1979-07-24-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VÄBÄ E E S T L A N E teisipäeval, 24. juiüil 1979 — Tiuesday, M y M , . Nr. 55
Uue fantastilise maailmarekordi
1. miili jooksus põistitas Oslos toimunud
võistlustel inglane Sebas-tian
Goe, kes saavutas tagajärjeks
348,95. Senine maailmarekord
sellel distantsil 3.49,4 kuulus uusmeremaalasele
John Walkerile ja
oli püstitatud Göteborgis 1975. aastal.
Rekordjooksus saavutas terve
rida| jooksjaid jerakorraliselt häid
aegu. Teiseks tuli ameeriklane Ste-ve
Scot ajaga 3.51,11, kellele järgnesid
ameeriklane Craig Masback
— 3.52,02, ürlane Eammol Cogh-lan
— 3.52,45, inglane John Robert-fon
— 3.52,74, senine maailmarekordimees
John Walker — 3.52,85,
shotlane Graham Williamson —
3.53,15. lääne-sakslane Thomas
Wessinghage — 3.53,22, inglajie
Dave Moorcrof t — 3.54,35 ja lõpuks
kümnendana austraallane Ken
Hall ^ 3.55,27.
Sebastian Ck)e'le oli see juba teine
maailmarekord lühikese aja
jooksul. 13 päe\^a enne miili re-
. kord jooksu püstitas ta Oslos toimunud
võLstlusitel uue maailmarekordi
800 m jooksus ajaga 1.42,33.
Sebastian Coe on 22-aastane ning
](>petäs kevadel ülikooli majandusteaduse
alal.
s sai 19-aastane LaMonte
King 8.25, kuid talle oli abiks taganttuul
Kuulitõukaja Colin A i -
derson saavutas 20.55, kettaheitja
Benjamin Plucknett 6642, Reynal-da
Brown hüppas kõrgust 2.24 ja
Randy Williams kaugust 8.02.
Helsingis toimunud 13. Maailma-kisat
valmistasid korraldajaile
pettumuse, kuna paljud nimekad
sportlased ei tulnud Võistlema,
mistõttu tagajärjed jäid tagasihoidlikeks.
110 m tõkkejooksus R.
Nehemiäh oli esimene tagajärjega
13.36, kuulitõukes Reijo Stählberg
20.84, odaviskes idasakslane Wolf-gang
Hanisch 88.28, teine soomlane
A. Härkönen 86.90, kolmas ungarlane
M. Nemeth 85.10, neljas soomlane
A. Puranen 82.90.
Rootsis, Vretstorpis toimus käi-nisvõistlüs,
*kus mehhiklased Da-
'liel Bautistä ja Felix Gomež käi-
••• id koos idasakslase Hartwig Gau-deriga
20 km aegadega 1.21.03,8;
: .21,18,7 ja 1.21.38,7. Maailmas on
.ie|st kolmest kiirem olnud ainult
äs]a Norras maailmarekordi
1.20.58,6 , püstitanud mehhiklane
Domingo Colin.
Jugoslaavia esimene 20-meetri
iMUlitõukaja on Vladimir Milizh,
'agajärjega 20.39.
Los Angelesis 21-aastane Louise
Hittef lisas USA naiste kõrgushüpperekordile
kaks sentimeetrit.
Tippmark on nüüd 1.92," mis on tänavu
teiseks tulemuseks maail-
: nas. Vüevõistluses tuli USA meistriks
vüendat korda Jane Frede-rick
4600 punktiga. (Euroopas tegi
• larima tulemuse ungarlanna Margit
Papp 4567 punktiga). Käuguš-
Stokholmis toimus 1912.
piastaadionil maailma tippkerge-jõustiklaste
võistlusturnee, kus
pealtvaatajaid oli 30.000. Suuremaks
tõmbenumbriks gli tapsaan-lase
Suleiman Nyambui ja shveits-lase
Markus Ryffeli duell 5000 m
jooksus .Esimene küomeeter vedas
shveitslane, kuid sus möödus tan-säanlane
Ja jäi esimeseks lõpuni,
saades tagajärjeks 13.12,29, mis on
keenialase Henry Röno maailmarekordi
13.08,4 järel maailma kõigi
aegade edetabelis teine. Shveitsi
rekordi püstitanud Ryffeli 13.13,32
aga neljas tulemus. Kolmandana
lõpetanud Radhouane Bouster
jooksis 13 20,24-gä uue Prantsusmaa
rekordi.
ANDRES mm
.Kirjastus VäUs-Eesti& EMF
SH lk. Hind $14.00 br. -{- saateknla 50€
Eesti ajaMrjamka teos põhiiiel) laialdasele aUikmat^jaMe. Ta
analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat^ riigi tänapäevast ola-korda
Ja sniinda» Nõakognde Liidu Soome-poliitikat, Soome valit-sist
presidendist parteielnni ja palja maad,/tanes Soome saatusest
huvitatud lagejaile palja uusi andmeid.
Müiigil Vcsbca i e s t l c i s e t a l i t u s es
•
Eest! etnograafilisel näitusel, ühe vana Lääne-Eesti vaiba ees,
seisavad E K K kultuurivarade registratsiooni koordinaator Lždne
Pant, EKK'. ablpresMent "Vello, .Muikms Ja E K K . president 'Stella
KersdMo- • '
FotorVatoa Eestlane
us"©
e e 0
Müügil „Vaba Eestlase'' talituses
xsgaSEsnBiEO
Suhhumis N. Liidu ulatusega laš-kevõistlustel
oli tartlane Matti Jõgi
metsseaharjutuses. tagajärjega
578 silma teine. Tallinlane Rein
Hom väikepüssl suures standardis
(35J40; lasku) silmadega .1157 kolmas.-
'
Bulgaarias Pantserevo järvel
toimunud rahvusvahelisel aerutar
misregatil võitis tartlane Andrus
Öövel nii 500 kui ka 1000 m
tantsi! esikoha ühemehesüstal.
GrÖnaus peetud rahvusvahelisel
:Sõuderegatil esinesid hästi Maie
En^o ja Merle Morrisson, kes said
•Hind $2,50 . ••
Saadaval VABA .EESTLASES'
Abistamiskomitees
koöiiõlitutel Eesti Majas
Postiteel: L.Marley, 149 Bishop
Ave. Willowdale, Ont, .M2M. 127.
Postikulu 50 c
kahelisel üksikaerulisel paadil teise
koha.
Ungaris, Szolnokis viibinud Eesti
sportlased võistlesid kohalikul
kergejõustikuvõistlusel, kus Helgi
Parts võitis kettaheite 58.66, Het
no Sild -kuulitõuke tulemusega
19.57, kuna Aili ÄUiksoo jäi 100 m
jooksus 11,8-ga teiseks. • . >^ •
Liina Laadon, kes töötab õppe-j
õuria Marylandi Ülikoolis, saavutas
magistrikraadi keemia alal. Ta
jätkab edasiõppimist ^ddktori^
kraadi saavutaimiseiks. •
Linda Angielika Kuklane lõpetas
Towson State University hinnanguga
magna cum laude. T a jätkab
tööd kooliõpetajana Baltimores
ja kavatseb edasi õppida magistrikraadi
saavufcamiseiks.
Linda-Mai Ruubas lõpetas Lä-fayette
CoUege Easton. Fa Ba
kraadiga, tenia erialaks on geoloogia!
Linda-^Mai Ruubas on o l nud
tegev Lakewoodis gaidluses
ja muudes noorte üritustes.
Fortland State Umversity muu-sikateaduäkorma
lõpetas klaveri
alal BA kraadiga Liina Merüo. Ta
„Seinior Recital" oli 25. aprillil.
Kontserdi kavas oli D. Scarlatti
Sonaat, E. Major, Longo 430 jä
Sonaat, E, Minor, Longo 376 ning
Haydni Sonaat. C. Major, Hob.
VI,50 ning II osas Raveli Jeux
'Deau ning Prokofjevi Sonaat nr.
3, op. 28. Lõpetaja on >,Kaja" organiseerija
ja
retsepti Hind $8.80 -I- $1.20 saatekulu, kokku
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase** talitus.
Raamatud saadetakse välja | Los Angelesist.
ILMUS — 1S)78. a. kaumeim eestikeelne luuletuskogu
I. Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega LÕuma-Eesti vanemate
sünnimullas. Tema nägeinnslik luule Soomest, selle sha-manlikust
soome-ugrUisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maaUinas on tunderikas ja tähelepanuerk.
Elukogusse on vaUtud paremik ta varem Umnnnd kogudest.
320 I L eind $10.00 — saatelkuli 50 ceitB: ' :•
SAADAVAL ,,VABA EESTLASE"-TALITUSES:.
arnntrttmaaeaxsa
med mängud on tuntud „jõulu-mängude"
nime all, nagu , „king-
Ja õhtustel kogunemistel pereõoe-dele,
piduplatsidele, vainule ja mujale,
harjutati ja võisteldi muidugi
nii noorte kui ka vanade seas oma
silma- ja käeosavuses ning jõus.
Sellele viitavad kuni hilisajani alalhoidunud
mõõgataitsud pulma-kombeis,
väga mitmesuguste võistlus-
j a osavusmängudega ajaviitmine
pulmades Ja peiedel ning
neljapäevase poolpüha õhtusel ko-gunenMsel.,;^
A;.
Me hindanle muistsete eestlaste
vaprust ja kangelasmeelt seda
enam, et nad saavutasid need
väärtused tugevast Iseseisvustah-test,
vabatahtliku harjutamisega
ja aktiivsusega. See vabatahtlik
kodune kool ei olnud muistseil
©estlasil halvem kui Sparta ja
Ro<>ma koolid. Vahest veel paremg
i . Kreeklasil jä roomlasil oli äraandjaid,
kes hakkasid raha eest
isamaa vaenlase nõusse... Muist-sbist
eešltasist ei tea nende vaen-llased
ühtki säärast juhtumit ette
•tuua. Muistne • eestlane - laigeš .ennem,
kui et aldis vangi. Väärikalt
võidelda ja sõjas surra — seda
peeti mehe ülimaks auks.
Muistseis avarais võimalusis ja^
hii ja kalal käies leidis eestlane
peale toiduse hankimise rahuldust
ka oma uudis- ja tegütsemishimu-le.
Siin võis ta väsimuseni tormata,
et vabaneda veidi oma ürgsest,
ülekeevast eluenergiast ja tegutse^
misihašt. See oli suursugune sport
Muistsed eestlased oma suurest
dil kõneleb Ch.Kelch eestlaste või aiänurk. Suuremad ohverdami-suurest
jahikirest ja nende osavüv. sed üldisimail juhtumeil toimetati
sest metsloomade püüdmisel. küla või suurema kogukonna hii-
Kalapüügiriistad olid muistsel tes, milleks olid pühitsetud ja aiar
iseseisvusajal needsamad mis ga piii^atud tamme- või kasesalud
praegugi, nagu: õnged, ahingud, ilusates paikades. Ohverdamine
mõrrad, võrgud, noodad Ja mutid, üldhiites toimus suure pidulikkusega.
Need ohvripeod olid sõna õigemas
mõttes rahvapeod, kus, kui
iifL^«^^,,^^^ JJ. kurvastamiseks põhjust ei olnud,
yhenduses ySMllS^e pärast usulises harduses toimeta.
tud ohverdamist, oma õilsat ja siirast
rõõmutsemis- ja lõbutsemis-
! lusti vallandati süües, mõdu juues,
loodusearmastusest ja vabaduse- lauldes, torupilli, pilliroogse vüe
tungist läksid oma jumalaid teeni- j.t. järgi tantsides, hiiekiigel kiikuma,
tõde otsides meie kauni põh- j des., võistlusmänge mängides ja
ja^a looduses, pühtt^^^ Puhtsü- „
õilsad^ oma tugevas jõus, eemal damlik ja karske rõõmutsemine ja millised leegitsesid muistseil rõõ
pettusist ja valest, olles ise piira- lõbutsemine ei võinud ju olla esi- mupidudel igal pool üle maa. ^T
matud vabaduselapšed, uskusid vanemate õnneküllasel ajajärgul ---- -
me esivanemad jumalate olemas- ei rahvale ega jumalaile meeleolu
kõikjal looduses ega piiranud vastane: Teistest tähtsamaid olid
nende kuju ei kuldvasikate ega'hned Ebavere mäel ja püha hüs
puunikerdustega ega pannud ju--Hiiumaal, kuhu tuldi kaugelt kok-malaid
elama templeisse. juma- ku. Siin peeti suurimaid ja lõbusa-laile
anti eluasemeiks pühitsetud maid hiiepidusid.
hiied, ojad, allikad, järved, mäed, j Erilise rõhutamisega pühitseti
künkad, lohud. Jumalate teenimine aastaaegade pööripäevi. Suuremad
oli ühtlasi esivanemate teenimine/j löbutsemispeod peeti kevadisel ja
A . M o o r a ütleb: ..Kui ülistame
gäsid lõbutsemised, milledest niit- üle maa loivate õitsitulede juurde,
kus tondijuttude vahel mängiti erilisi
õitsimänger nagu:- „tsuurilöö-jaht"
j.t.
sepa sihna pistmine", ,,passi löö-: mine", >,pulgaheitmine"y ,,jänese-mine"
3.t. "
Neljapäev esindas muistsel ajal
puhkepäeva, millal usukombeid
täideti ja kahja toodi. Kuni uuema
ajani oli see poolpüha, millal noored
õhtul kogunesid aega veetma.
Puhuti vanu jutte, anti mõistatusi
mõista, mängiti ring- ja pandimän-ge,
tantsiti rahvatantse ja sooritati
väga mitmekesiseid jõu- ja osa-vusharjutusi.
,
Müstüise valguse ja väega ühendasid
põhjaöösloitvad tuled muistset
eestlast meie ilusa loodusega,
Juba Soome-Ugri ajal oli eestlane
jahil käies tarvitanud vibu, oda,
nuia. Peale nende püüti metsloomi
selleks kaevatud aukudes niag aasade
ja püügiraudade väljapanemisega.
Praeguses kodukohas võis
muistne eestlane oma jõudu ja
osavust näidata metshärgade, põtrade,
metssigade, karude, huntide,
kobraste, ilveste, hirvede ja teiste,
nüüd haruldaste metsloomade ja
muistsete eestlaste vahvust jä visadust
nende võitluses oma vabaduse
eest, siis peab meeles pidama,
et selleks nad said jõudu osalt
just ka oma usundist, tõotuse teadmisest,
et kui nad unustavad oma
esiisad, loobuvad nende teenmii-sest,
süs neid kõigis asjus õnn
maha jätab,"
Jumalate teeiaimine seisis peamiselt
neile ohvriandeid — kahja
— tuues. Kahja toodi kõiksuguseil
juhtumeil ja sagedasti. Igal perekonnal
oli oma ,,Uku VaJdc" ja ohv-ritoomispaik,
kas Mvi, üksik puu
led pidid kaitsma kõige kurja eest.
Hiljem sai kombeks ka teatavaü
ristiusü-pühadel tulede tegemine
metsas, aasal, vainul, missugused
hüjem ise said pidutsemise põhjuseks.
Tulesid põletati jüri-, jaani-,
mihkli-. Maarja mäelkäigu j.t. öödel.
Tähtsaim neist oli jaanitule
põletamine, kui otsene suvise pöö-
- r — ' - - 0- ,1'ipäeva pühitsemise pärandus. ...... -..j™,
suvisel pööripäeval, kevadel Ulm- Teatakse kohti, kuhu rahvas tegi missugused olid ehitatud keristega
lp _ vüjale ja karjale sigiduse' pikki rännakuid jaanitule põleta- leüi saamiseks. Vihtlftmis^l arma^-
miseks, nagu Ebavere mäele,
le
toojale jä suve algul Vanale isale
rõõmu ja õnne andjale. Viimane
oli täieline 'õõmu- ja lõbutse-mispüha.
Suri kmriitasid noored
inimesed oma kihlusi. Sügisesel
pööripäeval peeti pidu sõjajuma-lale
Tunisele. Talvise'pööripäevaga
algatati hingede püha, millal
9 päeva pidi valitsema täieline rahu.
Hiljem, kui ristiusu tulekuga
Kõik soomesugu rahvad, nü ka
eestlased, on olnud keha puhtuse
armastajad. Armastati väga palju
saunas käia, eriti aga igasuguste
haiguste juhtudel, kus vihtlemisega
nagu mingisuguse müsteeriumi.
teel inhnesi tervendati,, maagilise
väe mõjul uuesti sünnitati. Esivanemate
saun oli ehitatud eraldi
ehitusena. Muistne eestlane armastas
vihelda kaks või vähemalt
kord nädalas. Kohati aga viheldi
üle päeva või koguni iga päev toas
ahju peal. Saunas käisid mehed,
naised ja lapsed koos. Hiljem, kui
eestlane võõra valitsuse all pikapeale
vaeseks jäi, kui ei smidetud
enam igas peres sauna ehitada,
käidi mitnie. perega küla saunas,
ikka mehed, naised, lapsed seltsis.
Viheldi ka kodus rehetoa ahjul,
Karksi Annemäele j m . jaanitule
ääres mängiti peale muu ainult
sel ööl mängitavaid mänge, nagu
nukku jooksma", kus poisid pidid
ühe! metsa joosnud tüdruku üles
otsima ja tagasi tooma, kaigastega
tule keskel vardas lehviva lipu
võidu mahaviskamine, enne kui
tuli suutis sellele külge hakata j.t.
Süvisel kibedal tööajal, kui hobuseid
söödeti öösel metsas või
hingede pühast kujunesid meie
praegused jõud, kestis vaikus pü- .
hade laupäevast kuni esimese pü-1 küla vainul, kogunesid õitsilised- pääseda,
ha pärastlõmiani. Pärast seda ai- karjased, sulased ja perepoisid
Vihtlemisel armastati
suurt leilikuumust. Vahepeal
kanastati end külma veega üle valades,
lähedal olevasse ojasse
joostes või talvel väljas lume sees
püherdades.
Muistsel ajal olid müütilised et-tevõtted
tihedasti seotud aJastiole-kuga.
Alastiolek pidi mimest nagu
kõigist maapealseist süüdest puhtaks
tegema ja katmatult võis i n i mene
jumalaile ning kõigele kõrgemale
salapärasusele lähemale
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 24, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790724 |
Description
| Title | 1979-07-24-06 |
| OCR text | VÄBÄ E E S T L A N E teisipäeval, 24. juiüil 1979 — Tiuesday, M y M , . Nr. 55 Uue fantastilise maailmarekordi 1. miili jooksus põistitas Oslos toimunud võistlustel inglane Sebas-tian Goe, kes saavutas tagajärjeks 348,95. Senine maailmarekord sellel distantsil 3.49,4 kuulus uusmeremaalasele John Walkerile ja oli püstitatud Göteborgis 1975. aastal. Rekordjooksus saavutas terve rida| jooksjaid jerakorraliselt häid aegu. Teiseks tuli ameeriklane Ste-ve Scot ajaga 3.51,11, kellele järgnesid ameeriklane Craig Masback — 3.52,02, ürlane Eammol Cogh-lan — 3.52,45, inglane John Robert-fon — 3.52,74, senine maailmarekordimees John Walker — 3.52,85, shotlane Graham Williamson — 3.53,15. lääne-sakslane Thomas Wessinghage — 3.53,22, inglajie Dave Moorcrof t — 3.54,35 ja lõpuks kümnendana austraallane Ken Hall ^ 3.55,27. Sebastian Ck)e'le oli see juba teine maailmarekord lühikese aja jooksul. 13 päe\^a enne miili re- . kord jooksu püstitas ta Oslos toimunud võLstlusitel uue maailmarekordi 800 m jooksus ajaga 1.42,33. Sebastian Coe on 22-aastane ning ](>petäs kevadel ülikooli majandusteaduse alal. s sai 19-aastane LaMonte King 8.25, kuid talle oli abiks taganttuul Kuulitõukaja Colin A i - derson saavutas 20.55, kettaheitja Benjamin Plucknett 6642, Reynal-da Brown hüppas kõrgust 2.24 ja Randy Williams kaugust 8.02. Helsingis toimunud 13. Maailma-kisat valmistasid korraldajaile pettumuse, kuna paljud nimekad sportlased ei tulnud Võistlema, mistõttu tagajärjed jäid tagasihoidlikeks. 110 m tõkkejooksus R. Nehemiäh oli esimene tagajärjega 13.36, kuulitõukes Reijo Stählberg 20.84, odaviskes idasakslane Wolf-gang Hanisch 88.28, teine soomlane A. Härkönen 86.90, kolmas ungarlane M. Nemeth 85.10, neljas soomlane A. Puranen 82.90. Rootsis, Vretstorpis toimus käi-nisvõistlüs, *kus mehhiklased Da- 'liel Bautistä ja Felix Gomež käi- ••• id koos idasakslase Hartwig Gau-deriga 20 km aegadega 1.21.03,8; : .21,18,7 ja 1.21.38,7. Maailmas on .ie|st kolmest kiirem olnud ainult äs]a Norras maailmarekordi 1.20.58,6 , püstitanud mehhiklane Domingo Colin. Jugoslaavia esimene 20-meetri iMUlitõukaja on Vladimir Milizh, 'agajärjega 20.39. Los Angelesis 21-aastane Louise Hittef lisas USA naiste kõrgushüpperekordile kaks sentimeetrit. Tippmark on nüüd 1.92," mis on tänavu teiseks tulemuseks maail- : nas. Vüevõistluses tuli USA meistriks vüendat korda Jane Frede-rick 4600 punktiga. (Euroopas tegi • larima tulemuse ungarlanna Margit Papp 4567 punktiga). Käuguš- Stokholmis toimus 1912. piastaadionil maailma tippkerge-jõustiklaste võistlusturnee, kus pealtvaatajaid oli 30.000. Suuremaks tõmbenumbriks gli tapsaan-lase Suleiman Nyambui ja shveits-lase Markus Ryffeli duell 5000 m jooksus .Esimene küomeeter vedas shveitslane, kuid sus möödus tan-säanlane Ja jäi esimeseks lõpuni, saades tagajärjeks 13.12,29, mis on keenialase Henry Röno maailmarekordi 13.08,4 järel maailma kõigi aegade edetabelis teine. Shveitsi rekordi püstitanud Ryffeli 13.13,32 aga neljas tulemus. Kolmandana lõpetanud Radhouane Bouster jooksis 13 20,24-gä uue Prantsusmaa rekordi. ANDRES mm .Kirjastus VäUs-Eesti& EMF SH lk. Hind $14.00 br. -{- saateknla 50€ Eesti ajaMrjamka teos põhiiiel) laialdasele aUikmat^jaMe. Ta analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat^ riigi tänapäevast ola-korda Ja sniinda» Nõakognde Liidu Soome-poliitikat, Soome valit-sist presidendist parteielnni ja palja maad,/tanes Soome saatusest huvitatud lagejaile palja uusi andmeid. Müiigil Vcsbca i e s t l c i s e t a l i t u s es • Eest! etnograafilisel näitusel, ühe vana Lääne-Eesti vaiba ees, seisavad E K K kultuurivarade registratsiooni koordinaator Lždne Pant, EKK'. ablpresMent "Vello, .Muikms Ja E K K . president 'Stella KersdMo- • ' FotorVatoa Eestlane us"© e e 0 Müügil „Vaba Eestlase'' talituses xsgaSEsnBiEO Suhhumis N. Liidu ulatusega laš-kevõistlustel oli tartlane Matti Jõgi metsseaharjutuses. tagajärjega 578 silma teine. Tallinlane Rein Hom väikepüssl suures standardis (35J40; lasku) silmadega .1157 kolmas.- ' Bulgaarias Pantserevo järvel toimunud rahvusvahelisel aerutar misregatil võitis tartlane Andrus Öövel nii 500 kui ka 1000 m tantsi! esikoha ühemehesüstal. GrÖnaus peetud rahvusvahelisel :Sõuderegatil esinesid hästi Maie En^o ja Merle Morrisson, kes said •Hind $2,50 . •• Saadaval VABA .EESTLASES' Abistamiskomitees koöiiõlitutel Eesti Majas Postiteel: L.Marley, 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont, .M2M. 127. Postikulu 50 c kahelisel üksikaerulisel paadil teise koha. Ungaris, Szolnokis viibinud Eesti sportlased võistlesid kohalikul kergejõustikuvõistlusel, kus Helgi Parts võitis kettaheite 58.66, Het no Sild -kuulitõuke tulemusega 19.57, kuna Aili ÄUiksoo jäi 100 m jooksus 11,8-ga teiseks. • . >^ • Liina Laadon, kes töötab õppe-j õuria Marylandi Ülikoolis, saavutas magistrikraadi keemia alal. Ta jätkab edasiõppimist ^ddktori^ kraadi saavutaimiseiks. • Linda Angielika Kuklane lõpetas Towson State University hinnanguga magna cum laude. T a jätkab tööd kooliõpetajana Baltimores ja kavatseb edasi õppida magistrikraadi saavufcamiseiks. Linda-Mai Ruubas lõpetas Lä-fayette CoUege Easton. Fa Ba kraadiga, tenia erialaks on geoloogia! Linda-^Mai Ruubas on o l nud tegev Lakewoodis gaidluses ja muudes noorte üritustes. Fortland State Umversity muu-sikateaduäkorma lõpetas klaveri alal BA kraadiga Liina Merüo. Ta „Seinior Recital" oli 25. aprillil. Kontserdi kavas oli D. Scarlatti Sonaat, E. Major, Longo 430 jä Sonaat, E, Minor, Longo 376 ning Haydni Sonaat. C. Major, Hob. VI,50 ning II osas Raveli Jeux 'Deau ning Prokofjevi Sonaat nr. 3, op. 28. Lõpetaja on >,Kaja" organiseerija ja retsepti Hind $8.80 -I- $1.20 saatekulu, kokku Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase** talitus. Raamatud saadetakse välja | Los Angelesist. ILMUS — 1S)78. a. kaumeim eestikeelne luuletuskogu I. Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega LÕuma-Eesti vanemate sünnimullas. Tema nägeinnslik luule Soomest, selle sha-manlikust soome-ugrUisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maaUinas on tunderikas ja tähelepanuerk. Elukogusse on vaUtud paremik ta varem Umnnnd kogudest. 320 I L eind $10.00 — saatelkuli 50 ceitB: ' :• SAADAVAL ,,VABA EESTLASE"-TALITUSES:. arnntrttmaaeaxsa med mängud on tuntud „jõulu-mängude" nime all, nagu , „king- Ja õhtustel kogunemistel pereõoe-dele, piduplatsidele, vainule ja mujale, harjutati ja võisteldi muidugi nii noorte kui ka vanade seas oma silma- ja käeosavuses ning jõus. Sellele viitavad kuni hilisajani alalhoidunud mõõgataitsud pulma-kombeis, väga mitmesuguste võistlus- j a osavusmängudega ajaviitmine pulmades Ja peiedel ning neljapäevase poolpüha õhtusel ko-gunenMsel.,;^ A;. Me hindanle muistsete eestlaste vaprust ja kangelasmeelt seda enam, et nad saavutasid need väärtused tugevast Iseseisvustah-test, vabatahtliku harjutamisega ja aktiivsusega. See vabatahtlik kodune kool ei olnud muistseil ©estlasil halvem kui Sparta ja Ro<>ma koolid. Vahest veel paremg i . Kreeklasil jä roomlasil oli äraandjaid, kes hakkasid raha eest isamaa vaenlase nõusse... Muist-sbist eešltasist ei tea nende vaen-llased ühtki säärast juhtumit ette •tuua. Muistne • eestlane - laigeš .ennem, kui et aldis vangi. Väärikalt võidelda ja sõjas surra — seda peeti mehe ülimaks auks. Muistseis avarais võimalusis ja^ hii ja kalal käies leidis eestlane peale toiduse hankimise rahuldust ka oma uudis- ja tegütsemishimu-le. Siin võis ta väsimuseni tormata, et vabaneda veidi oma ürgsest, ülekeevast eluenergiast ja tegutse^ misihašt. See oli suursugune sport Muistsed eestlased oma suurest dil kõneleb Ch.Kelch eestlaste või aiänurk. Suuremad ohverdami-suurest jahikirest ja nende osavüv. sed üldisimail juhtumeil toimetati sest metsloomade püüdmisel. küla või suurema kogukonna hii- Kalapüügiriistad olid muistsel tes, milleks olid pühitsetud ja aiar iseseisvusajal needsamad mis ga piii^atud tamme- või kasesalud praegugi, nagu: õnged, ahingud, ilusates paikades. Ohverdamine mõrrad, võrgud, noodad Ja mutid, üldhiites toimus suure pidulikkusega. Need ohvripeod olid sõna õigemas mõttes rahvapeod, kus, kui iifL^«^^,,^^^ JJ. kurvastamiseks põhjust ei olnud, yhenduses ySMllS^e pärast usulises harduses toimeta. tud ohverdamist, oma õilsat ja siirast rõõmutsemis- ja lõbutsemis- ! lusti vallandati süües, mõdu juues, loodusearmastusest ja vabaduse- lauldes, torupilli, pilliroogse vüe tungist läksid oma jumalaid teeni- j.t. järgi tantsides, hiiekiigel kiikuma, tõde otsides meie kauni põh- j des., võistlusmänge mängides ja ja^a looduses, pühtt^^^ Puhtsü- „ õilsad^ oma tugevas jõus, eemal damlik ja karske rõõmutsemine ja millised leegitsesid muistseil rõõ pettusist ja valest, olles ise piira- lõbutsemine ei võinud ju olla esi- mupidudel igal pool üle maa. ^T matud vabaduselapšed, uskusid vanemate õnneküllasel ajajärgul ---- - me esivanemad jumalate olemas- ei rahvale ega jumalaile meeleolu kõikjal looduses ega piiranud vastane: Teistest tähtsamaid olid nende kuju ei kuldvasikate ega'hned Ebavere mäel ja püha hüs puunikerdustega ega pannud ju--Hiiumaal, kuhu tuldi kaugelt kok-malaid elama templeisse. juma- ku. Siin peeti suurimaid ja lõbusa-laile anti eluasemeiks pühitsetud maid hiiepidusid. hiied, ojad, allikad, järved, mäed, j Erilise rõhutamisega pühitseti künkad, lohud. Jumalate teenimine aastaaegade pööripäevi. Suuremad oli ühtlasi esivanemate teenimine/j löbutsemispeod peeti kevadisel ja A . M o o r a ütleb: ..Kui ülistame gäsid lõbutsemised, milledest niit- üle maa loivate õitsitulede juurde, kus tondijuttude vahel mängiti erilisi õitsimänger nagu:- „tsuurilöö-jaht" j.t. sepa sihna pistmine", ,,passi löö-: mine", >,pulgaheitmine"y ,,jänese-mine" 3.t. " Neljapäev esindas muistsel ajal puhkepäeva, millal usukombeid täideti ja kahja toodi. Kuni uuema ajani oli see poolpüha, millal noored õhtul kogunesid aega veetma. Puhuti vanu jutte, anti mõistatusi mõista, mängiti ring- ja pandimän-ge, tantsiti rahvatantse ja sooritati väga mitmekesiseid jõu- ja osa-vusharjutusi. , Müstüise valguse ja väega ühendasid põhjaöösloitvad tuled muistset eestlast meie ilusa loodusega, Juba Soome-Ugri ajal oli eestlane jahil käies tarvitanud vibu, oda, nuia. Peale nende püüti metsloomi selleks kaevatud aukudes niag aasade ja püügiraudade väljapanemisega. Praeguses kodukohas võis muistne eestlane oma jõudu ja osavust näidata metshärgade, põtrade, metssigade, karude, huntide, kobraste, ilveste, hirvede ja teiste, nüüd haruldaste metsloomade ja muistsete eestlaste vahvust jä visadust nende võitluses oma vabaduse eest, siis peab meeles pidama, et selleks nad said jõudu osalt just ka oma usundist, tõotuse teadmisest, et kui nad unustavad oma esiisad, loobuvad nende teenmii-sest, süs neid kõigis asjus õnn maha jätab," Jumalate teeiaimine seisis peamiselt neile ohvriandeid — kahja — tuues. Kahja toodi kõiksuguseil juhtumeil ja sagedasti. Igal perekonnal oli oma ,,Uku VaJdc" ja ohv-ritoomispaik, kas Mvi, üksik puu led pidid kaitsma kõige kurja eest. Hiljem sai kombeks ka teatavaü ristiusü-pühadel tulede tegemine metsas, aasal, vainul, missugused hüjem ise said pidutsemise põhjuseks. Tulesid põletati jüri-, jaani-, mihkli-. Maarja mäelkäigu j.t. öödel. Tähtsaim neist oli jaanitule põletamine, kui otsene suvise pöö- - r — ' - - 0- ,1'ipäeva pühitsemise pärandus. ...... -..j™, suvisel pööripäeval, kevadel Ulm- Teatakse kohti, kuhu rahvas tegi missugused olid ehitatud keristega lp _ vüjale ja karjale sigiduse' pikki rännakuid jaanitule põleta- leüi saamiseks. Vihtlftmis^l arma^- miseks, nagu Ebavere mäele, le toojale jä suve algul Vanale isale rõõmu ja õnne andjale. Viimane oli täieline 'õõmu- ja lõbutse-mispüha. Suri kmriitasid noored inimesed oma kihlusi. Sügisesel pööripäeval peeti pidu sõjajuma-lale Tunisele. Talvise'pööripäevaga algatati hingede püha, millal 9 päeva pidi valitsema täieline rahu. Hiljem, kui ristiusu tulekuga Kõik soomesugu rahvad, nü ka eestlased, on olnud keha puhtuse armastajad. Armastati väga palju saunas käia, eriti aga igasuguste haiguste juhtudel, kus vihtlemisega nagu mingisuguse müsteeriumi. teel inhnesi tervendati,, maagilise väe mõjul uuesti sünnitati. Esivanemate saun oli ehitatud eraldi ehitusena. Muistne eestlane armastas vihelda kaks või vähemalt kord nädalas. Kohati aga viheldi üle päeva või koguni iga päev toas ahju peal. Saunas käisid mehed, naised ja lapsed koos. Hiljem, kui eestlane võõra valitsuse all pikapeale vaeseks jäi, kui ei smidetud enam igas peres sauna ehitada, käidi mitnie. perega küla saunas, ikka mehed, naised, lapsed seltsis. Viheldi ka kodus rehetoa ahjul, Karksi Annemäele j m . jaanitule ääres mängiti peale muu ainult sel ööl mängitavaid mänge, nagu nukku jooksma", kus poisid pidid ühe! metsa joosnud tüdruku üles otsima ja tagasi tooma, kaigastega tule keskel vardas lehviva lipu võidu mahaviskamine, enne kui tuli suutis sellele külge hakata j.t. Süvisel kibedal tööajal, kui hobuseid söödeti öösel metsas või hingede pühast kujunesid meie praegused jõud, kestis vaikus pü- . hade laupäevast kuni esimese pü-1 küla vainul, kogunesid õitsilised- pääseda, ha pärastlõmiani. Pärast seda ai- karjased, sulased ja perepoisid Vihtlemisel armastati suurt leilikuumust. Vahepeal kanastati end külma veega üle valades, lähedal olevasse ojasse joostes või talvel väljas lume sees püherdades. Muistsel ajal olid müütilised et-tevõtted tihedasti seotud aJastiole-kuga. Alastiolek pidi mimest nagu kõigist maapealseist süüdest puhtaks tegema ja katmatult võis i n i mene jumalaile ning kõigele kõrgemale salapärasusele lähemale |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-24-06
