1986-02-21-04 |
Previous | 4 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE 16:-—^Friday.February/Žl,: Nr. 15. Nr.. 15
22. ja 23. veebir.
dr. R.Pahapllls, tel. 921-7777
1. ja 2o märtsil
di*. A,
Kinnišvceriide ®sf n
ESTO'88 kutsub
Bstwsi
iSTO "88 Jaoks
L.S. Sfiielgr^v® (19^1) Ltd.
Aino Kallcise mmll
Esmakordselt toimuvad ülemaailmsed
Eesti Päevad känguru-de
maal Austraalias, Melbournes
on selle- jaoks juba 1985. aasta suvel
Austraalia Eesti Seltside Liidu
poolt moodustatud üldtoimkond,
mille juhatajaks on Evald Mõisa'
suurte kogemustega seltskonnategelane,
kes on varem ait lolnudvas
tutavaks juhiks Austraalia Eesti
Päevade korraldamisel. Tema abilisteks
on mitmed nii vanad kui ka
noored aktiivsed eestlased, kes on
suurpidustuste masinavärgi juba
käima i)annud. üksikute ürituste
korraldavad toimkonnad on. aga
• töökoörn)üse jaotuse otstarbel
. . . . moodustatud teistes Austraalia
T. Eesti Meeskoor esinemas koori EV aastapäeva tähistaval koosviibimisel. eestlaste keskustes, NÜ on näiteks
Foto: Vaba Eestlane rahvatantsu ja võimlemise korral-damine
Adelaide eesti rahvusgrupi
kätes ja laulupeo toimkond moo-dustatud
Sydneys.
fOiyU^ ; Eestlased Austraalias elunevad
a peamiselt kolmes suuremas linnas
Toronto Easti MeskOOri perekondlik E. V. kOOSVIlibimine - Sydneys, Melbournes ja Adelai-
. „ . . J U , ' des. Kõige rohkem asub kaasmaa-
Torohto Eesti Meeskoor on,aastaid tähistened EeSÜ Kui me oma isamaad, rahvast ja lasi Sydneys, kuid esinemisruumi-
Vabarligi aastapäeva l^os^iMn^^.^ lisaks icoori si- ^^ZtZ^ Sou^e^^S^^^
semisele perele õu olisud külalisi, neist Eesti Kaubalaevas- konnas kõnelda. kuksESTO'88 korraldamisel sün
jll^^j ir..!.*!.^. !/• Ai. T^»ovi,ci^ Ta lisas isiklikke mälestusi ope-jaan.
anti Rootsi TV-ž-s tun- ko^sviibiniise a. wi»^
:une saade inglise balletmeist- istmete lõttu ülõinievõrra
riAntony Tudorist, Tudor jutustas
sellest, et ta enne sõdä sai idee bal^ Eone õhtusööki
letiks Aino Kallase novellist ,,Sire- Karl Raudsepp söö
•^^^^^^ on natukene jahedam, kui mujal
tajapaevilt Pärnus j a Vändras Ela.^^^^^
des samas^ majas J , Barbarus- 7are^^ vpimalused on väga head. Mitmed
sega tundis ta teda juba Eesti ise- esinemiskohad ongi juba ESTO'88
. , , ^ , . seisvuse^ajal,^uid kes onjid .^^^ reserveeritud,
ajalehes .Jhe Toronto võetud Myers
veebr.) ilmunud kirjutist Petsen nudN. ^"duga. Küüditamise ajal j^^g.^,jj^jjj^jg^
liaed", Tä otsis sellele muusiikat ja Jumalat, et Eestimaa pojad ja ti^ ta ühel ööl Pala jõe kaldal ja j-^j^^^^j^Qg^^^^p^^^
valis lõpuks ErnestChaü^ hävimid, vaid dus. Artiklis on märgitud, et Pet- sai oma mõtetes nagu^k ga, natukene sarnane Toronto Fo-jiPoeenii"
viiulile ja orkeMe. Bai-^^^^^^^l^^
lett esitangi rootsi tantsijate poolt
TV::2-s;:8, jään.,. :'-
Dr. Oskar Kallas oli teatavasti
Eesti sbädik Londonis aastail 1922
-^1934; Tema abikaasa Aino Kallas
sai Ihästi tuntuks inglise kirjanduslikes
ringkonnis, kelle teoseid
tõlgiti inglise ja teistesse keeltesse.
TEM esimees H,Paara luges eite
E K N esimehi Laas- Leivaii tervituse
koosviibimise puhul. '
. märkicies ett laul. <o>n alaiilo 'ü!iBendla°
Mud:ja tugevdanud eesillrahvus"
Sisseseaded, uuemdused ja paraini»
dušed elumajades või ettevõtetes.
seri on iidne Venemaa osa. võitlejatega kontakti, kes seal 1217 ^^^^i^^^ -kus toimus sümhonia-mälnk
siSs et veiniest^ ^^ngesid. kuna järelejää- j ^ ^ ^ ^ ^^
Ä . ^ ^ e^^^ ^^^"^^^^^^ nemiste jaoks on varutud Victoria ^^^m^^^^^^ ^» vahelisse 80 km ulatusega metsa ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Kontserthall mis oma
raagita enam sõnagi Eesti Vaba- arisA.emre Aonisenudii, mib um^
Higist, nägu poleks seda olnudki/ sisedekoratsiooni poolest võistleb
Nende meeste ja naiste järglased Toronto Roy Thompson HaUiga.
saidEesti vabadust näha/Inime. Rahvatantsu j
sed läksid metsa ja sellest kasvas miste jaoks on kasutada mitmed
välja Vändra kihelkond. Need valis- jäsiseareenid
mõtted Pala jõe kaldal andsid ot- ^oroj^tos on Sihtasutus Eesü
suse minna ja võidelda ^oos oma poevad Kanadas jüur,de moodusta-rvaõhibv
amgaid, asgeis tt eihgaa. üksik inimene tkuojim itAeeu,s trkaeallleia koErrSaTldbu'8s8e l Ktoainmaudba
pühapäeval, 2. märtsil kell 17.30
Toronto Eesti Maja keskmises saalis
informatsioonikoosolek. Seal
võime näha mitmesuguseid pilte
Litsents nr. E. 1044
iiiiiiuniiniiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiSiiiiiiiiisiinii^
EON^AmAPPOANCE
PARANDÄMi
yikniituska^
; " ^ 3 3 aastat
Vabas maailmas käib sellevastu
teine kampaania, meie rahva hul-
Lühidas sõnavõtus märkis H. gast otsitakse sõjakurjategijaid, et
Paara TEMi perekonnaõhtut kui neid karistada. Mingi vägev jõud
rõõmsat kcjosyiibimist, mida varju- tahab tähelepanu kõrvale viia seilab
kodumaa rahva raske öi LI kord. lest, mis sünnib praegu Eestiriiaal.
Kuid olerhe eesti rahva saadikud, Seli^ on meil kohustus, sel-tuletades
maaünriaie meelde eesti lest kohast kus elame, igaühele sel-rahva
õigust vabadusele ja tutvus- gitada, et see on täiesti vale. Meie Ükski öö ei jää igaveseks, ka meie
tas siis EKN allkirjade kogumise mehed pole võidelnud mingi ismi vabadusele tõuseb kord päike ja
apelli ÜRÖ'sse vaatleja koha saa- eest, vaid olid kodumaa kaitsjad. Eesti saab vabaks. Pimeduse järele
miseks. Lehed allakirjutamiseks Nii on tuline kohus^^^ u+ i<r h l
olid esikus lauairsamalvõhtul võeti tada sest maailma sellele valgusele. Olgu see TE ^^^^^ Austraalia kohta. Kotiaie
vastu ka annetusi aktsiooni iiiujan- rahvas ei tea tõde, vaid räägivad meeskoori EV aastapäeva koosvli-^"^^^ ^"^^^^^^^^ v^r^cTO*
duslikuks toetamiseks. seda mida ajalehed kirjutavad ja bimisel mõtteid koondav teadmine, daja. Üheks suureks hüveks Eblu
Isamaaliku kõne pidas piiskop^ need ütlevad, et^^^I^ TEM laulis Charles Kipperi ju- ^^^^^^^"^^^^^^^^ kulastamisei^ on
K. Raudsepp, tutvustades toromo tulnud siia kuritegelikud hatusel E. Griegi „Lauljate tervitu- ®^ '^^^^ erilise lisakulutamise-se^^^^^
m „0h armas isamaa".
;nes seltskondlik osa V. Gus-p
g j l . tavsoni orkestri saatel, kes Õhtusöögi
ajal oli mänginud kodümaamötii-vilist
taustamuusikat, Õhtusöögi ^^^g
valmistatud perenaisi ja ettevalmistusel
abiks olnud lauluvendi tänas
TeL 496-2334
lodus 499-
liBifiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiii^
ta on võimalik vahepeatust teha
Lõunamere saartel jä Uus-Mere-maal.
Kahtlematult kujunevad
ESTO'88jä sellega kaasnevad riiig^
reisid kõigüe osavõtjatele üheks
elu kõige hüvitavamaks elamu-
I esimees Paara. USAkdtsei
yjem
atsi sS jcaky rif egudei WASHINGTON USA; kaitse-jõudude
ülerh admiral William
Growe ja ÜRO suursadik kindralleitnant
VernohWalters teevad _tä^^^^^^
navu külaskäigu Soom^. Admiral
Crowe külaskäik : on vastukäiguks
Soome kaitsejõudude ülema kindral
Jäakko Valtase möödunud Sügisesele
külaskäigule USA'sse.
SEINAST-SEIN A' I A L AHTISE0
1^ ^ ;ERIK:LÖK:^!K;-^^447-9834
ci>kiiMMiii»«iimiKgiH»cEB>u<np<>«awKgP4^^
Piiskop XarlRaucišepp
BELGRAD — Natsi
^udes süüalune 86-aastane Andrijä
Antrukdvic, kes ön elanud 38 aastat
USA's, saadeti välja pärast 30
aastat- kestnud võitlust väljasaatmise
vastu Jugoslaaviasse ^kus üks
teadeteagentüur teatas, et tema
hingel olevat 700.000 mehe, naise
•ja lapse elu. Antrukovic oli natside
nukuriigi Kroaatia siseminister.
Vaatamata oma vanusele antakse
tä Zagrebis kohtu alla Jugoslaavia ter Tarvo Toomes kõneleb Eesti
rahvale tehtud sõjakuritegude pä- Vabariigi aastapäeva aktusel Dal-rast
II maaümasõjas, kuid esiäK lases Texases kohaliku' Eesti Selt-gul
pole teada millal selle protses- si poolt korraldatud aktus-koosvibi-
•šiga-alustataksiB., -. ' mise' • ,. '.V :
kõneleb Dailases
Majandusteadlane ja skautmas-
- p J t • .
Toronto Eesti Naisselts
andja korraldas ajakirja tutyl
lõuna, millest osavõtjad täitj
paigutatud lauad. Korraldaji
eesti rahvakalendris oleva p<
iapäevaga.
Pärast TENS esinaise Heljo No-veki
tervitust, märkis ta et varem tl
õhtuil olnud „Triinu*'' koosviibimised
on muudetud„Triinu" -pärast- jj
lõunaiks. Ajakirja uus toimetaja' t
Tanni Kents pidas ettekande vast-' sl
lapäevast, mis kuulub liikuvate
pühade hulka, kuid mis on alati j |
teisipäeval ja noorkuu ajal, kuid
võib liikuda 8. veebr, ja 7. märtsi
vahel. Tänavu pii see 11. veebrua-
Ettekandja ütles, et vastlapäev pj
on uuema aja nimetus;
varem oli see lihaheite päev, kuna
muiste oli selleks ajaks eest- ijl
laste lihatagavaräd lõppenud iJ
Vastlapäeva toidud on seotud sea- R
jalgade ja ubadega. VastlÄuklid k
on hilisema aja leiutis.^ st
Vastlapäevaga oli seotud ennus- li
tuslikku ja maagüist. Eriti tuntud^ jä
oli liulaskmine, mis oli ühenduses kl
lina kasvamisega, pikk liug andis -|
pikema kiu. Lina oli omakorda täh- vf
tis eesti naiste teskstiükiutaimena. u
RahvaluulGS on arvukaid liulask- si
mise motiive. Vastlapäevaga on ki
seotud ka ilmaennustused jä mit- ti
mesugused usundlikud kombed.
Et me eesti rahvausundist võime vc
osa saada on Eesti õpetatud Selt- ki
si pärand, kes estofiilidena hakkasid
15Ö aastat tagasi koguma eesti
rahvuskultuurilisi väärtusi.
Peagi liitusid nendega eestlased
M. Veske, K A . Hermann ja J ,
Hurt, kes alustasid eesti rahvaluule
kogumist, mis 1908, a. paigutati
Eesti Rahva Muuseuniis- ...
Sealt on võimalik leida üleskirjuta-tud
rahvaluulet ja kombeid. Kui ül
aga aastal 1919 asutati Eestis Tar-EJ
tu ülikool, siis loodi sinna filosoofia ri
teaduskonna juurde eesti rahvaluule,
võrdleva rahvaluule ja etno- m|
graafia osakonnad. v<
,;Triinu" vastlapäeva pärastlõu]
ga valmistanud kolm imeilusat
käidi, kui S. Koiga neid külalij
Susanne Koiga alustamas esimi
I
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 21, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860221 |
Description
| Title | 1986-02-21-04 |
| OCR text |
EESTLANE 16:-—^Friday.February/Žl,: Nr. 15. Nr.. 15
22. ja 23. veebir.
dr. R.Pahapllls, tel. 921-7777
1. ja 2o märtsil
di*. A,
Kinnišvceriide ®sf n
ESTO'88 kutsub
Bstwsi
iSTO "88 Jaoks
L.S. Sfiielgr^v® (19^1) Ltd.
Aino Kallcise mmll
Esmakordselt toimuvad ülemaailmsed
Eesti Päevad känguru-de
maal Austraalias, Melbournes
on selle- jaoks juba 1985. aasta suvel
Austraalia Eesti Seltside Liidu
poolt moodustatud üldtoimkond,
mille juhatajaks on Evald Mõisa'
suurte kogemustega seltskonnategelane,
kes on varem ait lolnudvas
tutavaks juhiks Austraalia Eesti
Päevade korraldamisel. Tema abilisteks
on mitmed nii vanad kui ka
noored aktiivsed eestlased, kes on
suurpidustuste masinavärgi juba
käima i)annud. üksikute ürituste
korraldavad toimkonnad on. aga
• töökoörn)üse jaotuse otstarbel
. . . . moodustatud teistes Austraalia
T. Eesti Meeskoor esinemas koori EV aastapäeva tähistaval koosviibimisel. eestlaste keskustes, NÜ on näiteks
Foto: Vaba Eestlane rahvatantsu ja võimlemise korral-damine
Adelaide eesti rahvusgrupi
kätes ja laulupeo toimkond moo-dustatud
Sydneys.
fOiyU^ ; Eestlased Austraalias elunevad
a peamiselt kolmes suuremas linnas
Toronto Easti MeskOOri perekondlik E. V. kOOSVIlibimine - Sydneys, Melbournes ja Adelai-
. „ . . J U , ' des. Kõige rohkem asub kaasmaa-
Torohto Eesti Meeskoor on,aastaid tähistened EeSÜ Kui me oma isamaad, rahvast ja lasi Sydneys, kuid esinemisruumi-
Vabarligi aastapäeva l^os^iMn^^.^ lisaks icoori si- ^^ZtZ^ Sou^e^^S^^^
semisele perele õu olisud külalisi, neist Eesti Kaubalaevas- konnas kõnelda. kuksESTO'88 korraldamisel sün
jll^^j ir..!.*!.^. !/• Ai. T^»ovi,ci^ Ta lisas isiklikke mälestusi ope-jaan.
anti Rootsi TV-ž-s tun- ko^sviibiniise a. wi»^
:une saade inglise balletmeist- istmete lõttu ülõinievõrra
riAntony Tudorist, Tudor jutustas
sellest, et ta enne sõdä sai idee bal^ Eone õhtusööki
letiks Aino Kallase novellist ,,Sire- Karl Raudsepp söö
•^^^^^^ on natukene jahedam, kui mujal
tajapaevilt Pärnus j a Vändras Ela.^^^^^
des samas^ majas J , Barbarus- 7are^^ vpimalused on väga head. Mitmed
sega tundis ta teda juba Eesti ise- esinemiskohad ongi juba ESTO'88
. , , ^ , . seisvuse^ajal,^uid kes onjid .^^^ reserveeritud,
ajalehes .Jhe Toronto võetud Myers
veebr.) ilmunud kirjutist Petsen nudN. ^"duga. Küüditamise ajal j^^g.^,jj^jjj^jg^
liaed", Tä otsis sellele muusiikat ja Jumalat, et Eestimaa pojad ja ti^ ta ühel ööl Pala jõe kaldal ja j-^j^^^^j^Qg^^^^p^^^
valis lõpuks ErnestChaü^ hävimid, vaid dus. Artiklis on märgitud, et Pet- sai oma mõtetes nagu^k ga, natukene sarnane Toronto Fo-jiPoeenii"
viiulile ja orkeMe. Bai-^^^^^^^l^^
lett esitangi rootsi tantsijate poolt
TV::2-s;:8, jään.,. :'-
Dr. Oskar Kallas oli teatavasti
Eesti sbädik Londonis aastail 1922
-^1934; Tema abikaasa Aino Kallas
sai Ihästi tuntuks inglise kirjanduslikes
ringkonnis, kelle teoseid
tõlgiti inglise ja teistesse keeltesse.
TEM esimees H,Paara luges eite
E K N esimehi Laas- Leivaii tervituse
koosviibimise puhul. '
. märkicies ett laul. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-21-04
