1984-10-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
; National.
rQm^ Acquisi
ÖTTMAf - ELA: Mky-
Nr. 74 0091) XXXidt aastaks
I M U B IGAL TEISIPÄEV AL
UNEUAPÄEVAL
N^Japäeval, 4; oktoöbnl 1984 r - Thursday, October 4,1984 Üksiknii^bri hind 70 CCD^
i Vene^lased
se
valjf^l; sej
E ril i^õgenead Nõukogud^
j lalaevalt Tjörni saarel BaiiuS"
I iäöis kaks eesti kalurit Tal-
3 linnast —-21 ja 22 aastat yan
: nad,• ;. j / -
1 kasutasid julm^^^^
i sadani^ bussiga Göteborgi
1 sõitralšeiis^ kus nad varem
i varutud rootsi rabaga ostsid
g raudteepiletid StOkholmi. Siin
s läksid nad Ja taot-
= lesid äšüüli.
s Politseivõimud bu meW
1 Üle kuulad Ja aodnud sot-
1 ^aalyõimude hooldusse koni :
§ . Invändrarverket otsustab nem-:
I de asüüliküsimuse.
S Kun^ praegu' on suiir liü-
S banoni põgenike tung, on
s Invandrarverke^ iile koorma^
S.' - tiid ja otsus: vÕilj võtta' aega .
| : / p a a r f c Ä :
.. ,T^^ ei. ole.. aga. - i :
übfki N . Ludust põgenenud E
t^a^ saadetud, kuna Nõu- s
kogude seaduste järele iga S
põgenemine on raske kurite- 1
TjöriiÜ^^^^ Nõukogude s
Ikäl^aevad laadimas traaleri- g
te poolt varek püütud kalu, s
ims viimalste j ^ t on toodud |
rootsi külmutusseadmeteisse i
alalhoidmiseks, kuna N . L i i - s
dul selliseid seadineid endai =
ei; jätku. Ijömile Ä ' l Ä |
kalu ära viima kuus nõisko- s
gude kalalaeva. ; s
Politseivõimiid keeldiivad =
põgenike nimesid Ja nende =
fÕgenemismotiive avaldamast. |
Esinteise poole aas^ jook- 1
sul on j tänavu Eestist tulnud S
vabasse maailma põgenikke i
•tervelt tosm.> y; s
liiiiiiiiiini
N.^ Liidu ^Kaug-Ida;
armee avaldas kodifitseeritud signaali
15i augustil, öeldes eit nad
on ahKtemas sõda USA^ga^
üks juhtiv jaapani ajaleht N . Xü-du
alarmivalnusoleku s i ^ a l tü-histati
30 miimti pärast, Jaapaalar
sed olid selle si|
IdoS. See järgne USA
R. Meagani naljatlevale väljendiise-le
mikrofoni proovimisel 13. augustil,
et la On just alla kkji
seadusele ja Venemaa linc
kuulutanud ning lisas: „Me alustame
pommitamist 5 .minuti pärast.'-
\ BONN —^N. Liidu JuM Konstantin
Tshemenko süda on jälle
nõrgenennd ja tema elu on ohus,
ütleis hästiinformeeritud autoriteed,
ne LJiäne-Šaksa ajaleht „Die
Welt*V Moskvast Läände saabunud
kiirteates öeldi^ et Tshemenko südame
faaivenemise tõttu on suurer
neniid ka te^ma kbpsuhaigus.
Lääne-Saksamaa ametnikud ar«J|aakondade Päeva meenutnsõhtul tänas näituste korraldaja Ene luige roosiga rahvustikandiga metusese-va^
ad, et Tshemenko tervis on nii metenp^ Foto: Vaba Eestlane
halb, et M on võfanatu oHa N. _ .
Xüdo' ' ö a e g a t d e t a l y j ä ^ ^ ' • : • ' • ;—
oktoobril tul^ida-Beriiiid
taniaks Ida-Saksamaa loomise 3§.
jvSo-. soome
lyed streigid so^me ehitustööl iste hulgas Tatlinna^
Esimene soome ehitustfipliste streik üllatas s^et ühiskonda. ^Soomlasist Tallinna sadama et
i«j kuuluvad Portal-Group'! olid jäUe septembri keskpaiku kahepäevalis^ streiki pidanud* See moodus'on
tötoele siiski kahjutu, kuna reedel Ja esmaspäeval töölolek kindlustab palka ka nädalavahetusel
Siigisvärvidesse ehtival^^E^^^ 29./30. septembri nädalalõpul eesti gaidi
tide aasÖ&oosoiekud. üMstel koQsoleW arutati asju, mis puutusid mõlema maleva tegevusse, kuid suu
rem osa töö-koosolekuid toimus eraldi. Vaadati läbi |a kmnitati aruanded, võeti vastu uued tegevuskavad
ja eelarvedv Poisid lähevad arvätavä^^^ kahe riihmagä tuleval suvel Kanada Janibbreele. Tüdrukud tahaksid
teha kmäskäiguühendiM
ie juhtkondades toimusid; väiksemad; muudatused. Aastakoosolekust võttis osa.' 35 pmste- Ja 31 tüdrukute \ o% et nad saadetakse tagasi •Soome,
Tööviisaga „streigituriste" ei
Tema ütluse kohaselt on Etelä-
Aastakoosolekute avamine toimus malevate ja üksust© aruanded,
'äeva .hommikut kastemärjal Nende kohaselt on Kanadas:neli
:Änton õunapuu väljakul lipu heis- skautide üksust 34a4iikmega. Ka- Koondise esimees Ermi Soomet,
kamisega Ja Öpfetäja Udo Petersoo hei üksusel on noori näppudel luge-poolt-
peetud palvusega, mme j . _
res mälestati aasta jooksul mana- suurt üksust asub TOTto)s: Kalevi ^^^^ rahalised ülejäägid, töötasud,
lasse varisenud organisatsiooni Hpkõrid 126- ja Lembitu Malev 145- skautide poolt juhatusse Ha-lilkmeid
ja skaudisõprü. Gaidmale- Hikmega. tegutseb kolm ^^^^ Kivi ja Mart Fedel. Fondi ma-va
juht Anne-Mai Kaimismaa ütles üksust: mõne üikmega Montreali Jandusaruande esitas Jaan Lepp ja
kogunenud noortejuhtidele head ,,Virve" jä kaks suiüi;^ _ selle kassa seis oli $10,640^, kus-soovid
ja škäiitmaleva juht Egbert Põhjala Ä e d 102- ja Rajaleid- ^^^^^ maaümalaager ei ole veel
Eunge kuulutas AK-d ajatuks, jad SS-Hikmega. Noori;etöö üksus- ^^^^^^ maksnud oma 2500.-dollan-tes
on olnud elav — noored on käinud
koonduste! j a paljudel muudel
üritustel, sooritanud katseid jariibr . '
kinud skautluse sihtide poole. JSeda. Murelaps „TULEHOIBM"
tänuväärt tööd koiraldavad iilssuste
juures tegutsevad noortejuhid. Eesti skautlikul noorusel ilmub ?^ streigiviis. Kui streik paiguta-
Keskset tegevust, miUest tähtsaim oma üleinaaümne ajaMri,,Tde- takse nädala keskele, siis töötajad
Gaidluse yeterari Lisanrie Vaher luges
ette luuletervituse.
Kanada ja ühendriikide eesti
noortejuhid töötavad koostöös
ja külastavad vastastikku teineteise
üritusi. Nii olid ka AK-le saabunud
sealsete nooriemalevate
esindajad. Gaider Urve Põhi ja
skautmaster Harry Tarmo tõid
Kõupidamised tööandjate ja Tallinlased Ja ametivõimud pole tunud lepinguajaga ja on põhjust
tööliste vahel on katkenud. Töö- vaadanud soome turistidele omast oletada, et seni on ta olnud kok-andja
on pöördunud töökohtu poo- elulaadi ja kombeid soosivalt, kui- kuleppega rahul. Rahulolematus on
le, et nad uuriksid streikide legaal- gi on olnud üllatavalt kannatlikud, kasvanud alles Tallinnas.^ Ja keegi
sust Streigil on siiski oma kõrval-. ei soovi oma palgatingimusi pare-tuleinused,
osa töötajaist^ähvardab Ehitustööliste arvin tõttu on ra-j^äks.
hutüsed ja seadmtserikkumised
vaid kasvanud. Olukorda võib vaadata kogu soome
ühiskonna aspektist: kuidas
peeta Tallinnas • ametivõimudele
kogusse veel maleva juht Egberi; vastuvõetavaiks. -vait istuvad elukohas,^^^^^^ tulevikus?
ia SkautmasteritG KÖ5U täituvad tööpäeval. On vomialik, et ^ . \. , \
ja ^aminasterite ÄOgu ^^.^^^^^^^^^^ ^ esindaja streikide puhul hakkavad nõuko- ei muutu^soomfesed toora.
JaakkoParkkonenrääMs, et üheks gude ametivõimud mingil põhjusel *»ttt«ste tõttu ebausaldatavaiks?
Nn. Juubeli Erifondi, kuhu pan- streigi põhjuseks olevad odavad Tallinnas elavailt küsima tööviisat, Ehitajad on mures olukorra pärast,
- i « x x v , ja selgitama, k^sjseevõhn^^^ et mingis järgus võivad ka nõuko-risti
kombel elada. gude ametivõimud reageerida. Ka
Soomesketoine tunnipalk 32 Streigid teevad muret ka Soo- ^o^^^
Soome marka (ca $ 8 . 0 ^ u i d mes, kus „Iltalehti- (20. sept.) juh^ Olukordadel tohik.kiskuda mi pm-Ä
n a s on tipppalgaks 21.60 kirjanik puudutab'probleemi, mär. gele, et^ ülemused^er^^^^ enam
§ai^ ' kides et Tallimia sadama suurehi- oma valida, filosofeenb •:laJaklrJa-
. - , tuse töödel on kohe algjargust pea- nik.
ja minekupälk 24 Smk. Kuid sel- le olnud raskusi. Töörahu pole Streigid viivitavad-ehitusobjekti-lejuures
ei tule töölistel oma pai- Tallinnas säilinud ja mõnepäevased de tähtajalist valmis saamist ja kui
gast Soomes tulumaksu maksta. streigid võivad muutuda iganäda- lepingud on seotud tähtajaga, siis
..... . r ; ^ ^ lasteks. Iga Tallinna läinud tööline soome ehitusettevõtjad võivadväga
Tööandjaid pahandab ka
list avanssi. Erifond on gaididega
ühine.
möödunud aastal oli maaümalaager hoidja" juba aastast 1946. Ajakirja kiödlustävad reedel ja esmaspäeval
:i,Eesti Lipp", ja miUe hulka kuulu- trükitakse Rootsis ja seda toimetab tööl olles siiski täie palga. Ehitus-nomm^
a kVohHd„uvk.«a^nicc4hl sth|a^iiAd t4^emi ^nsf.,ic r j-alo^ ^^^ra^d^ ^^v õistiuscd, metsajõulu^p mi^, pa- susanna Tomson. Kanadas on aja- tööliste- - Liit p^ ole •- vee-l ma-ksnud
soovisid AK-dele
olu.
head töömeele-vtidel maleva s^^^^ gaididel ma-leva
juhatuse iiiesanne.
Sudbüryst ioii kchde p^
iioori;esõber j a toetaja Eduard Trei, juhatuse u u ^ tegevusaastaks
kes koos abücaasa Salmega oli järgmiselt, maleva juht Anne-Mai
avangurivis. E. Trei onskautiust Kaunismaa ja lükmed: Tiia Kütt,
toetanud tyhandetedoUaritega ja Eevi Novek^ Helje Valter^ Anne
tema^uks onuks Lembitu Maleva oruriuk,Aš TÜna Mari>
treening-paat ristitud „Ets Treiks", jak. Mai Meret, Leüi Terts, Margot
Nüüd anti talle :üle^ skaudisõbra Nortmaa ja Asta Pül. Skautide ma-teenetemäric
„Tammetäht". Treid jevajuMksvaHti Egberi; Runge ja • x, ^ ^ A i • .
vabandasid,etnadeisaamidpü^- staabi liikmeteks^
maks jääda noortejuhtide seltskoh-^imnär Mitt, Mart Pedel, Jüri üksikute malevate juurde-ja
rattasid oma suvittiskodu
kirjal oma toimetaja — Ervin Ale-ve
ja kohalik täütuse- ja majandusjuht
Helgi Rosen, Ervin Aleve
esitas ülevaate „Tulehoidjä" praegusest
oMorrast, mülele
Helgi Rosen andis püdi ajakirja
majandusest. Kuigi TH saab oluüse
toetiise Rootsi riigüt, on üha kõrgenevad
trüki-ja postikulud ajakirjale
suureks nulitluseks. Ajakiri ilmub
4 mimbrit aastas ja igal aastal
jääb puudu ühe numbri välja-streikijaile
streigiraha, kuid ka seda
võidakse teha.
'Tallinnas aastakokkuleppe teinud
ja sellega Soomes maksuva.-
baks saanud töölised teenivad net-topalgaha
kuus ketoiiselt 7—9000
Smk. Peale selle pn korter tasuta.
Kui nad aga Isaaksid samase net-
^3palga kui Soomes, süs oleks
foiiipaik 13---19.000 Smfc^^M^
, "(i^sQ on
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas korraldab
koostöös Eesti Liiduga Kanadas ja
Kanada Eesti Võitlejate ühingute Liiduga
SÜGIS
Pühapäeval, 21. okt. 1984, keü 3 p.l., Eesti Maja suures saalis.
„kimü panema
Laansoo, Jaan Lepp, Silver Kask;^?^"^^^^^^^^
valjaandmiseks. Niisugust majan-j^ on teada, et nö. „odavaid rüblä-
: Koosolekud algasid eraldi Kotkajärve
peamajas, skaudid alumisel^
gaidid ülemisel korrusel. Skaudi-koosolekute
juhatajateks valiti Vel-
Arvu Oüing, Konsa Leemets, Bru- TTJ^un^^^^
„ n T . . . . n T^.. TT^MU^n..' Lcö 5 ? ' ^ ^ " ^ f ^ sid" oü võimalik hankida igasugusc
Lipu" maadmalaagrdt. Ühs Lääne valuuta vastu vahetades või
koosolekul otsustati, et maaüma- esemeidnriiües •
no Lindrey Enn Külaspea,
Puurits ja Brian Meret.
ai juhul võivad soomlased oma
palgatasemest olenemata veeta vaia
restoranides uskumata väi-
Esindajate vaHmiseks Eesti ^^^^^^ katab kulud „Eesti Lipu
. Skautide Liidu Esinduskogusse oh «ri^umbri väljaandmiseks. TH tel-lo
Soots ja Mikk Jõgi, sekretäri- maleva staap koostanud ettepane- ^"^^^^"^^^ Kanadas otsustati tõsta
deks Evald Oder ja Brian Meret.; ik^^^
Gaidid yaüsid kposplekute juhata- igva staabi lükmeid. Ettepanek, te suhtumine TH küsimusse oli vä--keste kuludega. Turistidki on uh-jateks
Lydia! van derVeem ja Mai ^^^m^^ mõistev. Keegi ei tulnud välja ksd selle üle, et Tallinnas .võib PJ"
Mereti ning sekretärideks Rüna j a diskrimineeriv lükati kõrvale ettepanekuga TH sulgemiseks, na- dutseda kuninglikult sajaliseganä^
Kiridiama, H ^ : ^ R ^ ^ ^ ^ ^ on võimalik
Nõmmiku j a LisanneVahen.:, - , yr--^^- - • ^ ^ : saaaa neh vabapaeva nädalas ja
; E veeta soovikorralüsna metsikut elu
Mõlematel; ; ; k « ^ s o l ^ ^ ^/(Ji^g l k - p e a a e gu
Kunstnik JOANKSAARNilT
9 » MÄLESTUSNÄITUS
13.iäl4.öktoobrin984
T@ronto Eesti Maja väikeses saalis
Avatud kerno—21
Välja pandud kmistniku poolt siügis^
Sõnavõtt VELLO HUBEL13. okt kefl 15^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 4, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-10-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841004 |
Description
| Title | 1984-10-04-01 |
| OCR text | ; National. rQm^ Acquisi ÖTTMAf - ELA: Mky- Nr. 74 0091) XXXidt aastaks I M U B IGAL TEISIPÄEV AL UNEUAPÄEVAL N^Japäeval, 4; oktoöbnl 1984 r - Thursday, October 4,1984 Üksiknii^bri hind 70 CCD^ i Vene^lased se valjf^l; sej E ril i^õgenead Nõukogud^ j lalaevalt Tjörni saarel BaiiuS" I iäöis kaks eesti kalurit Tal- 3 linnast —-21 ja 22 aastat yan : nad,• ;. j / - 1 kasutasid julm^^^^ i sadani^ bussiga Göteborgi 1 sõitralšeiis^ kus nad varem i varutud rootsi rabaga ostsid g raudteepiletid StOkholmi. Siin s läksid nad Ja taot- = lesid äšüüli. s Politseivõimud bu meW 1 Üle kuulad Ja aodnud sot- 1 ^aalyõimude hooldusse koni : § . Invändrarverket otsustab nem-: I de asüüliküsimuse. S Kun^ praegu' on suiir liü- S banoni põgenike tung, on s Invandrarverke^ iile koorma^ S.' - tiid ja otsus: vÕilj võtta' aega . | : / p a a r f c Ä : .. ,T^^ ei. ole.. aga. - i : übfki N . Ludust põgenenud E t^a^ saadetud, kuna Nõu- s kogude seaduste järele iga S põgenemine on raske kurite- 1 TjöriiÜ^^^^ Nõukogude s Ikäl^aevad laadimas traaleri- g te poolt varek püütud kalu, s ims viimalste j ^ t on toodud | rootsi külmutusseadmeteisse i alalhoidmiseks, kuna N . L i i - s dul selliseid seadineid endai = ei; jätku. Ijömile Ä ' l Ä | kalu ära viima kuus nõisko- s gude kalalaeva. ; s Politseivõimiid keeldiivad = põgenike nimesid Ja nende = fÕgenemismotiive avaldamast. | Esinteise poole aas^ jook- 1 sul on j tänavu Eestist tulnud S vabasse maailma põgenikke i •tervelt tosm.> y; s liiiiiiiiiini N.^ Liidu ^Kaug-Ida; armee avaldas kodifitseeritud signaali 15i augustil, öeldes eit nad on ahKtemas sõda USA^ga^ üks juhtiv jaapani ajaleht N . Xü-du alarmivalnusoleku s i ^ a l tü-histati 30 miimti pärast, Jaapaalar sed olid selle si| IdoS. See järgne USA R. Meagani naljatlevale väljendiise-le mikrofoni proovimisel 13. augustil, et la On just alla kkji seadusele ja Venemaa linc kuulutanud ning lisas: „Me alustame pommitamist 5 .minuti pärast.'- \ BONN —^N. Liidu JuM Konstantin Tshemenko süda on jälle nõrgenennd ja tema elu on ohus, ütleis hästiinformeeritud autoriteed, ne LJiäne-Šaksa ajaleht „Die Welt*V Moskvast Läände saabunud kiirteates öeldi^ et Tshemenko südame faaivenemise tõttu on suurer neniid ka te^ma kbpsuhaigus. Lääne-Saksamaa ametnikud ar«J|aakondade Päeva meenutnsõhtul tänas näituste korraldaja Ene luige roosiga rahvustikandiga metusese-va^ ad, et Tshemenko tervis on nii metenp^ Foto: Vaba Eestlane halb, et M on võfanatu oHa N. _ . Xüdo' ' ö a e g a t d e t a l y j ä ^ ^ ' • : • ' • ;— oktoobril tul^ida-Beriiiid taniaks Ida-Saksamaa loomise 3§. jvSo-. soome lyed streigid so^me ehitustööl iste hulgas Tatlinna^ Esimene soome ehitustfipliste streik üllatas s^et ühiskonda. ^Soomlasist Tallinna sadama et i«j kuuluvad Portal-Group'! olid jäUe septembri keskpaiku kahepäevalis^ streiki pidanud* See moodus'on tötoele siiski kahjutu, kuna reedel Ja esmaspäeval töölolek kindlustab palka ka nädalavahetusel Siigisvärvidesse ehtival^^E^^^ 29./30. septembri nädalalõpul eesti gaidi tide aasÖ&oosoiekud. üMstel koQsoleW arutati asju, mis puutusid mõlema maleva tegevusse, kuid suu rem osa töö-koosolekuid toimus eraldi. Vaadati läbi |a kmnitati aruanded, võeti vastu uued tegevuskavad ja eelarvedv Poisid lähevad arvätavä^^^ kahe riihmagä tuleval suvel Kanada Janibbreele. Tüdrukud tahaksid teha kmäskäiguühendiM ie juhtkondades toimusid; väiksemad; muudatused. Aastakoosolekust võttis osa.' 35 pmste- Ja 31 tüdrukute \ o% et nad saadetakse tagasi •Soome, Tööviisaga „streigituriste" ei Tema ütluse kohaselt on Etelä- Aastakoosolekute avamine toimus malevate ja üksust© aruanded, 'äeva .hommikut kastemärjal Nende kohaselt on Kanadas:neli :Änton õunapuu väljakul lipu heis- skautide üksust 34a4iikmega. Ka- Koondise esimees Ermi Soomet, kamisega Ja Öpfetäja Udo Petersoo hei üksusel on noori näppudel luge-poolt- peetud palvusega, mme j . _ res mälestati aasta jooksul mana- suurt üksust asub TOTto)s: Kalevi ^^^^ rahalised ülejäägid, töötasud, lasse varisenud organisatsiooni Hpkõrid 126- ja Lembitu Malev 145- skautide poolt juhatusse Ha-lilkmeid ja skaudisõprü. Gaidmale- Hikmega. tegutseb kolm ^^^^ Kivi ja Mart Fedel. Fondi ma-va juht Anne-Mai Kaimismaa ütles üksust: mõne üikmega Montreali Jandusaruande esitas Jaan Lepp ja kogunenud noortejuhtidele head ,,Virve" jä kaks suiüi;^ _ selle kassa seis oli $10,640^, kus-soovid ja škäiitmaleva juht Egbert Põhjala Ä e d 102- ja Rajaleid- ^^^^^ maaümalaager ei ole veel Eunge kuulutas AK-d ajatuks, jad SS-Hikmega. Noori;etöö üksus- ^^^^^^ maksnud oma 2500.-dollan-tes on olnud elav — noored on käinud koonduste! j a paljudel muudel üritustel, sooritanud katseid jariibr . ' kinud skautluse sihtide poole. JSeda. Murelaps „TULEHOIBM" tänuväärt tööd koiraldavad iilssuste juures tegutsevad noortejuhid. Eesti skautlikul noorusel ilmub ?^ streigiviis. Kui streik paiguta- Keskset tegevust, miUest tähtsaim oma üleinaaümne ajaMri,,Tde- takse nädala keskele, siis töötajad Gaidluse yeterari Lisanrie Vaher luges ette luuletervituse. Kanada ja ühendriikide eesti noortejuhid töötavad koostöös ja külastavad vastastikku teineteise üritusi. Nii olid ka AK-le saabunud sealsete nooriemalevate esindajad. Gaider Urve Põhi ja skautmaster Harry Tarmo tõid Kõupidamised tööandjate ja Tallinlased Ja ametivõimud pole tunud lepinguajaga ja on põhjust tööliste vahel on katkenud. Töö- vaadanud soome turistidele omast oletada, et seni on ta olnud kok-andja on pöördunud töökohtu poo- elulaadi ja kombeid soosivalt, kui- kuleppega rahul. Rahulolematus on le, et nad uuriksid streikide legaal- gi on olnud üllatavalt kannatlikud, kasvanud alles Tallinnas.^ Ja keegi sust Streigil on siiski oma kõrval-. ei soovi oma palgatingimusi pare-tuleinused, osa töötajaist^ähvardab Ehitustööliste arvin tõttu on ra-j^äks. hutüsed ja seadmtserikkumised vaid kasvanud. Olukorda võib vaadata kogu soome ühiskonna aspektist: kuidas peeta Tallinnas • ametivõimudele kogusse veel maleva juht Egberi; vastuvõetavaiks. -vait istuvad elukohas,^^^^^^ tulevikus? ia SkautmasteritG KÖ5U täituvad tööpäeval. On vomialik, et ^ . \. , \ ja ^aminasterite ÄOgu ^^.^^^^^^^^^^ ^ esindaja streikide puhul hakkavad nõuko- ei muutu^soomfesed toora. JaakkoParkkonenrääMs, et üheks gude ametivõimud mingil põhjusel *»ttt«ste tõttu ebausaldatavaiks? Nn. Juubeli Erifondi, kuhu pan- streigi põhjuseks olevad odavad Tallinnas elavailt küsima tööviisat, Ehitajad on mures olukorra pärast, - i « x x v , ja selgitama, k^sjseevõhn^^^ et mingis järgus võivad ka nõuko-risti kombel elada. gude ametivõimud reageerida. Ka Soomesketoine tunnipalk 32 Streigid teevad muret ka Soo- ^o^^^ Soome marka (ca $ 8 . 0 ^ u i d mes, kus „Iltalehti- (20. sept.) juh^ Olukordadel tohik.kiskuda mi pm-Ä n a s on tipppalgaks 21.60 kirjanik puudutab'probleemi, mär. gele, et^ ülemused^er^^^^ enam §ai^ ' kides et Tallimia sadama suurehi- oma valida, filosofeenb •:laJaklrJa- . - , tuse töödel on kohe algjargust pea- nik. ja minekupälk 24 Smk. Kuid sel- le olnud raskusi. Töörahu pole Streigid viivitavad-ehitusobjekti-lejuures ei tule töölistel oma pai- Tallinnas säilinud ja mõnepäevased de tähtajalist valmis saamist ja kui gast Soomes tulumaksu maksta. streigid võivad muutuda iganäda- lepingud on seotud tähtajaga, siis ..... . r ; ^ ^ lasteks. Iga Tallinna läinud tööline soome ehitusettevõtjad võivadväga Tööandjaid pahandab ka list avanssi. Erifond on gaididega ühine. möödunud aastal oli maaümalaager hoidja" juba aastast 1946. Ajakirja kiödlustävad reedel ja esmaspäeval :i,Eesti Lipp", ja miUe hulka kuulu- trükitakse Rootsis ja seda toimetab tööl olles siiski täie palga. Ehitus-nomm^ a kVohHd„uvk.«a^nicc4hl sth|a^iiAd t4^emi ^nsf.,ic r j-alo^ ^^^ra^d^ ^^v õistiuscd, metsajõulu^p mi^, pa- susanna Tomson. Kanadas on aja- tööliste- - Liit p^ ole •- vee-l ma-ksnud soovisid AK-dele olu. head töömeele-vtidel maleva s^^^^ gaididel ma-leva juhatuse iiiesanne. Sudbüryst ioii kchde p^ iioori;esõber j a toetaja Eduard Trei, juhatuse u u ^ tegevusaastaks kes koos abücaasa Salmega oli järgmiselt, maleva juht Anne-Mai avangurivis. E. Trei onskautiust Kaunismaa ja lükmed: Tiia Kütt, toetanud tyhandetedoUaritega ja Eevi Novek^ Helje Valter^ Anne tema^uks onuks Lembitu Maleva oruriuk,Aš TÜna Mari> treening-paat ristitud „Ets Treiks", jak. Mai Meret, Leüi Terts, Margot Nüüd anti talle :üle^ skaudisõbra Nortmaa ja Asta Pül. Skautide ma-teenetemäric „Tammetäht". Treid jevajuMksvaHti Egberi; Runge ja • x, ^ ^ A i • . vabandasid,etnadeisaamidpü^- staabi liikmeteks^ maks jääda noortejuhtide seltskoh-^imnär Mitt, Mart Pedel, Jüri üksikute malevate juurde-ja rattasid oma suvittiskodu kirjal oma toimetaja — Ervin Ale-ve ja kohalik täütuse- ja majandusjuht Helgi Rosen, Ervin Aleve esitas ülevaate „Tulehoidjä" praegusest oMorrast, mülele Helgi Rosen andis püdi ajakirja majandusest. Kuigi TH saab oluüse toetiise Rootsi riigüt, on üha kõrgenevad trüki-ja postikulud ajakirjale suureks nulitluseks. Ajakiri ilmub 4 mimbrit aastas ja igal aastal jääb puudu ühe numbri välja-streikijaile streigiraha, kuid ka seda võidakse teha. 'Tallinnas aastakokkuleppe teinud ja sellega Soomes maksuva.- baks saanud töölised teenivad net-topalgaha kuus ketoiiselt 7—9000 Smk. Peale selle pn korter tasuta. Kui nad aga Isaaksid samase net- ^3palga kui Soomes, süs oleks foiiipaik 13---19.000 Smfc^^M^ , "(i^sQ on Eestlaste Kesknõukogu Kanadas korraldab koostöös Eesti Liiduga Kanadas ja Kanada Eesti Võitlejate ühingute Liiduga SÜGIS Pühapäeval, 21. okt. 1984, keü 3 p.l., Eesti Maja suures saalis. „kimü panema Laansoo, Jaan Lepp, Silver Kask;^?^"^^^^^^^^ valjaandmiseks. Niisugust majan-j^ on teada, et nö. „odavaid rüblä- : Koosolekud algasid eraldi Kotkajärve peamajas, skaudid alumisel^ gaidid ülemisel korrusel. Skaudi-koosolekute juhatajateks valiti Vel- Arvu Oüing, Konsa Leemets, Bru- TTJ^un^^^^ „ n T . . . . n T^.. TT^MU^n..' Lcö 5 ? ' ^ ^ " ^ f ^ sid" oü võimalik hankida igasugusc Lipu" maadmalaagrdt. Ühs Lääne valuuta vastu vahetades või koosolekul otsustati, et maaüma- esemeidnriiües • no Lindrey Enn Külaspea, Puurits ja Brian Meret. ai juhul võivad soomlased oma palgatasemest olenemata veeta vaia restoranides uskumata väi- Esindajate vaHmiseks Eesti ^^^^^^ katab kulud „Eesti Lipu . Skautide Liidu Esinduskogusse oh «ri^umbri väljaandmiseks. TH tel-lo Soots ja Mikk Jõgi, sekretäri- maleva staap koostanud ettepane- ^"^^^^"^^^ Kanadas otsustati tõsta deks Evald Oder ja Brian Meret.; ik^^^ Gaidid yaüsid kposplekute juhata- igva staabi lükmeid. Ettepanek, te suhtumine TH küsimusse oli vä--keste kuludega. Turistidki on uh-jateks Lydia! van derVeem ja Mai ^^^m^^ mõistev. Keegi ei tulnud välja ksd selle üle, et Tallinnas .võib PJ" Mereti ning sekretärideks Rüna j a diskrimineeriv lükati kõrvale ettepanekuga TH sulgemiseks, na- dutseda kuninglikult sajaliseganä^ Kiridiama, H ^ : ^ R ^ ^ ^ ^ ^ on võimalik Nõmmiku j a LisanneVahen.:, - , yr--^^- - • ^ ^ : saaaa neh vabapaeva nädalas ja ; E veeta soovikorralüsna metsikut elu Mõlematel; ; ; k « ^ s o l ^ ^ ^/(Ji^g l k - p e a a e gu Kunstnik JOANKSAARNilT 9 » MÄLESTUSNÄITUS 13.iäl4.öktoobrin984 T@ronto Eesti Maja väikeses saalis Avatud kerno—21 Välja pandud kmistniku poolt siügis^ Sõnavõtt VELLO HUBEL13. okt kefl 15^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-01
