole oma rahva elu ja saatuse kohta 1940 ainult 20 aastat vanad. Ka nades, kus ei ole kohal väliskorres- ^^^t vastuhakku nõukogudeliku ha- P^ae^ne knis ei ole puudutanud,
meü enam rahvast kui me piaegu kokkuvõtteid teeme, siis tuleb meil need on nüüd kolmekordistanud pondente. See on asjaolu, mis teeb "^"«^ «^anud eesti intellektuaalide ttnaniseenmiseks vaija laenanud,
ei hakka abmõusid otsima eestluse- kõigi paatoslike sõnade ja mõtte- oma vanust: 20 aasta tõelisele sõi- 1980. aasta oktoobri sündmused P^^^* n^^*^^' ^t nad on niisama Kanada aastases tööstuslike töö­rahva
huvidest lähtudes praktiline, sutavas kauguses. See nõuab meilt ' Eestis ja teistes Balti riikides 1970. mteUektuaalid — ja mitte jenud, kuna tarbijate osa aga va-
Sellest on nähtavasti ka juba aru kõigüt uusi pingutusi oma rahva Ühiskondlik-kultuurüise siigavu- aastate algusest saadik, tuues ära tingimata ainult intellektuaalid — henenud; mis osas on enti. kanna-saadud,
kuna mõlemate voolude ja kodumaa heaks. See nõuab meilt se kasv on ehk olulisim. Arvukad ^a mõnedele nende autoritele ^^^^s kolmes Balti vabariigis on ^nud manutaktuur-toostus. ^eega,
äärmuslikel versioonidel on väga vä- ka kamet olukorra hindamist ja ^alti noored ei pidanud a. 1980 üli- osaks saanud raskeid sunnitöölaag- võibolla saanud märkimisväärset praegune majanduskriis on põhjus­ile
kaitsjaid nmg pagulaskonna koostöövõimaluste otsimist kodu- kooliharidusega vanavanemaid kui- ri karistusi. mspiratsiooni Poola sündmusist ja «atud tarbimise toodete taru kaha-
- - - poola tööliste fedukast võitlusest "^^isest, mis tingitud rahva kohk-
.Järgiieb'v.MaBt/:MMuse-J - '^^^^^^^-^^i-
Kuke saatuse kolim^otlikkirjd^
dns. Jüri Kuke surmast on ar- _^ ^anis^apj^^^ (^loodud rahv^ kõhklemise tõttu,
tiku kõrval aga seHesteraldi^^^^^
äratoodud teadaolevad üksi
jad, müHne lisalõik on ün^^^^
seturmuštast raamfet.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^
_ Sapiets nimetab^e^^^ ^^^^^^^tist, km p i ^ ^ ^ ^
lepi _protses§i märtsis, mis teata- kus, tema arvates ~ nõukogu-^^^^^
X - 1 - r • J . J, 5 anda uue massipsühhoosi, mis sus
vasti lõppes nelja-aastasesunmtop-devastase propaganda, tuli;oii vaga / ' : i T
=B3. laagri k a r i s t u s e g a . " - P ä r a s t :
enamus on jõudnud kompromiss' maal elavate positüvselt ja rah- ^^^\ ebatavaHseks. Ent 40 aastat
seisukohale, mis näeb meie rahvus- vuslikult mõtlevate eestlastega, ^^^em oli see^ vägagi ebatavaline,
poliitilise tegevuse sihte ja rakem- kes sageli elu kaalule pannes Ja ' • ^ • • ' ^-
damist kahe eelmainitud ermeva*oma tegevust mitmesuguste võte-seisukoha
ühendamisel ja koordi- tega maskeerides rahvuslikke üles- "°
neerimisel. Nü ei saa me oma va- andeid täidavad-mng eestluse säi-:
vadusvõitluse kavaäe> plaanide ja litamiseks pingutusi teevad,
programmide koostamisel unusta- K.A. e
Aidake kaasa
Vaba Eesthne" — vabade eestlaste ajalehti
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säüitamisele!