1984-10-04-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
— Thursdäy, October 4,1984 Nr. Nr. 74
1-v
-. •;;T
1213
Estohid Masterite
Kanada masterklubide 8-as esi-
• yõisüus peeti 8. sept. Etobicoke*i
staadionil Torontos. Estonia Mas-terite
Klubi meeskond võitis Cen-tennial
Driving institute, Toronto^
iuure karika-trofee esmakordselt,
saavutades, kõrge punktide arvu
12518/ Neli suuremat jdubi, kes
järgnesid estoonlastele"olid Latviän
T+F 'Klubi 10397 punkti, sakslaste
Sportclub '64—'9572 p., mid-lune
kariikaihoidja Masters Sprint
Gliib — 9512 p., ja York Üliköd
Aifjp. ^ ^Vj;^;
: Mainitud karikas oli esimesed
kolm aastat Sportclub '64 valduses,
millele järgnes kolm aastat Latyian
T4-F: iOubi hooldust. Mõlemate
klubide asukoht on Torontos.
Estonia Masterite Khibile oli see
neljas karikavõistlus.
^ Punktid on arvestatud 1984. a.,
WAVA lO-võistluse tabeli alusel,
mis kohandatud 'vanuseklassidele.
Klubi saab punkte kaheksalt võist-lusalalt
kahe parima masteri tule»
mustest ükskõik mis vanuseklassis.
-Estoonlasi oli võistlemas 1.3, võrreldes
niöodunud'aasta 11-ga. Seekord
oli iga ala esindatud vähemalt
kolme klubiliikmega, väljaarvatud
400 m jböks,^ küs öii kaks võistlejat.
•;
Oma hiljutise Kanada rekordi
kettaheites (29.84) parandas Karl
Trei 30.42 meetrile.
Alade medalite hulk kasvas mullusest
kolmest kaheksale. Kulla
võitsid Ergas Leps 1500 m ja Ka^
ju Pehtia 5000 m jooksudes; hõbeda
said K. Pehtia 400 m ja Karl
Trei kolmel alal —kaugus, kõrgus
ja kuul; j^ronksmedali tõid Valden
Sadul kauguses ja K. Trei ketta-,
h e i t e s . ' > ; ^'
Estoonlaste tugevamad alad
punktides olid kahe mehe tulemuste
summad 'järgmiselt: sulgudes
eelmise aasta punktid: 100 m —
1820 p (1080), kaugus — 1794
(1216), 400 m — 1680 (891), ketas
— 1604 (1196), kõrgus —
1520 (700),-1500 m — 1508
(1307), kuul — 1359 (1606) ja
5000 m — 1223 (1334). Kuna 100
m jooks ja kaugushüpe olid soodustatud
pärituulest siis parimaks
alaks võiks kujuneda 400 m jooks.
Suurimaks punktide toojaks osutus
kaheksa Kanada rekordiga
Karl Trei 75 pluss vanuseklassist!
Punktide arvult järgnesid yalden
Sadul, Kalju Pehtia, Ergas Leps,
Viktor Kõressaar ja Uno Limit.
ILMUS TEINE TRtmK mGLESpaaJSBST KOKARAAMATU
ooking Estonian Style"
Hilja Treumuth id Viivi Pn
retsepti * Hind koos saatefaringa CMV $15.—
Tellimisi võtab mta ,.Vaba EcrtlawV tatttui.
lUamatndsaadctatee välja Lot^
yiiagil VABA BiSTUSE tcilttuses
LOOME
Eesä raSivisskiiilihiiiri loonungopaeYad 2 3 . ^ 0 . aug. 1981 loeicäänil
LoomingDpäevade Kanstide loengud sõnas Ja
Autorid: Allik, Berendsen, Upp-Leppik, Metsida, Martin, Naelapea,
Niidas, Olbrei, Pulmi, Puust, Raudsepp, Riga, Salo,
Sermat, Susi, Tddo, Toi, VaWsaair, Vlrklwns K Voitk. ^
Hind$15.---pfusš$^^
Esmaspäeval, 22. oktoobril kell
7.30 5. peetakse Eesti Majas Kalevi
SuusaldubI
tavakohase j^vakorraga.
Odaviske maailmarekord 104.49
m, tehtud juuli lõpul Hohn'i
(Ida-^ybamaa)^ p^^ jääb vist
kauaks ajaks |)üsima, sest kerger
jõustiku Liidul on kavatsusel uue
oda raskuspunkt tuua 4 cm võrra
ettepoole mis tagab ohikorra et
i>dä ots maasse läheb, mis võimaldab
täpset distantsi miQÕtmist.
Praegu mõõdetakse lapiti maandu-aud
oda käepideme l^ohalt mis on
aga ebatäpne kuna oda libiseb
mööda
KANADA
^EsivõisiMJs ;: ' :
Jooksude ajad võetud käsitsi.
. lOOmV. Sadul {60+ 13,6
p.); V. Peters (654-) 15,4
K. Trei (75+) 15,8 (940).
400 m V. Sadul 65,3 (823); K.
Pehtia (65+) ^7,7 (852); VR.
^ 1500 m E. Leps (45+) 4.45,1
(850) VR; L. Mann (50+) 6.18,2
(434) VR; U.- Limit (60+) 6.03,4
(658). •
SOOO m E. Leps 18^59,0 (498);
ü. Vastopä (60+) 23.22,0 (384);
K: Pehtia 22.40,0 (735) VR.
Kaugus J. Lents (55+) 4.61
(644); V. Sadul 4.60 (806); ¥ . Peters
3.37 (385); A. Suurallik(65+)
3.15 (275); K..Trei 3.95
. Fõikreads 1. Populaarne eesti
laul, 11. Noot, i l IMatus, 13.
Kehaosa loomadel, 14. Kommunistlik
majapidamine, 15, Lääge, 16.
Koht Põhja-Eesti rannikul, 18.
Malend, 20. Liikumapanev põhjus,
21. Järv Eestis, 23. . . . laulik —
A. Adsoni hüüdnimi, 25. Isiklik
asesõna, 27. Jõgi Lätis, 29. Sugulane,
30. Tähed kirja; lõpus, 31.
Riidest suss (murdesõna), 33. Endine
eesti naisteajakiri, 34. Tükk,
35. Naisenimi, 37. Leivasort, 39.
Vägilane, hiiglane, 41. Võluv,
veetlev, 44. Metsalind, 46. Lahtine
koht, 47. Kirg, 48. Suurim elusolend,
50. Napp, vähene, 51. Kerjus,
52. Puutükike, 54. Raskerelv,
56. Koha määrsõna, 58. Vankri
osa, 60. Suur -segadus, 62. Isiklik
asesõna, 63. 0. Lutsu teos, 64. Rahaühik,
66. Meie — ühes. võõrkeeles,
67. Riiklik asutus.
l^tread; 1; Kaunistus, 2. Piirkond,
3. Tuntud eesti-näitlejatar,
eesnimega, 4. Küsib — inglise keeles,
5. Nabukovi kõmutekitanud
Kõigiüis J. Lents 1.20 (295); V.
Sadul 1.20 (440) VR; V. Kõressaar
(65+) 1.25 (640) VR; K, Trei
1.20 (880).
Eml — 6 kg — J. Lents 10.05
(653); -— 5 kg — ,V. Kõressaar
9.27 (667) VR; A. Suurallik 7.35
(425); L. Rand (60+) 8.39 (503);
— 4 kg — K. Trei 9.32 (692).
Ketas — 1.5, kg — J. Lents
28.68 (523); — 1 kg — L Rand
31.24- (593); V. Kõressaar 24.72
(456); K. Pehtia 35,40 (787) VR;
K. Trei 30.42 (817) KR + VR.
romaan, 6. Vee või õhu liikumine,
7. Juudi mehenimi, 8. Endine vald
Saaremaal, 9. Tume, ähmane —
inglise keeles, 10. Vähestele teada,
17. Eessõna saksa keeles, 18. Elumaja,
19. Eesti helilooja moodsama
helikeelega, 20. Sama mis 17,
22. Jaatav sõna ühes Võõrkeeles,
24. Teie 7- rootsi keeles, 26.
Hüüab hädas olija, 28. Pagaritoo-de,
30. Mitte hea, 32. Kauba pakendi
kaal, 34. Jõgi Lõuna-Eestis,
36. Kaksikkonsonant, 38. Hüüatus,
39. Kütteaine, 40. Balanss, .42.
Ravi liigesehaiguste puhul, 43.
Osa näidendist, 44. Siseelund, 45.
Lihatoit, 49. Kolm ühesugust konsonanti,
51. Tshehhi viiulikunstnik
ja helilooja, 53! Südamik, 55. Ablas,
57. Lapsevanem (murdesõna),
58. Mehenimi, 59. Kolm ühesugust
konsonanti, 61. Sadam Võrtsjärve
ääres, 63. Kaksikkonsonant, 65.
Isiklik asesõna.
.RISTSÖNA:NR.
LAHENDUS
freiPlLIX OINAS
..KALEVIPOEG KÜim
& muid esMid etstl rohviilMltsto
mutbloogiost | Q hfrjciiidinMf'
Soadaval VABA EESTLASE MHam
HlBd $13.— + Hiüikuii
m
Lydio Arievaltci noodiraamof
LAULUVARA
NOOTIDEGA"
Hmd$8.—
Saadavsi kooUShtntel T. Eesti Maja», postiteeS: L. MARLEY,
9 Pftrra?ano Ct, WiDowdäle, Oiit M2R 3S8 ja VABA EEST^
LASE talituses.
Põikreads 1. Ratsavägi, 7. Vor,
9. Ollepa, 10. Igav, l i : Karu, 12.
Isamaa, 13. Kaarma, 15. Arno, 16.
Randlast, 19. Viiendik, 21. Salo,
23. Ideaal, 24. Neitsij 27. Tihe,
28. Alam, 30. Satiir, 31. Soe, 32.
Kindlasti.
Püstread: 1. Rai, ,2. Angaar, 3.
Süvero, 4. Vikaarid, 5. Gori, 6.
Ilusad, 7. Veem, 8. Ratastool, 13. |
Karvanäss, 14. Anti> 17. N ^
neid, 18. Ahaa, 20. Nastik, 21.
Segaja, 22. Labatt, 25. Iste, 26.
Iiri, 29. Mai.
MARIE UNDER INIMESENA
Raanmtake on koosl&tiid Helnü Rajamaa poolt Teatajas a?al-i>
datiid artiklite seeriast, avaldub nasi aspekte meie smvlonleta-last
kiü inimesest ja on täiendnselds neile teostele, mis Marie
Underi kohta varem Umannd. Raamatuke on välja antod seoses
Man® Underi 100. a. sümdpäeva tähistamisega.
Hind $4.— pluss saatekulu 500
SAADAVAL VABA EEmASETAIJTUSES
c) Natsid*^ ajamasina loomm^
ij^ varustaniine (I.T.T.);
d) Natsidele 'kriitiliste materjalide
tagavarade soetamine (Ethyl
Corporation)' :
e) Natside potentsiaalsete vaenlaste
nõrgendamine (American I.G.
Farben ja R.ockefeller'i propagan-
4ist:Iyy Lee).
Kõige vähemalt, on olemas küllaldaselt
dokumentaalset tõendma-terjali,
et need faktid võetaks põhjalikule
ja erapooletule uurimisele.
Aga, nagu eelpool märgitud,
needsamad firmad ja finantseerijad
olidiihtlasi ka prominentsed
valimistel
1933. aastal ja seepärast oli neil
ka küllalt poliitilist mõjuvõimu, et
vältida igasuguseid neid .endid
puudutavaid Uurimisi.
Siis ei ole ka midagi imestada,
et sõja lõpule järgnenud uurimustel
Saksamaal natside industrialisti-de
tegevuse üle, viimased olid sellest
üpris üllatunud ja ootasid, et
nende sõbrad Wall Streefilt tulevad
neile otsekohe appi ja võtavad
nad omakaitse alla.
Nii Kilgore Committee rapor-dis!
t, aastal 1946:
„ . . . I.G. Farben peamehed ja
teised, keda me küsitlesime, olid
vahel sellest ja nende meelest õigustatult
väga pahandunud. Nende
üldine hoiak ja ootus oli,.et sõda
on nüüd möödas ja et meie peak-sune
neid nüüd abistama LG. Farben
ja mUu Saksa tööstuse uuesti
käikupanemisel... 'Mõned neist
ütlesid ka, et nad ootavad oma
sõprade peatselt kohalejõudmist
USA-st ja Inglismaalt, kes siis ka
teeksid äkilise lõpu niisugustele
küsitlemistde..."
•Kõigest kokkuvõtet tebes märgib
prof. Sutton oma kohneköiteli-
§e Wall Street'i tegevust analüüsiva
teose kohta, et ikka ja jälle
kohtame neis raamatuis samiB nimesid:
Owen Yong, Gerard Šwo^
pe, Hjalmar Schacht, Bernard Ba-ruch
j.t. Samuti ka neidsamu internatsionaalseid
panku: J. P. Morgan,
Guaranty Trust, Chase Bank;
ja üht ja sama asukohta: 120
Broadway'1, New York City.
See rahvusvaheliste pankurite
ggrupp toetas bolshevistlikku revolutsiooni
ja teenis hästi N. Liidu
ülesehitamisest. See grupp toetas
Roosevelti ja profiteeris New
Deal sotsialismist. See grupp samuti
toetas Hitlerit ja teenis kindlalt
Saksamaa taasrelvascämisest
1930-ndail aastail. Selleascmel, ct
piirduda ärilise tegevusega onia
asukohamaal, me leiame neid ak-tiivseit
ja sügavalt segatud poliitilistesse
ülestõusudesse, sõtta ja revolutsioonidesse.
Siinses töös esitatud versioon hilisemast
ajaloost .ütleb, et finantsiline
eliit teadlikult ja etteplaanitse-tult
toetas 1917. a. bolshevistlikku
resolutsiooni, koostöös Saksa pankuritega.
Pärast profiteerimist
Saksamaa hüper-iDflatsioonilisest
kaosest 1923. aastal, Wall Street
otsustas Saksamaa reparatsioonide-koorma
Ameerika oma investeeri-jaile
kaela määrida; ja ta oli ka
1929. aasta finantsilise kriisi iauto-riks.
V-.--,' ',
Järgmiseks " siis, Wall Street
toetas kaht meest tähtsaimate lääneriikide
juhtide kohtadele:
Franklin D.Roosevelt USA-s ja'
Adolf Hitler Saksamaal. Roosevel-di
New Deal ja Hitleri neHaastak
sisaldasid suuri sarnasusi ja olid
tegelikult kavad fashismi käikura-kendamiseks.
Hitler oli selles tagajärjekas,
aga Rooseveldi NRA
takerdus tollal kehtinud konstitutsiooniliste
kitsenduste taha.
Viimase aastakümne paiku või
vähemalt 1960-ndaist aastaist alates
on ihnunud nähtavale pidev
toodang säärast literatuuri, milles
väidetakse, et Ameerika Ühendriikide
tegelikeks valitsejaiks on üks
ise edasikanduv, eikellegi poolt valitud
võimueliit.. Nende raamatute
kohaselt see eliit kontrollib või siis
kõige vähemalt raskelt mõjustab
kõigi valis- ja sisepohitiUste otsuste
tegemist; ja et ükski idee ei saavuta
tunnustust ega pääse avalikkuse
.ette, kui seda ei ole esmalt
heaks kiitnud — või siis vähemalt
mitte sellesse eitavalt suhtunud —
seesama võimueliit.
Ühest küljest, et sedalaadi kirjandust
üleüldse liikvele pääseb,
see tõsiasi paistab eitavat võimalust,
et kogu USA võiks olla täielikult
üheainsa grupi vÕi eliidi
pöidla all. Teisest küljest, seda kirjandust
ei ole peaaegu üldse tunnustatud
ega ka mõistlikul viisil
diskuteeritud akadeemilistes, ega
. ka meedia ringides. Tavaliselt need
raamatud trükitakse piiratud arvul
ja eraviisilise produktsioonina, peaaegu
käest^kätte levitatult. On ka
mõningaid erandeid, aga mitte küllalt
eeltoodud teesi ümberlükkamiseks.
Võunueliidi vastased lihtsalt
ei pääse normaalse informatsioo-nivähenduse
kanaleisse.
Veel 1960-ndate aastate alul ja
keskpaiku tavatseti pidada «vaimuhaigeks"
igaüht, kes proponee-ris
mingi Jconspiratiivse eliidi võimutsemise
kontsepti, aga hilisemal
aastaU on atmosfäär selles suhtes
radikaalselt muutunud. N.n. „Wa-tergate
afäär" tõenäoliselt lisas
viimsed kübemed aeglasel arenemisel
olnud skeptitsismi ja kahtlustuste
õhkkonda. Oleme peaaegu jõudnud
sinna punkti, kus hakkame
nüüd kahtlustama igaüht, kes väidab
end uskuvat Warren-komisjo-ni
raporti; või kes usub, et president
Nixon'i kukutamisel puudusid
täiesti konspiratiivsed motiivid.
Mitusada raamatut, haarates kogu
poliitilist ja filosoofilist spektrit,
on lisanud raashaaval uusi
tõendeid, hüpoteese ja uusi süüdistusid
Mida peeti varemalt ebanormaalseks
ideeks, millest räägiti
kesköö paiku suletud uste taga ja
peaaegu konspiratüvsel salasoši-nal,
seda debateeritakse nüüd avalikult
—^kuigi kindlasti mitte „elii-di".
kontrolli all seisvas ajakirjanduses.
Selle eest aga küll väljaspool
suuri võrke opereerivate era-raadiojaamade
diskussiooni-saateis;
samuti ka n.n. «põrandaaluses
pressis" ja mõnikord isegi üldtun-'
tud kirjastuste väljaandeis.
* * * ' . • •
Esitame nüüd veelkordselt sama
küsimuse: Kas USA valitsuse taga
peitub tõepoolest mingi sinna valimatu
võimueliit?
üheks rikkalikuks ja sagelimai-nitud
informatiooniallikaks on
olnud prof. Carrol Quigley oma
monumentaalse moodsa ajaloo tõlgendusega
teoses „Tragedy and
Hojie" (1966). Quigley raamat erineb
teistest sama teemat katvaist
töödest selle poolest, et ta baseerub
ühe eravõimukeskuse sisemistele
ja avalikkusele suletud dokumentidele,
milliste läbiuurimisele
prof. Quigley kulutas kaks aastat.
' Quigley jälitas võimueliidi ajalugu
ja jõudis otsusele, et „ . . . f i -
natsilise kapitalismi võimudel oh
teine kaugeleulatuv eesmärk. Mitte
midagi vähemat, kui luua erakätes
seisev maailma ulatusega finantsiline
kontroll, mille läbi domineerida
kõigi maade poliitilisi süsteeme
ja ühtlasi ka kogu maailma majandust."
Prof. Quigley demonstreerib, et
Council on . Foreign Relations
(CFR), National Planning Associa-tion
ja teised grupid on tegelikult
võimuehidi kontroUi all seisfvad
,,pool-saIajased" poliitika tegemise
vahendid. — Quigley tõestab suure
põhjalikkusega võunueliidi olemasolu,
aga ta ei taha või ei suuda
sisse tungida selle eliidi operatsioonidesse.
Siinse töö autori (s.o.
prof. Sutton'i) poolt kasutatud dokumendid
pärinevad siiski mitte
eraviisilistest, vaid valitsuste arhiividest.
* . * *
Järgneb
l i
ADO
HETHERIN^
Advokaj
365 Bay St., Sj
õhtuti 447-2(
ENN
KÜl
B.I
ADVOKi
1 First C
Tel kont
kodi
TõNUl
B.A.!
ADVOKAI
Yorkdale Plac^
Toronto,
Telef<
kodi
HARRY
¥ANDE-J
Vfitanikka
Pall
(51!
EL
SiMMded,
i4 dimi
Hallini
VAIPAI
FUI
SEINASJ-ERIKLO]
Värskemad andieed loete
.VABA EESTLASEST"
VABA
TOIMET
avatuc
reeder
Tdefonid;
Kl
YABi
on tasui
k
üks toU
kuulutustel
tekstis :.
esiküljel
KuiEhsti
nädala esi]
©masp. b<
nädala teii
map.
tc
Väljj
Leida M |
Postiaac
9 Parra vi
Willowdi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 4, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-10-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841004 |
Description
| Title | 1984-10-04-06 |
| OCR text | — Thursdäy, October 4,1984 Nr. Nr. 74 1-v -. •;;T 1213 Estohid Masterite Kanada masterklubide 8-as esi- • yõisüus peeti 8. sept. Etobicoke*i staadionil Torontos. Estonia Mas-terite Klubi meeskond võitis Cen-tennial Driving institute, Toronto^ iuure karika-trofee esmakordselt, saavutades, kõrge punktide arvu 12518/ Neli suuremat jdubi, kes järgnesid estoonlastele"olid Latviän T+F 'Klubi 10397 punkti, sakslaste Sportclub '64—'9572 p., mid-lune kariikaihoidja Masters Sprint Gliib — 9512 p., ja York Üliköd Aifjp. ^ ^Vj;^; : Mainitud karikas oli esimesed kolm aastat Sportclub '64 valduses, millele järgnes kolm aastat Latyian T4-F: iOubi hooldust. Mõlemate klubide asukoht on Torontos. Estonia Masterite Khibile oli see neljas karikavõistlus. ^ Punktid on arvestatud 1984. a., WAVA lO-võistluse tabeli alusel, mis kohandatud 'vanuseklassidele. Klubi saab punkte kaheksalt võist-lusalalt kahe parima masteri tule» mustest ükskõik mis vanuseklassis. -Estoonlasi oli võistlemas 1.3, võrreldes niöodunud'aasta 11-ga. Seekord oli iga ala esindatud vähemalt kolme klubiliikmega, väljaarvatud 400 m jböks,^ küs öii kaks võistlejat. •; Oma hiljutise Kanada rekordi kettaheites (29.84) parandas Karl Trei 30.42 meetrile. Alade medalite hulk kasvas mullusest kolmest kaheksale. Kulla võitsid Ergas Leps 1500 m ja Ka^ ju Pehtia 5000 m jooksudes; hõbeda said K. Pehtia 400 m ja Karl Trei kolmel alal —kaugus, kõrgus ja kuul; j^ronksmedali tõid Valden Sadul kauguses ja K. Trei ketta-, h e i t e s . ' > ; ^' Estoonlaste tugevamad alad punktides olid kahe mehe tulemuste summad 'järgmiselt: sulgudes eelmise aasta punktid: 100 m — 1820 p (1080), kaugus — 1794 (1216), 400 m — 1680 (891), ketas — 1604 (1196), kõrgus — 1520 (700),-1500 m — 1508 (1307), kuul — 1359 (1606) ja 5000 m — 1223 (1334). Kuna 100 m jooks ja kaugushüpe olid soodustatud pärituulest siis parimaks alaks võiks kujuneda 400 m jooks. Suurimaks punktide toojaks osutus kaheksa Kanada rekordiga Karl Trei 75 pluss vanuseklassist! Punktide arvult järgnesid yalden Sadul, Kalju Pehtia, Ergas Leps, Viktor Kõressaar ja Uno Limit. ILMUS TEINE TRtmK mGLESpaaJSBST KOKARAAMATU ooking Estonian Style" Hilja Treumuth id Viivi Pn retsepti * Hind koos saatefaringa CMV $15.— Tellimisi võtab mta ,.Vaba EcrtlawV tatttui. lUamatndsaadctatee välja Lot^ yiiagil VABA BiSTUSE tcilttuses LOOME Eesä raSivisskiiilihiiiri loonungopaeYad 2 3 . ^ 0 . aug. 1981 loeicäänil LoomingDpäevade Kanstide loengud sõnas Ja Autorid: Allik, Berendsen, Upp-Leppik, Metsida, Martin, Naelapea, Niidas, Olbrei, Pulmi, Puust, Raudsepp, Riga, Salo, Sermat, Susi, Tddo, Toi, VaWsaair, Vlrklwns K Voitk. ^ Hind$15.---pfusš$^^ Esmaspäeval, 22. oktoobril kell 7.30 5. peetakse Eesti Majas Kalevi SuusaldubI tavakohase j^vakorraga. Odaviske maailmarekord 104.49 m, tehtud juuli lõpul Hohn'i (Ida-^ybamaa)^ p^^ jääb vist kauaks ajaks |)üsima, sest kerger jõustiku Liidul on kavatsusel uue oda raskuspunkt tuua 4 cm võrra ettepoole mis tagab ohikorra et i>dä ots maasse läheb, mis võimaldab täpset distantsi miQÕtmist. Praegu mõõdetakse lapiti maandu-aud oda käepideme l^ohalt mis on aga ebatäpne kuna oda libiseb mööda KANADA ^EsivõisiMJs ;: ' : Jooksude ajad võetud käsitsi. . lOOmV. Sadul {60+ 13,6 p.); V. Peters (654-) 15,4 K. Trei (75+) 15,8 (940). 400 m V. Sadul 65,3 (823); K. Pehtia (65+) ^7,7 (852); VR. ^ 1500 m E. Leps (45+) 4.45,1 (850) VR; L. Mann (50+) 6.18,2 (434) VR; U.- Limit (60+) 6.03,4 (658). • SOOO m E. Leps 18^59,0 (498); ü. Vastopä (60+) 23.22,0 (384); K: Pehtia 22.40,0 (735) VR. Kaugus J. Lents (55+) 4.61 (644); V. Sadul 4.60 (806); ¥ . Peters 3.37 (385); A. Suurallik(65+) 3.15 (275); K..Trei 3.95 . Fõikreads 1. Populaarne eesti laul, 11. Noot, i l IMatus, 13. Kehaosa loomadel, 14. Kommunistlik majapidamine, 15, Lääge, 16. Koht Põhja-Eesti rannikul, 18. Malend, 20. Liikumapanev põhjus, 21. Järv Eestis, 23. . . . laulik — A. Adsoni hüüdnimi, 25. Isiklik asesõna, 27. Jõgi Lätis, 29. Sugulane, 30. Tähed kirja; lõpus, 31. Riidest suss (murdesõna), 33. Endine eesti naisteajakiri, 34. Tükk, 35. Naisenimi, 37. Leivasort, 39. Vägilane, hiiglane, 41. Võluv, veetlev, 44. Metsalind, 46. Lahtine koht, 47. Kirg, 48. Suurim elusolend, 50. Napp, vähene, 51. Kerjus, 52. Puutükike, 54. Raskerelv, 56. Koha määrsõna, 58. Vankri osa, 60. Suur -segadus, 62. Isiklik asesõna, 63. 0. Lutsu teos, 64. Rahaühik, 66. Meie — ühes. võõrkeeles, 67. Riiklik asutus. l^tread; 1; Kaunistus, 2. Piirkond, 3. Tuntud eesti-näitlejatar, eesnimega, 4. Küsib — inglise keeles, 5. Nabukovi kõmutekitanud Kõigiüis J. Lents 1.20 (295); V. Sadul 1.20 (440) VR; V. Kõressaar (65+) 1.25 (640) VR; K, Trei 1.20 (880). Eml — 6 kg — J. Lents 10.05 (653); -— 5 kg — ,V. Kõressaar 9.27 (667) VR; A. Suurallik 7.35 (425); L. Rand (60+) 8.39 (503); — 4 kg — K. Trei 9.32 (692). Ketas — 1.5, kg — J. Lents 28.68 (523); — 1 kg — L Rand 31.24- (593); V. Kõressaar 24.72 (456); K. Pehtia 35,40 (787) VR; K. Trei 30.42 (817) KR + VR. romaan, 6. Vee või õhu liikumine, 7. Juudi mehenimi, 8. Endine vald Saaremaal, 9. Tume, ähmane — inglise keeles, 10. Vähestele teada, 17. Eessõna saksa keeles, 18. Elumaja, 19. Eesti helilooja moodsama helikeelega, 20. Sama mis 17, 22. Jaatav sõna ühes Võõrkeeles, 24. Teie 7- rootsi keeles, 26. Hüüab hädas olija, 28. Pagaritoo-de, 30. Mitte hea, 32. Kauba pakendi kaal, 34. Jõgi Lõuna-Eestis, 36. Kaksikkonsonant, 38. Hüüatus, 39. Kütteaine, 40. Balanss, .42. Ravi liigesehaiguste puhul, 43. Osa näidendist, 44. Siseelund, 45. Lihatoit, 49. Kolm ühesugust konsonanti, 51. Tshehhi viiulikunstnik ja helilooja, 53! Südamik, 55. Ablas, 57. Lapsevanem (murdesõna), 58. Mehenimi, 59. Kolm ühesugust konsonanti, 61. Sadam Võrtsjärve ääres, 63. Kaksikkonsonant, 65. Isiklik asesõna. .RISTSÖNA:NR. LAHENDUS freiPlLIX OINAS ..KALEVIPOEG KÜim & muid esMid etstl rohviilMltsto mutbloogiost | Q hfrjciiidinMf' Soadaval VABA EESTLASE MHam HlBd $13.— + Hiüikuii m Lydio Arievaltci noodiraamof LAULUVARA NOOTIDEGA" Hmd$8.— Saadavsi kooUShtntel T. Eesti Maja», postiteeS: L. MARLEY, 9 Pftrra?ano Ct, WiDowdäle, Oiit M2R 3S8 ja VABA EEST^ LASE talituses. Põikreads 1. Ratsavägi, 7. Vor, 9. Ollepa, 10. Igav, l i : Karu, 12. Isamaa, 13. Kaarma, 15. Arno, 16. Randlast, 19. Viiendik, 21. Salo, 23. Ideaal, 24. Neitsij 27. Tihe, 28. Alam, 30. Satiir, 31. Soe, 32. Kindlasti. Püstread: 1. Rai, ,2. Angaar, 3. Süvero, 4. Vikaarid, 5. Gori, 6. Ilusad, 7. Veem, 8. Ratastool, 13. | Karvanäss, 14. Anti> 17. N ^ neid, 18. Ahaa, 20. Nastik, 21. Segaja, 22. Labatt, 25. Iste, 26. Iiri, 29. Mai. MARIE UNDER INIMESENA Raanmtake on koosl&tiid Helnü Rajamaa poolt Teatajas a?al-i> datiid artiklite seeriast, avaldub nasi aspekte meie smvlonleta-last kiü inimesest ja on täiendnselds neile teostele, mis Marie Underi kohta varem Umannd. Raamatuke on välja antod seoses Man® Underi 100. a. sümdpäeva tähistamisega. Hind $4.— pluss saatekulu 500 SAADAVAL VABA EEmASETAIJTUSES c) Natsid*^ ajamasina loomm^ ij^ varustaniine (I.T.T.); d) Natsidele 'kriitiliste materjalide tagavarade soetamine (Ethyl Corporation)' : e) Natside potentsiaalsete vaenlaste nõrgendamine (American I.G. Farben ja R.ockefeller'i propagan- 4ist:Iyy Lee). Kõige vähemalt, on olemas küllaldaselt dokumentaalset tõendma-terjali, et need faktid võetaks põhjalikule ja erapooletule uurimisele. Aga, nagu eelpool märgitud, needsamad firmad ja finantseerijad olidiihtlasi ka prominentsed valimistel 1933. aastal ja seepärast oli neil ka küllalt poliitilist mõjuvõimu, et vältida igasuguseid neid .endid puudutavaid Uurimisi. Siis ei ole ka midagi imestada, et sõja lõpule järgnenud uurimustel Saksamaal natside industrialisti-de tegevuse üle, viimased olid sellest üpris üllatunud ja ootasid, et nende sõbrad Wall Streefilt tulevad neile otsekohe appi ja võtavad nad omakaitse alla. Nii Kilgore Committee rapor-dis! t, aastal 1946: „ . . . I.G. Farben peamehed ja teised, keda me küsitlesime, olid vahel sellest ja nende meelest õigustatult väga pahandunud. Nende üldine hoiak ja ootus oli,.et sõda on nüüd möödas ja et meie peak-sune neid nüüd abistama LG. Farben ja mUu Saksa tööstuse uuesti käikupanemisel... 'Mõned neist ütlesid ka, et nad ootavad oma sõprade peatselt kohalejõudmist USA-st ja Inglismaalt, kes siis ka teeksid äkilise lõpu niisugustele küsitlemistde..." •Kõigest kokkuvõtet tebes märgib prof. Sutton oma kohneköiteli- §e Wall Street'i tegevust analüüsiva teose kohta, et ikka ja jälle kohtame neis raamatuis samiB nimesid: Owen Yong, Gerard Šwo^ pe, Hjalmar Schacht, Bernard Ba-ruch j.t. Samuti ka neidsamu internatsionaalseid panku: J. P. Morgan, Guaranty Trust, Chase Bank; ja üht ja sama asukohta: 120 Broadway'1, New York City. See rahvusvaheliste pankurite ggrupp toetas bolshevistlikku revolutsiooni ja teenis hästi N. Liidu ülesehitamisest. See grupp toetas Roosevelti ja profiteeris New Deal sotsialismist. See grupp samuti toetas Hitlerit ja teenis kindlalt Saksamaa taasrelvascämisest 1930-ndail aastail. Selleascmel, ct piirduda ärilise tegevusega onia asukohamaal, me leiame neid ak-tiivseit ja sügavalt segatud poliitilistesse ülestõusudesse, sõtta ja revolutsioonidesse. Siinses töös esitatud versioon hilisemast ajaloost .ütleb, et finantsiline eliit teadlikult ja etteplaanitse-tult toetas 1917. a. bolshevistlikku resolutsiooni, koostöös Saksa pankuritega. Pärast profiteerimist Saksamaa hüper-iDflatsioonilisest kaosest 1923. aastal, Wall Street otsustas Saksamaa reparatsioonide-koorma Ameerika oma investeeri-jaile kaela määrida; ja ta oli ka 1929. aasta finantsilise kriisi iauto-riks. V-.--,' ', Järgmiseks " siis, Wall Street toetas kaht meest tähtsaimate lääneriikide juhtide kohtadele: Franklin D.Roosevelt USA-s ja' Adolf Hitler Saksamaal. Roosevel-di New Deal ja Hitleri neHaastak sisaldasid suuri sarnasusi ja olid tegelikult kavad fashismi käikura-kendamiseks. Hitler oli selles tagajärjekas, aga Rooseveldi NRA takerdus tollal kehtinud konstitutsiooniliste kitsenduste taha. Viimase aastakümne paiku või vähemalt 1960-ndaist aastaist alates on ihnunud nähtavale pidev toodang säärast literatuuri, milles väidetakse, et Ameerika Ühendriikide tegelikeks valitsejaiks on üks ise edasikanduv, eikellegi poolt valitud võimueliit.. Nende raamatute kohaselt see eliit kontrollib või siis kõige vähemalt raskelt mõjustab kõigi valis- ja sisepohitiUste otsuste tegemist; ja et ükski idee ei saavuta tunnustust ega pääse avalikkuse .ette, kui seda ei ole esmalt heaks kiitnud — või siis vähemalt mitte sellesse eitavalt suhtunud — seesama võimueliit. Ühest küljest, et sedalaadi kirjandust üleüldse liikvele pääseb, see tõsiasi paistab eitavat võimalust, et kogu USA võiks olla täielikult üheainsa grupi vÕi eliidi pöidla all. Teisest küljest, seda kirjandust ei ole peaaegu üldse tunnustatud ega ka mõistlikul viisil diskuteeritud akadeemilistes, ega . ka meedia ringides. Tavaliselt need raamatud trükitakse piiratud arvul ja eraviisilise produktsioonina, peaaegu käest^kätte levitatult. On ka mõningaid erandeid, aga mitte küllalt eeltoodud teesi ümberlükkamiseks. Võunueliidi vastased lihtsalt ei pääse normaalse informatsioo-nivähenduse kanaleisse. Veel 1960-ndate aastate alul ja keskpaiku tavatseti pidada «vaimuhaigeks" igaüht, kes proponee-ris mingi Jconspiratiivse eliidi võimutsemise kontsepti, aga hilisemal aastaU on atmosfäär selles suhtes radikaalselt muutunud. N.n. „Wa-tergate afäär" tõenäoliselt lisas viimsed kübemed aeglasel arenemisel olnud skeptitsismi ja kahtlustuste õhkkonda. Oleme peaaegu jõudnud sinna punkti, kus hakkame nüüd kahtlustama igaüht, kes väidab end uskuvat Warren-komisjo-ni raporti; või kes usub, et president Nixon'i kukutamisel puudusid täiesti konspiratiivsed motiivid. Mitusada raamatut, haarates kogu poliitilist ja filosoofilist spektrit, on lisanud raashaaval uusi tõendeid, hüpoteese ja uusi süüdistusid Mida peeti varemalt ebanormaalseks ideeks, millest räägiti kesköö paiku suletud uste taga ja peaaegu konspiratüvsel salasoši-nal, seda debateeritakse nüüd avalikult —^kuigi kindlasti mitte „elii-di". kontrolli all seisvas ajakirjanduses. Selle eest aga küll väljaspool suuri võrke opereerivate era-raadiojaamade diskussiooni-saateis; samuti ka n.n. «põrandaaluses pressis" ja mõnikord isegi üldtun-' tud kirjastuste väljaandeis. * * * ' . • • Esitame nüüd veelkordselt sama küsimuse: Kas USA valitsuse taga peitub tõepoolest mingi sinna valimatu võimueliit? üheks rikkalikuks ja sagelimai-nitud informatiooniallikaks on olnud prof. Carrol Quigley oma monumentaalse moodsa ajaloo tõlgendusega teoses „Tragedy and Hojie" (1966). Quigley raamat erineb teistest sama teemat katvaist töödest selle poolest, et ta baseerub ühe eravõimukeskuse sisemistele ja avalikkusele suletud dokumentidele, milliste läbiuurimisele prof. Quigley kulutas kaks aastat. ' Quigley jälitas võimueliidi ajalugu ja jõudis otsusele, et „ . . . f i - natsilise kapitalismi võimudel oh teine kaugeleulatuv eesmärk. Mitte midagi vähemat, kui luua erakätes seisev maailma ulatusega finantsiline kontroll, mille läbi domineerida kõigi maade poliitilisi süsteeme ja ühtlasi ka kogu maailma majandust." Prof. Quigley demonstreerib, et Council on . Foreign Relations (CFR), National Planning Associa-tion ja teised grupid on tegelikult võimuehidi kontroUi all seisfvad ,,pool-saIajased" poliitika tegemise vahendid. — Quigley tõestab suure põhjalikkusega võunueliidi olemasolu, aga ta ei taha või ei suuda sisse tungida selle eliidi operatsioonidesse. Siinse töö autori (s.o. prof. Sutton'i) poolt kasutatud dokumendid pärinevad siiski mitte eraviisilistest, vaid valitsuste arhiividest. * . * * Järgneb l i ADO HETHERIN^ Advokaj 365 Bay St., Sj õhtuti 447-2( ENN KÜl B.I ADVOKi 1 First C Tel kont kodi TõNUl B.A.! ADVOKAI Yorkdale Plac^ Toronto, Telef< kodi HARRY ¥ANDE-J Vfitanikka Pall (51! EL SiMMded, i4 dimi Hallini VAIPAI FUI SEINASJ-ERIKLO] Värskemad andieed loete .VABA EESTLASEST" VABA TOIMET avatuc reeder Tdefonid; Kl YABi on tasui k üks toU kuulutustel tekstis :. esiküljel KuiEhsti nädala esi] ©masp. b< nädala teii map. tc Väljj Leida M | Postiaac 9 Parra vi Willowdi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-06
