1980-10-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 11
islike sanktsioonide ra-komnmnistlike
riikide
nii kerge nagu see esi-itlusel
paistab. Lääne-,
Itööstusriikide vahel ei
äte vahendite maksma-iiksmeelt
kuna raha
puhul alati kandvamat
[oraaliprmtsiibid.
le eriti selgelt x4fgani§-
[uste puhul. Ühendrüki-itCarter
reageeris N.
ttšiqonianhee sissetun-
|fganistani karmikäeli-
^elas moodsate tööstus^
cšpordiN. Liitu. Ta loo-
)ppa riigid järgnevad
ijnle, kuid Lääne-Sak-
»rantsusmaa valitsused
ignoreerivad täielikult
le üleskutset ning selle
jmä tehnoloogia ja vab-feadete
eksporti N. Lü-on
nad üle võtnud ka
ble antud tollimised ja
|dmsalt ja truualamli-iga,
inis tekkis Was*
|kotiga.
ehitab Lääne-Saksa-
|eri ginipp Venemaale
šumema alumünium•
\% Prantsusmaa Creu-rtööstus
on sõlminud
I lepingu Novolipetskis-itüse
ehitamiseks, Mõ=
aktid olid varem antud
fle, kuna Sajanski vab-tama
Ameerika Alum 1-
ja terasetööstuse
olid sõlmitud leping
Steel CorporatsioD-rahvusvaheliselt
pine-
|s, kus N. Liit on uute
lU pidevalt pealetun-imatu
Bonnis ja Pä-
/ad ametlikud arva •
ibanidus ei mängi rah-
Poliitilisel areenil nÜB-id
vaatamata nendele
^idele ja ärimeestele
ttuseta jahile müügi-lehituslepingtite
järele
)jal siiski hakanud ju-ja
seal hoiatavaid
jaisuvad seda valje-suuremaks
kasi^ vad
idabloki võlad laaja
Lääne-Saksamaa
livad oma vabandu-nemäd
ei aktsepteeri
[e pakkumisi N. Liinad
seda Jaapanlased:
Isaavad lõpuks ikkagi
Ld tahavad. Kuid sa-rdavad
jaapanlased
et Prantsusmaa ja
laa tungivad kanban-
(ete sõlmimisel tema
rikuvad Tokio ärite -
liduga. Lääne-Saksa-ja
kaupmehed mai-
)andusekSi et Lääne-idub
selline suur si°
mis on ameerika
[utuses. Samuti MB-sakslased
ei saa ve-ibanduslike
sidemete
dasi-tagasi mängida,
lõudmisi rahuldada
sellest keelduda,
venelastega kauple-
|rjekindlušt, püsivust
ist nifig häid kau-
[emeid Moskvaga m
jlt pikkade aastate
lle^üles ehitada. ,
ed ja prantslased
[astega kauplemisel
on äri ja raha on
itavad nad paljudel
kmni ka selliste
sõlmimisek mis
itele kasulikud olla
juia võimsuse tõst-igu
kinnitab Lääne-,
dri ,,Der Spiegel*:
j i a tööstur, kes
je.le laskemoona, oji
[uid ^ sama tööstur
te kalleid masinaid,
jäd võivad ise pro-siis
on see töös-leeš."
[aga jätkub ning ve-
|e TÕimus läänerii-ina
kasvab!
i'----*:. •
iväärne, mallist vl-f
siin ja. seal Lõuna-
Teatavasti on Root-viiekordne
Wiml)-
iJjörn Borg nõuStu-
I viie-setilises mats-fise
tugevama vas-
|e John McEnroega.
(Järg lk. 31
t
tr;.;
t
Nr. 77 ne!jap'ieval, 16. oi - Thursday, Octol)er 16^ 1980
mm
Seda laagrii saab meenutada
teemaks maailmalaager „i
Mikk Jõgi Ja Ingrid KütU.
muheledes. Moortephtide aastakoosolekutel 27./2g. septembril toimus laudkonnavestlus,
Rootsis. Laisa taga vestlejad;vasakult parem3er..M^^ ¥abtra,' Kay M , Kalle Lüdig, Siiri Oder,
. • V: . ••^ .•.'^^f:'•'V/ Woto: Ervin.: Aleve-'
ira
18. Ja 19. okt.-dr. Kasari,
532-9863.
•:25., Ja. 2@. okt.. ,dr.• A. R
•493-7231. •
of
MööduBud kolmapäeva õhtul toimus Eesti Majas Killamängude üldkoosolek, kais iuMd arutlusele tuleval
aastal toimuva pidustuse senini tehtud ettevalmistused Ja puudutati veel teoksil olevaid küsimusi
Koosolekust võtsid osa ffiiumaa,LääEemaä5^^^^^^^^^^^
•Võrumaa Ja ¥algamaä
Ircadiwdis 30-aöstaiie
30 aastat oh Inglismaal, Bradfordis tegutsenud eesti näiteriing!,
mille esimeheks lavastuseks oU A. Kitzbergi draama ,,Libahuiit''.
Selle kohta on teada, et see toimus 14. oktoobril 1950. aastalj Ja sel°
elas kaasa 300 teatrisõpra.
Näitering sai omale vüuniid ju- näitejuht Lea Hblst-Muränyi ja Ar-i,
Lea Halst-Muranyi, kelle tubli noid Kökk. Viimane on ka kõige
auitsga „steamcleariing"
liEL. ERIK LOKBIK 447-9834
Insurance
Agency
Koosoleku avas Kiüamängude keU 6. Vümases osas on tants ,;ka- tikas muuta; Üsaks oli veel muidM
toimkonna juhatuse esimees J. ja'' orkestri saatel. Mõned avalda- ideesid, mille teostamise,võimalusi ^ ^ kcöialiMe Elsa toas, ^ Ps^^_ P^^^^
Vihma, misjärel valiti koosoleku sid täiendavalt soovi, et tantsu ajal hakatakse uurima. ^ eestlastele Toumd p M Kalju ja Bernha^^^^^
juhatajaks Anne Tüll ja protokolU- oleks ka ühislök^ elaimisi p^toda.
jaksL. Pihlberg. tavad maakonnad hUjemalt märtsi^ ka rmg saamid 30-aastaseks, on ikka kuni 60 naitehuvüist.^^ ,
Järgnevalt andis J. Vihma Infor-taks oma kava. Avaldati^s^^^^^
matsiooni seni tehtud tööst. õhtune kava oleks kunstüisem. '^^^^^^ mmede all tegutsenud. .
Kava osas leidsid aruüemist väid tfelepanu, kuid teiselt poolt leiti, Esimesed tos aastat tegutseti
põhimõttehsed küsimused. ' vmvRs\^ juuresolek teki- MgU^aa Eestlaste ühingu Erad-
"^s keeleküsimuse. ^^^^
Lõpuks J. Vihma tänas kõiki Eesti Kodu loomisega vahe
i i ' " i ^ g ä i i ^ » " ^ o ^ koosolijad sõbrahku koostöö eest.
Ta arvas, et kevadel tuleks varakult
alustada organiseerimisega.
Moon- Mõned maakonnad on juba kohal
üüri- käinud ja näinud eesolevaid võimalusi.
Võrreldes eelmiste Külamän-
8. augustil 1981 ja sellekohane leping,
on Juba tehtud Moönstone?!' Soovitati, et Eesti Etijograafüine
Ring korraldaks näituse, filatelis
Informatsiooni osas tutvustas L.
Puurits Jüri Punno poolt kavandatud
Eillamängude märki, kug väga Koosolekul kinnitati ka
osavalt on embleemiks koondatud stonei omanikule makstav
•rahvuspäranduslik tegevus ja rah- summa $1500, '
tati nimeks Eesti Kodu Näitering
ja 1976. aastal leiti jälle, et võfes
olla oma eraldi juhatusega organisatsioon
ja võeti nimeks Bradfordi
Juubelit tähistatakse EST0-8(D
näidendite võistlusel auhinnatud
Agnes Lepp-Kaasiku näidendiga
,,0l6me ju ainult inimesed"r- Lavastajaks
on jälle L.' Holst-Mura-nyi.
Peale Bradfordi etendust, minnakse
külalisetendusteks .Londonisse
ja Lek;esterisse.
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745^622
Eesti:lÄerihg. ••: •
Aastate jooksul on lavastatud 22 |^yjl5^ll^j^
vusvärvid. J. Punno on teinud va- Arutlusel soovitas E. Älev^
rem märke meie ühiskonnale, vee- dustüste puhul kasutada nii, palju nüüd eeltöödega umbes samas P^^le paarikümne aastast vaheae-randsaja
aasta jooksul skautide õn- eesti lippe kui võimalik, et^^ k asendis; kui siis oldi mõned näda- g^- uuesti lavale toodud ja mõle-
25. aastanäitus
netaalreid ja on seekord jälle suutnud
tabada neisse päevadesse kavatsetavat
sisu^
Märk tuleb, kasutamisele' mitmesugusel
kujul, rinnamärgina, kirjapaberil
jm. Muuseas ongi pääsmeks
päeva märM kandev.•mme-
„Eesti'' ala rahvusvärvidega efek- lad enne peopäevi. mai korral uute tegielästega. Näitejuhtidest
on nünetatud Lea Holst-
Muranyi lavastanud 14, Aino
Cässwelli poolt on lavastatud 7 ja
Elsa Kinda w l t üks näidend. Kõik
Eesti Kunstide koondis Torontos
XXV aastanäitusi toimub tänavu
16.—23. novembrini Peetri Idriku
näitustesaales. Näituse avajaks
veerandsaja-aastase tegevuse vääri-
Sonal„koiitimiine" võib olla o t - - m i t e i i ettekanne toimub sa- peale ühe on ohiud eesti näidendiä,
se maagüine mõju meie kujuthise- mas koosseisus ja tiUeb esitamise- erandiks oli H. Ibseni „Hedda £ ^ tn^l^^Z^^^^
le. le Toronto teatripublümleimhapäe-Gabl^^^^^ ees i kunstielu kaimapan^
See sõna pealkkjana.võibmeie^^^^^^v^^^
It, EKKT JUHATUS
Parkimise on juba^ kc^raM^ud i^utiuses^ e nagu varem teatatud) Law- ringi koosseis palju — m i d . ^ ^ ^ ^ ' k ; ^
L. Puurits. Ka on lahendatud toit- guseid ennustusi veel enne, kui rence Park Niix>n juubelüavastuses algaastais ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^
lustamiskusimus nn, et korraldajaü jõuame lugemisele äsüdä. - ; • lis. Nummerdatiid pääsmed" eel- tegutsenud liikmeist alles ainul
seUega mingisugust riski ei ole. Kas k ) ^ ^ või abi- mMgü tavalistes m ü ü g to
J. Vihma andis ülevaate praegu j^^^^^^^^ oleme kõik kutsutud sellele köh.
ettenähtud, maakondade ^asetuses^^
tega, .kellel puudusid põgenemls- 1^ selles „vanas majas",
võimalused vabadusse? Kas kohtu- • • ^' " ^ ' •• ' • • • •
mine surmavaenlasega kriitilisel
sümapiigül? Või koguni kohtumi-mis
eelmisel korral oli liiga' hajutatud.
Nüüd jääb „Eesti" maaalaks
peahoonest vasakpoohie maaala,
kus metsapalistusel on maakonnad
järjekorras ja nende kes- , . - n
1 i m IV o 11 • i . 1 , ne elu suurima õnnega?
kel Tallinn. Selle juures toimuks ka ^
päevane maakondade ühine kava. Heiswald liepuu näidendis „Koh-õhtune
kava aga oleks peahoone tuniine vanas majas" ^tohnubagä^ Moskva olümpiamängude puhul
1 (Algus lk. 2)
-Mõlemad mehed saavad selle aja^
loolise matshi eest 600.000 dollarit
Ja kogu afäär antakse televisiooni
saate jaamade kaudu edasi üle kogu
maailma.
Kõik oleks kena Ja huvitav, kuid
kogu lool on üijeraalsete Ja pa-liempoolsete
arvates siiski väike
paha lõhn juures. Nimelt toimub
võistlus LõuMa-Äafrikas ning see
on löönud kogu maailma liberaalsed
ringkonnad kihama. Kõige suurem
vastupanu Lõuna-Aafrikas
korraldatavale tennisematshile
lõõmab Björn Borgi kodumaal
IRootsis, kus võistluse iimber suurt
lärmi ei tee mitte ainult polütikud
vaid ka sporditegelased. Rootsi
RükUku Spordiliidu direktor Bengt
Svelius kinnitab, et ta ei laida
Bjöm Borg isiMikult,taid ta loo- Maakondade täpsemaltkaardüepa-dab
snsk. et tenmsesuurus muu- ^^^^^ ^j^^^^^j. kevadel minna ko-dab
otsust ja ^bub Louna-Aatn- y^^^^^y^ ^ ^ ^ ^ ^ fikseerida
ka pmnal vo.stIeinisest. Swlius re- maakondade asukohad,
soneerib, et Borg nähtavasti arves-tab
ainult oma majanduslike nmi- 3^5^ p^^gj.,^^igt^ Kus avamine — ,
andjatega ning jätab korvate koik ^ ^ - ^ ^ ^ ^ j^^jj skautide orkestriga/ või kavatsevad külastada oma ko- ^^^^s^^
polutihsed kalkulatsioonid Avamistalituses on oma^ nõusoleku dumäad ja omakseid, tuleb üle ^^^^ 8, Lvovis 6, Novosibirskis 19
Mõned ajaku-jamkud lähevad kaastegevuseks andnud püsköp K. elada suuri üllatusi ja tundepu- Enamiku laagritest püüdsid
isegi nii kaugele, et aetavad Raudsepp, Eesti Vabariigi aupea^hdnguid. • venelased'seni pünlikult^^ä^^^^^
Borgi i,vastutustu2idetiiks" isikuks, konsüf i . Heinsoo. Rahvamängud ' Nekl üllatusi ja tundepuhan^m^^ maha salata. Sensatsi.
kuna- paljud poliitikud kriipsuta- algaksid kell 2 p.l. ja õhtune kava pakub kõrgeima auhinnaga vää sohiks nii mõne-esisel
väljakul, kus see oli ka möödunud
korral, ^
. Valmis on juba peavärava plaan
ja on juttu olnud ülddekoratsioo-
. uidest, ehitustest |m,' •
hoopis eriline kohtümme. — Seal ilmus L.-Saksämaal Nõukogude
näeme palju rõõmupisaraid ja Liidu reisijuht ; (üdSSR-Reisefüh-vennalikku
andeksandmist. Seal rer), mis müüdavat kõigis raama-näeme
ka andestamatust ja suurt tuarides. Juhis koosneb 170-st maa.
vihkamist, mis üalgi ei vaibu. kaardist ning linnaplaanist N. Lii-
„See on vabade müneste maja äus. üks kaart näitab 119 koondus-ja
neU ustel pole kunagi hikkeol- laagrite" asukohti (millest üks Täinud",
lausub majaisa. Unnas), teine karistuslaagreid, kol-
See vana maja ja need inimesed ^as nn. mentaalhaiglaid, neljas
sümboliseerivad kogu meie maad vanglaid jne. Kokku on ära näida-
Anne Tüll andis ülevaate esialg- j a rahvast läbi aegade ja võithiste. tud üle 2Ö00-de karistus ja häyitus-sest
programmist, kus avamine Kõigil neil, kes on külastanud ^^^^rite asukohti. Ainuüksi Moškv
Maksab Eanadsti: yäljlaspooi E&BaMs
$21.-
$11.-
42.-
$23.-
EI R I P.0 S T l <&4 Kanadas: ÜSA-s:
$61.
$33.
$17.
$67.
$35.50
18.56
lisissiiiiiiiiinijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiii
390 Princess Ave.^Willowdale teatrietenduste sarjas
lllini!lll!8!lllllllllIllll51i!ll!li;ilIll!IIM!liniI!«IIIH mis.
vad alla, et ükski rootsi atleet ei
tohiks võistelda Lõuna-Äafrikas
kus aetakse rasside vahetegemisi
ehk apartheidi polütikat.
See kära Borgi võistluse ümber
on jälle vana tuntud lugu kahe- MAALID MtJt^GIL suures valikus,
fäiksest poliitikast ja kahepaiksest Helistage.ette 225-5595.
ühe riigi või rahva põlu alla panemise
filosoofiast. Mõtlevale inimesele
jääb tõesti mõistmatuks,
miks Borg on „vastutustundetu'
laii ta läheb võistlema Lõuna-Aaf-rikasse
ja niil^s Rootsi sportlased
ja sporditegelased on„vasutustun-dfilised".
kui nad käisid just sel
ajal Moskvas olümpiaadil kui vene
okupantide socmusmasinad ja ka-huritega
varustatud helikoptend
Hegid maatasa Afganistani külasid.
Sellist kaheotsaga poliitikat
võib praegu kohata läänemaailmas
igal sammul ja see meenutab
vana tõesõna, et Jumal lööb seda
jpimedusega, keda ta tahab hukka
saateo
tatud Heiswald liepuu näidend
„Kchtiimine vanas majas'*.
legi sUmi avada: eriti nooremale
generatsioonüe, kes venelaste pro-
Nagu kimiitasid palpd: kirjani- ^ ^ ^^
kudla väga nõudlLd teatrisõb- « « s i uskuda ei tahtnud^
r.d, oli Mle nä
meeli, ja tmideidhaarav: ja k a u a k s ^ "
meeldejääv teatrielamus ESTO '89 S J'^"'-? V ' f
, . o , . J ^ ^ r a ^ . .ovfo. ^ n ^ n i . koonduslaagrid (propagandas; tun-
LENNUPOSTIGA ülemere-mäa^esse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $20^
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hmd 50 centi
Kana^ aadressidele palume märkida „POSTÄLCODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
- Pangatsh^ või rahakaart kii^jutäda
Free Estonian Publishers nimele.
tud KZ-laagritena = kontsentratsi-oonlaager)
ei leiutatud Hitlerilt:
Venemaal tunti neid juba ammu aega
varem.
958 Broadview.Ave. Toromtci, Oa4. M4E
TeL 4654650 VÕI 4654659 - ; ^ /
Pank avatud: päeval 10.00 3.0® (esmasp,^ .^
reedeni), õhtul 5.30 8.00 (ešmasp. ja neljag>.)
LAEmJD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASmALÄSTEIJS
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik TOed laenad on laenavõtja surma puhul kindlustatu^ kasa!
$30.000.— ulatuses, jäädava töövõlmetase pahtli on khidlastatad
koni $10.000^ ulatuses vastavalt kindlastaste tingimastele.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
/ /
• "INSURANCE"
1482 Bathuršt St, 4
^Sathurst—St ClairV
kontoris 653-7815
^53-7816
fPalun mulle saata VABA EESTLANE aastaks
r veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
; j _ V . _ . 19..- .Tellimise katteks lisan $
, rahas / Mekiga / rahakaardiga. (Raha saaAa ainolä tahtkirjas).
Nimi • • • •
* ' • " ' " "<.iTTni [BZEiamOBBIE
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 16, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-10-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801016 |
Description
| Title | 1980-10-16-03 |
| OCR text | Nr. 11 islike sanktsioonide ra-komnmnistlike riikide nii kerge nagu see esi-itlusel paistab. Lääne-, Itööstusriikide vahel ei äte vahendite maksma-iiksmeelt kuna raha puhul alati kandvamat [oraaliprmtsiibid. le eriti selgelt x4fgani§- [uste puhul. Ühendrüki-itCarter reageeris N. ttšiqonianhee sissetun- |fganistani karmikäeli- ^elas moodsate tööstus^ cšpordiN. Liitu. Ta loo- )ppa riigid järgnevad ijnle, kuid Lääne-Sak- »rantsusmaa valitsused ignoreerivad täielikult le üleskutset ning selle jmä tehnoloogia ja vab-feadete eksporti N. Lü-on nad üle võtnud ka ble antud tollimised ja |dmsalt ja truualamli-iga, inis tekkis Was* |kotiga. ehitab Lääne-Saksa- |eri ginipp Venemaale šumema alumünium• \% Prantsusmaa Creu-rtööstus on sõlminud I lepingu Novolipetskis-itüse ehitamiseks, Mõ= aktid olid varem antud fle, kuna Sajanski vab-tama Ameerika Alum 1- ja terasetööstuse olid sõlmitud leping Steel CorporatsioD-rahvusvaheliselt pine- |s, kus N. Liit on uute lU pidevalt pealetun-imatu Bonnis ja Pä- /ad ametlikud arva • ibanidus ei mängi rah- Poliitilisel areenil nÜB-id vaatamata nendele ^idele ja ärimeestele ttuseta jahile müügi-lehituslepingtite järele )jal siiski hakanud ju-ja seal hoiatavaid jaisuvad seda valje-suuremaks kasi^ vad idabloki võlad laaja Lääne-Saksamaa livad oma vabandu-nemäd ei aktsepteeri [e pakkumisi N. Liinad seda Jaapanlased: Isaavad lõpuks ikkagi Ld tahavad. Kuid sa-rdavad jaapanlased et Prantsusmaa ja laa tungivad kanban- (ete sõlmimisel tema rikuvad Tokio ärite - liduga. Lääne-Saksa-ja kaupmehed mai- )andusekSi et Lääne-idub selline suur si° mis on ameerika [utuses. Samuti MB-sakslased ei saa ve-ibanduslike sidemete dasi-tagasi mängida, lõudmisi rahuldada sellest keelduda, venelastega kauple- |rjekindlušt, püsivust ist nifig häid kau- [emeid Moskvaga m jlt pikkade aastate lle^üles ehitada. , ed ja prantslased [astega kauplemisel on äri ja raha on itavad nad paljudel kmni ka selliste sõlmimisek mis itele kasulikud olla juia võimsuse tõst-igu kinnitab Lääne-, dri ,,Der Spiegel*: j i a tööstur, kes je.le laskemoona, oji [uid ^ sama tööstur te kalleid masinaid, jäd võivad ise pro-siis on see töös-leeš." [aga jätkub ning ve- |e TÕimus läänerii-ina kasvab! i'----*:. • iväärne, mallist vl-f siin ja. seal Lõuna- Teatavasti on Root-viiekordne Wiml)- iJjörn Borg nõuStu- I viie-setilises mats-fise tugevama vas- |e John McEnroega. (Järg lk. 31 t tr;.; t Nr. 77 ne!jap'ieval, 16. oi - Thursday, Octol)er 16^ 1980 mm Seda laagrii saab meenutada teemaks maailmalaager „i Mikk Jõgi Ja Ingrid KütU. muheledes. Moortephtide aastakoosolekutel 27./2g. septembril toimus laudkonnavestlus, Rootsis. Laisa taga vestlejad;vasakult parem3er..M^^ ¥abtra,' Kay M , Kalle Lüdig, Siiri Oder, . • V: . ••^ .•.'^^f:'•'V/ Woto: Ervin.: Aleve-' ira 18. Ja 19. okt.-dr. Kasari, 532-9863. •:25., Ja. 2@. okt.. ,dr.• A. R •493-7231. • of MööduBud kolmapäeva õhtul toimus Eesti Majas Killamängude üldkoosolek, kais iuMd arutlusele tuleval aastal toimuva pidustuse senini tehtud ettevalmistused Ja puudutati veel teoksil olevaid küsimusi Koosolekust võtsid osa ffiiumaa,LääEemaä5^^^^^^^^^^^ •Võrumaa Ja ¥algamaä Ircadiwdis 30-aöstaiie 30 aastat oh Inglismaal, Bradfordis tegutsenud eesti näiteriing!, mille esimeheks lavastuseks oU A. Kitzbergi draama ,,Libahuiit''. Selle kohta on teada, et see toimus 14. oktoobril 1950. aastalj Ja sel° elas kaasa 300 teatrisõpra. Näitering sai omale vüuniid ju- näitejuht Lea Hblst-Muränyi ja Ar-i, Lea Halst-Muranyi, kelle tubli noid Kökk. Viimane on ka kõige auitsga „steamcleariing" liEL. ERIK LOKBIK 447-9834 Insurance Agency Koosoleku avas Kiüamängude keU 6. Vümases osas on tants ,;ka- tikas muuta; Üsaks oli veel muidM toimkonna juhatuse esimees J. ja'' orkestri saatel. Mõned avalda- ideesid, mille teostamise,võimalusi ^ ^ kcöialiMe Elsa toas, ^ Ps^^_ P^^^^ Vihma, misjärel valiti koosoleku sid täiendavalt soovi, et tantsu ajal hakatakse uurima. ^ eestlastele Toumd p M Kalju ja Bernha^^^^^ juhatajaks Anne Tüll ja protokolU- oleks ka ühislök^ elaimisi p^toda. jaksL. Pihlberg. tavad maakonnad hUjemalt märtsi^ ka rmg saamid 30-aastaseks, on ikka kuni 60 naitehuvüist.^^ , Järgnevalt andis J. Vihma Infor-taks oma kava. Avaldati^s^^^^^ matsiooni seni tehtud tööst. õhtune kava oleks kunstüisem. '^^^^^^ mmede all tegutsenud. . Kava osas leidsid aruüemist väid tfelepanu, kuid teiselt poolt leiti, Esimesed tos aastat tegutseti põhimõttehsed küsimused. ' vmvRs\^ juuresolek teki- MgU^aa Eestlaste ühingu Erad- "^s keeleküsimuse. ^^^^ Lõpuks J. Vihma tänas kõiki Eesti Kodu loomisega vahe i i ' " i ^ g ä i i ^ » " ^ o ^ koosolijad sõbrahku koostöö eest. Ta arvas, et kevadel tuleks varakult alustada organiseerimisega. Moon- Mõned maakonnad on juba kohal üüri- käinud ja näinud eesolevaid võimalusi. Võrreldes eelmiste Külamän- 8. augustil 1981 ja sellekohane leping, on Juba tehtud Moönstone?!' Soovitati, et Eesti Etijograafüine Ring korraldaks näituse, filatelis Informatsiooni osas tutvustas L. Puurits Jüri Punno poolt kavandatud Eillamängude märki, kug väga Koosolekul kinnitati ka osavalt on embleemiks koondatud stonei omanikule makstav •rahvuspäranduslik tegevus ja rah- summa $1500, ' tati nimeks Eesti Kodu Näitering ja 1976. aastal leiti jälle, et võfes olla oma eraldi juhatusega organisatsioon ja võeti nimeks Bradfordi Juubelit tähistatakse EST0-8(D näidendite võistlusel auhinnatud Agnes Lepp-Kaasiku näidendiga ,,0l6me ju ainult inimesed"r- Lavastajaks on jälle L.' Holst-Mura-nyi. Peale Bradfordi etendust, minnakse külalisetendusteks .Londonisse ja Lek;esterisse. 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745^622 Eesti:lÄerihg. ••: • Aastate jooksul on lavastatud 22 |^yjl5^ll^j^ vusvärvid. J. Punno on teinud va- Arutlusel soovitas E. Älev^ rem märke meie ühiskonnale, vee- dustüste puhul kasutada nii, palju nüüd eeltöödega umbes samas P^^le paarikümne aastast vaheae-randsaja aasta jooksul skautide õn- eesti lippe kui võimalik, et^^ k asendis; kui siis oldi mõned näda- g^- uuesti lavale toodud ja mõle- 25. aastanäitus netaalreid ja on seekord jälle suutnud tabada neisse päevadesse kavatsetavat sisu^ Märk tuleb, kasutamisele' mitmesugusel kujul, rinnamärgina, kirjapaberil jm. Muuseas ongi pääsmeks päeva märM kandev.•mme- „Eesti'' ala rahvusvärvidega efek- lad enne peopäevi. mai korral uute tegielästega. Näitejuhtidest on nünetatud Lea Holst- Muranyi lavastanud 14, Aino Cässwelli poolt on lavastatud 7 ja Elsa Kinda w l t üks näidend. Kõik Eesti Kunstide koondis Torontos XXV aastanäitusi toimub tänavu 16.—23. novembrini Peetri Idriku näitustesaales. Näituse avajaks veerandsaja-aastase tegevuse vääri- Sonal„koiitimiine" võib olla o t - - m i t e i i ettekanne toimub sa- peale ühe on ohiud eesti näidendiä, se maagüine mõju meie kujuthise- mas koosseisus ja tiUeb esitamise- erandiks oli H. Ibseni „Hedda £ ^ tn^l^^Z^^^^ le. le Toronto teatripublümleimhapäe-Gabl^^^^^ ees i kunstielu kaimapan^ See sõna pealkkjana.võibmeie^^^^^^v^^^ It, EKKT JUHATUS Parkimise on juba^ kc^raM^ud i^utiuses^ e nagu varem teatatud) Law- ringi koosseis palju — m i d . ^ ^ ^ ^ ' k ; ^ L. Puurits. Ka on lahendatud toit- guseid ennustusi veel enne, kui rence Park Niix>n juubelüavastuses algaastais ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^ lustamiskusimus nn, et korraldajaü jõuame lugemisele äsüdä. - ; • lis. Nummerdatiid pääsmed" eel- tegutsenud liikmeist alles ainul seUega mingisugust riski ei ole. Kas k ) ^ ^ või abi- mMgü tavalistes m ü ü g to J. Vihma andis ülevaate praegu j^^^^^^^^ oleme kõik kutsutud sellele köh. ettenähtud, maakondade ^asetuses^^ tega, .kellel puudusid põgenemls- 1^ selles „vanas majas", võimalused vabadusse? Kas kohtu- • • ^' " ^ ' •• ' • • • • mine surmavaenlasega kriitilisel sümapiigül? Või koguni kohtumi-mis eelmisel korral oli liiga' hajutatud. Nüüd jääb „Eesti" maaalaks peahoonest vasakpoohie maaala, kus metsapalistusel on maakonnad järjekorras ja nende kes- , . - n 1 i m IV o 11 • i . 1 , ne elu suurima õnnega? kel Tallinn. Selle juures toimuks ka ^ päevane maakondade ühine kava. Heiswald liepuu näidendis „Koh-õhtune kava aga oleks peahoone tuniine vanas majas" ^tohnubagä^ Moskva olümpiamängude puhul 1 (Algus lk. 2) -Mõlemad mehed saavad selle aja^ loolise matshi eest 600.000 dollarit Ja kogu afäär antakse televisiooni saate jaamade kaudu edasi üle kogu maailma. Kõik oleks kena Ja huvitav, kuid kogu lool on üijeraalsete Ja pa-liempoolsete arvates siiski väike paha lõhn juures. Nimelt toimub võistlus LõuMa-Äafrikas ning see on löönud kogu maailma liberaalsed ringkonnad kihama. Kõige suurem vastupanu Lõuna-Aafrikas korraldatavale tennisematshile lõõmab Björn Borgi kodumaal IRootsis, kus võistluse iimber suurt lärmi ei tee mitte ainult polütikud vaid ka sporditegelased. Rootsi RükUku Spordiliidu direktor Bengt Svelius kinnitab, et ta ei laida Bjöm Borg isiMikult,taid ta loo- Maakondade täpsemaltkaardüepa-dab snsk. et tenmsesuurus muu- ^^^^^ ^j^^^^^j. kevadel minna ko-dab otsust ja ^bub Louna-Aatn- y^^^^^y^ ^ ^ ^ ^ ^ fikseerida ka pmnal vo.stIeinisest. Swlius re- maakondade asukohad, soneerib, et Borg nähtavasti arves-tab ainult oma majanduslike nmi- 3^5^ p^^gj.,^^igt^ Kus avamine — , andjatega ning jätab korvate koik ^ ^ - ^ ^ ^ ^ j^^jj skautide orkestriga/ või kavatsevad külastada oma ko- ^^^^s^^ polutihsed kalkulatsioonid Avamistalituses on oma^ nõusoleku dumäad ja omakseid, tuleb üle ^^^^ 8, Lvovis 6, Novosibirskis 19 Mõned ajaku-jamkud lähevad kaastegevuseks andnud püsköp K. elada suuri üllatusi ja tundepu- Enamiku laagritest püüdsid isegi nii kaugele, et aetavad Raudsepp, Eesti Vabariigi aupea^hdnguid. • venelased'seni pünlikult^^ä^^^^^ Borgi i,vastutustu2idetiiks" isikuks, konsüf i . Heinsoo. Rahvamängud ' Nekl üllatusi ja tundepuhan^m^^ maha salata. Sensatsi. kuna- paljud poliitikud kriipsuta- algaksid kell 2 p.l. ja õhtune kava pakub kõrgeima auhinnaga vää sohiks nii mõne-esisel väljakul, kus see oli ka möödunud korral, ^ . Valmis on juba peavärava plaan ja on juttu olnud ülddekoratsioo- . uidest, ehitustest |m,' • hoopis eriline kohtümme. — Seal ilmus L.-Saksämaal Nõukogude näeme palju rõõmupisaraid ja Liidu reisijuht ; (üdSSR-Reisefüh-vennalikku andeksandmist. Seal rer), mis müüdavat kõigis raama-näeme ka andestamatust ja suurt tuarides. Juhis koosneb 170-st maa. vihkamist, mis üalgi ei vaibu. kaardist ning linnaplaanist N. Lii- „See on vabade müneste maja äus. üks kaart näitab 119 koondus-ja neU ustel pole kunagi hikkeol- laagrite" asukohti (millest üks Täinud", lausub majaisa. Unnas), teine karistuslaagreid, kol- See vana maja ja need inimesed ^as nn. mentaalhaiglaid, neljas sümboliseerivad kogu meie maad vanglaid jne. Kokku on ära näida- Anne Tüll andis ülevaate esialg- j a rahvast läbi aegade ja võithiste. tud üle 2Ö00-de karistus ja häyitus-sest programmist, kus avamine Kõigil neil, kes on külastanud ^^^^rite asukohti. Ainuüksi Moškv Maksab Eanadsti: yäljlaspooi E&BaMs $21.- $11.- 42.- $23.- EI R I P.0 S T l <&4 Kanadas: ÜSA-s: $61. $33. $17. $67. $35.50 18.56 lisissiiiiiiiiinijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiii 390 Princess Ave.^Willowdale teatrietenduste sarjas lllini!lll!8!lllllllllIllll51i!ll!li;ilIll!IIM!liniI!«IIIH mis. vad alla, et ükski rootsi atleet ei tohiks võistelda Lõuna-Äafrikas kus aetakse rasside vahetegemisi ehk apartheidi polütikat. See kära Borgi võistluse ümber on jälle vana tuntud lugu kahe- MAALID MtJt^GIL suures valikus, fäiksest poliitikast ja kahepaiksest Helistage.ette 225-5595. ühe riigi või rahva põlu alla panemise filosoofiast. Mõtlevale inimesele jääb tõesti mõistmatuks, miks Borg on „vastutustundetu' laii ta läheb võistlema Lõuna-Aaf-rikasse ja niil^s Rootsi sportlased ja sporditegelased on„vasutustun-dfilised". kui nad käisid just sel ajal Moskvas olümpiaadil kui vene okupantide socmusmasinad ja ka-huritega varustatud helikoptend Hegid maatasa Afganistani külasid. Sellist kaheotsaga poliitikat võib praegu kohata läänemaailmas igal sammul ja see meenutab vana tõesõna, et Jumal lööb seda jpimedusega, keda ta tahab hukka saateo tatud Heiswald liepuu näidend „Kchtiimine vanas majas'*. legi sUmi avada: eriti nooremale generatsioonüe, kes venelaste pro- Nagu kimiitasid palpd: kirjani- ^ ^ ^^ kudla väga nõudlLd teatrisõb- « « s i uskuda ei tahtnud^ r.d, oli Mle nä meeli, ja tmideidhaarav: ja k a u a k s ^ " meeldejääv teatrielamus ESTO '89 S J'^"'-? V ' f , . o , . J ^ ^ r a ^ . .ovfo. ^ n ^ n i . koonduslaagrid (propagandas; tun- LENNUPOSTIGA ülemere-mäa^esse: Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $20^ Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hmd 50 centi Kana^ aadressidele palume märkida „POSTÄLCODE" Ja USA aadressidele „ZIP CODE" - Pangatsh^ või rahakaart kii^jutäda Free Estonian Publishers nimele. tud KZ-laagritena = kontsentratsi-oonlaager) ei leiutatud Hitlerilt: Venemaal tunti neid juba ammu aega varem. 958 Broadview.Ave. Toromtci, Oa4. M4E TeL 4654650 VÕI 4654659 - ; ^ / Pank avatud: päeval 10.00 3.0® (esmasp,^ .^ reedeni), õhtul 5.30 8.00 (ešmasp. ja neljag>.) LAEmJD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASmALÄSTEIJS Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel. Kõik TOed laenad on laenavõtja surma puhul kindlustatu^ kasa! $30.000.— ulatuses, jäädava töövõlmetase pahtli on khidlastatad koni $10.000^ ulatuses vastavalt kindlastaste tingimastele. KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS / / • "INSURANCE" 1482 Bathuršt St, 4 ^Sathurst—St ClairV kontoris 653-7815 ^53-7816 fPalun mulle saata VABA EESTLANE aastaks r veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ; j _ V . _ . 19..- .Tellimise katteks lisan $ , rahas / Mekiga / rahakaardiga. (Raha saaAa ainolä tahtkirjas). Nimi • • • • * ' • " ' " "<.iTTni [BZEiamOBBIE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-16-03
