Vaba eestlane , September 15, 1987

              ;Nr. 68
Balti regatil Tallinn^^^
eestläsiele kõige huvipak-laks
võistlus 470-klassis.
sai parimate saksa purjeta-
[s kindla võidu vendadepaar
la Toomas Tõniste.
oopa meistrivõistlustel lask-
1. mis peeti Lahtis, sai hõbe-
|i tallinlanna Inna Rose, kes
[; naiste spordipüstolist lask-teisele
kohale tulnud N.
naiskonda.
Liidu trekisõidu meistri:
stel Xrõlatskojes tegi Erika
äe juba teise maailmarekor-läbis
500 meetrit lendstar-
9.655 sekundiga. Paigalt-sõidus
samal distantsil
ta, 0.07 sekundiga
a F i l i m o n o v a l e (aeg
Kuid esikoht ajaga
tuli Pirita velotrekil
võistlustel. Ka võitis ta
Suure auhinna" võistlustel
sprindisõidu.
1)
3
V
Erika Salumäe
llliillllilllllllilllilllllilllilllüHlillllllllSIfi
«lendasa kaasas kannab. Kui
ed riistad- talle vajalikud on,
)erid, ta on elektrik. Kilpide
Kuid ükskord ta siiski pääses
. Mõnes riiõttes oli see isegi
ekordselt minu kord peldikut
dusele pääsesin õhtusest
olemise ajal on elu tõesti
Öösiti saab magada, muidugi
lattunud. Kuid päeval peab en-
:-MlNE
,1 minna.. midagi peab ette võt-p.
iõte, et mis oleks kui üritaks
olllootus. võimatu. Kuid see.
eval ega öösel. Kaalun kõiki,
mine endasa kaasa võib tuua.
t-\h, nii või teisiti ei saaks sinna
dasi põdeda, mis siis tervisest
ust peab jalga laskma. Selline
a mis siis saab kui piiri peal
mait kaksteist aastat. See kaks
s veel kaksteist aastat.
u või surma peale. Kindel, et
|avad, küll automaadi valangust
a vene sõjavägi võib samuti
ätte .saada. Arutan "öösiti
:skõik, saagu mis saab, peab
es ei proovi, sellel kindlasti ei
;id:.üritan. Nüüd on veel paar
raske hakkama i>aada. Peetriga
^ on vaja samuti hankida ega
iga kaugele ei jõua.
aanist. Arvab, et ma olen segi
tt mulon siiski tõsi taga. Mõtleb
alju sõpru jääb: Eestisse maha.
mõelda. Ei tea, kas Rakvere,
vist mõtet, ta on suhteliselt hea
1 viitsiks riskida. Jakahekesion
kunsf muusika
sügishooaja alguses
Vastupidi eeln^iste aastate kir­jandusliku
sügishooaja algusele
on tänavuee uute teoste arv
üllatavalt rohkel Suvel-varasü-gisel
on ilmunud seni Ilmar
Külveti romaan ,,Suupill ja
sada trummi", Bernard Kangro
kirjanduslike esseede ja artiklite
kogu „Häitsmemehi ja pärli­püüdjaid
II-S Valev Uibopuu
mõtteraamat kjrjanduse, keele
Ja kultuuri vallast Ajavoolu
võrendikest". Rootsis on ilmu­nud
juba Arvo Mägi uus ro­maan
„K61m koda". Kõik need
raamatud on ilmunud Eesti Kir­janike
Kooperatiivi kirjastusel.
Selline küllus kummutab kõik
lood meie vaimsest väsimusest,
loojate ja lugejate puudusest.
Tegelikult võib ilmumas olevate
raamatute' arv olla veelgi
suurem, ka .Välis-Eesti & EMP
teatas kevadel uute raamatute
kirjasbskavas olemisest. Nende
kõrval on alati üksikuid autori-kirjastusi,
mis enne raamatu il­mumist
sellest palju ei räägi.
Sel kirjanduslikul iõikusaastal
on oma sõnum vähenevale luge­jaskonnale:
näidata sama elavat
huvi vastuvõtjana; tegelikult ei
saa püsivalt jätkuvat kirjandust
luua ilhia loojate-kirjastajate-lugejate
koostööta.
Kirjandust on nimetatud
vaimseks leivaks; mis tähendab
Bgapäevast. tarbimist-, toiduna.
Samane tähendus peaks igal
uuel raamatul olema peopäeva
roana, kuna nende ilmumine on
ikka küllaltki i harv. Meil
öeldakse raamatuist eemalejää­mise,
ponjenclusena, et ramhd oiu
Juba „vaimset leiba" täis»
Millal on köögariiulid leiba täis
ja saaks sama põhjust nimeta­da?
Kas poleks - mõeldav, et
raamatuidki ostetakse lugemi­seks
ühekordse „vaimutoidu­na"
ja need kingitakse või an­netatakse
edasi .neile, kel pole
võimalik vajalikku vaimutoitu
osta?
Raamaturiiulid raamatutega
on iga eesti kodu kultuurse ise­loomu
näitaja; neid on aastate
jooksul korduvalt laiendatud,
aga ikka on pagulasaeg jätku­nud
ja uusi raamatuid lisan­dunud,
kuni tõesti tekib tunne,
et maja on ,,vaimutoituV'
külluseni täis. Kas siis ka isu on
sellega täis? Huvi ei saa lõppeda
kui tuum on täis, aga ikka il­mub
uusi ja huvitavaid eesti
kultuurielu rikastavaid teoseid.
Kes võiks jääda eemale sellest
viljastavast tegevusest ja kõr­valtvaatajana
leida enesele ja
teistele vabandamiseks põhjus!
täisriiulist rääkides. Eesti
raamatuid ei kirjutata riiuleile,
vaid kirjandushuvilistele nende
elu rikastamiseks, nende vaim­selt
toitmiseks.
Need mõtted tekivad tänavuse
kirj andusüku s ügishooaj a
alguses, kus peagu samaaegselt
ilmunud uued väärtteosed on
tähelepanu äratanud. Oleks
väga suur kahju kui need
riiulite puudusel ei pääseks eesti
lugejate kodudesse vajaliku
HO
Järgneb
Heidame pilg
peeglisse IV
ühes varasemas artiklis vaatasi­me
eesti keele,püsimise küsimust,
<us peamiselt ^ oii vaatluse a!l
vanemate| poolt llastele eesti keele
õpetamise ja rääkimise pidev
nõudmine. Kiliiüga vanemate kee-letase
langeb, kuna nende omava-leliseks
keeleks on inglise keel,
siis pole ime. et vanemate võime
oma lastele korralikku eesti keelt
õpetada, langeb samuti.
Parimaks vahendiks keele õppi­misel
(peale rääkimise) õn süste­maatiline
keele lugemine. Selle-kaudli
tutvutakse õige lauseehitu­sega,
õige käänamise ja pöörami­sega.
Sellekaudu areneb keele
tunnetus ja keelemeel, rääkimata
sõnavarast, mida on vaja sisuka
vestluse käimasihoidmiseks. Selje
puudus on peamiseks takistuseks
eesti keele rääkimisel. Puudulik
sõnatagavara- takistab abstraktsete
mõistete arutelu, mistõttu on liht­sam
seda ingl ise keeles teha, kuna
vastava eestikeelse sõnatagavara
omandamine nõuab palju tööd.
On omamoodi iroonia, kui mõt­leme
sellele, et meie vanavane­mad
ja vanemad, need, kes siia
Kanadasse 35-40 aasta ccsi asu­sid,
valdasid vähemalt kahte, pal­judel
juhtudel rohkemaidki keeli
nii sõnas kui ka kirjas, sai nai aja
aga mitmetele siin-võrsunutele ja
võrsuvatele käib teise keele —
eesti keelae — õpetamine ja õppi­mine
üle jõu. Euroopas peetakse
ikkagi veel rohkem kui ühe keele
rääkimist haritud inimese tunnus­märgiks.
Mida siis lugeda? Esmajoones
tulevad mõttesse meie ajalehed.
Tihtikuuldud väited, et uudised
ajalehtedes on van .d, mis neid
ikka lugeda, peavad paika vaid
piiratud ulatuses. Nagu teame,
sisaldavad ajalehed uudiseid meie
ühiskondlikust tegevusest ja eesti
kultuurist ning juhtkirjad
vaatlevad m a ai 1 ma sü n dm u s i
hoopiski teisest ja realistlikumast
vaatevinklist kui siinsed teabeva-hendid.
Nende vaatevinklitega
tutvumine ei tee kellelegi halba,
olgu me siis nendega päri või
mitte.
Ajakirjade lugemine on samuti
teretulnud, kuid väga eelistatav on
eesti kirjanduse lugemine, kuna
kirjanike tööd ei pääse trükki, kui
nende keel esmajärguline ei ole.
Meil on nii eesti klassikat Tamm­saare,
Vilde, Mälgu ja Gailiti
näol, kui ka välis-eesti laiahaarde­list
uusloomingut ja häid tõlketeo­seid
lugemishuvil istele pakkuda.
Meie ilukirjandus on aga vaes­lapse
osas selle tõttu, et paljudes
eesti kodudes puuduvad eesti raa­matud,
või leiduvad ainult mõned
üksikud teosed. Meil on raha pal­juks
muuks mittervajalikuks,
kuid raha meie kultuuripärandi
jätkamiseks ilukirjanduse näol ei
ole. Muidugi, kui eesti kodust on
kadunud eesti meel, siis puudub
ka vajadus eestikeelsete raamatute
järele.
Kahjuks selle ükskõiksuse lõpp-lagajärg
võib olla see, et paari­kümne
aasta pärast on ainuke kät­tesaadav
eestikeelne kirjasõna
perekoEEaohtiB SeedrioraL
Sepp.
Esimevad Aino Tera
Foto: A. Woode
oma
Hiljuti registreeriti Tallinna Täitevkomitee juures • Eesti
kirjanike kooperatiiv J millele nimeks a n t i „ K u p a r '^
Lähemalt uue kirjastuse iseloomust ja eesmärgist kõneles
esimelieks valitud Heino Kiik, 5,Tondiöömaja'' (1970),Arve
Jomm*' (1971—82), „Mind armastab jaapanlanna'*-(1987) Jt.
,,Kuprasse'V kuulevad kir­janikud
tegelevad vabal ajal
raamatute kirjastamisega, samaga
millega tegelevad riiklikud kir­jastused;
kuid mõned põhimõtted
olevat siiski erinevad.
Koopei^atiivi asutajaliikmeid on
seitse: Teet Kallas, Heino Kiik,
Jaan Kross, Hans Luik, Mats
Traat, Arvo Valton ja Enn
Vetemaa. Pärast asutamiskoosole­kut
on saadud veel liikmeks
astumise sooviavaldusi: Mati Unt,
Mihkel Mutt, Paul-Eerik Rummo
ja Raimond Kaugver.
Kooperatiivi esimees on Heino
Kiik, aseesimees Enn Vetemaa ja
revident Mats Traat, peatoimetaja
ülesandeis Jaan Kross. Raamatu­pidaja,
peakunstnik, talituse
direktor ja jurist võetakse
ametisse lepingu alusel
jastpoolt kooperatiivi.
Nimi v^Kupar" valiti sel
rast, et see nimi on tavakeeles
väga vähe kasutatav. Lina vili on
kupar . K a kooperati i v loodab oma
tegevusele anda huvitava sisu.
Loodetakse et see kujuneb rahva
suus uueks mõisteks. Kupar on
kooperatiiv ja seemned seal sees,
selletõttu on kooperatiivi liikmed
kogunenud ühte kuprasse, on
kupra poisid".
,,Kupra*' rajamine oli üks
selliseid juhte, kus kirjanikud i l ­ma
riigimeeste entusiasmi nõudva
sekkumiseta poleks toime.tulnud.
Asutajaid polevat võlunud niivõrd
raamatute kirjastamine ise kui
kultuurilooline fakt laiemas mõt­tes,
sündmus Eesti kirjanduselu
struktuuris.
Pä r.i s ai g u 1 k i rj a s t a t a k s e
liikmete raamatuid, kuid koopera­tiivi
põhikiri lubab välja anda ka
teisi autoreid. Kõik olenevat trük-kimisvõimaluste
saamisest. Esi­meseks
raamatuks on valitud Teet
Kallase romaan ,,Niguliste"\
Kooperatiivid oi] osa uutmisest,
millise vormiga tahetakse laialda­se
lubamusega elavaks muuta mit­mesuguste
rahvatarbekaupade
tootmist, j a sinna arvestatakse ka
raamatud. Kooperatiivi, liikmed
teevad ühistööd peamiselt oma
vabast ajast, nende töökoht bn
teisal või nad on pensionil. Nii
tulevat nende toodang riigile nagu
pealekauba. Kooperatiiv olevat ka
teiste ettevõtetega võrreldes ise­juhtimise
ideaalile palju lähemal.
See olevat täismeestele ja -naistele
ilusaks mängumaaks eneseteostu­se
vallas. See andvat võimaluse
entusiasmi idanemiseks. Just en­tusiasmi
põud ja tuimus dn
viimaste aastakümnete üks masen­davaid
nähtusi. Ka; saavat riik
kooperatiivilt tulumaksu esmalt
kogu tulu pealt ja seejärel teist­kordselt
sel lest tui ust v äi -
jamakstava palga pealt seletas H .
Kiik.
Kinkige sünnipäevaks
VABA EESTLANE" DO
B><HnE»<i<xi»<)<ti&o4ai>4><ii2><*<in>i><iss>o<3ii>iia»ii«B»(><sn>(t<ii
see, mis kodu-Eestist tuleb ja seal
on palju, mis sisaldab valeinfor­matsiooni
ja kommunistlikku
pahna. Välis-Eesti kirjasõna
kadumisega avame ukse
Nõukogude Vene propagandarün-nakule.
Meie võime seda pidurda­da,
kui igaüks meist veidi eesti
kirjasõna püsimisele majandusli­kult
kaasa aitab. See ei maksa pal­ju
kui peale eesti ajalehe tellida
välis-Eesti kultuuriajakirju. Eesti
Kirjanike Kooperatiivi raamatuid
ja muid väärtteoseid, mis aegajalt
ilmuvad.
Kas teen mina oma osa ja kui
mina kaon, kas teevad minu järel­tulijad
seda edasi?
Eesti noorte ajakirja , ,Tule-hoidja'*
tänavused esimesed
numbrid jõudsid lähestikku siinse­le
mandrile. Esimene number pn
j u ube 1 i n ä 01 i se kä a n e p i i d i g a,
kandes rahvusvärvides juubeliaas^
ta embleemi .Juubelikirjutis H75
aastat eesti skautlust" ön Egbert
Rungelt kõrvuti asetatud suur­laagrite
loeteluga ja eesti skautlu­se
50. aasta juubelitrükistega.
Juubeli puhul väärib esiletõstmist:
, ,Gaidliku ja skautliku rahvusliku
noortetöö" manifest. :
Eelmisel aastal 40-äastaseks,
saanud'Tulehoidjale" on tervi-tusluuletused
kirjutanud A.Vjtir-laid
ja Saima Varangu; A . Taulilt
on vaimulik kirjutis ,,Lukus uks-^
ed". Edasi vaadeldakse tänapäeva
moodsat skautlust Rootsis korral­datud
esmaabilaagris. A . Liiv jät­kab
noodiöpetust noortele, laulu--
nurgas oh L . Kooritsa„Meie sini-must-
valge lipp" ja nimeta autori
Kevadega kaasa". On avaldatud
soomlasest turisti jutustus Tal­linna
tollis".
Ülejäänud artiklid ja kirjutised
on seotud skautliku tegevusega,
ESTO'88 Melbourne teated', jai^-
boree 1987/88 Sydneys, ,,yikihg
vehture-' Göteborgis, Soome
gaidid-skaudid ,,Metsapöue
laagris", Kanadas, USA's ja
Rootsis asuvate rühmade
tegevüskroonikat, nalju, noorte
,,Meienuric"^õnnitlusi sünnipäe­valastele
ja uuele ÜSA toimetaja­le.
Pärakaanel üleskutse ühisrei-siga
EŠTO-le Austraaliasse mine-
• kuks.-
. Teises numbris Endel jä Allee.
Rubergi rahvuslik manifest",
A. Põldmäe ,,Lõkketuli"; L A .
, ,Eesti keel Lindsaare jutus-,
tus,,Kandlega külateel", Aksella
H. Lutsu lugu ,,Mu sõber
Tucano", koos selle linnu eriliike
kirjeldavate fotodega. Diskus-siõoniprobleeme
õhutav Eestla­ne
" v E . A . ,,Eesti skautluse 75.
a. tähistamine Kanadas". Noodi-õpetuse
järg ja naiskodukaitsele
pühendatud laulu noot. Õpetlik
,,Mürgiseid lilli ja marju' -,
Tavakohaselt skautlike noorte
tegevusest Kanadas, Rootsis, ja
USA's, noortekülg, mitmesugu­seid
lühemaid kirjutisis
Mõlemas numbris on väga suur
osatähtsus fotodel, mis ajakirja­numbrid
eriti elavaks muudab.
•• H.
Põhikirja koostamisel oli ette
nähtud kooperatiivi suletud ringist
V äi j asu und u v a , humani st 1 i k u
abistamiskapitali loomine, mis
nimetati kirjanduselu fondiks.
Sinna suunatakse raha loomingu­liste
aastastipendiumite maksmi­seks,
ühekordsete loominguliste
toetuste andmiseks, seminaride
organiseerimiseks, kirjanduse
propageerimiseks, ekskursiooni­deks
ja teisteks vajalikeks
üritusteks. Kõik oleneb kuivõrd
, ,Kupra*' majandustegevus edu­kaks
osutub. Fondi võetakse vastu
ka annetusi.
Kooperatiivi liikmed loodavad,
et tehniliste võimalustele (trük­kimine)
löövad kaasa ka ameti­mehed,
kes kannavad endas kir­jandusellu
sekkumise entusiasmi.
Kirjandus on üldrahvalik väärt-vara,
ju ikka sel rahval veel leidub
poegi.