Vaba eestlane , September 10, 1981

              VABA EESTLANE neljapäeval, lo. šeptembrU 1981 - Thursday, September 10, 1981 Nr. 63
•EDI
VorkpallivSisflyšed
esti Mängnidel
1. aug, algasid Eesti Mängude
võrkpalli-võistlused Läkewoödi
Eesti Maja väljakutel. Esmakord­selt
oli väljakuulutatud ajaks ko­hale
tulnud tervelt kümme mees­konda
ja kolm naiskonda. Kalle
Vellenurme juhtis kogu päeva
võistluste käiku sujuvalt.
1 Märkimisväärne oli, et Kanadast
võttis osa neli meeskonda ja üks
naiskond. Igal meeskonnal tuli
mängida eelmängudes ,,Round Ro­bin"
kaheksa mängu. Palava päi­kese
käes see nõudis vastupidavust
ja võidutahet, et jõuda poolfinaa-li,
kuhu pääses neli rheeskonda.
Võistlused olid nii tasaväs;isGd,
et. tuli arvestada võidu- ja kaotu-se-
punktide suhet tuhandikuni.
Pool-finaali pääsesid. Toronto
„Ka1ev" Sr., N.Y. EÜS, Toronto
.,Kalev" Jr. ja Long Island (noo­red).
Mängudes võitis Toronto
„Kalev"~ Sr. Lone IšlanHi (noored)
2:1 (15:11; 12:15; 15:il).
New York EÜS võitis Toroilto
„Kalevi" Jr. 2:0 (15:9; 15:6). See­ga
pääsesid finaali Toronto„Ka-lev"
Sr. ja New York EÜS.
Arvukas pealtvaatajate pere elas
vaimustusega kaasa lõppvõistluse­le,
mis kujunes nüüd Kanada^USA
vaheliseks jõukatsumiseks. Mõle-
1 mai poolel oli oma „koor", kes
kiiduavaldustega oma meeskonda
Õhutasid. Meeskonnad näitasid
head mängutaset nii ründe- kui ka
kaitsemängus. Toronto pikemakas­vulised
surujad ja hea koosmäng
suutsid võita newyorklasi 2:1 (15:
8; 10:15; 15:9), võites seega Ha-rold
Lonksu mälestus-rändauhinna
juba neljandat korda.
Võitja, meeskond mängis koos­seisus:
Taivo Ilves, Allan Luiker,
Carl Pahapill, Eric Pahapill, Hen­no
Piirsalu, Andres Terts ja Too­mas
Vanaselja. *
Kolmanda koha otsustamiseks
mängisid Toronto Kalev" Jr. ja
Long. Isiland (noored). Võitis To­ronto
2:1.
Viiendaks tulid-Long Island ve­teranid,
kuuendaks' New Bruns­wick,
seitsmendaks Lakewood ja
kaheksandaks Toronto EÜS.
j Rõõmustavalt on nüüd juba
teist aastat Eesti Mängudel leidu­nud
naiste võrkpallis osavõtjaid,
seekord võistles kolm naiskonda.
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
Spordimärkmeici
Ainult pool meetrit jäi bulgaar-lannal
Maria Petkova-Vergoval
puudu kettaheite maailmarekordist,
mis on 71.80. Tema 71.30 on tä­navu
teine parim tulemus olümpia­võitja
Evelin Jahli ,71.46 järel.
Atanas Cochev kordas 8.19-ga te­ma
nimel olevat Bulgaaria rekor­dit,
mille; ta oli' püstitanud kolm
nädalat varem.
Erfurtis peetud kergejõustiku­võistlustel
tõukas idasakslanna
olümpiavõitja Ilona Slupianek kuu­li
21.39 ja Margitta Pufe 21.08.
Nende tulemustega nad asuvad
hooaja maailma edetabelis, teisel
ja neljandal kohal. Samal võistlus­tel
Hildegard Ullrich jooksis 800
m 1.57,56-ga, Bärbel Wöckel 100
m 11.13-ga ning Petra Pfaff 400
m tõkkeid 55,86-ga, millised tule-mused^
kuuluvad tänavu parima
viie hulka. Meestest Volker Beck
jooksis 400 m tõkkeid 49,38-ga,
Wolfgang Schmidt heitis ketast
66.46, Uwe Lange hüppas kaugust
8.21.
Suboticas, Jugoslaavia meistri­võistlustel
tõukasid Zlatan Sarac-hevich
ja Ivan Ivanchich kuuli
vastavalt 20.14 ja 20.07.
Bernis peetud kergejõustiku­võistlustel
hüppas Euroopa sise-meistrivõistluste
võitja Rolf Bern-hard
uueks Shveitsi kaugushüppe-rekordiks
8.14.
yeefeoluline k@kkyty|ek hSBIssMvises
Seedriorys ^
Laupäeval, -220 augustj peaJelõuiial, oli hiissuvisesse. Seedriorgü
kogunenud 80 endist rindevõitle|at koos abikaasadega Toronto E.V.Ü.
ja Hamiltoni. Võitlejate Ühingu ridadest, et ühiselt pühitseda lõbusat
perekonnaõhtpt. Osavõtjaid oli ka Detroidist MicMgani ühingust ning
Gonnectcutist USA Liidu esimees Ylo Anson,
Koosvübimist alustati koi. A. Ta informeeris P.-AmeerikaSõja-
Rebase ja H. Riipalu ausamba juu- meeste Suvepäevadest, mis toimu-res
lühikese sõnavõtuga H.E.V.ü. vad 26/21. sept. Long Islandil Ees-esimehelt
A. Jursilt ning lilled si- ti Külas. Endel Lindaja, kes oli ka
ni-must-valge lindiga asetati sa^iba õhtu teadustajaks^ teatas, et Ka-jalale
Toronto daamide — Möksi nada Võitlejate ühinguteli on ka­ja
Toominga poolt, Hamiltoni vas sinna ühine bussisõit ja regist-esindasid
K. Lember ja Ellen Lin- reerimisega alustatakse' peatselt,
daja. Lõpetati viimase salmiga Edasi tervitasid Kanada Eesti
«Eestimaa Su mehe meel"... Võitlejate ühingute^ Liidu esimees
Kava jätkus suvililledega ehitud K. Tori, Michigani Eesti Võitlejä-saalis,
mille avas H.E.V.Ü. esimees te ühingu R. Tralla ja skautlip-
A. Jurs mainides, et sel aastal on kond „Kotka" nimel skm. Evald
40. aastapäev, mil idapataljon Tutsu, keseriti tänas selle abi ja
alustas ägedat võitlust" meie polis- toetuste eest, mida Võitlejate
vaenlase vastu. Tuletame tänagi ühing on osutanud, skautlikele
siin meelde neid relvavendi — koi. noortele.
Rebane, kol-ltn. Riipalu, major
EESTI ABISTAMISKOMITEE PUHKEKODU ,,EHAtARE«^^
vajab veel
KÖÖGIPERSONALI ja KORISTAJAID.
Lähem informatsioon tel. 421-5828 või 284-2056. Kirjalikud
sooviavaldused saata Eesti Abistamiskoi^iiteele aadressil 958
Broadview Ave., Toronto,^ Ont,M4K 2R6 hiljemalt 15. oktoob­riks
1981. . , ,
Toronto Peetri Kogudus otsib
MAJAHOIDJAT
Soovikorral korteri võimalus.
Lähemaid andmeid saab ^
esii^es A. Tork'i!t, tel. 444-4627 v9| 781-1501
Maide ja allohvitser Nugiseks, kes
jäävad Eesti ajalukku nii nagu
kord kauges minevikus Lembitu.
Koos Kesloise abiesimehe Y.
Ansoniga kinnitati ÜEV Kesku­se
Teeneteristid rinda T.E.V.Ü.
Toronto Eesti Võitlejate tjhingu
esindaja R. Moks tegi teatavaks,
ef 19. septembril toimub Toron­to
Eesti Majas Teises maailma­sõjas
võidelnud eestlaste sÕJatee-konna
alguse 40.' aastapäeva. tä-
Mstamine,
liikmele A. Tooming'ale, H.E.-
V.Ü.-st A. Voode»le ja Michisa- millest palus osa võtta. -
mi E.V.Ü. liikmele R. TraMe. Pärast ametlikku osa asuti toi-
, Tervitajatest oli esimeseks sõna dulauda mille oli valmistanud pr.
USA Liidu esimehel Y. Ansonil. ^^^^ Torontost. Kohapealseteks
perenaisteks olid Kay Lember, Aih
Spordiuudiseid
Formias, Itaalias ületas tänavu
neljanda prantsuse teivashüppaja­na
Serge Leveur esmakordselt
5.50. Samadel võistlusel oli tõr-gushüppes
parim 18-aastane amee­riklane
Milton Goode 2.25-ga. '
Esimises mängus kohtusid Kanada
ja New York, mängides viiki 1:1
Teises mängus^ Kanada võitis La-kevi'oodi
2:0 ja kolmandas New
York ja Lakewood mängisid 1:1.
Punktide sejsult tuli esimeseks
Kanada, teiseks New York ja kol­mandaks
Lakewood.
Võitja, naiskonnas mängisid:
Ann Aug, Christina Greenbaumj
Aimi Ilves, Elda Käärmann, Susi
Holmberg ja Vivi Holmberg.
Möödunud E.; M . võrkpalli-tur*
nüri võiksime nimetada üheks pa­remaks
nii osavõtu rohkuselt kui
ka mängu-tehniliselt.
Ploom ja Ellen Lindaja Hämilto-riist
ning Aliis Kosk Torontost,
õhtune meelelahutusliku osa oli
organiseerinud M. Niinvee ning
Kodumaal toimuvad üle Peipsi °!i tujuküllane ja päevakoha-
V>i 11 . . -. ,1 ^, ne. Lauluettekannetega esinesid
kitsama koha uiumise võistlused. , r ^ : vyLr.a.a i•mdJ m2i .j.ä.k1. r i-v1lo em .ke ea^te rl:i-a tx.s Trorän-in aj.a.v.r uv ev õ1lat si.u i-dJs Sb„ aepripto• nl.a T IX^Rt e .In »oMTr. ra.Mul>lar.• , NX Tsn-o npvreaen. SHTTaiTal-JddU ae
võistlusest osa 32 ujujat, enamuses ^'
nooremad. Ujuma hakati Venemaa Korraldajad olid organiseerinud
poolselt kaldalt. Esimeseks tuli tal- ka loterii, kuhu oli tehtud rikkali-linlane
Kalle Liivamägi ja Peter kult annetusi. „
Matt, nende ajad 26.23 ja 26.30, "
kolmandaks 16-aastane Jüri Rein-tam.
Kõige visamale lainete vastu
võitlejale, viimasena lõpetajale
Karin Paidrale, kinkia kohalik kol­hoos
auhinnaks seapõrsa. Ujumis­võistlus
üle Peipsi on teostunud
1967. aastast alates.
Lasteeied cslustcib
fegevusf
Toronto Eesti Seltsi Lasteaed
alustab Eesti Majas õppetööd nä­dala
sees lasteaias käivatele laste^
le 24. septembril kell 9.30 hom-
V Kodumaal oli üheks suureks loo- mikul. . ^
tuseks võimlemises noor Galina Lapsi võetakse vastu alustades
Joonas, kelle edu oli nii suur, et ta 3-dast eluaastast. Laupäeviti töötab
võttis osa mitmest välisvõistlusest. ka eriklass eesti keelt mitte kõnele-
Suvel Kaunases peetavaile võistlus- vatele lastele,
tele ta ei pääsenud, kuna temale Registreerimine koha peal. Lä-tehti
hiljaaegu põlveoperatsioon, j^g^^^t informatsiooni annavad II-millest
paranemine võtab aega. y^^^^^ 466-2344 ja Ellen
Eestit esindasid Maarika Kraav, Lgjy^t 787-9422.
AiU Sei^pelson ja kaks vene nime-võimlejat.
Lasteaia juhatus
Juvonen uuris binokliga ümbrust
ja nägi, et küntud riba .taga oli lai
valvurite jalgrada. Ta arvas, et raja
serval oli alarmilõng. Ta uuris veel
binokliga ja märkaski traati. See
oli siiski nii kõrgel, et selle alt
võis raskusteta läbi roomata. Kui
nad • jooksnUks traadile seda mär­kamata,
oleks alarm antud silma­pilkselt.
Mis me nüüd teeme? hädal­das
Kalle.
— Jätkame matka, ütles Juvo­nen
otsustavalt. Astume tagur­pidi
sellest künniribast üle. Ehk
usuvad, et oleme tagasiminekul,
kui jäljed piiri poole viivad.
Küntud maa oli tõesti pehme.
Jalad vajusid kederluuni sisse, aga
sellest ei saanud hoolida. Tuli eda­si
pääseda. Mehed pääsesid kün-niriba
taha ja selged jalajäljed jäid
näitama Soome poole. Jäljed või­sid
viia segadusse tavalise piirival­vuri,
äga kui neil oleks koer kaa­sas,
muutuks olukord täiesti. Head
jälituskoera ei ole kerge eksitada.
Mehed pääsesid alarmitraadi taha
ja sama teed metsa.
— Võib õUa, et pärast seda po­le
meie reis enam päris tavaline
türistimatk, arutles. Juvonen. —
Kui hommik valgeneb, siis vÕib ka
tagaajamine alata. Nüüd tuleb kii­re
hooga eemalduda võimalikult
kaugele ja katsuda segada oma
jälgi. Sellest oleneb siis kogu mat­ka
õnnestumine. Kell on nüüd
kaks ja järgmine eesmärk on jõgi
ja see pole mitte kaugel. Hakka­me
minema ja vihaga.
Hommik oli juba valgenenud,
kui mehed pääsesid üle jõe. Jõest
tõusis paks udu, mistõttu nähta­vust
ei olnudki. Jõgi polnud lai^
vaevalt kümne meetri laiune. Kõi­gest
oli näha, et naaber kasutas
seda kohta õngitsemispaigana. Me-ga
noor
hed astusid jõe ääres olevat rada
mööda põhja poole ja natukese;
aja pärast nägid langetatud puud
üle jõe. See oli mingisuguseks sil­laks
ja hetkegi kahtlemata läksid
nad puud kaudu vastaskaldale.
Nüüd suundus nende: matk otse
lõunasse. Tõustes väiksele künka­le,
peatusid nad pausi pidamiseks.
Seni oli tuldud. vaid neli kilo­meetrit,
aga aega "oli kulunud pal­ju.
Piiri läheduses oli edasiminek
väga aeglane^ oldi sunnitud ette­vaatlikult
liikuma, kuulatama ja
vaatama, et ei sattunuks kokku
piirivalvuritega. Seda kunsti oli
Juvonen õppinud- juba kaua tagasi.
Juvonen kontrollis oma kaarti
ja võttis siis suuna järgmise siht­koha
suunas. See oli 12 km kau­gusel.
'
— Siit on õigem tee loodesse
liikuda, tõdes Juvonen ja heitis
oma koti selga. — Ega naabridki
päris lennates järele ei tule. Saa­me
vajalikult edumaad, kui kiirus­tame
piirist kaugemale.
Maastik oli nüüd üsna hõlbus
matkamiseks. Juvonen arvestas, et
umbes kolme tunni pärast saavu­tavad
nad oma sihtkoha. Tagaaja­mine
verekoeraga oli üldiselt aeg­lane.
Koera tuleb rihmast taluta­da
ja vähegi tihedamais põõsastes
aeglustab see märgatavalt jälita­mist.
Mehed hoidusid ikka veel
kasutusel olevate teede ja radade
kasutamisest. Alati oli seegi või­malus,
et mõne käänaku tagant
võis ilmuda vastutulijaid.
Meeste minekuhoog oli tugev ja
märgatavalt enne arvestatud aega
saabusid nad sihtkohta, väikse jär­ve
rannale.
:is kuradi kiire meil õieti
Spordivõistlused
Läänerannil(u Eeiiti
Päevadel
Seattles toimunud Lääneranniku
Eesti Päevadel võitis 2,8 miili pik-
,kuse jooksu ümber Green LakeH
Andu Lauba (Seattle), 15^18 aas­taste
klassis tuli esikohaley Henry
Männik (San Francisco) ja 14-aas-taste
ja nooremate klassis Jason
Mägi (Seattle). Pikema jooksu —-
kaks korda ümber järve — võitis
Jüri Tint (Los Angeles).
Laskevõistlustel Kenmore laske­rajal
tuli ^sikohale Aleksander
Parv (Seattle), kes. saavutas, või­malikust
300-st silmast 291 silma.
Võrkpalliturniiril. mees- ja nais­kondadele
olid paremad Portlandi
mängijad, kes võitsid mõlematel
aladel. Parimaks naismängijaks
tunnistati Asta Kalman Portlandist
jä parimaks meesmängijaks Ahto
Raudsepp Portlandist. Naiskonda^
dest esinesid Los Angeles, Portland
ja Seattle, meeskondadest Port­land,
Vancouver, Seattle, Los An­geles
ja idaranniku koondusmees-kond.
Lauatennises tuli meeste klassis
esikohale A. Kuusk Vancouverist
ja noorte klassis Mihkel Leetmaä
Los Angelesist.
Golfivõistlusel tuli esikohale
Lembit Parik, kes elab praegu Chi­cagos,
kuid kelle endiseks eluko­haks
oli San Francisco piirkond.
Tennisevõitlused jäid kahjuks pi­damata
vihmaste ilmade tõttu.
Noortest sportlastest oli. kerge­jõustikus
ja ujumises paremad:, 8
a. ja nooremad — Alexander Kask
(Seattle), Heli Kannibal (Seattle);
9—10 a. Andres Kask (Seattle),
Kai Liikane (Seattle). 11—12 a.
— Jason Mägi (Seattle), Alisa|
Kask (Seattle), Vilja Selde (Vaur
couver), 13—14- a. — Paul Lepik
(Vancouver). 15—18 a. — Tom
Lip^ing (San Francisco), Leslie
Barrett (Texas).
Lääneranniku eestlaste seekord-
Balti laske-maavoistlus
Balti laskemaavõistlused, mida
juba vabal kodumaal alustati, on
võõrsil jätkatud. Traditsiooni ko­haselt
peetakse need võistlused On­tarios
septembrikuul. - •
Käesoleval aastal on järjekorra
jcohaselt võistluste korraldamine
eesti rahvusgrupi käes.
Kai. 22 vaba-, standard- ja
spordipüssi ning kai. 22 vaba- ja
standardpüstoli võistluste korralda­jaks
on Toronto Eesti Püssi «& Püs-toliklubii
Võistlused viiakse läbi
19. sept. Läti- rahvusgrupi „Ber-zaine"
laskerajal algusega hommik
kui kell 8.|00 rahvuslippude heiska­misega
ja võistlejate registreerimi­sega.
Kell 9.00 on võistluste algus.
Samal ajal ja samas kohas toimu­vad
ka „trap" (haavlipüssi) võist­lused,
mida viib läbi Toronto Õn­gitsejate
ja Jahimeeste selts.
Eestlaste kai. 22 vabapüssi
meeskonda kuuluvad: E. Geringv
U. Robi, K. Trei ja E. Sikk. Kai.
22 spordipüssi meeskonda kuulu­vad:
I. Sambla, A. Sokk, L. Liig-vald
ja R. Saar. Kai. 22 vaba- ja
standard püstoli meeskonnas esine­vad:
A. Tint, M. Gering, A. Ti-nits,
O. Sõrra ja U. Sui.
Kohtunikud: J. Reinoja, A. Kon-tus,
J. Vares, A. Oilingyja H. L i l -
leberg. Võistluste korraldaja: V.
Kana.
Aidake kaasa
„VABÄ EESTLASE"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
seks parimaks spordikeskuseks
osutus Seattle ning erikarikas ot^
sustati anda Jüri Tint'ile.
Spordivõistluste korraldajaks oli
dr. Martin Mägi.
on? ähkis Kalle näolt higi pühki-
, — Selle rabamisega lõpeb
jõud juba alul ja see seljakotki on
nii raske, kui oleks kive täis.
— Kas sa siis ei mäleta, miks
meil kiire on? naeratas Juvonen.
^ Linna tuleb jõuda, vodka ja
kaaviar ning venelanhad ootavad!
Kuule, nüüd ei tohi väsimus vae­vata,-
lisas ta tõsise häälega. —
Vastupidavust ja head õnne vaja­me
palju, enne kui jõuame omade
poolele, katsu seda meeles pidada.
Aga seda ju kogusimegi matkaks,
või mis?
: — Selline marss tundub nii saa­tana
rängana.
Ega see olnud meestel hõl­bus
sõja ajalgi, aga nüüd rahu ajal
on: olukord veel keerulisem. Naa­ber
käituks meiega väga rangelt,
kui kinni satuksime. Aga ma olen
tugev vastu pidama.
Mindi jälle edasi, kuigi mitte
sama suure hooga kui: siiani.
Maastik oli muutunud rägastiku-liseks
ja raskelt läbitavaks. Ees
tõusis põhja-lõunasuunas olev kõr-.
gustik ja sinna suundus matkajate
tee. Suuri haabu oli murdunud
nõlvakul. Juvonen arvas, et need
olid maas juba sõja ajast alates.
Puud olid langetatud tuulemurruks
ja kogu läänepoolne nõlvak oli sa­masugune
padrik. Üle tüvede ro­nimine
oli aeglane ja vaevane. Me­hed
pingutasid edasi ja ehmusid,
kui kuus hirve tõusid tüvede va­helt
lamamispaigast ja jooksid
tugeva raginaga tüvede vahelt lä­bi.
Hirvede rahulik hommikune
söögiaeg oli häiritud. Padrik ei ta­kistanud
nende lennukat jooksu.
^iin on vähemalt piisavalt l i ­ha,
naeris Juvonen. — Vaevalt
siin lähedal inimesi on, kui hir­ved
võivad nii rahulikult elada.
Ehk leidub siin kõrgustikul sobiv
puhkepaik meilegi. Tavaliselt hir­ved
ei ela päris inimeste läheduses.
Kui siin vaid naabreist ee­mal
oleksime,; nentis Kalle. 1
Kõrgustiku nõlvakul kulges tee.
See näis vana taliteena, aga seda
kaudu oli käidud suvelgi, kuna
see ei olnud täiesti rohtu kasva­nud.
Mäeharja idapoolel maastik
muutus jälle suurepäraseks marsi-maastikuks.
Mets oli harv ja puu-dealune
taimestik sobis meestele
varjamiseks. Nad jalutasid umbes,
saja^meetri kaugusele teest ja otsi­sid
''sobiva puhkepaiga. Nüüd oli
vihmgi lakanud ja pilvevõrk ku­hugi
kadunud, mistõttu päike pais­tis
aeg-ajal kirkalt. Soojus ram-mestas
väsinud mehi. Ainus puu­dus
selles puhkepaigas oli, et vett
ei olnud saadaval ja neil ei olnud
vett kaasas. Mehet. otsustasid 9Öö-gipeatuse
teha sellises kohas, kus
oleks vett ja sirutasid end vaid
puhkuseks pehmele sambale.
Oli kulunud paar tundi ja ümb­rus
oli hääletu. Tagaajajaist ei ol­nud
jälgegi. Lühikese puhkuspea-tuse
järel tundsid nad end puha-nuina
ja otsustasid oma teed jät­kata.
Juvonen kontrollis kaarti ja
tegi marsiplaani. Kaardile oli ^när-gitud
majaderühm, kuhu oli min­na
umbes 4 kilomeetrit. Ta võttis
kompassisuuna külale. Kuigi
suund tegi kõrvalhüppe peamisest,
marsisuunast, siis selle külaga tut­vumine
kuulus ka nende ülesanne­te
hulka ja nad otsustasid selle
sooritada juba nüüd mineku ajal.
Tagasi tulles võis tekkida raskusi
ja halvemal juhul võiks külaga
tutvumine jääda hoopis tegemata.
ICell oli 8 hommikul, kui nad
asusid jälle liikvele. Nüüd oli mi-nekusamm
aeglane, sest midagi
alarmeerivat ei olnud märgata ja
see lisas julgeoleku tunnet.
Umbes kolmekilomeetrilise käi­mise
järel jõudsid mehed väikse
oja juurde. Nüüd oli hea võimalus
teed keeta ja valmistada toitu.
Väikse lõkke tegemine toimus ko-genenult
ja toidu valmistamine ei
võtnud palju aega. ^
— Noh nüüd, nüüd jaksatakse
jälle käia, kui paak on täis, ütles
Juvonen. — Kui ka võiks vähe
kiirekski minna, sest poleks lugu.
Kuid siin peame enne oma puhr
kepaiga puhastama kui edasi lähe­me.
Kalle vaatas imestudeš Juvo-sele.
Mis pagan sa .nüüd seletad?
Juvonen ei öelnud midagi, vaid
kustutas lõkke ja kogus sammalt
ning risu selle peale. Siis ta kaotas
istumise jäljed^ et midagi ei jää­nud
märgatavaks ega paljastanud
nende söögiplatsi.
— Inimene peab alati olema pu­has,
niudises Juvonen ja vaatas
imestades Kallet. — TüÜ sellega
ju on, aga nüüd ei märgata siin
ilma koerata midagi. Nii seda teh­t
i sõjaajal, kui taheti neid jälgedelt
eksitada.
~ Kas õnnestus? küsis Kalle.
—• Kas kahtled või? Ma ei oleks
praegu siin, kui see ei^ õnnestu­nuks,
ütles Juvonen.
1 (Järgneb)
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
auruga „steamcleaniiig"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834