1987-09-15-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4: VABA EESTLANE teisipäeval, 15. septembril 1987 - Tuesday, September 15, 1987 Nr; 68
Kui Leiinuväepoisid (Ja -tüdrukud) vanu kohti vaatamas käisid o « «
Inglismaalt alanud ühise bussireisiga sõitis umbes 50-päineturistidekari, kes end
Lennuväepoisteks (ja 4iidrukuteks)nimetasidv ringreisile Euroopasse, Vahete-^^
laihkus osa-bussiseltskonnast, kas üksikult või paarikaupa^ nii et Põhja-Saksamaale
jõudes oli nende arv juba veidi kokku sulanud. Pärast Uklei-ääres kaunist sulas see
veelgij sest jõuk bimssituriste muutus rongituristidks ja sõitis edasi Skandinaaviassec
Jõudsime Uklei äärde ühel
augustikuu päikesepaistelisel päeval.
Kõik näis teisiti. Sõitsime
Eutini linnakesest Sielbecker
Landstrasse't mööda järvede
poolfe (Eutinersee, Kellersee),
mille hulgas ka Uklei järv pidi
asuma. Kuid teed läksid mitmesse
harusse ning pidime teel kinni
pidama ja küsima, kus asub see
hotelliks muudetud metsavahima-ja,
kus meil lõunaeine oli tellitud?
Lõpuks siiski leidsime ,,Forst-haus'i''
üles ja parkisime bussi
ära. Osa turiste sammus kohe
metsaradakesi mööda järve suunas,
kuid need kutsuti tagasi —
lõuna oli peaaegu valmis. Tänu
Inglismaa ,,poiste''ettenägelikkusele
ja sakslaste organiseerimisvõimele
jooksis kõik nagu
nööri mööda — afnult õllekruuside
täitmine läks väga pikaks, sest
Saksamaal on selline komme, et
tahetakse .iShoppenile" vahukü-barat
peale ehitada. Ning selleks
peab õllekruus tükk aega kraani
all tilkuma. Aga kui ta lõpuks
kätte saad, siis on kesvamärjukesel
kõrge vahune kroon peal.
-Niisiis asusime valgete linadega
kaetud laudade äärde ja tellisjme
— oli valida kas ,,Schweine-rücken"
(seaselja-praad) või
mitut sorti lihalõigud (,,Jäger-schnitzel"
näis väga populaarne)
keedukartulite. ja kapsastega.
,,Und noch Bier dazu!" (Ja õlut
juurde— ehk veini, kes soovis ja
rahakott kannatas).
Arutati, 6t kes oleks võinud
sellisest sööma-ajast unistada, kui
nelikümmend aastat tagasi siin
järve-äärsetes oksa-onnides vih-maseid
suvepäevi veedeti ja
tigudest-hapuoblikatest suppi
keedeti. i
Ei olnud mahti sööma-ajal õieti
hea maitsta lasta ega kohvi-kooki
ära oodata — taheti vanu onniase-ymeid
ja telgipaiku takseerima
minna. Ning varsti olidki salgakesed
endisi sõjavange järveäärsetel
teedel kõva eestikeelse
jutu saatel, et just siin jah oli meie
kompanii köök, ja sealtpoolt läks
radaiüles mäkke, mida taevaredeliks
^nimetati . . . Kui vihma
sadas, ^iis võisid püksipõhja peal
alla järve libiseda, kui õigel ajal
puutpvpst kinni ei saanud . . ."
Suuremad puud ohd enamasti
maha võetud — ainult mõned
üksikud olid veel järve ääres alles.
Mäekülg oli tihedalt võsaga üle
kasvanud ja ainlt mõned viitsisid
seda mööda üles ronida, et oma
vanu laagriasemeid otsida. Rada
käis ümber järve, aga sellel oli
üksikuid jalutajaid ja isegi
jõukude kaupa, ,tervisejooksjaid"
— kaugel järveotsas asus mingi
noortelaager ja sealt tulid poisid
sporti tegema. Need nägid umbes
sama vanad välja kui me siis, kui
siin kunagi elasime — nii 17—18
eluaasta ümber.
Alguses taheti ümber järve jalutada,
aga kui välja tuli, et teises
järveotsas asuvad suvilad ja noor-telaagrid,
muudeti meelt, kes
tahab teiste roosiaeda trampima
minna? Jalad kippusid juba ära
väsima ka, eriti nendel,kes mäkke
ronisid.
Siiski v õ e t i , , vanade aegade
mälestuseks'' korraks riv i sse —
laulugi tehti. Aga taktsamm tuli
väga viletsalt välja ning laul läks
selle tõttu ka segamini: Ei, kitarri
saatel lõkketule ääres kõõrutami-ne
pole nii väsitav kui metsavahel
marssimine ja kõigest kõrist
rivilaulu põrutamine— ,,sõdurei
pea ilusti laulma, ta peab valjusti
laulma — " nagu meile tookord
õpetati.
Võeti mõned pildid ja siis siir-duti
,;Metsavahi-majakese" poole
tagasi. See kuulus koht, kus kord
meie Peastaap asus ja kus ka
näitusi peeti, on nüüd kaunis
mahukaks kõrtsiks-kohvikuks
muutunud, kuhu kohalikud (ja
kindlasti ka kaugemalt) suvitajad
tulevad oma pealelõuna-kohvi
limpsima jk ilusat loodust
nautima. Võtsime ka kohad vabas
looduses asuvate kohvilaudade
taga sisse ning tellisime suure
zhestiga — ,,eine ganže Kanne,
bitte schön" tooge juba terve
kannuga. Ning toodigi, kas teed,
kohvi või õlut. Jälle võeti pilte
ning läks isegi kohalike kohvitan-tadega
jutlemiseks lahti.
„Kust härrad (ja prouad) pärit
on? Ah Austraaliast, Kanadast,
Kaliforniast . . . kuidas see
juhtub, et sel 1 ine suur segaselts-kond
tuleb meie ilusat, aga
enamasti nagu ^ unarusse vajunud
metsakuurorti külastama? Ah et te
olite siin kunagi sõjavangidena —
ja-jaa, sõda, see on ju kole . . .
t, et meie poi^
s i in teiega hästi ümber
käisid . . . " Võttis veidi aega,
enne kui meiepoolsed jutlejad aru
said, mida tantad mõtlesid —
muidugi, nad pidasid meid endisteks
Lääneliitlaste sõjavangideks,
keda ,,nende poisid"
traataias pidasid. Mõned tahtsid
õiendama hakata, et pidage nüüd
kinni, me olime hoopis teie
poolel, aga teised tonksasid neid
jalaga laua alt — mis sa õiendad,
ükskõik kumb pool meid vangis
pidas. Peale selle, tantadel on ehk
õiguski, ega me Suursaksamaa
eest sõdinud. Ning need, kes meid
siin Uklei kandis valvasid, olidki
endised saksa ,,välijäägrid" —
sest siin maksis tookord Saksa sõjaväe
kord edasi. Inglastele olime
me ,,interneeritud Wehrmachti
liikmed •' ja nemad meid valvama
ei hakanud — las' sakslased valvavad
ise. Ning need tegidki seda,
ikka ausalt ja truult nagu'saklane
ikka ausalt ja truult nagu sakslane
annab. Inglise sõjavangideks
muutusid meie poisid alles siis,
kui nad Belgiasse traataeda saadeti.
Aga sellest hiljem.
Ilm kippus peale lõunat pilve
minema ja meil oli veel tarvis
öökorterit otsida. Lübeckis olevat
meile hotellikohad õhtuks kinni
mis siis muud kui et
Uklei 42 aastat tagasi — roogudest tehtud onnid mäeküljel
Nii elasid 3000 eesti sõdurit ühe terve märja ^seveo
tuleb teele asuda. Mõmed tahtsid
küll veel Eutinis kinni pidada ja
seal surnuaial käia, kus nii
mõnedki vanad kamraadid
maetud, kuid keegi ei teadnud
surnuaia asukohta ja bussijuht
kiirustas — jääme hiljaks, toad
antakse ära . . . Võetigi siis
viimased pildid ja ronisim^e oma
Noa-laeva pardale tagasi; Ma ei
tea, mis muljed inglismaa poiste
naistel jäid, kes kindlasti hästi aru:
ei saanud, milleks see palverännak
siia hämara metsa alla, kus
kunagi näljas oldi ja vangipõlves
vireleti . . .Aga endistel vangidel
paistis päris hea meel olevat.
Tagasi küll sellisesse olukorda ei
tahaks, aga siiski, oli ka ilusaid
aegu . . . Eriti meeles on kam-raadlikkus—
elati küll pead-jalad
koos ja sõjaväe korra järgi, kuid
sõber aitas sõpra ja ilmselt oli side
nii kõva, et praegugi veel kokku
tullakse ja vanu asju meelde tuletatakse,
nelikümmend aastat hiljem.
Sõitsimegi varsti Lübecki poole
minema, läbi võrdlemisi kena ja
maalilise, ,,läikimalöödud" (mui-/
dugi turistide tarvis) Eütini linna.
Siit läksid minusugused ärahüppa-jad
kunagi rongiga Lübeckisse,
kus meid lahkelt kohalikesse
põgenikelaagritesse vastu võeti.
Kuid suurem osa ,,mdt poisse^'
— vist üle kuuesaja — pidid inglaste
sunnil veel ühe pika ja külma
talve Belgias kannatama. : ^
Eksisime veidi ära ka — Lübecki
asemel jõudsime Travemündes-se,
mis on ju õieti lüübeklaste sadam.
Trave jõgi jookseb sellest
vanast Hansalinnast läbi ja suubub
Läänemerre .Siinsamas lähedal on
ka Idatsooni piir — kui ette ei
vaata, võid kogemata üle
sõita . . . See oli siiski vanasti,
kohe peale sõda, kui seda juhtuda
võis, Nüüd on piirid, vähemalt ida
poolt, mitmekordsete traataedade-
•ga kaitstud.-Ei sealt kogemata üle
Uklei järveäärset parki läbival jalutusteeL Esiplaanilivasakult
Leo Keerberg Kaliforniast, tema taga (vist) Ilmar Jõgi
Lõuna-Ontäriost, siis Sarapik Baltimorest, Uno Roose Toron-tostj
Villi Mandra Scarborough'st, Kalju Jõgi Torontost,
Rõõmus Londonist (Inglismaal), Villu Lepsaar Kaliforniast,
Erich Priim Bradfordist (Inglismaal)c; Foto: VE
saa..
Mitmed kippusid uniseks jääma
— eile oli Hamburgis ringi rännatud
ja ka sel kuulsal Reeper-bahn'il
käidud, täna sai lõuna
aegu kõvasti süüa, nüüd kisub
silma looja . . .. Aga kui Lübecki
tornide vahele jõudsime, oH igaüks
jälle ärkvel. See linn, sõja
aegu tublisti pommitada saanud,
oli jälle üles ehitatud ja nägi väga
maaliline välja,- oma teravate tornide,
müüride ja munakivisillutisega
tänavatega. Kui Hamburg
sõja aegu maatasa tehti, siis
Lübeck sai ka oma jao — näed,
siin sai ju peale sõda kooliski käidud,
need tänavad ja alleed on
kõik tuttavad, kui. bussi ära
pargime siis läheme linna
vaatam.a,;näed seal on see Trave
ja selle kanalid, ning seal on üks
kitsas ja keeruline tänav mille
nimi on Winkelgasse, ei tea kas
see ikka veel meremeestele (ja ka
teistele meestele) tavaliseks
külastuskohaks kõlbab . . .
Hotel Jensenis Obertravel, just
Holstentori tornide juures, olidki
meile hotellikohad reserveeritud.
lOQIIDIieBliBIIIIIIIQSIIIISIiaaiDMililiilllllllllillllligSlllBIOI
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL
suures valikus.
Helistage ette 225-5595 '
390 Princess Ave., Willowdale
iQiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimisiiiiiitiimiiiiiiiiiiiiiiBiiooa
Muidugi kolmandal-neljandal
korral ja ilma vannitoata, aga
.kenad ja puhtad, valged linad
voodis j a kõik.: Ning siitsamast
kõrvalt keldrikorralt sai imehead
suitsukala, neela või keel ära , . .
Muidugi need, kes lõuna aegu
liiga palju ei söönud.
Varsti ,,vajutigi linna peal^".
Mitmed käisid Schwartauer Alleel
oma endist koolimaja vaatamas.
Ka Meeseni kasarmute juures
käidi. Arnimsruh laagri kohal on
. nüüd hobuste-võiduajamise ,,hipodroom",
aga hotell Arnimsruh
on alles ja serveerib õlut . . .
,,Poola Klubi", kus kunagi tantsimas
käidi, on nüüd ,,Hanseaten-
Klub" ja seal võib edasi tantsida,
aga teistsuguse orkestri'järgi ja
teise raha eest.
Õhtu lõppes Raekeldris, kus
kohalikku ,,Edelpilsi" serveeriti
ja ka vorstikesi-hapukapsaid anti,
kui keegi nende vastu veel" huv i
tundis. Aga suurem osa turiste —
eriti meie daamid — olid väsinud,
sest homme pidi sõit edasi
minema Taani poole^ kus osa reisiseltskonda
pidi lahkuma ja Rootsi
edasi sõitma. Paljudes kenades
kohtades jäi käimata ja palju vanu
lokaale nägemata — päevas on
liiga vähe tunde ja liha on nõder.
Ning homme on ka päev.
(Järgneb)
HILLSIDE BAKERY:-
and Delicatessen
2851 LawrenceAve. E.., 261-2238
(Hillside Plaza, Brimley nurgal)
Omanik y^fceSaannen
Värsked saadused iga päev
Kõik delikatessid saafe meiif
Äri avatud: teisip., kolmap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7, 9—4.
Esmasp. suletud.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
.Ont.MlS4L9
ja rentimine
Tel. 2^1-5054, kodus 423^5716
Nr. 68
NLKP loob
Hirmud läinud, hirmud
Sõnad UUTMINE ja ^^P
esialgset värskust minetama. Jä|
et nende taga on vaid pelk meel
Tõsi, isevalitseja Mihhail kihutab
ringi ja kõneleb ikka jätkuvalt
meeleolust (Prahas, 10.04.87.
,,. . . Kui töölistel on hea meeleolu,
siis on ka riigis kõik
hästi . . . " ja komsomoli kongressil
Moskvas „. ;. . Teie
meeleolu kandub üle ka
meile . . .") ning anub paari ar-muaastai
(Moskvas, 16.04.87. '
,,. . . Me peame vastu pidama
veel kaks-kolm kõige raskemat
aastat . ..'*). Mis saab nende
aastate järel?
Okupeeritud Eesti teatritegela-'
ne Jaak Allik (fotol keskel) tunneb
juba ette hirmu. Ta näeb, et
alustatud reformid on taas
suubumas sotsialistikule • irn-peeriumile
iseloomulikku isiku-cultuse
rappa. Ajakirjas
VIKERKAAR (nr. 3 1987.) kirjutab
Allik:
,,. . . taasärkayast kiidulaulude
laulmisest parteijuhile . .
,, . . . elu õnnelikemaist hetke-tesfV,
mida . . ^toonud kohtumine
peasekretäriga . , .v^ ja et
,,. . . nii ei kõnele mitte ametnikud,"
vaid , meie intelligentsi
suurvaimud". 'Ettenägelik Allik
0AKVILLE (Sun) - Kanada
spordiminister Otto Jelinek protestis
Toronto Sun'\repotterUe|
George Gross'üeJ etteabeteenisA
tuse liikmed olevat tema sõnu j
Moskvas valesti tsiteerinud.
Oma hiljutisel külaskäigul
Moskvasse olevat ta, ajakirjanike
kohaselt, avaldanudl
rahulolu Gorbatshovi „glasnos-ti''-
poliitikaga. Jelinek, kes oh
pärit Tshehhoslovakkiast ja õli
endine Kanada uisutamises
tshempion, kinnitas et tema sõnad
kehtisid ainult läbirääkimiste
kohta N. Liidu spordiministri
Marat GramovMga.
,,Glasnosti kohta ütlesin ma, et|
elame näeme, V' rõhutas tj
Grossile. See tähendab — tulel
ära oodata, kas N. Liit oma piirid
avab, kas lubatakse Ida-Eui
roopa rahvastele enesemääraj
mise-õigusi ja kas hakataks<
neis maades inimõigusi austaj
ma. Kui need muudatused asej
ei leia, kinnitas Jelinek, oi
, ,glasnost*' ainult tühi loba.
iDoiiiiiiiiiiiiiigiiiniiiiiiiiiiiiiiDiiiiiiiiiiiiiiiHiiiii^
Vajatakse naissoost
MAJAABILIST
oma kodust käies 5
nädalas või soovikorral ka või]
maius seal elamiseks. Tasu kok|
kuleppel. Hei. p.kella 6 õ.,
? tel. 222-8893
9S8iiaBisiiiiiniiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9iiiiiiiiiii|
iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiniiin
Parkway BakerH tooteid
saadava! järgmistes äride
Broadview Delicatessen, Vikir
Foods & Imports, The Finnij
Place, Nordic Distributinj
Main Meats.
Parkway Bakery
127 Manville Rd. Unit 14
Scarborough - Tel. 751-0061
iiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiitiiniH^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 15, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870915 |
Description
| Title | 1987-09-15-04 |
| OCR text | Lk. 4: VABA EESTLANE teisipäeval, 15. septembril 1987 - Tuesday, September 15, 1987 Nr; 68 Kui Leiinuväepoisid (Ja -tüdrukud) vanu kohti vaatamas käisid o « « Inglismaalt alanud ühise bussireisiga sõitis umbes 50-päineturistidekari, kes end Lennuväepoisteks (ja 4iidrukuteks)nimetasidv ringreisile Euroopasse, Vahete-^^ laihkus osa-bussiseltskonnast, kas üksikult või paarikaupa^ nii et Põhja-Saksamaale jõudes oli nende arv juba veidi kokku sulanud. Pärast Uklei-ääres kaunist sulas see veelgij sest jõuk bimssituriste muutus rongituristidks ja sõitis edasi Skandinaaviassec Jõudsime Uklei äärde ühel augustikuu päikesepaistelisel päeval. Kõik näis teisiti. Sõitsime Eutini linnakesest Sielbecker Landstrasse't mööda järvede poolfe (Eutinersee, Kellersee), mille hulgas ka Uklei järv pidi asuma. Kuid teed läksid mitmesse harusse ning pidime teel kinni pidama ja küsima, kus asub see hotelliks muudetud metsavahima-ja, kus meil lõunaeine oli tellitud? Lõpuks siiski leidsime ,,Forst-haus'i'' üles ja parkisime bussi ära. Osa turiste sammus kohe metsaradakesi mööda järve suunas, kuid need kutsuti tagasi — lõuna oli peaaegu valmis. Tänu Inglismaa ,,poiste''ettenägelikkusele ja sakslaste organiseerimisvõimele jooksis kõik nagu nööri mööda — afnult õllekruuside täitmine läks väga pikaks, sest Saksamaal on selline komme, et tahetakse .iShoppenile" vahukü-barat peale ehitada. Ning selleks peab õllekruus tükk aega kraani all tilkuma. Aga kui ta lõpuks kätte saad, siis on kesvamärjukesel kõrge vahune kroon peal. -Niisiis asusime valgete linadega kaetud laudade äärde ja tellisjme — oli valida kas ,,Schweine-rücken" (seaselja-praad) või mitut sorti lihalõigud (,,Jäger-schnitzel" näis väga populaarne) keedukartulite. ja kapsastega. ,,Und noch Bier dazu!" (Ja õlut juurde— ehk veini, kes soovis ja rahakott kannatas). Arutati, 6t kes oleks võinud sellisest sööma-ajast unistada, kui nelikümmend aastat tagasi siin järve-äärsetes oksa-onnides vih-maseid suvepäevi veedeti ja tigudest-hapuoblikatest suppi keedeti. i Ei olnud mahti sööma-ajal õieti hea maitsta lasta ega kohvi-kooki ära oodata — taheti vanu onniase-ymeid ja telgipaiku takseerima minna. Ning varsti olidki salgakesed endisi sõjavange järveäärsetel teedel kõva eestikeelse jutu saatel, et just siin jah oli meie kompanii köök, ja sealtpoolt läks radaiüles mäkke, mida taevaredeliks ^nimetati . . . Kui vihma sadas, ^iis võisid püksipõhja peal alla järve libiseda, kui õigel ajal puutpvpst kinni ei saanud . . ." Suuremad puud ohd enamasti maha võetud — ainult mõned üksikud olid veel järve ääres alles. Mäekülg oli tihedalt võsaga üle kasvanud ja ainlt mõned viitsisid seda mööda üles ronida, et oma vanu laagriasemeid otsida. Rada käis ümber järve, aga sellel oli üksikuid jalutajaid ja isegi jõukude kaupa, ,tervisejooksjaid" — kaugel järveotsas asus mingi noortelaager ja sealt tulid poisid sporti tegema. Need nägid umbes sama vanad välja kui me siis, kui siin kunagi elasime — nii 17—18 eluaasta ümber. Alguses taheti ümber järve jalutada, aga kui välja tuli, et teises järveotsas asuvad suvilad ja noor-telaagrid, muudeti meelt, kes tahab teiste roosiaeda trampima minna? Jalad kippusid juba ära väsima ka, eriti nendel,kes mäkke ronisid. Siiski v õ e t i , , vanade aegade mälestuseks'' korraks riv i sse — laulugi tehti. Aga taktsamm tuli väga viletsalt välja ning laul läks selle tõttu ka segamini: Ei, kitarri saatel lõkketule ääres kõõrutami-ne pole nii väsitav kui metsavahel marssimine ja kõigest kõrist rivilaulu põrutamine— ,,sõdurei pea ilusti laulma, ta peab valjusti laulma — " nagu meile tookord õpetati. Võeti mõned pildid ja siis siir-duti ,;Metsavahi-majakese" poole tagasi. See kuulus koht, kus kord meie Peastaap asus ja kus ka näitusi peeti, on nüüd kaunis mahukaks kõrtsiks-kohvikuks muutunud, kuhu kohalikud (ja kindlasti ka kaugemalt) suvitajad tulevad oma pealelõuna-kohvi limpsima jk ilusat loodust nautima. Võtsime ka kohad vabas looduses asuvate kohvilaudade taga sisse ning tellisime suure zhestiga — ,,eine ganže Kanne, bitte schön" tooge juba terve kannuga. Ning toodigi, kas teed, kohvi või õlut. Jälle võeti pilte ning läks isegi kohalike kohvitan-tadega jutlemiseks lahti. „Kust härrad (ja prouad) pärit on? Ah Austraaliast, Kanadast, Kaliforniast . . . kuidas see juhtub, et sel 1 ine suur segaselts-kond tuleb meie ilusat, aga enamasti nagu ^ unarusse vajunud metsakuurorti külastama? Ah et te olite siin kunagi sõjavangidena — ja-jaa, sõda, see on ju kole . . . t, et meie poi^ s i in teiega hästi ümber käisid . . . " Võttis veidi aega, enne kui meiepoolsed jutlejad aru said, mida tantad mõtlesid — muidugi, nad pidasid meid endisteks Lääneliitlaste sõjavangideks, keda ,,nende poisid" traataias pidasid. Mõned tahtsid õiendama hakata, et pidage nüüd kinni, me olime hoopis teie poolel, aga teised tonksasid neid jalaga laua alt — mis sa õiendad, ükskõik kumb pool meid vangis pidas. Peale selle, tantadel on ehk õiguski, ega me Suursaksamaa eest sõdinud. Ning need, kes meid siin Uklei kandis valvasid, olidki endised saksa ,,välijäägrid" — sest siin maksis tookord Saksa sõjaväe kord edasi. Inglastele olime me ,,interneeritud Wehrmachti liikmed •' ja nemad meid valvama ei hakanud — las' sakslased valvavad ise. Ning need tegidki seda, ikka ausalt ja truult nagu'saklane ikka ausalt ja truult nagu sakslane annab. Inglise sõjavangideks muutusid meie poisid alles siis, kui nad Belgiasse traataeda saadeti. Aga sellest hiljem. Ilm kippus peale lõunat pilve minema ja meil oli veel tarvis öökorterit otsida. Lübeckis olevat meile hotellikohad õhtuks kinni mis siis muud kui et Uklei 42 aastat tagasi — roogudest tehtud onnid mäeküljel Nii elasid 3000 eesti sõdurit ühe terve märja ^seveo tuleb teele asuda. Mõmed tahtsid küll veel Eutinis kinni pidada ja seal surnuaial käia, kus nii mõnedki vanad kamraadid maetud, kuid keegi ei teadnud surnuaia asukohta ja bussijuht kiirustas — jääme hiljaks, toad antakse ära . . . Võetigi siis viimased pildid ja ronisim^e oma Noa-laeva pardale tagasi; Ma ei tea, mis muljed inglismaa poiste naistel jäid, kes kindlasti hästi aru: ei saanud, milleks see palverännak siia hämara metsa alla, kus kunagi näljas oldi ja vangipõlves vireleti . . .Aga endistel vangidel paistis päris hea meel olevat. Tagasi küll sellisesse olukorda ei tahaks, aga siiski, oli ka ilusaid aegu . . . Eriti meeles on kam-raadlikkus— elati küll pead-jalad koos ja sõjaväe korra järgi, kuid sõber aitas sõpra ja ilmselt oli side nii kõva, et praegugi veel kokku tullakse ja vanu asju meelde tuletatakse, nelikümmend aastat hiljem. Sõitsimegi varsti Lübecki poole minema, läbi võrdlemisi kena ja maalilise, ,,läikimalöödud" (mui-/ dugi turistide tarvis) Eütini linna. Siit läksid minusugused ärahüppa-jad kunagi rongiga Lübeckisse, kus meid lahkelt kohalikesse põgenikelaagritesse vastu võeti. Kuid suurem osa ,,mdt poisse^' — vist üle kuuesaja — pidid inglaste sunnil veel ühe pika ja külma talve Belgias kannatama. : ^ Eksisime veidi ära ka — Lübecki asemel jõudsime Travemündes-se, mis on ju õieti lüübeklaste sadam. Trave jõgi jookseb sellest vanast Hansalinnast läbi ja suubub Läänemerre .Siinsamas lähedal on ka Idatsooni piir — kui ette ei vaata, võid kogemata üle sõita . . . See oli siiski vanasti, kohe peale sõda, kui seda juhtuda võis, Nüüd on piirid, vähemalt ida poolt, mitmekordsete traataedade- •ga kaitstud.-Ei sealt kogemata üle Uklei järveäärset parki läbival jalutusteeL Esiplaanilivasakult Leo Keerberg Kaliforniast, tema taga (vist) Ilmar Jõgi Lõuna-Ontäriost, siis Sarapik Baltimorest, Uno Roose Toron-tostj Villi Mandra Scarborough'st, Kalju Jõgi Torontost, Rõõmus Londonist (Inglismaal), Villu Lepsaar Kaliforniast, Erich Priim Bradfordist (Inglismaal)c; Foto: VE saa.. Mitmed kippusid uniseks jääma — eile oli Hamburgis ringi rännatud ja ka sel kuulsal Reeper-bahn'il käidud, täna sai lõuna aegu kõvasti süüa, nüüd kisub silma looja . . .. Aga kui Lübecki tornide vahele jõudsime, oH igaüks jälle ärkvel. See linn, sõja aegu tublisti pommitada saanud, oli jälle üles ehitatud ja nägi väga maaliline välja,- oma teravate tornide, müüride ja munakivisillutisega tänavatega. Kui Hamburg sõja aegu maatasa tehti, siis Lübeck sai ka oma jao — näed, siin sai ju peale sõda kooliski käidud, need tänavad ja alleed on kõik tuttavad, kui. bussi ära pargime siis läheme linna vaatam.a,;näed seal on see Trave ja selle kanalid, ning seal on üks kitsas ja keeruline tänav mille nimi on Winkelgasse, ei tea kas see ikka veel meremeestele (ja ka teistele meestele) tavaliseks külastuskohaks kõlbab . . . Hotel Jensenis Obertravel, just Holstentori tornide juures, olidki meile hotellikohad reserveeritud. lOQIIDIieBliBIIIIIIIQSIIIISIiaaiDMililiilllllllllillllligSlllBIOI KAI KÄÄRID MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595 ' 390 Princess Ave., Willowdale iQiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimisiiiiiitiimiiiiiiiiiiiiiiBiiooa Muidugi kolmandal-neljandal korral ja ilma vannitoata, aga .kenad ja puhtad, valged linad voodis j a kõik.: Ning siitsamast kõrvalt keldrikorralt sai imehead suitsukala, neela või keel ära , . . Muidugi need, kes lõuna aegu liiga palju ei söönud. Varsti ,,vajutigi linna peal^". Mitmed käisid Schwartauer Alleel oma endist koolimaja vaatamas. Ka Meeseni kasarmute juures käidi. Arnimsruh laagri kohal on . nüüd hobuste-võiduajamise ,,hipodroom", aga hotell Arnimsruh on alles ja serveerib õlut . . . ,,Poola Klubi", kus kunagi tantsimas käidi, on nüüd ,,Hanseaten- Klub" ja seal võib edasi tantsida, aga teistsuguse orkestri'järgi ja teise raha eest. Õhtu lõppes Raekeldris, kus kohalikku ,,Edelpilsi" serveeriti ja ka vorstikesi-hapukapsaid anti, kui keegi nende vastu veel" huv i tundis. Aga suurem osa turiste — eriti meie daamid — olid väsinud, sest homme pidi sõit edasi minema Taani poole^ kus osa reisiseltskonda pidi lahkuma ja Rootsi edasi sõitma. Paljudes kenades kohtades jäi käimata ja palju vanu lokaale nägemata — päevas on liiga vähe tunde ja liha on nõder. Ning homme on ka päev. (Järgneb) HILLSIDE BAKERY:- and Delicatessen 2851 LawrenceAve. E.., 261-2238 (Hillside Plaza, Brimley nurgal) Omanik y^fceSaannen Värsked saadused iga päev Kõik delikatessid saafe meiif Äri avatud: teisip., kolmap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7, 9—4. Esmasp. suletud. OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE .Ont.MlS4L9 ja rentimine Tel. 2^1-5054, kodus 423^5716 Nr. 68 NLKP loob Hirmud läinud, hirmud Sõnad UUTMINE ja ^^P esialgset värskust minetama. Jä| et nende taga on vaid pelk meel Tõsi, isevalitseja Mihhail kihutab ringi ja kõneleb ikka jätkuvalt meeleolust (Prahas, 10.04.87. ,,. . . Kui töölistel on hea meeleolu, siis on ka riigis kõik hästi . . . " ja komsomoli kongressil Moskvas „. ;. . Teie meeleolu kandub üle ka meile . . .") ning anub paari ar-muaastai (Moskvas, 16.04.87. ' ,,. . . Me peame vastu pidama veel kaks-kolm kõige raskemat aastat . ..'*). Mis saab nende aastate järel? Okupeeritud Eesti teatritegela-' ne Jaak Allik (fotol keskel) tunneb juba ette hirmu. Ta näeb, et alustatud reformid on taas suubumas sotsialistikule • irn-peeriumile iseloomulikku isiku-cultuse rappa. Ajakirjas VIKERKAAR (nr. 3 1987.) kirjutab Allik: ,,. . . taasärkayast kiidulaulude laulmisest parteijuhile . . ,, . . . elu õnnelikemaist hetke-tesfV, mida . . ^toonud kohtumine peasekretäriga . , .v^ ja et ,,. . . nii ei kõnele mitte ametnikud," vaid , meie intelligentsi suurvaimud". 'Ettenägelik Allik 0AKVILLE (Sun) - Kanada spordiminister Otto Jelinek protestis Toronto Sun'\repotterUe| George Gross'üeJ etteabeteenisA tuse liikmed olevat tema sõnu j Moskvas valesti tsiteerinud. Oma hiljutisel külaskäigul Moskvasse olevat ta, ajakirjanike kohaselt, avaldanudl rahulolu Gorbatshovi „glasnos-ti''- poliitikaga. Jelinek, kes oh pärit Tshehhoslovakkiast ja õli endine Kanada uisutamises tshempion, kinnitas et tema sõnad kehtisid ainult läbirääkimiste kohta N. Liidu spordiministri Marat GramovMga. ,,Glasnosti kohta ütlesin ma, et| elame näeme, V' rõhutas tj Grossile. See tähendab — tulel ära oodata, kas N. Liit oma piirid avab, kas lubatakse Ida-Eui roopa rahvastele enesemääraj mise-õigusi ja kas hakataks< neis maades inimõigusi austaj ma. Kui need muudatused asej ei leia, kinnitas Jelinek, oi , ,glasnost*' ainult tühi loba. iDoiiiiiiiiiiiiiigiiiniiiiiiiiiiiiiiDiiiiiiiiiiiiiiiHiiiii^ Vajatakse naissoost MAJAABILIST oma kodust käies 5 nädalas või soovikorral ka või] maius seal elamiseks. Tasu kok| kuleppel. Hei. p.kella 6 õ., ? tel. 222-8893 9S8iiaBisiiiiiniiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9iiiiiiiiiii| iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiniiin Parkway BakerH tooteid saadava! järgmistes äride Broadview Delicatessen, Vikir Foods & Imports, The Finnij Place, Nordic Distributinj Main Meats. Parkway Bakery 127 Manville Rd. Unit 14 Scarborough - Tel. 751-0061 iiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiitiiniH^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-15-04
