Vaba Eestlane, January 23, 1965

              Nr 6
Quebtcl ptmlfiistri
tervitus Montrtali
eestlastele
MONTREAL — ühenduses Jõu-ludega
ja aastavahetusega saabus
Montreali Eesti Seltsile terve rida
tervitusi nii Kanada avalikuelu
silmapaistvate isikute kui ka teis-- J
te etniliste gruppide esindajate1
poolt Tähtsaim neist kõigist on
tingimata Quebeci provintsi pea-minister
Jean Lesage Ja Madame !
Lesage nimel saadetud läkitus
mis oli adresseeritud Montreali
Eesti Seltsi esimees E Kuhi ni-mele
Kanada parlamendiliikme-tes- t
olid õnnesoovi jäte hulgas
Uaurice Renfreo ja Raimond
Rock Naaber-rahvusgruppid- e
esindajatest rääkides tuleks mai-nida
Leedu Seltsi esimeest K
Andreuskeviecius't Läti Vabariigi
konsulit V Tomsonit Poola ek-siilvalitsuse
ministrit Satkemos-ki- t
ja Kanada Ukraina Komitee
Montreali osakonna esimeest 0
KusnirU
S6nasild kodumaale"
18 veebruaril
Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-kogu
juhatuse koosolekul olid
arutusel Vabariigi aastapäeva pu-hul
RVN poolt korraldatavate iiri
tuste küsimused missugused üri-tused
on praegu ettevalmistami-sel
Neljapäeval 18 veebruaril kor-raldab
RVN Toronto Eesti Seltsi
kokkutulekute raames isamaali-ku
õhtuna Järjekordse JSõnasilla
kodumaale" Sõnasillas kodu-maale"
esitatakse sõnalisi ja
muusikalisi ettekandeid mis he-lilindlstat-ult
antakse Ameerika
Hääle" raadiosaadete kaudu eda-si
kodumaale Sõnasilla" kavas
on lühisõna võtte lauluettekan-ded
Toronto Eesti Segakoorilt Ja
ettekandeid Eesti Rahvusteatri
jõududelt
RVN on asunud tegema etteval-mistusi
väliskülaliste vastuvõtuks
Vabariigi aastapäeva puhul käes-oleval
aastal korraldatakse vastu-võtt
ühiselt konsul J E Markuse
ja RVN poolt Vastuvõtule mis
toimub Eesti Maja suures saalis
reedel 19 veebruaril kell 8 õhtul
kutsutakse väliskülalist eelmistest
aastatest suuremal arvul Vastu
võtu kulud kaetakse eestlastest
osavõtjate poolt keda vastuvõtu
le on oodata ka suuremal arvul
Vastuvõtu korraldamise läbivii
mine on RVN väliskomisjoni üles
andeks
Koosolekul oli arutusel Madril
di Eesti Vabaduse Hääle" raa
diosaadet toetamine kaastööga ja
majanduslikult Jooksvaid infor
matsioonimaterjale saadetakse
Eesti Vabaduse Häälele" RVN
informatsioonikomisjoni poolt
kuid kaastööd eestlaste tegevuse
kohta on vaja organiseerida laie-malt
Majandusliku toetusaktsi-oon- i
korraldamiseks maadevahe-lis- e
ühisettevõttena pöördub
RVN ülemaailmse Eesti Kesk-nõukogu
poole
Montreali skaudid ja
gaidid peoks valmis
Montreali gaidid Ja skaudid on
Juba detsembrikuu algusest saa-dik
teinud kibe-kiirei-d ettevalmis
tusi noorte ühispeo vastu Nagu
kuuldub on suuremad laastud
löödud" ning viimistlused mis
käivad veel nii hellakeste gaidide
kui ka hundude ja skautide rida-des
tõendavad et peo alguseks on
kõik parimas korras Pida toi-mub
reedel 29 Jaanuaril alguse-ga
kell pool kaheksa Trinity Me-mori- al
kiriku seltskondlikus saa-lis
5220 Sherbrooke St W
Poiste ja tüdrukute poolt tuleb
esitamisele rikkalik eeskava noor-tele
omase särtsu" ja huumori-ga
Eeloleva piduga on tihedalt
seotud ka Olaf Kopvillem kes te-gutseb
„Kalevi" skautide lipkon-n- a
muusikajuhina ning on peo
eeskavalise osa nöuandaaks üht-lasi
hoolitseb Kopvillem ka tea-dustamls- e
eest Kaetud on ka koh-vilaud
mille eest hoolitsevad gai-did
koos abivalmis lastevanema-tega
Pääsmed on eelmüügil gai-dide
ja skautide käes hinnaga
Sl 50 pääse Samuti on neid või-malik
saada ka kohapeal enne peo
aJgust
aLLLLLLLLLLLYTv N7%Sä(BlBrld:W v rLLLLLLLLLLLMaLLLH
Kanada Eestlaste Ajalookomisjon pildistatuna möödunud laupäeval toimunud koosolekul Vasa-kult
paremale: Jaan Olvet Richard Antik Heino Rebane mag Robert Kreem (esimees) mag Mai-mu
Kirch Helene Johani Heino Jõe J3 Ilmar Külvet Fotor T Säägi
Eesti Päevad Austraalias
Pidulik suursündmus aastavahetusel Melbourne'is
MELBOURNE (EPL) — Austraalia ühiseks suurettevõteks olid V Eesti
Päevad aastavahetusel kuhu eestlasi saabus kõikidest lähedastest ja kaugetest
keskustest Päevad koosnesid mitmesugustest elementidest: vaimulik osa laulupidu
ja spordivõistlused millised toimusid XII-ndat- e Eesti Mängude nime Mel-bourne'!
Kew linnaosa raekojale heisati Eesti Päevade puhul linnavalitsuse Eesti
sinimustvalge kõrvuti Austraalia ja Inglise
Eesti Päevad algasid 27 dets
jumalatenistusega kus teenisid
õp E Kiviste Sydneyst õp Ilmar
Ainsaar Melbourne'ist Ja õp J
Aarik Adelaidest ja kuhu kogunes
üle 600 palvetaja
Eestlannad olid end päevade
ajaks enamuses riietanud rah-variietes- se
mis äratas elavat
austraallaste huvi
Jumalateenistust kaunistasid Mel-bourne'!
meeskoor ja naiskoor
Jumalateenistusel õnnistati uus
Eesti Päevade lipp mis kingiti
Austraalia eesti naispere poolt
õnnistaja õp Kiviste ütles et „see
lipp jõudku kord võõrsilt vabasse
Eestisse ja jäägu siis sinna iga
vesti" Jumalateenistus lõppes
Eesti hümniga
Eesti Päevade avatseremoonia
toimus Kew raekoja hoones
Moodne saal vaatega rohelisse ae-da
läbi tervet seina hõlmava nii
gelakna oli uhkeks taustaks ak
tusele ja Näitelava
ette oli asetatud urikivi sümboli-seeriv
urn kõnepult oli kaunista-tud
rukkililledega Ja urikivil süü-dati
olümpiatuli" millise tõid
tõrvikuga sportlased kohale jää-des
selle Umber valvesse
Eesti Päevade üldjuht Bruno
fondi
ar-vestati
pikemat esseed Under"
fondi aastal teosed
eelmise väl-tel
seekord kolm kuud
juba
fondi
valitsuse poolt
zhürii koosseisus
Olev mag
Viktor Kõressaar
Eesti Kirjaduse
Seltsi mag Ran- -
Oma otsust zhürii
haaratud Marie Underi
Ants peen
ja meister
essee
tugeva intuitsioo--
hoo
ning kriitilise
ga Selles õnnelikult
deri luule
omapära ning
tema loomingu tugevat
Sügava analüüsi
saa-vutatud
väga tihe pikem essee
mille Orase kohta
sobib ütelda sama mida
väidab Marie Underist:
ruumi suletakse se-daviisi
määr lõ-kendavat
sulavat
VABA EESTLANE 23 jMOUAril 1965 — Saturday January 1965
eestlaskonna
Melbourne'is
kunstinäi-tus
all
korraldusel
lippudega
püüdnud
hõõguvat
Metsar tervitas
Eesti Päevade ja
Melbourne'! eestlaste nimel
Inglise keeles tervitas austraalia
külalisi esimehe
Ants Evard
Ka Eesti Päevade laulupidu"
kontserdid olid
Kew raekotta Esinesid Sydney
Adelaide Wollogongi ja Melbour-ne!
meeskoorid ühendatult mees-telauluprogrammi- ga
Uno Peedo
juhatusel Juba varakult sattus
publik vaimustusse Meeste
laulu" esitamise Järele ei tahtnud
aplausid enam lõppedagi Kava
teises oli üldjuhiks E Reebs
ning kordub Jällegi publiku süttu-min- e
Muu hulgas esitati Tubina
nõudlik „Kaks saarlast" Laine
Palmi klaverisaatel
Lõpuks
pöördus Adelaide meeskoori esi-mees
Gustav Tiideman sõnavõtu-ga
publiku pjole ja tänas Sydney
meeskoori naela löömisega nende
juhataja Irene Haldma tänas see-järel- e
soliste ja ühen-koorid- e
lauljaid ja
dekoreerisid tegelasi lilledega
Lisama peab et kontserdi osa
A ORAS VISNAPUU LAUREAADIKS
Auhind määrati esseede eest
kohta
NEW YORK — Henrik Visnapuu nimelise kirjandusfondi lau-reaadiks
1964 a kuulutati zhürii otsusega kadunud poeedi
75-- a 2 jaanuaril prof Ants Oras kes töötab Inglise
kirjanduse Florida ülikoolis Auhinna määramisel
tema „Marie H Visnapuu nimelise
kuuluvad igal ilukirjanduslikud
esseed luuletuskogud — mis ilmunud auhindamisele eelnenud aas-tal
kuni 1 oktoobrini ja selle aasta viimase kolme
1962 a viimast on anneta-tud
fondile käesoleval aastal eesti organisatsioonid ja kogudused
USA-- s Kanadas Seekordne auhindamine H Visnapuu nimelisel
fondil kaheteistkümnes
Auhindamist toimetas
moodustatud
kirjandusloo-lane
Parlo Mall Jür--
ja
Ülemaailmse
poolt Aleksis
nit
põhjendab
järgmiselt:
Olles
luulest on Oras sti-list
väljapaistev
alal kirjutanud
monograafia
ni imeteldava loomingulise
asjatundlikkuse-- 1
on ta
lahti mõtestada Un
metafüüsilise ja
võrdpildistiku
ekspres-siivsust
ja lai-ahaardelise
sünteesiga on
puhul Onts
ta ise
Mini-maalsesse
maksimaalne
või
Uupiertl 33 Lhk3
teatrietendus
kontsertidele
I
kokkutulnuid
korraldajate
Uldtoimkonna
abi
st paigutatud
Ja
osas
tähelepanu-äratavate
tulemustega
lipuvardasse Muusikatoirnkonna
koorijuhte
tütarlapsed
Marie Underi
sünnipäeval
professorina
auhindamisele
kuu
Auhinnasumma
ja oli
madrphil
luuletajast
väljenduslikkust valitsus kuju-tetav- a
üle on täiuslik"
1964 a eesti kirjanduse lau-reaadiks
kuulutatud prof Ants
Oras on rahvusvaheliselt tun-nustatud
kirjandusteadlane
kes tuntud muide ka oma uuri-mistega
Elioti ja Miltoni üle
Täienduskoolide uued
õppekavad
Eesti Komitee Koolitoimkond
Rootsis on kehtestanud eesti täi-enduskoolidele
uued õrpekavad
mis on avaldatud koos seletus-nu- d
broshüüris "Täienduskooli-de
tööpõllult IVBroshüür on
laiali saadetud eesti täienduskoo-lidele
Ja eesti koolitoimkondadele
üle maailma Rootsi eesti täien-duskoolide
Jaoks koostatud õppe-kavad
võiksid teatud muudatus-täienduskoolide- s
ka teistes maa-eest- i
keele õppekavade koostaja
on koolideinspektor magH
de vahepeal esines klavcrisolis-tin- a
Astrid Kippasto
sopran Viima Polikarpus esines
Erik Maasepa klaverisaatel laulu-paladeg- a
bassisoolosid kandis
ette August Limbo keda saatis
Astrid Kippasto
Kontsert oli läbi kuid ülevas
meeleolus publik ei tahtnud lah-kuda
ja nõuti lakkamatult lisapa-lasid
Viimaks koorijuht E Reebs
võttis üles isamaa hümni saali-täis
rahvast liitus võimsasse lau-lu
Ja hümni viimaste helidega oli
lõpuks kaunis ja haarav rahvus-lik
pidu läbi
Pidustuste raamides toimus ka
kunstinäitus kus oli välja pandud
86 tööd 15-l-t eesti kunstnikult
Esindatud olid: Endel Rossman
Edgar Aavik Helve Alsatullin
Helmi Jalak Hannes Keir Bruno
Lepin Eha Lehtpuu Vaiko Lii-bän- d
Elise Lindsaar Ann Luur
Gunnar Neeme Jaan Pilli Juta
Puust Tiiu Reissaar Ja August Ja-kobson
Pidustuse raamides toimusid
ka Eesti Mängud ja lavastati Gun-nar
Neeme poolt Eesti Päevadeks
kirjutatud algupärane näidend
Sõnajala õis"
{Kanada punastel uus
Juht
Torontos lõppes Kanada kom-munistliku
partei rahvusliku ko-mitee
istungijärk mis kestis neli
päeva ja kus valiti Kanada kom-munistide
uueks juhiks 5C-aast- a-nc
William Kaslitan Ta ametil-- 1
kuks tiitliks on üldsekretär ja- -
rahvuslik juht Partei eelmiseks
rahvuslikuks juhiks oli Lcslic
Morris kes suri möödunud aasta
novembris Kaslitan on sündinud
Montrealis ja astus kommunist-liku
partei liikmeks juba 18-aas-ta-se
noorukina Sellest ajast peale
on ta olnud palgalisena Kanada
kompartei teenistuses — algul
noorkommunistide organisaatori-na
ja viimased aastad
Diskussiooniõhtu
Toronto eesti pangas
Kolmapäeval 27 jaan toimub
Eesti Majas Toronto Eesti ühis-panga
ruumides diskussiooniõh-tu
mille korraldab Torontos te-gutsev
Committee on Social Ae-tio- n
and Community Relations
'Diskussiooni teemaks on omaabi
'ja ühistegevuse tähtsus ühiskon-nas
õhtu peakõnelejaks on Ka-nada
ühistegeliku Liidu uurimis-osakonna
direktor George Davi-dovits- h
Ottawast kuna paneli
liikmeteks on Toronto Eesti ühis-panga
juhataja A Ekbaum Jr On-tario
ühistegelise Liidu sekretär
George Wilkie Arutlusõhtule mis
algab kell 730 on kõik Toronto
Eesti ühispanga liikmed Ja asjast-huvitatud
teretulnud
VAIA £lTLA#
jagab kiirvsepreemlald 145 aasta tellimist paalt jirgmisek:
IGA AASTATEILIMISE PEALT KAKS JA POOLAASTA
TELLIMISELT ÜHE
allpoolnlmetatud viirtteose
(Peal selle saab iga tollil tasuta kalendri MAJASÕBER) Preemiiroamatud:
SAADAVAL KÖITES JA BROSHEERITULT:
Laserkvist Barrabas V Waltari — Turms surematu II
A Kallas — Seitse neitsit
A Adson — Reisiraamat
AINULT KÖITES:
F Sagan — Kaks romaani
V Veskimäe — Kolmas võimalus
H Rajamaa — Varjutatud süda-med
K A Hindrey — Sündmusteta suvi
A Adson — Kadunud maailm
K Lindemann — Maja rohelise
puuga
ii H Kirst — Null-kaheksa-vl- ls- teist
(I Bang — Isamaatud
V Veskimäe — Igaviku lävel
H Salu — õnneraha
J Timmukuru — Esimesed read
N Monsarrat — Julm meri II
A Sepp — Vaimud ja võimud
F Mauriac — Langenud Inglid
A Dons — Siin kohtuvad kõik
teed
W Faulkner — Võitmatud
A Sepp — Tõotatud maa
R Morn — Tee ja tõde
AINULT
M Waltari — Sinuhe II
F Kool — Onupojad
Llngiaad
K Lepik — Kerjused treppidel
(luuletused)
I Grünthal —Uni lahtiste silma
3
aastaks
Nimi
või
kirjaga
alates 1 1965 endiselt
H Rajamaa Balsameeritud elu
K — Raudne
R Kõvamees — On lindudel pesad
A Teder — Röövel ristisambal
R Güiraldes — Don Segundo
Sombra
M Waltari — Äükael II
V Saretok — Libi udulinlku I
O Wilde — Dorian Gray portree
V Linna — Must armastus
A Vares — Merel kõrves a
dzhunglis
11 Waltari — Mikael Haklm II
A J Cronin — Hlsoaanla aednik
A Sepp Mehed la mered II
J Aavik — Muusika radadelt
V Kudres — Nuta või naera
K Einer — Kui aeg saab tSIs I
K Einer — Kui aeg saab tits II
T Tuvikene — Urikivist
astjani
J Steinbeck — Tortilla
A Maurois — Armastuse
SAADAVAL BROSHEERITULT:
poolaastaks
Postiaadress
SAADAVAL
lõppemise
vlltpuhuja
Karvajalg
kõrgendik
(luuletused)
I Paulson — Päikesele vastu
(luuletused)
A Asi — Kui valgus kaob
(luuletused)
S — Koidueelne
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto Ont
Käesolevaga palun saata minule „Vaba Eestlane"
aates
Einer
küT
Hinna $15— $8— summa alla kriipsutada) lisan siin-juures
rahas tshekiga money orderiga
Preemiaraamatutcna soovin jjrj
(köite kohta lisan siinjuures 70 centi + 10 centi
nende laot puhul:
dega
Tailo
) Raha saata ainult
tavalise
P°stifia- -
(vastav
raamatu
tähitud
ristimis
(allkiri)
M
EESTI MEESTE JUUKSUR - VARIK'S BARBERS SH0P
1223 DANFORTH AVE (Greenwoodl j) 4614917
Avatud kl 9 homm kuni kl 7 õ Esmasp suletud
V VARIK
EESTLASED
Kasutage AUTOOSTUDE PUHUL Eesti ühispanga krediiti
mis on märksa odavam teistest
Samuti on soodne meie krediidiga osta majapidamistarbeid
Kinnisvarade lahtised esimesed hüpoteegid
Te-'- HO 5-44- 59 Toronto Eesti Ühispank
TELLIMISE KOHENE ÄRASAATMINE VÕIMALDAB
TEIL SAADA JUST SOOVITUD RAAMATUT
'VABA EESTLANE
ilmub jaanuarist
KAKS KORDA NÄDALAS
ja maksab
Aastas $15-Poola- astas
$8—
Veerandaastas $5—
Klripostiga lisamaks ühe kuu kohta: Torontos 50 centi Kanadas
USA-- s Ja Inglismaal 70 centi Teistesse maadesse $1—
Aadressi muudatus 25 centi
ARUSAAMATUSTE
nUebielevtiaKllliaimtnuaisdssaeeksjsaataeUbaSutAanmudteelklsiiujnantjieulu3e1reskj:aeal1lneuPaterreilnelhimri1an9re6a5amKeOtuOiSd aTnAtaSkUseGAainuolnt
Ükski teistsugune tellimine ega tasumise vHs ei õigusta
preemia saamist
2 Preemiaraamatutett loobumine ei õigusta muud hüvitust
lisabL%7JPrcaeenmti lesraeallmelaet soaandemtaõkesledudraabmroast hveieirjiatulktiideKteusnaaga kiite arvel I
h