Vaba eestlane , June 19, 1980

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 19.^ Nr. 47
V A B A D E EEST1LAS1*E H Ä Ä L E K Ä N B JA
VÄUAAOTJA: O/t? Vaba Eestlane, m T e c t o
PEATOIMETAJA: Karl AIT©
TOIMETAJA: Hannes
POSTIAADRESS: P;Ö.Bps 7^
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teUiiBisedyMiüutus^^
ekspeditsioon) 364-767S
TELLIMISHINNAD Kanadas: a ^ $35.-., polaastas |19.50 ja
veerandaastas $10,50, Mripostiga aastas ^^^^ poolaastas $30J0
Ja veerandaastas $16^
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-,
tas $21.— Ja veerandaastas Kiripostiga ÜSÄ-S:
$61.—, poolaiastas $32.50 j a veerandaastas $17.-
ülemere-maadesse: aastas ^72.^,
$36.— Ja veerandaastas $19.—.
50. c. ^ Üksiknumbo
Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tee
Toronto OntM6J2H2
Praeguses segipaisatud üaaSl-mas
ön raske olla diplomaat ja
riigimees, kes on võimeline lahen­dama
rahvusvalhielisi probleeme
leidlikult ja sujuvalt pälvides selle­ga
mitte ainult oma rahva vaid ka
oma liitlaste Ja sõprade usalduse
Ja lugupidamise. Ühendriikide pre­sident
Carter on teinud selleks suu­remaid
pingutusi, kuid alati on tal
läinud midagi viltu, kusagil on ta
teinud vale kalkulätsioom Ja sMd-muste
mõnes faasis on ta tarvita­nud
kõvemaid sõnu Ja raskemaid
väljendusi kui Ühendriikide prae*
gušed sõjalised Jõud ja rahvusva­heline
tugevus seda kannavad.
Kaitlemata on president Carteri
poliitika olnud hüppeline Ja raskelt
määritletav ning sellega pole ta
häirinud mitte ainult ühendriikide
suuremat antagonisti N. Liitu vaid
ka ameeriklaste lütlasF Lääne-Eu-roopas.
Bomnis, Pariisis Ja Londo­nis
kuuMuh sageli president Carteri
Ja tema nõuandjate arvel kibedalt
kritiseerivaid sõnu Ja Lääne-Eu-roopa
riigimehed annavad kordu­valt
mõista, et nad ajaksid maail­ma
a^ Ju palju paremini Ja taga-
Järjekamate tulemustega kui seda
teeb Garter oma staabiga Was­hingtonis.
:
Kuid need äsjad ei,. ole • nii. liht*
sad nagu arvatakse vÕi ette kuju­tatakse.
Lääne-Euroopa riigimehed
on viimasel ajal Ameerika ühend­riikide
nõuandeid hüljates ise ha­kanud
välispolütilisel pinna! katse-sarvi
välja ajama ning suuri asju
üritama, kuid
vad Ja tagajärjed näitavad, et tu­lemused
on väga kesised — kui
Isegi mitte kahjustavate tagajärge­dega.
Nii proovis äsja oma diplo-maatUisi
võimeid Prantsusmaa
president Valery Glscard d'Es-taing,
kes sõitis Varssavi kohtama
N. Liidu diktaatori Jä presidendi
Brezhneviga, kellega ta tahtis Af­ganistani
küsimust lahendada Ja
mingit kompromissi saavutada
kuid pidi tagasi tulema tühjade
kätega. Kasu saamise asemel teki­tas
Griscard hoopis kahju, kuna ta
muutis oma isemeelse ning liitlasi
informeerimata reisiga NATO rir-kide
omavahelised, suhted pinevaks,
ning aitas suurendada usaldamatu-
•.se õhkkonda, miH,es.alati Ühendrii­ke
on süüdistatud.
• • Veelgi, halvemini käis' Euroopa
Ühisturu riikide Juhtide käsi Kesk-
Ida diplomaatiasse sekkumisel kui
nad äsja avaldasid Iisraeli Ja Pa-lestüna
araablaste vaheliste tülide
lahendamiseks oniapoolse deklara-tüvse
ettepaneku, mis mõlema as­jaosalise
poolt põlastavalt tagasi
lükati. Euroopa riikide katse oma­poolse
lahenduse leidmiseks Kesk-
Idas oli mõistetav, kuna Euroopa
tööstusriikide heaolu oleneb araa­bia
õlist, kuid Iisraeli ja Palestüna
Vabastamise organisatsiooni Juhti­de
kategooriliselt eitavad vastused
' Ühisturu ettepanekutele kinnitavad,
et eurooplaste diplomaatia maan­dus
Juutide ja araablaste vahel
ujuvate vihamiinide otsa nagu see
on Juhtunud ka ameeriklaste ette-
•paiiekutega.' • • .V
Ühisturu riikide JuMd esitasid
diplomaatiliselt väga paindliku
kompromissettepaneku, mille koha­delt
ead nõudsid Palestüna Vabas­tamise
Organisatsiooni esindajate
kutsumist Kesk-Ida küsimuste la­hendamise
läbirääkimistele, taotle­sid
Palestiina araablastele enese­määramise
õigust Ja kritiseerisid
iisraeli asunduste rajamist Jordanl
läänekaldale Ja Gaza inaakitsusele.
Eisraeli meelitamiseks ei andnud
Ühisturu riikide Juhid Palestiina
Vabastamise Organisatsiponile
ametlikku tunnustust ning ei toe­tanud
Palestüna riigi asutamist.
See diplomaatiline manööver, mil-le
« taga„V0is süski selgesti märgata
ümset sümpaatiat Palestüna
araablastele, ei olnud vastuvõetav
Palestiina juhtidele kuna see ei ol­nud
nende arvates kiillalt kaugele­ulatuv
Ja ei andnud neile tunnus­tust
ning Iisraeli peaminister Be-gui
omakorda nimetas seda „tei-seks
Müncheniks" — armetuks
alistumiseks Palestüna terroristi-
•dele."
. Kuid: see fiasko ei heiduta nähta­vasti
Euroopa juhte ja nad jätka­vad
oma diplomaatilisi manööv­reid
tippude tasemel. Nü sõidab
30. juunü Lääne-Säksamaa kantsler
MelmuthSchmidt Moskvasse, kus
tal on ette nähtud kohtamine Leo­nid
Brezhneviga Ja teiste N. Liidu.
Ameeriklased vaatavad
sellele sõidule samuti altkulmu na^
guGiscardi Varssavi nõupidamise­le,
kuna nad ümselt umbusaldavad
Schmidti Ja tema idapoliitikat, mis
kulgeb Willy Brandti poolt alusta­tud
Ostpolitiki vaimus.
Moskvast ei ole seni tulnud ühte­gi
märki, et venelased kavatsevad
hakata ajama Afganistani Ja Eu­roopa
rakettide küsimustes paind­likumat
poliitikat ning kantsleri
läbirääkimised võivad lõppeda sa­ma
õõnsate tulemustega nagu Gis-cardi
nõupidamised. Kuna Lääne-
Saksamaale on detente polütika
suure kaubavahetuse tõttu Vene­maaga
olnud väga kasulik, süs kat­sub
Schmidt sellele polütikaie
Moskvas uut elu sisse puhuda Ja
venelastelt kompromisse välja kau­belda.
Kuid samal ajal tuleb tal
tõsiselt arvestada võimalust, et
kohtumine lõpeb tagajärgedeta Ja
toob ainult kaasa' Bonni Ja Was­hingtoni
vaheliste pisipragude suu­renemise
haigutavateks lõhedeks.
Nü-süs —elav diplomaatiline te-,
gevps Lääne-Euroõpa pealimiades
näitaby et Bonnis,.Pariisis Ja Lon­donis
mistatakse n.n.
MOSKVA — Juutide ary, kes on saanud loa N. Ludust emigreerumiseks, on langenud 20—25% vü-mastel
nädalatel võrreldes 1979. a. arvudega. See langus pole süski nii järsult toimunud nagu on näi­datud
Juutide agentuuri pooU Vünis.
Carteri administratsiobni ametni­kud
on jälginud pingsalt neid
numbreid kui märke N. Liidu ja
USA vahekordade halvenemisest
pärast Kremli invasiooni •Afganis­tani,
mis on toonud kaasa tagasi­löögi
juutide emigratsioonile;
Juutide agentuur Viinis, mis on
esimeseks peatuspunktiks läänes
peaaegu kõigile N. Liidu juutide
emigrantidele, kinnitas, veebruari
alul,
et uustulnukate arv on langenud
kolmandiku võrra Jaanuarikuul
tulnuist Ja rohkem kui 40% tipp-arviist
möödunud aasta oktoob-
Jaanuaris jõudsid Viini 2800 emi-granti
võrreldes 4144 emigrandiga
detsembris. 1979. a. jooksul• lahkus
N. iiiidüst 50.000 juudi emigranti,
andes keskmiseks 420Q kuus.
Need andmed näitavad siiski, et
Viinist antud saabunute arv ei ole
täpne N Liidu emigratsioonipolii-tika
määritle j a. Tuli j ate arv on
langenud, aga mitte nii drastiliselt
kui juudid Viinis on seda näidanud.
Möödunud oktoobris oli 48Ö0 juu­disoost
emigreerijat. Novembris
said lahkumiseks loa 3600, küna
detsembris ja jaanuaris mõlemal
kuid oli 3.300. • -
Juutide ja lääne allikad spekulee­rivad,
et N. Liidu ametivõimud on
seadnud möödunud aastal kvoodiks
50.000 poliitilisil põhjusü. Venela­sed
ei tahtnud seda normi ületada
ja kui lahkuda soovijaid oli ettenä­gematult
palju, aeglustasid nad
emigratsiooni aasta lõpule. Selle­kohased
teated liikusid juba möö­dunud
suvel, et emigratsioon^ Uk-^
rainas on olnud aeglane ja" ameti­võimud
keeldusid suuremal arvu
sooviavaldusi vastu võtmast.
Missuguiie on N. Liidu enqigratsi-oonipoliitika
käesoleva aasta kes­tel,
pole veel selgunud/ Kuid prae­gu
saavad juudid ikka veel välja-reisimiseks
lubasid, kuigi veidi vä­hem
kui möödunud aastal.
On teada, et 80% neist, kes on N;
Liidust sellel aastal * lahkunud, on
saanud oma loa tänavu.
See näitab, et Afganistani sünd­mused
pole juutide organisatsi­oonile
tagasUöÖki põhjustanud.
Mõned moskvalased usuvad; et N.
Liit laseb jätkuvalt suuremal arvul
juute lahkuda, vastupidi jahenevale
N. Liidu ja USA suhteüe.
Teine põhjus võib oUa käesoleva
aasta novembris toimuv konverents
Madriidis, kus tuleks vaatlusele
Euroopa julgeoleku ja ;kdostöökon-verentsi
otsuste rakendamine. Sel­lel
konyerentsü on muude küsimus­te
kõrval käsitusel ka inimõiguste
kaitse areng vastavalt Helsingis
1975. a. allakirjutatud kokkuleppe-le.'-
•
Kremli Juhid loodavad sellega
vähendada lääne kriitikat, kui la­sevad
Juute emigreeruda.
Kolmas, põhjus on ka eeloleval
suvel kavas olevad olümpiamängud
Moskvas, mis võib mõjustada emi­gratsiooni
ulatust. Arvatakse, et
suvel emigratsioon vähenebj kuna
emigratšiooniametnikud on -üle^
koormatud välisturistide vastuvõtu­ga,
keda oodatakse mängudele suu­remal
arvul vaatamata boikotile.
Ameerika Ühendriikide presidentidele on pinud saatuslikud mulli­ga
lõppevad aastanumbnd. Kõik presidendid, keda on selliste üm­marguste
arvudega lÕppevail aastail viimase 140 aasta Jooksul va­litud,
on oma ametiaja kestel surnud. See stinge pärandus algas
väiJamänginiisest. Seni on katsetu­sed
sellel äial andnud siiski võrd-
K.Ä.
Mifate kQGsa
säilita mi$^M
Sel aastal valiti presidendiks Wil­liam
Henry Harrison, kes oli vanu­selt
68-aastane (sama vana kui
praegu on Ronald Reagan) ja kelle
ametiaeg jäi lühimaks.
Ta sai nohu ametisse vannütami-
: sel j a siiri .30- päeva, hiljem.- •
Abraham Lincoln valiti aastal
1860 ja igaüks teab, et ta suri mõr­vari
käe läbi ühel teatrietendusel
1865.
James Garfield võitis valimistel
1680 ja mõrvati kuus kuud hiljem,
küi ta oli reisil oma keskkooliklassi
aastapäevapidusttisele. Tema mõr­var
Charles Guiteau oli vihasta­nud,
et president ei olnud nimeta­nud
teda konsuliks Parüsi.
20 aastat hiljem, aastal 1900 va­liti
presidendiks William McKin-ley,-
lubades rahvale jõukust: järg-niiseks'
neljaks aastaks. Ta ei ela­nud
täit aastatki selle järel.
Leon Czolgosži nimeline anarhist
tulistas ta Buffalos peetud näi­tusel
surnuks.
Tulistaja sooviks oli olnud mingi
suure rügipea
Järgmise 20 aasta pärast langes
presidendi iilesanne Warren Har-
•dingile, keda mäletatakse „teepo-ti
skandaalist' ' j a sellest, et ta oli
esimene USA president, kes külas­tas
Kanadat. Olles tagasiteel Briti
Kolumbiast haigestus ta ja suri
peagi. Alul kahtlustati toidumür­gitust,
siis „lendavat kopsupõletik­ku'
', aga surmapõhjust pole senini
suudetud selgitada.
Kuigi Franklin Delano Roosevelt
valiti presidendiks 1933. a. ja oli
pääsenud eluga -ühel atentaadikat­sel,
valiti tä aasta 1940 tagasi pre­sidendiks.
Sõjalõpufaasis 1945 suri ta oma
töölaua ääres. -
John Kennedy valiti presidendiks
aastal 1960. 1963. a. ta mõrvati
Dallases. Kennedy oli siis 46-aas-tane
ja suri noorimana kui ükski tä
eelkäijaist.
Edward Kennedylt küsiti äsja ta
arvamist sellise juhtumiste seeria
üle. Kennedy ei näinud hoolivat
sellest ebausust, kuid ta ema ole­vat
väga mures sellise ajalookäigu
Üle. . •:. •.
WASHINGTON — Kuuba raskus­tega
võitlev majandus koges uue
löögi, kui valitsus saatis puhkuse­le
tuhandeid töölisi ja sulges riigi
sigaritööstused juba teistkordselt.
Tubakahaigus on hävitanud 90%
Kuuba tubakalõikušest, mis. võib
tähendada seda; et Kuuba võib
kaotada sadu miljoneid dollareid
hädasti vajalikust eksporttuludest.
Kuuba majandus on juba ennegi
raskustes, millist on harva/nähtud
pärast 1959. a. revolutsiooni.
Kuuba viib aastas kuni 125 mü-joni
sigarit välismaile, peamiselt
Euroopasse. Ühendriikidesse Kuu­ba
ei saa oma tooteid vüa. Siga­ritööstused
suleti mõni aeg tagasi
pärast seda, kui president Fidel
Castro hakkas rohkem kontrollima
mõningaid ministeeriumeid riigi
majanduselus kokkuhoiu saavuta­miseks.
•' • \^
Lisaks sigareüe on Kuuba' pea-eksportaine
suhkur kannatanud
haiguste all ja uus hävitav aafri­ka
sigarikatkuepideemia on . juba
hakanud end tunda andma Ida-
Kuubas, ühendrükide majandus­ministeerium
arvestab, et Kuuba
tubakasaak oli 197fr a.45 000 tonni
ja järgmisel aastal 1000 tonni võrra
suurem. Möödunud aastal saak
aga langes 30 000-le tonnüe. Castro
ütles oma hiljuti peetud kõnes,et
1980. a. saak võib olla vaid 5 000
tonni, mispärast tubakaeksport
sel aastal lõpetatakse ja koguni
importeeritakse oma A vajaduseks
mõnel määral tubakat välisriiki-dest.
Asjatundjate arvates Kuuba on
juba ostnud mõne, võrra tubakat
Hispaaniast. Nad arvavad ka, et ei
kesta kaua kui sigaripuudus annab
end tunda kõikjal maailmas Kuuba
olukorra tõttu^ sest Kuuba sigareid
peetakse maailma parimaiks.
STOIQIOLM — Rootsi sõduri
poolt 270 aastat tagasi Türgist ko­dumaale
saadetud kiri on lõpuks
jõudnud sihtkohta. Möödunud aas­tate
jooksul kiri seisis Taani post­kontori
hoiu all.
Kirja saatis kuningas Karl XII
armees teeninud sõdur E . Damin
oma õele Margaretha Nilsintyttäri-le
Märstässe 1. novembrü 1711. a.
Kiri jõudis Türgist Taanini, aga
jäi selleaegsete postiolude tõttu,
kuna Prantsusmaa ja Rootsi pida­sid
teineteisega sõda. Taani postile
hoiule. Kiri tuli nüüd esile ühest
Taani arhiivist ja see saadeti edasi
Märstasse. Küna Margaretha järg­lasi
ei õnnestunud leida, vüs posti­mees
kirja linna muuseumisse.
Ehkki Ühendrükide president
Carteri algatusel juba aastapäevad
tagasi sõlmiti lisraeü ja Araabia
riikide vaheliste tüliküsimuste lä­hendamiseks
n.n. Camp Davidi
kokkulepped, ei ole asjad nende
kokkulepete rakendamiseks arene­nud
sujuvalt. Osa kokkulepetest Qn
tegelikult juba ellu vüdud, kuna
Iisrael on lõpetanud oma okupat­siooni
Siinai poolsaarel, kuid rahu
saavutamisel tõotab kujuneda eri­liseks
komistuskiviks Iisraeli oku­patsiooni
alla kuuluv Jordani jõe
läänekaUas, mis on palestiina
araablaste peamiseks eluasemeks.
Camp Davidi kokkulepete alusel
nõustusid Iisrael ja Egiptus oma
vahel arutama, millisel kujul ja
kui sumel määral võimaldada ja
garanteerida läänekaldal elavatele
araablastele omavalitsust. Nüüd
aastapäevade kestel toimunul al­gatuste
ja katsetuste järele selgub,
et Iisrael ei taha eriti palju teada
paiestünlastele autonoomia andmi­sest
ning suurendab kogu maaU-ma
kriitikale ja vastuseisule vaa­tamata
juudi asundusi Jordani
läänekaldal. Begini kangekaelsus
ja põikpäisus on tekitanud lahk-heUsid
isegi ta oma valitsuse rida­des,
kuna valitsuse koosseisust on
protestiks lahkunud välisminister
Moshe Payan ja kaitseminister
Ezer Weizman, kes kinnitavad, et
Begini polütika viib Iisraeli umb­tänavasse,
kust ei ole enam välja­pääsu.
•
Läänekalda tuleviku problejemi-
1 de lahendamise ümber tekkinud
kriis on tekitanud uue ja eriti
akuutse probleemi — vastastikuse
terrori, mis viimasel ajal on võtnud
eriti võUiad mõõtmed. Kui pales­tiina
terroristid hiljuti riindasid
ühte läänekaldale rajatud juudi
asundust ja mõrvasid kuus isikut,
süs organiseerisid juudi äärmusli­kud
organisatsioonid julma terro-riaktsiooni
kolme araabia linnapea
vastu, kellede autodesse paigutati
pommid, mis lõhkesid autode
startimisel. Üks linnapeadest kao­tas
mõlemad jalad ja teine ühe
jala, kuna kolmas pääses õnne­kombel
vigastuseta. Süüdlasi ei
ole seni leitud, kuid kõik tunde­märgid
vUijavad sellele, et terro-riaktsioonide
taga on iisraeli ultra-natsionaUstlikud
organisatsioonid.
Jordani läänekaldale rajatud
asunduste sõjakad elanikud on
moodustanud kaks organisatsiooni,
kellede ülesandeks on terroriseeri­da
araablasi. Üks neist organi­satsioonidest
ön n.n. Kach'i liiku­mine,
mille eesotsas on Ühendrü-kidest
kohale saabunud sõjakas
rabi Men- Kahane. Teine neist or­ganisatsioonidest
kannab nimetust
Gush Emunim ning sellele ees­märgiks
on rajada m.assüiselt üs-raeli
asundusi kogu läänekalda
maaalale. Selle grupi lükmed on
truud sionistid ning nende kinni­tuste
kohaselt koosneb läänekallas
Püblist tuntud Juudamaast ja Sa-maariast,
mis on vanad juutide
maaalad ja mida ei tule kunagi
äraablaistele tagasi anda.
Kuna Iisraeli peaminister Menac-h^
m Begin pn umbes samalaadi
mõttelaadiga mees, ja ei ole val­mis
läänekalda tuleviku planeeri­miseks
kompromissi taotlema ning
palestiinlaste õigusi tunnistama,
süs on ka Egiptuse ja Iisraeli va­helised
läbirääkimised jooksnud
ummikusse ning president Carteri
grandioosne Camp Davidi plaan
kannatab suure verevaesuse all. Ja
Carter omalt poolt ei julge mida­gi
drastüist ette võtta ja Begimle
survet avaldada, sest presidendi­valimised
seisavad ukse ees ning
talle on Ühendriikide jimtide hää­led
mng igakülgne toetus ülimalt
tähtsad. Sest esmajärjekorras tu­leb
alati sUrnäs pidada oma isiklik­ku
karjääri ja alles teises Järje­korras
tulevad arvesse riiklikud ja
üldise tähtsusega
Ühendriikide endine välisminister
Henry' Kissinger on võtnud endale
suured ülesanded ja teinud endale
kohustuseks kogu maaUma prae­gusest
letargilisest olukorrast ära­tada
ning Venemaalt ähvardava
vallutamiskatku peale tähelepanu
juhtida. Asja viibis Kissinger To­rontos,
kust ta pidas avalikus kõnes
vajalikuks alla kriipsutada, et
läänemaailm' jookseb ajaloo sölgi-remii
kui ta oma Jõudusid kokku
(Järg lk. 3)