1982-11-11-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 84 ÄÜTUSES Hind Saat4> $ koliäf 2.— $1.- i 3.- .35 18.— m 10.— M 5.— .7© ... 7.50 t JST 2.— .35 8.— .50 fJS, 7.50 M ; 11.-» M I .35 >II,F. 10.— J© 3.— M JDEL 3.— M 9.— M M \M ;:i8^,:. .70 •30 iLT 2.--- • .20 .30 M 4.— .30 2.50;: .30 2.25 .30 .•.:;^20.— :;:: .40 .40 8.80 .40 .30 1.50 ^% 2.75 .30 14.— M .16.20 M 5.— ,50 8.— .70 ; 5.— M 18— $1^ 6.— .70 12^ $1.— 13— $1.— 15^50 .70 15.— .70 Nr. 84 BmzniMcn—Tn 1.111^11^ VABA EESTLANE neljapäeval, U. novembriH982 _ November 11,- ima TÕNU TOOME B.A.Se., LLB. • ADVOKAAT — NOTAR Yorkdale P!ace, 1 Yorkdale Road, Süite 207 Toronto, Ont.M6A 3 A l Telefon 789-7579 kodus 762-^367 ADO PARK, Q.C. METHERINGTON, FALLIS iPARK 365 Bay SfSiite 401. 363-44gl ü 447-2017 vöi 929-3425 ar---:--"'.'- [:.:,-::^4.--::v .50 b- • 3.— .50 M JO [oofci ikka veöl tiusi cui midagi uut või Lestas oma jutu ja pilgu kaaslastele, Jt, ^ain aru ta kÜ5i- : [esitage mulle mida-iüsna vähekene, et luijeiv;;-:;::-: v;;;.-^^ muidugi mingi lauta. „Kuid nad taolist laulda, et tähistada." ; ;elutamä. Sellel.läu- |ha: rütni rütm, 'W oli soomlastelt 'iie omakorda' said les õõtsus ta keha |ieised:daamid õõt-märkisid vaikselt |irii. Tioodne, soengud [! kõige selle hoolit- :;had ja hinged, mis korraga ootaraa- •lille juured ulatu-aastasadu tagasi. |ead ei tähendanud oodsad riided veel jngedesse ja keha- , "aüge-minevik võis kerkida jä tegi se-improviseeritud bille: sõnad pühi^ ja tulekut: kaugelt: jis keskele;" ütles [„Aga ühtlasi oli tmd teie; presiden-tügu maailmale, et .ön õigus dadk ja TÖpMAS õüNAPUy "; • A ^ NOTAR :; Sõite 403, 330 Bay Streiet, ; M5H ŽS8' Tel. 365-^^^^ Jüri Lellepi mälestusstipencliueiild 1983/84. õppeaastaks Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s teatab, et 1983/84. õppeaastaks jätkatakse stipendiumide vahendamist Jüri Lellepi nimelisest mälestusfondist. Sooviavalduste . sisseandmise tähtpäevaks on 28. veebruar 1983. Stipendiumid Lellepi mälestusfondist on õppimiseks kas Ameerikas või mujal vaba maailma üli-toolides. Fondi rajaja soovide kohaselt ofi stipendiume võimalik saada stuudiumiks ainult järgmistel aladel: ' eesti keel eest ajalugE eesti kirjandus eesti kunst eesti arheoloogia • eesti muusika põllumajandusteadus majandusteadus inseneriteadused metsandus õigusteadus arstiteadus- V loodusteadused filoloogia^ filosoofia poliitilised teadused sotsioloogia : ; ma Advokaat-notaff 789 D o m J » tel. 429-3110 ködos 699-239^ ENNÄLFIIED APVOKAAT-NOTAR Room 1002, Royal Tnist Towe? Toronto Doinimoii Ceiitre Postiaadreffi: P.O. 326, Torooto Ont (BajrÄ Kk M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-timdi telefoiü valveteenistw® ädvokaqt-i 133 Ricimiõiid St W., Ste ToM«to TeL 364-7072 JOHN E; SOOSAAR. 55^ üniversity i^e.^ Ste.:6®0; Toronto, Ont. M5J 21H7 JAAN ALMER Tet.293-212S Dosl ja hni ka sorilatef. Lk. 7 SAS ajakirja Scanorama oktoobrinumber tõi. ära ülaloleva pildi Neeme JärvisU; juhatamas Landvetterilemiuväljal teda vastu võtma tulnud 80-liikmelist Göteborgi sümfooniaorkestrit,^ kes sel viisil tervitas oma dirigenti. Märgitakse, et Eestis siindinud dirigent mängib selle orkestriga kahekümnel heliplaadil sisse kõik Šibeliuse orkestriteosed ning et orkester järgmisel aastal teostab ringsõidu USA-s.^ teoloogia Põhitingimuseks kandideerimisel on, et kandidaat valdaks eesti keelt ja ei pooldaks kommunistlikku ega mõnda muud totalitaarset Sigikor-da. Sooyiavaidusahk^ stipendiumideks õn saadaval Toetusfondi juhatuselt järgmisel aadressil: Estonian Students Fund[ in USA, Inc., P.O. Box 377, Wall Street Statiön, New Yoric, New York 10005USA. Toetusforidi juhatus juhib tähelepanu tõigale, et sooviavaldused^ vajavad võrdlemisi põhjalikku do-kümentatsdooni, mille muretsemiseks tiileks realistlikult varuda uni-bes kuu aega. Sooviavalduste saabumise tähtpäevaks, koos kõigi vajalike lisadega; oh 28. veebruar 1983. Järelikult ei ole mõtet nõutada avaldus-plankette peale jaanuari lõppu. Kõik puudulikult täidetud, hilinenud, või vajalike lisadega varustamata sooviavaldused peavad jääma kaalumiselt välja. - Jüri Lellepi nimehne mälestusfond loodi kauaaegse väUseestlase dr. Ö. G. Lellepi poolt oma isa Jüri mälestuseks. Fondi kapital on investeeritud sihtkapitalina; iga-aastased stipendiumid makstakse välja puutumata põhikapitali sissetulekust. Käesoleval õppeaastal jätkavad õpinguid Lellepi stipen-diaatidena 16 eesti soost üliõpilast; kes moodustavad Lellepi stipendiaatide viieteistkümnenda aastakäigu. Tänavuste stipendiumide kogusumma on $7400. :^oos eelneva 14 tegevusaasta jooksul väljamakstud stipendiumidega on Lellepi fondist eesti õppivat noorust toetatud juba $163.60() suuruse šuni-maga. Fondi põhikapital, nagu märgitud, on sealjuures puutumata. Käesoleva aasta stii on jär, Ameerika Ühendriikidest; Mari Jaanson, Kaarel Laev, talvi Laev, Nora M6ks, Hillevi Obet, Arno Puskar, Kari Siil, Sahne Taagepera, Tiina Taagepera, Sandra Zab- Austraaliast: Terje Kaasik. Prantsusmaalt: Erki Männik. Rootsist: Mai Liis Järv, Merike Raudsepp, Pia Raudsepp. Saksamaalt: Lea Küngas. E L E K T R I K Sl^seaded, nnei^osed Ja parsus-iiised eSiimaJades V5i etteyStet^ V A I P A D E & M Ö Ö S L I ma asinsga ,,steamdeanisig'' H ^ . ESIK LOKBSt 4*r-S834 BSXB Väfksemofd tEMONttöl© majade fames: dekter, pfontõõd, ionAW (plnmbing), knaaaid^ldosM MeSstage— J. MEIUSI 225-3283 2., 3. ja 4. juulil toimus Torontos Stampfest nimeline näitus, kus kahe raamiga esines eesti filatelist Leida Avandi. Neis raamides oli valitud lehekülgi Eesti postmarkidest, mida hinnati hõbe-pronks (vahepealne auhind hõbeda ja pronksmedalile ehk väike hõbe) medaliga. Pronksmedali sai Warren Dickson, ka Eesti postmarkide väljapanekute eest. Tuntud kanada filatelist on väga huvitatud Eesti postmarkidest, mis leidis ka näituse zhürii poolt hindamist Meie suurimaks kultuurisaadi-kuks on kujunenud kahtlematult Neeme Järvi. Ta rändab maalt maale, kontserdilavalt kontserdilavale ja kuulutab kõikjal suure häälega, et ta pärineb ühelt väikselt maalt Soome lahe rannikult. Ta räägib sealjuures uhkusega oma kunagisest karjäärist sel rõhutud maal. Kuulajaskonnad ja orkestrid on võlutud ta dirigendivõimeist ja peenest tajust muusika lähtunõtes-tamisel, teevad talle ovatsioone Ja mängivad tushi. Göteborgi Sümfooniaorkester, kus ta sel sügisel alustas ametlikult oma peadirigen-di- tööga, sai isegi sellega hakkama, et tuli talle oma instrumentidega lennujaama vastu — ja samas löödi pillilugu kajama. Hoopis eripärane see seik tema elus polegi: samuti oli teda tervitanud Eesti Riiklik Sümfoonia, kui ta saabus Roomast drigentide võistluselt võitjana. Inglismaal, Rootsis ja Hollandis onNeeme Järvi jubaoma-inimene. Arvustajad tarvitavad tema tööd iseloomustades sõnu «sütitav, võrratu, ,pulbitsevj tormitsev, hõõguv. . O m a kavu koostades on ta võtnud eesmärgiks esmajoones tutvustada vähemmängitud klassikalist heliloomingut. Samuti, olles Göteborgi Sümfooniaga seotud, tuua unustushõlmast välja rootsi heatasemelisi heliloojaid,, nagu Hil-ding. Rosenberg, Franz Berwald, Wilhelm Stenhammar ja Hugo Alfven. Ta lemmikheliloojate esiridades on teatavasti Eduard Tu-biii (keda ka rootslased peavad oma suurimaks heliloojaks) ja Jean Sibelius. Nende mõlemate loomingu salvestusprojektid on praegu käigus. Järvi armastab aga ka Strausse: nii Richardit kui Johann nooremat. Stokhohni Kuninglikus Ooperis ajas ta Straussi „Salomet" ja „Roosikavaleri" juhatades nii publiku kui. kriitikute meeled päris segi. Viimased väitsid, et nende „õuekapeH" polevat kunagi varem nii hästi mänginud ja lauljad laulnud, kui just Neeme Järvi taktikepi all. Rahvas oli jooksnud etendustele tormi ja pääsmeid oli saadud vaid siis, kui oli väärikaid tutvusi. Selle iseloomustamiseks toome lõigukese isiklikust kirjast, mille lähetas allakirjutanule üks populaarne eestisoost Stokholmi arst: . . . olen sel aastal käinud vähe ooperis. Nägin aga „Salomet", mida juhatas Neeme Järvi. Laulja, kes lauhs Salome osa, on minu patsient ja temalt sain pileti... Ma pean küll ütlema, et ta on haruldane dirigent. Nii ilusat muusikat „Salomel" pole ma kuulnudki — nii hingelist, nagu .see oli nüüd. Ja see partii, kus Salome tantsib, oli nii südamešse-minev, et ma unustasin hingata... Muusika oli nii meeli-ülendav, et tundsin end nagu seitsmendas taevas..Need sõnad räägivad iseendi eest. Furoori tekitas Järvi aga ka oma „Viini õhtuga" Hollandi Goncert-gebouw:' s, kus ta tulvas elurõõmu ja kiirgavat tuju valsimeistreid Straussi, Kalmanit ja Leharit juhatades. „Viini õhtu" otsustati kuulutada igakevadiseks sündmuseks. Neenie Järvi ei unusta Tubina kõrval ka teisi heliloojaid, võttes Göteborgi avakontserdi kavva Artur- Lemba Klaverikontserdi nr. 1 (solistiga Ameerikast); heliteos ajastust, mil muusika-keel oli hoopis erinev tänapäevasest. Ka Arvo Pardi loomingut hindab ta endiselt. Ta on valinud tuleval kevadel Göteborgis korraldatava Esti-väi 83 üheks lavaosaks Pardi „Gredo", mille solistiks on Käbi Laretei. See eesti pidustus toimub mais. Samuti^ on Järvi töökavas Pardi Teise sümfoonia salvestamine. ;• Kui tema tegevusi Ameerikas ai- . gas mõningal määral ettevaatlikult ja väikeste tagasilöökidega (arvatavasti elukutselisest kadedusest), siis on tema karjääril nüüd selline hoog sees, et pole pidamistl Plaanid on üldjoontes koostatud mit-. meks aastaks. Rõhkpunkt lasub algul Göteborgi Sümfoonial, kellega tal on järgmisel aastal kavas Ameerika-tumee. Südamelähedane on talle samuti Birminghami Sümfooniaorkester, kus ta on pea-küla-lisdirigendiks. See on Järvi hinnangul hea ja hinnatud orkester; pealegi laialdase mõjupiirkonnaga oma ringreiside tõttu. Muidugi jätkub külalisdirigendi töö Concert-gebouw ja Shoti Rahvussümfoo-niäga. (Eksiarvamiste ärahoidmiseks — peadirigendi leping viima- , sega jõustub alles 1984. aasta sügisel). V, Võiks veel lisada, et Järvi on käesoleval aastal tutvunud ka mitme saksa orkestriga (Müncheni ja Hamburgi raadioorkestrid jt.) ja mõnedki huvitavad kohtumised on veel ees, nagu Berliin, Viin, Köln, Breemen, Firenze. Solistide ja kooride nimistu, keda ta oma kontsertidel on rakendanud, on aukartust äratav. Eriti arvestades, et ta on pakkunud mitu suurvormi. Mainigem neist monumentaalsemaid: Verdi „Reekviem", Mah-leri Kolmas sümfoonia, Britteni „Kevadsümfqonia". Ameerika orkestritest juhatas Järvi eelmisel poolaastal esmakordselt Ihdianapolise Sümfooniat. Muidugi väga heade kriitikatega. Sel sügisel, 17.—20. novembrini, on ta San Franciscos, millist orkestrit ta juba tunneb. Ka Metropolitan Ooper on jälle tegevuskavas: 1984/1985 hooajal „Onegin" ja 1.985/1986 hooajal Mussorgski ,jKhovanshina" esilavastus. Kutse on talle tulnud ka Buenos Äirese Colonist, aga see ei sobi ta kavadesse. Küll aga osutub tal võimalikuks juhatada „Oneginit" Ottawa Ooperi Festivalil 1983. a. juulis, (Salme Ekbaumüe, 21. oktoobrü 1982) Valgest majast vaid samm on varjude majja. Kuid varjude majastki ainult on samm inimsüdame soojusse. . õhtust kasvavad varjud hommiku poole, Ja päeva juurel öö kirves on raiumas Elupuu laaste . . . Etopuulaaste — ,: • valgust varjude majja. On aina pimedus Mljatand klirinal aknasse magu piitsälöök kolgata teelfe, magu äädikas nõrkenu huulile sellelt, kellelt loodetud tuge. Ent ometi suudad sa INIMEST kaitsta raudrimbaga riivistet Maarjamaa lävel Su lemas ja kaotustes habrastnnd kujm mäen trotsis ja uhkuses sirguvat oma alanda|aist üle. Su pilk nugavahedalt jõhkrusest läbi argusse lõikab: sa põrguväraval nõuad õigust! la põrguski, mis matab me rahvast ning sa külvad Ilmapõllu väljad® valguse seemet! Tead, et valgest majast vaid samm on varjude majja. Kuid varjude majastki ainult on samm inimsüdame soojusse. Eks tule varjude vallast me kõik. Meil kõigil pihku haaratud valguse laaste päevasüüdet pika pimeda sajandi öös. Aga nii vähestest tuledest hõõgub Süteoja suvesüdame soojust. Suur tänu, looja j soojuse eest! Vddemar VeedaBi 75-aastane 6. novembril tähistas oma 70- ndat sünnipäeva ajaloolane ja hilisem raadio-ajakirjanik Voldemar Veedam. Pärinedes Läänemaalt, Velise tugevate ja visade meeste soost, sündis ta Tallinnas. Õppetööd kroonis diplom Tartu ülikooli filosoofia teaduskonnas ajaloo alal. Kuna aga ,,aktuaalset ajalugu" okupatsiooniaastatel sunniti mõnigikord teenima kõrvalees-märke, lahkus ta Eestist ja purjetas üle Soome jä Rootsi Ameerikasse 1945. aastal. Ookeani ületamine sügistormides väikese purjekaga („Erma") oli seotud otsatute kannatuste ja riskiga, mis aga omakorda oli tänulikuks aineks V. tuntud ajakirjanikunärvile. Artikkel „Reader's Digestis" ja teos ,,Sailing to Freedom" tutvustas meie probleemi kogu maailmale. Ei ole huvituseta märkida, et viimast on tõlgitud kõikidesse kultuurkeeltesse ja samal ajal ka araabia, tai, birma, telugu ja ma-lajaami(!) keeltesse ja murretesse, üldsummas 17 keelde. Hea keeletundjana kirjutas V. teose inglise keeles, kusjuures imetlusväärt on tema ammutatud teadmised mereasjanduse alal. Tema äsjase uurimuse „Lurich Ameerikas" lugejale ei ole jäänud märkamatuks autori sügav kiindumus ja põhjalikkus allikmaterjalide otsingul ning nende läbitöötamisel. Ja too vastutustunne on kandnud läbi elu juubilari kõikides ettevõtetes, tuues kaasa tema isiku ja töö väärika hindamise. Ameerikas töötas mitmetel aladel, kuni 1955. a. detsembris asus tööle „Ameerika Hääle" eesti osakonnas, kus oli juhatajaks 1974— 1976 ja erust tagasikutsutuna 1979. Käesoleva aasta algul tegi läbi raske lõikuse siseorganites, millest on kosumisel. Oma õigluse ja tasakaalukusega on V. võitnud laialdase sõprade pere, ning need, eriti ÜS „Raimla" vendlusest, soovivad väsimatule töömehele peatset paranemist ja rohkesti pikki päevi, sest viimastest on alati tulnud nappus... ^ • • ; : • • : . V E S / D I X I ikooSide ISpetajaid ' AUan Martin Koobas, sündinud 29. augustil 1959. a. Torontos, lõpetas Äpplewood Heights'i keskkooli Mississaugas ,,Honors** diplomiga 1978. a. Astus samal sügisel Toronto ülikooli Inseneriteaduskonda, mille mehaanika osakonna neljaaastase kurjsuse lõpetas 1982. a. kevadel, omandades BASc kraadi. Töötab maikuust saadik oma erialal USA's, Ohios, Cantonis, rahvusvahelise Timken firma juures. Oregon Health Science Universi-ty Poitlandis lõpetas arstina Alar Mirka. Ta lõpetas 1973 Akroni ülikooli cum laude BS kraadiga bioloogias ja seejärele Portlandis uli-kooU 1979. a. doktorikraadiga füo-soofias. Jätkanud õpinguid saavutas nüüd arstikraadi. Ta asus Portlandis Good Samaritan haiglas praktikale, kavatsusega spetsialiseeruda neuroloogias. On otse hämmastav, kui tihe on Neeme Järvi tegevuskava. Kontserte'mitu korda nädalas, vahepeal tülikad reisid, väsitavad proovid — kõigeks jätkub tal jõudu ja energiat. Stokholmi Kuninglikus Ooperis juhatas ta ühe kuu jooksul kahe Straussi ooperi neljateist-kümmet etendust! Sealjuures säilitades imetlemisväärse taseme. Vaevalt keegi suudaks temaga selles võistelda. Arvuliselt läheneb selle- B. ^ - ^ I J I , . , «..»-.^^A«g|L« le enimalt vahest Metropolitanikat^^^ preestflfes muusikadirektor: James Levine... Mis Neem Järvit tiivustab, on jäägitu armastus oma kunsti vastu, see pole talle töö, vaid suurim •nauding elus. Selles seisnebki üks tema määratu menu saladusi. Ko T. St. Patricku katedraalis, New. Yorgis 5. avel. õnnistatakse 6. novembril 10 noormeest katoliku usu preestrite seisusse. Nende seas on ka noor Michael Sepp, kelle isa, eestlane Elmar Sepp, ema J^oan aga üri päritoluga. ¥ABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaapftevaet reedeni kella 9—3-nJ Telefomd: toimetus 444-4823 - talitus 444-4832 KonlDtnsl voelaSue vasb; Toimetaja' kodus vÄljaspooI tööaegfi] Hannes Oja 481-5316 nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni. '-KUULUTAMINE VABA EESTLASlgS . on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. ' üka toll tihd yeeiml ... $4.25 esiküljel ....... $5.— tagaküljel . . . . . . . . . . . . . . . $4.50 Knuintnste binnaä: KUUI.UTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba EestSase talHos 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 - Talitus väljasjkK)! tööaega: Helmi Lüvandi 251-6493 2. Mrs. Leida Marioy Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont, M2R 3S8 Telefon: 223-(
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 11, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-11-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e821111 |
Description
Title | 1982-11-11-07 |
OCR text | Nr. 84 ÄÜTUSES Hind Saat4> $ koliäf 2.— $1.- i 3.- .35 18.— m 10.— M 5.— .7© ... 7.50 t JST 2.— .35 8.— .50 fJS, 7.50 M ; 11.-» M I .35 >II,F. 10.— J© 3.— M JDEL 3.— M 9.— M M \M ;:i8^,:. .70 •30 iLT 2.--- • .20 .30 M 4.— .30 2.50;: .30 2.25 .30 .•.:;^20.— :;:: .40 .40 8.80 .40 .30 1.50 ^% 2.75 .30 14.— M .16.20 M 5.— ,50 8.— .70 ; 5.— M 18— $1^ 6.— .70 12^ $1.— 13— $1.— 15^50 .70 15.— .70 Nr. 84 BmzniMcn—Tn 1.111^11^ VABA EESTLANE neljapäeval, U. novembriH982 _ November 11,- ima TÕNU TOOME B.A.Se., LLB. • ADVOKAAT — NOTAR Yorkdale P!ace, 1 Yorkdale Road, Süite 207 Toronto, Ont.M6A 3 A l Telefon 789-7579 kodus 762-^367 ADO PARK, Q.C. METHERINGTON, FALLIS iPARK 365 Bay SfSiite 401. 363-44gl ü 447-2017 vöi 929-3425 ar---:--"'.'- [:.:,-::^4.--::v .50 b- • 3.— .50 M JO [oofci ikka veöl tiusi cui midagi uut või Lestas oma jutu ja pilgu kaaslastele, Jt, ^ain aru ta kÜ5i- : [esitage mulle mida-iüsna vähekene, et luijeiv;;-:;::-: v;;;.-^^ muidugi mingi lauta. „Kuid nad taolist laulda, et tähistada." ; ;elutamä. Sellel.läu- |ha: rütni rütm, 'W oli soomlastelt 'iie omakorda' said les õõtsus ta keha |ieised:daamid õõt-märkisid vaikselt |irii. Tioodne, soengud [! kõige selle hoolit- :;had ja hinged, mis korraga ootaraa- •lille juured ulatu-aastasadu tagasi. |ead ei tähendanud oodsad riided veel jngedesse ja keha- , "aüge-minevik võis kerkida jä tegi se-improviseeritud bille: sõnad pühi^ ja tulekut: kaugelt: jis keskele;" ütles [„Aga ühtlasi oli tmd teie; presiden-tügu maailmale, et .ön õigus dadk ja TÖpMAS õüNAPUy "; • A ^ NOTAR :; Sõite 403, 330 Bay Streiet, ; M5H ŽS8' Tel. 365-^^^^ Jüri Lellepi mälestusstipencliueiild 1983/84. õppeaastaks Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s teatab, et 1983/84. õppeaastaks jätkatakse stipendiumide vahendamist Jüri Lellepi nimelisest mälestusfondist. Sooviavalduste . sisseandmise tähtpäevaks on 28. veebruar 1983. Stipendiumid Lellepi mälestusfondist on õppimiseks kas Ameerikas või mujal vaba maailma üli-toolides. Fondi rajaja soovide kohaselt ofi stipendiume võimalik saada stuudiumiks ainult järgmistel aladel: ' eesti keel eest ajalugE eesti kirjandus eesti kunst eesti arheoloogia • eesti muusika põllumajandusteadus majandusteadus inseneriteadused metsandus õigusteadus arstiteadus- V loodusteadused filoloogia^ filosoofia poliitilised teadused sotsioloogia : ; ma Advokaat-notaff 789 D o m J » tel. 429-3110 ködos 699-239^ ENNÄLFIIED APVOKAAT-NOTAR Room 1002, Royal Tnist Towe? Toronto Doinimoii Ceiitre Postiaadreffi: P.O. 326, Torooto Ont (BajrÄ Kk M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-timdi telefoiü valveteenistw® ädvokaqt-i 133 Ricimiõiid St W., Ste ToM«to TeL 364-7072 JOHN E; SOOSAAR. 55^ üniversity i^e.^ Ste.:6®0; Toronto, Ont. M5J 21H7 JAAN ALMER Tet.293-212S Dosl ja hni ka sorilatef. Lk. 7 SAS ajakirja Scanorama oktoobrinumber tõi. ära ülaloleva pildi Neeme JärvisU; juhatamas Landvetterilemiuväljal teda vastu võtma tulnud 80-liikmelist Göteborgi sümfooniaorkestrit,^ kes sel viisil tervitas oma dirigenti. Märgitakse, et Eestis siindinud dirigent mängib selle orkestriga kahekümnel heliplaadil sisse kõik Šibeliuse orkestriteosed ning et orkester järgmisel aastal teostab ringsõidu USA-s.^ teoloogia Põhitingimuseks kandideerimisel on, et kandidaat valdaks eesti keelt ja ei pooldaks kommunistlikku ega mõnda muud totalitaarset Sigikor-da. Sooyiavaidusahk^ stipendiumideks õn saadaval Toetusfondi juhatuselt järgmisel aadressil: Estonian Students Fund[ in USA, Inc., P.O. Box 377, Wall Street Statiön, New Yoric, New York 10005USA. Toetusforidi juhatus juhib tähelepanu tõigale, et sooviavaldused^ vajavad võrdlemisi põhjalikku do-kümentatsdooni, mille muretsemiseks tiileks realistlikult varuda uni-bes kuu aega. Sooviavalduste saabumise tähtpäevaks, koos kõigi vajalike lisadega; oh 28. veebruar 1983. Järelikult ei ole mõtet nõutada avaldus-plankette peale jaanuari lõppu. Kõik puudulikult täidetud, hilinenud, või vajalike lisadega varustamata sooviavaldused peavad jääma kaalumiselt välja. - Jüri Lellepi nimehne mälestusfond loodi kauaaegse väUseestlase dr. Ö. G. Lellepi poolt oma isa Jüri mälestuseks. Fondi kapital on investeeritud sihtkapitalina; iga-aastased stipendiumid makstakse välja puutumata põhikapitali sissetulekust. Käesoleval õppeaastal jätkavad õpinguid Lellepi stipen-diaatidena 16 eesti soost üliõpilast; kes moodustavad Lellepi stipendiaatide viieteistkümnenda aastakäigu. Tänavuste stipendiumide kogusumma on $7400. :^oos eelneva 14 tegevusaasta jooksul väljamakstud stipendiumidega on Lellepi fondist eesti õppivat noorust toetatud juba $163.60() suuruse šuni-maga. Fondi põhikapital, nagu märgitud, on sealjuures puutumata. Käesoleva aasta stii on jär, Ameerika Ühendriikidest; Mari Jaanson, Kaarel Laev, talvi Laev, Nora M6ks, Hillevi Obet, Arno Puskar, Kari Siil, Sahne Taagepera, Tiina Taagepera, Sandra Zab- Austraaliast: Terje Kaasik. Prantsusmaalt: Erki Männik. Rootsist: Mai Liis Järv, Merike Raudsepp, Pia Raudsepp. Saksamaalt: Lea Küngas. E L E K T R I K Sl^seaded, nnei^osed Ja parsus-iiised eSiimaJades V5i etteyStet^ V A I P A D E & M Ö Ö S L I ma asinsga ,,steamdeanisig'' H ^ . ESIK LOKBSt 4*r-S834 BSXB Väfksemofd tEMONttöl© majade fames: dekter, pfontõõd, ionAW (plnmbing), knaaaid^ldosM MeSstage— J. MEIUSI 225-3283 2., 3. ja 4. juulil toimus Torontos Stampfest nimeline näitus, kus kahe raamiga esines eesti filatelist Leida Avandi. Neis raamides oli valitud lehekülgi Eesti postmarkidest, mida hinnati hõbe-pronks (vahepealne auhind hõbeda ja pronksmedalile ehk väike hõbe) medaliga. Pronksmedali sai Warren Dickson, ka Eesti postmarkide väljapanekute eest. Tuntud kanada filatelist on väga huvitatud Eesti postmarkidest, mis leidis ka näituse zhürii poolt hindamist Meie suurimaks kultuurisaadi-kuks on kujunenud kahtlematult Neeme Järvi. Ta rändab maalt maale, kontserdilavalt kontserdilavale ja kuulutab kõikjal suure häälega, et ta pärineb ühelt väikselt maalt Soome lahe rannikult. Ta räägib sealjuures uhkusega oma kunagisest karjäärist sel rõhutud maal. Kuulajaskonnad ja orkestrid on võlutud ta dirigendivõimeist ja peenest tajust muusika lähtunõtes-tamisel, teevad talle ovatsioone Ja mängivad tushi. Göteborgi Sümfooniaorkester, kus ta sel sügisel alustas ametlikult oma peadirigen-di- tööga, sai isegi sellega hakkama, et tuli talle oma instrumentidega lennujaama vastu — ja samas löödi pillilugu kajama. Hoopis eripärane see seik tema elus polegi: samuti oli teda tervitanud Eesti Riiklik Sümfoonia, kui ta saabus Roomast drigentide võistluselt võitjana. Inglismaal, Rootsis ja Hollandis onNeeme Järvi jubaoma-inimene. Arvustajad tarvitavad tema tööd iseloomustades sõnu «sütitav, võrratu, ,pulbitsevj tormitsev, hõõguv. . O m a kavu koostades on ta võtnud eesmärgiks esmajoones tutvustada vähemmängitud klassikalist heliloomingut. Samuti, olles Göteborgi Sümfooniaga seotud, tuua unustushõlmast välja rootsi heatasemelisi heliloojaid,, nagu Hil-ding. Rosenberg, Franz Berwald, Wilhelm Stenhammar ja Hugo Alfven. Ta lemmikheliloojate esiridades on teatavasti Eduard Tu-biii (keda ka rootslased peavad oma suurimaks heliloojaks) ja Jean Sibelius. Nende mõlemate loomingu salvestusprojektid on praegu käigus. Järvi armastab aga ka Strausse: nii Richardit kui Johann nooremat. Stokhohni Kuninglikus Ooperis ajas ta Straussi „Salomet" ja „Roosikavaleri" juhatades nii publiku kui. kriitikute meeled päris segi. Viimased väitsid, et nende „õuekapeH" polevat kunagi varem nii hästi mänginud ja lauljad laulnud, kui just Neeme Järvi taktikepi all. Rahvas oli jooksnud etendustele tormi ja pääsmeid oli saadud vaid siis, kui oli väärikaid tutvusi. Selle iseloomustamiseks toome lõigukese isiklikust kirjast, mille lähetas allakirjutanule üks populaarne eestisoost Stokholmi arst: . . . olen sel aastal käinud vähe ooperis. Nägin aga „Salomet", mida juhatas Neeme Järvi. Laulja, kes lauhs Salome osa, on minu patsient ja temalt sain pileti... Ma pean küll ütlema, et ta on haruldane dirigent. Nii ilusat muusikat „Salomel" pole ma kuulnudki — nii hingelist, nagu .see oli nüüd. Ja see partii, kus Salome tantsib, oli nii südamešse-minev, et ma unustasin hingata... Muusika oli nii meeli-ülendav, et tundsin end nagu seitsmendas taevas..Need sõnad räägivad iseendi eest. Furoori tekitas Järvi aga ka oma „Viini õhtuga" Hollandi Goncert-gebouw:' s, kus ta tulvas elurõõmu ja kiirgavat tuju valsimeistreid Straussi, Kalmanit ja Leharit juhatades. „Viini õhtu" otsustati kuulutada igakevadiseks sündmuseks. Neenie Järvi ei unusta Tubina kõrval ka teisi heliloojaid, võttes Göteborgi avakontserdi kavva Artur- Lemba Klaverikontserdi nr. 1 (solistiga Ameerikast); heliteos ajastust, mil muusika-keel oli hoopis erinev tänapäevasest. Ka Arvo Pardi loomingut hindab ta endiselt. Ta on valinud tuleval kevadel Göteborgis korraldatava Esti-väi 83 üheks lavaosaks Pardi „Gredo", mille solistiks on Käbi Laretei. See eesti pidustus toimub mais. Samuti^ on Järvi töökavas Pardi Teise sümfoonia salvestamine. ;• Kui tema tegevusi Ameerikas ai- . gas mõningal määral ettevaatlikult ja väikeste tagasilöökidega (arvatavasti elukutselisest kadedusest), siis on tema karjääril nüüd selline hoog sees, et pole pidamistl Plaanid on üldjoontes koostatud mit-. meks aastaks. Rõhkpunkt lasub algul Göteborgi Sümfoonial, kellega tal on järgmisel aastal kavas Ameerika-tumee. Südamelähedane on talle samuti Birminghami Sümfooniaorkester, kus ta on pea-küla-lisdirigendiks. See on Järvi hinnangul hea ja hinnatud orkester; pealegi laialdase mõjupiirkonnaga oma ringreiside tõttu. Muidugi jätkub külalisdirigendi töö Concert-gebouw ja Shoti Rahvussümfoo-niäga. (Eksiarvamiste ärahoidmiseks — peadirigendi leping viima- , sega jõustub alles 1984. aasta sügisel). V, Võiks veel lisada, et Järvi on käesoleval aastal tutvunud ka mitme saksa orkestriga (Müncheni ja Hamburgi raadioorkestrid jt.) ja mõnedki huvitavad kohtumised on veel ees, nagu Berliin, Viin, Köln, Breemen, Firenze. Solistide ja kooride nimistu, keda ta oma kontsertidel on rakendanud, on aukartust äratav. Eriti arvestades, et ta on pakkunud mitu suurvormi. Mainigem neist monumentaalsemaid: Verdi „Reekviem", Mah-leri Kolmas sümfoonia, Britteni „Kevadsümfqonia". Ameerika orkestritest juhatas Järvi eelmisel poolaastal esmakordselt Ihdianapolise Sümfooniat. Muidugi väga heade kriitikatega. Sel sügisel, 17.—20. novembrini, on ta San Franciscos, millist orkestrit ta juba tunneb. Ka Metropolitan Ooper on jälle tegevuskavas: 1984/1985 hooajal „Onegin" ja 1.985/1986 hooajal Mussorgski ,jKhovanshina" esilavastus. Kutse on talle tulnud ka Buenos Äirese Colonist, aga see ei sobi ta kavadesse. Küll aga osutub tal võimalikuks juhatada „Oneginit" Ottawa Ooperi Festivalil 1983. a. juulis, (Salme Ekbaumüe, 21. oktoobrü 1982) Valgest majast vaid samm on varjude majja. Kuid varjude majastki ainult on samm inimsüdame soojusse. . õhtust kasvavad varjud hommiku poole, Ja päeva juurel öö kirves on raiumas Elupuu laaste . . . Etopuulaaste — ,: • valgust varjude majja. On aina pimedus Mljatand klirinal aknasse magu piitsälöök kolgata teelfe, magu äädikas nõrkenu huulile sellelt, kellelt loodetud tuge. Ent ometi suudad sa INIMEST kaitsta raudrimbaga riivistet Maarjamaa lävel Su lemas ja kaotustes habrastnnd kujm mäen trotsis ja uhkuses sirguvat oma alanda|aist üle. Su pilk nugavahedalt jõhkrusest läbi argusse lõikab: sa põrguväraval nõuad õigust! la põrguski, mis matab me rahvast ning sa külvad Ilmapõllu väljad® valguse seemet! Tead, et valgest majast vaid samm on varjude majja. Kuid varjude majastki ainult on samm inimsüdame soojusse. Eks tule varjude vallast me kõik. Meil kõigil pihku haaratud valguse laaste päevasüüdet pika pimeda sajandi öös. Aga nii vähestest tuledest hõõgub Süteoja suvesüdame soojust. Suur tänu, looja j soojuse eest! Vddemar VeedaBi 75-aastane 6. novembril tähistas oma 70- ndat sünnipäeva ajaloolane ja hilisem raadio-ajakirjanik Voldemar Veedam. Pärinedes Läänemaalt, Velise tugevate ja visade meeste soost, sündis ta Tallinnas. Õppetööd kroonis diplom Tartu ülikooli filosoofia teaduskonnas ajaloo alal. Kuna aga ,,aktuaalset ajalugu" okupatsiooniaastatel sunniti mõnigikord teenima kõrvalees-märke, lahkus ta Eestist ja purjetas üle Soome jä Rootsi Ameerikasse 1945. aastal. Ookeani ületamine sügistormides väikese purjekaga („Erma") oli seotud otsatute kannatuste ja riskiga, mis aga omakorda oli tänulikuks aineks V. tuntud ajakirjanikunärvile. Artikkel „Reader's Digestis" ja teos ,,Sailing to Freedom" tutvustas meie probleemi kogu maailmale. Ei ole huvituseta märkida, et viimast on tõlgitud kõikidesse kultuurkeeltesse ja samal ajal ka araabia, tai, birma, telugu ja ma-lajaami(!) keeltesse ja murretesse, üldsummas 17 keelde. Hea keeletundjana kirjutas V. teose inglise keeles, kusjuures imetlusväärt on tema ammutatud teadmised mereasjanduse alal. Tema äsjase uurimuse „Lurich Ameerikas" lugejale ei ole jäänud märkamatuks autori sügav kiindumus ja põhjalikkus allikmaterjalide otsingul ning nende läbitöötamisel. Ja too vastutustunne on kandnud läbi elu juubilari kõikides ettevõtetes, tuues kaasa tema isiku ja töö väärika hindamise. Ameerikas töötas mitmetel aladel, kuni 1955. a. detsembris asus tööle „Ameerika Hääle" eesti osakonnas, kus oli juhatajaks 1974— 1976 ja erust tagasikutsutuna 1979. Käesoleva aasta algul tegi läbi raske lõikuse siseorganites, millest on kosumisel. Oma õigluse ja tasakaalukusega on V. võitnud laialdase sõprade pere, ning need, eriti ÜS „Raimla" vendlusest, soovivad väsimatule töömehele peatset paranemist ja rohkesti pikki päevi, sest viimastest on alati tulnud nappus... ^ • • ; : • • : . V E S / D I X I ikooSide ISpetajaid ' AUan Martin Koobas, sündinud 29. augustil 1959. a. Torontos, lõpetas Äpplewood Heights'i keskkooli Mississaugas ,,Honors** diplomiga 1978. a. Astus samal sügisel Toronto ülikooli Inseneriteaduskonda, mille mehaanika osakonna neljaaastase kurjsuse lõpetas 1982. a. kevadel, omandades BASc kraadi. Töötab maikuust saadik oma erialal USA's, Ohios, Cantonis, rahvusvahelise Timken firma juures. Oregon Health Science Universi-ty Poitlandis lõpetas arstina Alar Mirka. Ta lõpetas 1973 Akroni ülikooli cum laude BS kraadiga bioloogias ja seejärele Portlandis uli-kooU 1979. a. doktorikraadiga füo-soofias. Jätkanud õpinguid saavutas nüüd arstikraadi. Ta asus Portlandis Good Samaritan haiglas praktikale, kavatsusega spetsialiseeruda neuroloogias. On otse hämmastav, kui tihe on Neeme Järvi tegevuskava. Kontserte'mitu korda nädalas, vahepeal tülikad reisid, väsitavad proovid — kõigeks jätkub tal jõudu ja energiat. Stokholmi Kuninglikus Ooperis juhatas ta ühe kuu jooksul kahe Straussi ooperi neljateist-kümmet etendust! Sealjuures säilitades imetlemisväärse taseme. Vaevalt keegi suudaks temaga selles võistelda. Arvuliselt läheneb selle- B. ^ - ^ I J I , . , «..»-.^^A«g|L« le enimalt vahest Metropolitanikat^^^ preestflfes muusikadirektor: James Levine... Mis Neem Järvit tiivustab, on jäägitu armastus oma kunsti vastu, see pole talle töö, vaid suurim •nauding elus. Selles seisnebki üks tema määratu menu saladusi. Ko T. St. Patricku katedraalis, New. Yorgis 5. avel. õnnistatakse 6. novembril 10 noormeest katoliku usu preestrite seisusse. Nende seas on ka noor Michael Sepp, kelle isa, eestlane Elmar Sepp, ema J^oan aga üri päritoluga. ¥ABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaapftevaet reedeni kella 9—3-nJ Telefomd: toimetus 444-4823 - talitus 444-4832 KonlDtnsl voelaSue vasb; Toimetaja' kodus vÄljaspooI tööaegfi] Hannes Oja 481-5316 nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni. '-KUULUTAMINE VABA EESTLASlgS . on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. ' üka toll tihd yeeiml ... $4.25 esiküljel ....... $5.— tagaküljel . . . . . . . . . . . . . . . $4.50 Knuintnste binnaä: KUUI.UTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba EestSase talHos 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 - Talitus väljasjkK)! tööaega: Helmi Lüvandi 251-6493 2. Mrs. Leida Marioy Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont, M2R 3S8 Telefon: 223-( |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-11-07