1981-06-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 43 v//%BA EESTLANE teisipäeval, 9. juunil 1981 — Tuesday, Jime 9,1981 Lk. 1 rALITüSES Hind Saato- 9 kula $ 26^ 18,- 79 10^ 50 7i 1©^ 7^ 35 51^ 3^ S5 2-- 5» 85 U 5» Sl BL 3^- se 9^ 59 - 31 38 3^ 38 teed 4.— 31 28 6^ & 2^ 38 225 38 2^8» 38 2^ 38 20*- 48 8.^ 58 4-- 38 JRUM 4— 30 48 %M u) 6.- 38 õskoga) 1^ 38 skoga)'2.75 38 14v- 58 : TAL- 16^ 50 5.— eel-raamat 4.— 48 50 I tähendama, et nimeta- (lutamisest enne Pärnu 5t midagi ei teatud. Al-pommitamist sai see temalt tuttavaks. järgi (J. Sternfeldilt Doksnud Jaan kusagilt (dmata kohast kuni Päriti kirikuni. Kogu aeg |se: „Sõda tuleb! Sõda iku juurde jõudes pist-pl maa sisse ja ütelnud 1 maalt (= siit saadik) lõppema ja siit maaltr fik vere-sisse jääma!"— Dergi teisendi järgi näi- Pärnus mõttekujutuses lud ise: ,,Saksa kiriku ese kulbiga verd!" Ha- |Pärnu Saksa kiriku juu-jooksma ja jooksnud Koongasse välja, arva-li :sõda= kannul. Alles lannud särgi selga, utel- [jääb sõda seisma!" : järgi visanud Jaan rtsi juures kolm keppi Ihku ja ütelnud: „Siin |e lahing löödud!" feppikult saadud teisendi id Jaan Audrus merre (isti karanud veest välja, Jided selga ja pistnud looksnud kuni Koongas- 7e kivisse löönud, utel» Ijääbi sõda seisma. Kolm Ipeavad siin kivi ääres Iga mõisa põllu tänavas ^ager. olema. Võitra küla cs nagu kanamuna. — |teate järgi löönud J a^ ääres Puistermaa talu fre kivi küljest täki ära, 3iia j ^ b sõda seisnia!" (JärgneM i m i . £NN ALFRED ÄDVOKAÄT-NOTAR Bmm 1082, Royal Trast Towes Toronto Dominioiu Cenftre IP®stiaadress: P;0. 32S, Toronto Oet (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: M777 M-tundi telefoni valveteenistus TED ROLAND LAA!^ (Eidvokciat-notcir ISS Richmond st. W., St© Toronto, M51 2L3 Tei. 364-78^2 VABA EESTLANE i UI •0 UI SUI aa „Yaba Eestlase*' toimetus® ja talituse asiBkoba plaan TOIMETIIJS J A T A U T U S : avatud esmaspäevast reedeni kella 9—S-ni Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: " KarlArro 482-0242 Hannes Oja 481-5316 Knnlntns! võetakse vastis nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. hommi kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol- -map. homm. kella U-ni. KUmUTAMINE . VABA EESTLASES-on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Kuulntuft: e üks toll üKel veerul esiküljel ..I $5.— tagaküljel- ^ $4.50 • KUULUTUSI VÕTAVAD " VASTU: 1. Vaba Eestlase talitos 135 Tecumseth Street , Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stss. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. Heida Marley . Postiaadress: 9 Parravano Ct. . WiUowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 •81: Huvitav arhiivimaterjal Pilk Eesti Arhiiv ühendriikides tegevusele Naga üldiselt teada, tegutseb Eesti Arhiiv Ühendriikides juba märt- ^ kuust 1974. a. SeUest ajast on kogunenud arhiivi palju igasuguseid materjale-fonde. Eestlased on suhtunud arhiivi positiivselt ja suure usaldusega. On arusaadud, et see ettevõte on tarvilik ja et arhiivi tuleb koguda meie kultuurivarasid tulevastele uurijatele ja asjast huvitatud ini-liiestele. Mitmed uurijad on leidnud siit materjale oma uurimuste lõpule viimisekSo • Arhiivis on hoiul väga huvitav ja tarvilik fondikogu— ;,yalitsus-asutuste tegevus 1918—rl934. a.; huvitava dokumendi ja nimelt „käskkirja Auto-Tankirügemeiii= dfle nr. 808"i KevadliHede: tants .T.E.S.raeiduskoonemadepäeval^ Endla- Komll näidendis „Lilll sulle, emakene^ Nägudega vaataja poole (vasakxilt)^^^ Foto: Vaba eestlane Ilmar Jaks> EKK, 1980. 194 lk. teatrist Talus. Eomaais. armastus kodutalu vastu aga väi- ^^sti oli tuntud teatriipaa.mitte jendub vanatüdrukust ões, kes ko- ^^^ult pealinna armust, vaid ka husetundlikult hoiab talu langemast Provintsiteatrite rohkuse poolest, mahajäetusse ja kelle enesegi ar- Peaaegu igas maakonndinnaslei- 1934/1935;: 193^/1936 ja 1936/ missugune on allakirjutatud rüge- 1937 a. Kokku seega neli väljaan-mendi ülema poolt Männikul 24. net E. V. Riigikantselei tööna. septembril 1940, a. Rügemendi Neis Väljaannetes on lühidalt ülemaks "sel õnnetul ajal oli ko!. äratoodud meie kõikide ministee- Vellerind. Käskkirja äratõmme on riumide tegevus — osakondade varustatud rügemendi pitsatiga, järgi ja vastavalt aastale. On huvi- Käskkirja §5 on näha, et noorem-tav jälgida meie asutuste poolt teh- seersant Endel Ruberg on rüge-tud tööd igal võimalikul alal. Neist mendist üleviidud Laskurrügementi, annetest on näha meie üksikute arvates 10. septembrist 194o.{E. ministeeriumide ülesanded, olgu Ruberg on tuntud skautide tegela-see kas välisteenistuse või omal ne ja kunstnik Kanadas). maal s.t. kodumaal läbiviidud töö- Trifeld on EAÜ-le anneta-na. nud väga huvitava dokumendi — Iga inimene, kes on endale võt- nimelt Tartus, 21. veebruaril 1918. ^ nud ülesande koostada mõnda a. (8. veebr.) Tartu linnapea J. ülevaadet mineviku radadelt, Kriisa polt allakirjutatud pöeva-peaks neid väljaandeid lehitsema käsu, mis on antud Tartu Eesti Ta- ' Ja autentset materjali tundma gavarapataljoni ülemale ja komi-õppuna. teele, roodude ülematele ja komi- Paralleeltööna on EAü-s valmi- teedele, teistele Tartus asuvatele Ilmar Jaks on meie kirjanduses tuntud peenekoelise psühholoogilise ;n*artuT on^nagu kTsIpõM dus oma teater, ja seda ka juhtu-analüüsi meistnna.' Ta on leidnud tunnetusse ^^^^^> oli tegemist tõeüste väi-lätte mmeTkõtTal^^^^^ käsusõnalik kelinnadega nagu Valga või Võru. nudlärÄaVkaüsla fot^^^^^^^ S Ä Ä a Ä T^tuX , tõdemus: sina pead palehigis maad Kultuurkapitali riikliku toetuse P^^^^^^» on äratoodud materja- nikkudele, kus muuseas esimeses harima, pead maa juurde kuuluma ^-^|.^ -^.^ ^^^^^ ^gj^jg^^^^ ^ ^ lina leheküljed Kcwlu-Eestist — ja lõigus on tähendatud: „Tartu lih-ja täitma selle erinimestest Jätku- mastajalikul tasemel püsinud ja ^^^^ Võetud mdevälisajakir-naValitsUsÄ^ ja elukujundused lähtuvad, näida te et tegelik elu ja probleemid on vaid pealispind väga keerukale si- arengulugu. Kuid sündmused köhaiik7trofricI^^^^^^^^ jandusest: „Meie Tee", Välis-Eesti oma kätte, asub korra ja julgeoleku ^ " ' ^ ' ^ ' ^ - taluga seotud, on siiski psüh- |,\«' ^ImanaM. Need le- Uitse.e j . käseb Tartu Eesti Taga-iiöMueie. holoogilised vaatlused eesti inim; nnnlPliitnf«pHctpVc f^a^rpikc: ku<; h^^uljed algavad teadetega juba vara Pataljoni ja rootute komiteede Oma uue romaaniga-„Talu" lä- talupoegliku, mentaliteediga, v^Lm;irr^S ^^^^^'^ ^"^^^^^"^ ülematel kõik jõud koondada seks, heb ta ümselt tagasi eesti talupo- ^^^^^ nagu jumala teenimi- ^L, ' L ll^ali.Pd '^^"^^ ^^^^^'^ kodumaast, seal po- et igasugusi võimalikke korrarik-jakirjanduse juurde. See kirjeldab armastusega, aga see S nh rn^du ^^^"^ tarvis - läbilehitseda kumisi,. rüüstamisi, ,põletamisi ja mõneaastast perioodi talus, mis võ—i b olla ka orjalik- käsutäitmine JTOk"a^ . i^bdehliVlet rPt^u^i^e^m^^u^s^e^Ks oSue dam tuõmenu - ™ ^ ^"^^^ csp^UW^e«i^«Mikts t v,kriijr,jnarniidiQuts t —m„u/ idd„ ,w\ ,ä„giivi aol+laa «te„gou,sMid ära hoida", lõpeb nõukogude okupatsiooniajal muutuda nagu karistusvahen- ^^/^^^^^e tasemeious. öeaa loen- ^rüj^-iseid, vaid need teated on Sellele järgneb veel mitmeid kor-tehtud eesti talu amputatsiooniga. ^^^^ süümepingetele füüsilise rabe- ^atriSl^ koondatud kahte kausta, mida on raldusi korra ja julgeoleku kindlus- Kuid kä see üldiseloomustus on ek- jemisega. siteele viiv, sest Jaks pole tahtnud luua uut monumenti r eesti talule ega seUe talupojaseisusele. Jaksi talu on vaimne mõiste, mis seob" kuut inimest. Selles on. mees keda abielu on viinud talust välja, kuid kes jagab oma elu abikaasa ja talu vahel, mis teda vahetevahel hõlbus kasutada ja käsitada. Ometi on JaksU teose lahendami- Meil on kasutada Valga Säde Smte üllatase yalmlstos Wljuti ne lihtne eesti talule saatuseks teatri kavaleht hooajast 1939/1940; kapten^ Johannes Paik (Perk), saanud ajaloolise aregu tõttu. Uus Sellest nähtub, et teater oli rajatud kes elab Kaüforate. võim anastab poole talust, mis 1932 ja et küsimuses oli 7. hooaeg. Ta annetas EAÜ-le haruUase ,a a.- ühele on ammuoodatud lakendu- Mainitud hooajal oli näitejuhiks n r f a a d s e ^ t a^ seks, teisele aga mõistmatuks kao- Valter Soosõrv, dekoraatoriks Karl ^^y^l^f ...^-f^ tamiseks. Nagu pealkirjast näha, on see linnavalitsuse korraldus maks-mapandud mõni päev varem, kui Saksa okupatsiooniväed jõudsid Tartu. Pr. Jakobson koos tiitre pr. Siis: kutsub. Abikaasale on talu aga ^^^^ midagi peletuslikku, sest see'vÕ õde, kes kohusetundest ja üksiole- ,j mitte uusmaasaajana misest on jaanud talhi kui_ kohta, künnivagudele. kus ta julgeolekut ees. tuseks, kuna lahine inimene, kel Rooleid, dramaturgiks tol ajal Vai- ""ä,.; ' ™ ' ' ' ' f metsaga annetasid oma kadunud talust polnud mingit osa, tunnet "l^"""" "in. ^^Ijaantud polkoynüc Podder i ,^ t„„,h,rt ägedaimat trotsitunnet ja opositsi ooni anastajate vastu, näidates veelgi ühest aspektist eesti maata meeste peremeheks saamise ideaa- ra..a. Haapsalusse 21. veebruaril 1918. a. -r;" '„;;"~"ti: k m ü u S ala-der, Marie Paiv, Irene Raiend, Ju- ^J. .. . . ^ ajaloo, geograatia ja muudelt aia 77 Tn f? talust polnud mingit osa, tunneb gas elanud Valev Uibopuu ning ; X T a a n s X 25 veebruari abikaasa Ja isa poolt kogutud ma-vastupidamatult talu tegevusse ^ .^^^ ^^^^^.^^^^^^ ' teatri majandusjuhiks ja asjaaja- P^^^ ^^^P^^^;^^ hüka saksakeelse ^ raamaüikogu, ooni anastajate vastu, näidates Jaks Leonhard Nielsen. Näitlejaina 918. a. ^^^"f "^^^^^^^^ niis käsitavad Eestit ja Baltikumi eiemsMKu sest see vo- ^^^j^. .^^^^ ^^^^^^.^^ ,,ainitud M. Ilves, F. Lipp, Ants '"e^Jetuni^^^S^^^^^^^ ^''^"^ ""'^^ tab osa tema mehest. Mehel, on ^ . neremeheks saamise ideaa- Pahla, Kšenia Palmre, Lembit Po- ^ vanu väljaandeid reisikirjelduste, senise . X, . , .... iu - j . ^' -Samal päeval ku:jutati alla väga J . ri Raiend, Otto Raudheiding, Mag- ^^^^^ saksakeelsele dokü-kus tunneb julgeolekut elu ees. ' , . . Ar, QööHor Ank Tni^rp ia Karl Ve- ^ " ^ " i " " ; " " ^ " ^ ^ o«xv.«.vvw.ov..^ ^ ^ . . ^ Viimasena võiks mainida Eesti Sama maaüma ihaldab armastuse ^^^^ ^ea stiiUmeister. Lühi- da Soodor, Ants Toigre 3a Karl Ve ^^^^^ ,uhelt poolt polgu ^j^j^^^^^^ Rudolf Kenkmaa tea-kaudu tungida hulkur mees. Ja mõnikord verbita lauses, vor- • ulem polkovnik (kolpnep Ernst ^^^^^^^^ ülevaadet, missugune on seal on noor poiss kes jätab linna- ^^^^^^^ konkreetseiks ühi- Huvitavaimaks materjaliks on Podder ning rügemendi ülema abi ^^^^ ^^^^ väljaantud Tallinnas kodu talus elamiseks ning tema ^^^^ analüütiline kaemuse 1938/39 tegevuse ülevaade. SeUest alam-polkovnik Seiman ja 3. patal- 1937. a. ja käsitab Tallinna Linna-vend kes valib hariduse kui abso- ^^^^ ^^^^^^ määravaks tegu- nähtub, et teater on mainitud hoo- jom ülema kapten Joh. Puskar mng ^^^-^-^^ iddmsit vanimat ürikut, luutse elusihi Kirjanik näitab nen- ^ ^ ^ S ' asjalikult läheneb kõi- ajal andnud mitte vähem, kui 43 Jeiselt poolt Saksa ^ojavae. volim- ^^^^^^^ leg^^di, Modena de sidet maaga kui vaimse ühiku- oma^ tegelastele, neid vaadel- etendust "(kaasaarvatud vanaaasta ^una major Steffens Selle koto^ wUhelmi ürik aastast 1237. Üriku ga, mis on tegelaste elu suunavaks ^^""^ eelistamata. Eesti kirev kava), kusjuures vaatajaid leppe jargi j a i L polk neutraais^^ fotokoopia on lisatud teose juurde, ja juhtivaks jõuks. ^^'^^ ^^^^ ^^^^ aastasadade pikku- on olnud 9909. Sellega võib öelda, polgule jaeti reivaa aiies. M U - Originaal on kirjutatud pärgamen- T , w 1 "u . . . I V V. ses vormumises ja kujunemiskäi- et aasta inok^ul käis isa Valga ela- ^^^^ P°^" • ? ? loetud ise- ^jj Broshüür koosneb seitsmest sotitaTautof orSinnasä la """^ U lavastust ning läbilõikes on P^ll!?!!:^!!",.^»!^'^ ' . . ülevaate tolleaegsest dokumendist. seUe ümbrusega. Mees, keda ar- ''"^l / ' f f .^^"f^*"^'^' "f' P"Wiku keskarvuks iga etenduse mastus naise vastu muudab lõhes- °° '^lu staatdises ole- kohta otoud 900 kiUastajat. tunud linlaseks ja maainimeseks, kõigub kahe pooluse vahel. Suurem õigusteadlane Fred Limberg on EAÜ-le annetanud samuti väga Erast lueMk muses. Hannes ® Lakewoodi rahvatantsijad esinesid s^iinsetele seenioridele John Curry House suures saalis. Korraldajaks oli m?. Golden Group, mille esimeheks on A. Giki^. Rahvatantsi-jaid juhtis-vanameister P: Rikka, pillimeheks Harry Tuul, esitati 16 AleksBsRanniti huvipakkuv yainiifigis irahvusvahelis@s aütoloogHCis Menukaimaks tükiks kujunes Hella Vuolijoe „Juuraku Hulda", mida esitati 8 korda. Sellele järgnesid L. Fodori „Vaene kui kirikurott" 6 korraga ja A. Kitzbergi „Kosjasõit" 5 korraga: Neli korda esitati M. Metsanurga ,jVagade elu" ja F. Langeri „Kaamel läheb läbi nõelasilma". Kolm korda nägid rambivalgust V. Baumi„Hü-piknukkude meister", E. Tamm-laane „Valge lagendik" ja 0. Lutsu „Äripäev". Kaks korda esitati R. Blaumani „Rätsepad Sillamatsil", imÜS —1978. a. kanndm eestilseeln® luuletuskogu ja kujutas raudteelaste elu. .(EPL/VU^ Ameerika üliendriikides ilmuv internatsionaalne luule |a proosa- ^ Kallase" Bernhard Riives" ja tantsu, äsines 8 paari. Aplaus oli antoloogia „New Db-ections" avaldab oma 1981. a. köites eksiil-eesti valgalasest "autori A Tamme südamlik ja tugev, noortele pakuti poeedi Aleksis Ranniti poolt tehtud valiku nende kirjanike joonistustest, ärasõit" Viimane oli debüüttükk kooki ja kohvi. Kook kandis peal- teiste liulgas Proust, Sliaw, Twain, kelle tööd leiduvad Norman Holmes " kirja „Thabk you dancers'. John Pearsoni koOektsiconis Yale ülikooli juures olevas Beinecke Raama- Curry House on simselmna suurim tukogus. korterimaja vanadele, eestlastest . „ . , , „ elab selles hoones õige mitu pere- ^- ^^^^"^ MvmUh Norman Susan Alom mitmesugustes tehni-konda. Tantsijate esinema kutsu- ^^^^^^ Pearsoni, kes oli oma elu- kais tehtud tööd. Neis töödes ilm- impulssi ja sensitüvsust," Cocteau mise üheks algatajaks olla obiud ^3^^ P^l"^^ luuletajate sõber ja nebHugo'1 kalduvus moodsasse ar- on tuntud oma joonistuste mitme- Ilona Soomere: kaitsja, Tema peamme harrastus hitektuuri, :Twain'ü on naljategi- kiilgsusegä, Gummings on õppinud roli raamatute esitrükkide ja kir- ja iseloomu all näha fundamen- kunsti ja tema töös ilmneb kunsti- © Jaanuaris sai Seabrookis teata- janike joonistuste kogumine, mis talistlikku tõsidust, pärast kavandamist, Warren ja Ivar Ivask LUKOGU oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate sünnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust soome^ugrflisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderil^as ja tähelepanuerL Elu&ognsse on valitud paremik ta varem ilm^nd kogudest* 320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 centi SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES - vaks, et koguduse senme esimees pärast tema surma on Beinecke Endel Miido on esitanud lahkumise raamatukogus Yale ülikoolis. N.H. palve. Miido on pinud koguduse esi- Pearsonist enesest on toreda kari-meheks 1958. a: saadik — seega katuur-portree teinud Pulizer Prize kokku 23 aastat. Tema ajal tehti ki^ võitja eestlane Edmund: Valtman. Valery pidas end pühapäeva- Alon on kaks nooremat poeeti, kel-maalijaks, kes arhitektuurilist lest esimene näeb maailma liiüri-joonistust pidas kunstidest suu- Ilsena nii luules kui joonistustes, rimaks, . Proustil' on kalduvus teine on ekspressionistlik oma tun-psühholoogiliseks mõtiskluseks, nete väljendamisel rikule juurdeehjtus, laiendati kai- A. Rannit on valinud kogust 12 D.H. Lawrence on kunstmkuna ju- N.H. Pearsbn nimetas oma kogu mistut maa-ala juurdeostu näol ja kirjanike ja poeetide joonistust, ba tuntuim, 1929. a. tegi Londoni kirjanike joonistustest „artfor the on tehtud palju muud koguduse mis näitab sidemeid kahe estee- politsei haarangu kunstigaleriile, wrong reason", aga lisas, et mõ-heaoluks. See töö on olnud küllalt tilise kunstiloomingu vahel ja kus üks ta töö oli näitusel, süüdis- nikord valed ja õiged põhjendused pingerikas kui arvestada piiratud mida autor nimetab topeltandeks. tades seda nilbuses, Hesse geo- on paariti, majanduslikkel võimalusi. Hiljuti Rannit on valinud Victor Hugo, meetrüuie maastik ön tugeva vai- Aleksis Ranniti analüütiline iuui toimunud nõukogu ^ koosolekul va- Mark Twaini, Bernard Shaw, D.H. guse, vormi ja ruumilisusega. Mil- le ja joonistuste vaatlemine avas-liti kogulduse uueks esimeheks se- Lawrence'!, Herman. Hesse, Hen- ler on käesoleva sajandi kirjanduse tab loojais elemente, mis lähenda-nine abiesimees Henno Keerdoja ry Müleri, Jean Cocteau, E.E.moraalinormidest ,,vabastaja", vad loojaisiku sisemisi väljendus-ja abiesimeheks Harald Virunurm. Cu.mmingsi,RosannaWarre^n^ joonistuses on primitüvset sundusi ja vahendeid. ' FRED LIMBERG ISAMAA EEST esti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes teUib küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise teekonna lõpetanud läänes, on enamus bävinenud koos Eefl(tl riikliku iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjameestest leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenntijist Hind $18.00 pluss saatekulu 70 ceiiti MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 9, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-06-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810609 |
Description
Title | 1981-06-09-07 |
OCR text | Nr. 43 v//%BA EESTLANE teisipäeval, 9. juunil 1981 — Tuesday, Jime 9,1981 Lk. 1 rALITüSES Hind Saato- 9 kula $ 26^ 18,- 79 10^ 50 7i 1©^ 7^ 35 51^ 3^ S5 2-- 5» 85 U 5» Sl BL 3^- se 9^ 59 - 31 38 3^ 38 teed 4.— 31 28 6^ & 2^ 38 225 38 2^8» 38 2^ 38 20*- 48 8.^ 58 4-- 38 JRUM 4— 30 48 %M u) 6.- 38 õskoga) 1^ 38 skoga)'2.75 38 14v- 58 : TAL- 16^ 50 5.— eel-raamat 4.— 48 50 I tähendama, et nimeta- (lutamisest enne Pärnu 5t midagi ei teatud. Al-pommitamist sai see temalt tuttavaks. järgi (J. Sternfeldilt Doksnud Jaan kusagilt (dmata kohast kuni Päriti kirikuni. Kogu aeg |se: „Sõda tuleb! Sõda iku juurde jõudes pist-pl maa sisse ja ütelnud 1 maalt (= siit saadik) lõppema ja siit maaltr fik vere-sisse jääma!"— Dergi teisendi järgi näi- Pärnus mõttekujutuses lud ise: ,,Saksa kiriku ese kulbiga verd!" Ha- |Pärnu Saksa kiriku juu-jooksma ja jooksnud Koongasse välja, arva-li :sõda= kannul. Alles lannud särgi selga, utel- [jääb sõda seisma!" : järgi visanud Jaan rtsi juures kolm keppi Ihku ja ütelnud: „Siin |e lahing löödud!" feppikult saadud teisendi id Jaan Audrus merre (isti karanud veest välja, Jided selga ja pistnud looksnud kuni Koongas- 7e kivisse löönud, utel» Ijääbi sõda seisma. Kolm Ipeavad siin kivi ääres Iga mõisa põllu tänavas ^ager. olema. Võitra küla cs nagu kanamuna. — |teate järgi löönud J a^ ääres Puistermaa talu fre kivi küljest täki ära, 3iia j ^ b sõda seisnia!" (JärgneM i m i . £NN ALFRED ÄDVOKAÄT-NOTAR Bmm 1082, Royal Trast Towes Toronto Dominioiu Cenftre IP®stiaadress: P;0. 32S, Toronto Oet (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: M777 M-tundi telefoni valveteenistus TED ROLAND LAA!^ (Eidvokciat-notcir ISS Richmond st. W., St© Toronto, M51 2L3 Tei. 364-78^2 VABA EESTLANE i UI •0 UI SUI aa „Yaba Eestlase*' toimetus® ja talituse asiBkoba plaan TOIMETIIJS J A T A U T U S : avatud esmaspäevast reedeni kella 9—S-ni Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: " KarlArro 482-0242 Hannes Oja 481-5316 Knnlntns! võetakse vastis nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. hommi kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol- -map. homm. kella U-ni. KUmUTAMINE . VABA EESTLASES-on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Kuulntuft: e üks toll üKel veerul esiküljel ..I $5.— tagaküljel- ^ $4.50 • KUULUTUSI VÕTAVAD " VASTU: 1. Vaba Eestlase talitos 135 Tecumseth Street , Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stss. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. Heida Marley . Postiaadress: 9 Parravano Ct. . WiUowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 •81: Huvitav arhiivimaterjal Pilk Eesti Arhiiv ühendriikides tegevusele Naga üldiselt teada, tegutseb Eesti Arhiiv Ühendriikides juba märt- ^ kuust 1974. a. SeUest ajast on kogunenud arhiivi palju igasuguseid materjale-fonde. Eestlased on suhtunud arhiivi positiivselt ja suure usaldusega. On arusaadud, et see ettevõte on tarvilik ja et arhiivi tuleb koguda meie kultuurivarasid tulevastele uurijatele ja asjast huvitatud ini-liiestele. Mitmed uurijad on leidnud siit materjale oma uurimuste lõpule viimisekSo • Arhiivis on hoiul väga huvitav ja tarvilik fondikogu— ;,yalitsus-asutuste tegevus 1918—rl934. a.; huvitava dokumendi ja nimelt „käskkirja Auto-Tankirügemeiii= dfle nr. 808"i KevadliHede: tants .T.E.S.raeiduskoonemadepäeval^ Endla- Komll näidendis „Lilll sulle, emakene^ Nägudega vaataja poole (vasakxilt)^^^ Foto: Vaba eestlane Ilmar Jaks> EKK, 1980. 194 lk. teatrist Talus. Eomaais. armastus kodutalu vastu aga väi- ^^sti oli tuntud teatriipaa.mitte jendub vanatüdrukust ões, kes ko- ^^^ult pealinna armust, vaid ka husetundlikult hoiab talu langemast Provintsiteatrite rohkuse poolest, mahajäetusse ja kelle enesegi ar- Peaaegu igas maakonndinnaslei- 1934/1935;: 193^/1936 ja 1936/ missugune on allakirjutatud rüge- 1937 a. Kokku seega neli väljaan-mendi ülema poolt Männikul 24. net E. V. Riigikantselei tööna. septembril 1940, a. Rügemendi Neis Väljaannetes on lühidalt ülemaks "sel õnnetul ajal oli ko!. äratoodud meie kõikide ministee- Vellerind. Käskkirja äratõmme on riumide tegevus — osakondade varustatud rügemendi pitsatiga, järgi ja vastavalt aastale. On huvi- Käskkirja §5 on näha, et noorem-tav jälgida meie asutuste poolt teh- seersant Endel Ruberg on rüge-tud tööd igal võimalikul alal. Neist mendist üleviidud Laskurrügementi, annetest on näha meie üksikute arvates 10. septembrist 194o.{E. ministeeriumide ülesanded, olgu Ruberg on tuntud skautide tegela-see kas välisteenistuse või omal ne ja kunstnik Kanadas). maal s.t. kodumaal läbiviidud töö- Trifeld on EAÜ-le anneta-na. nud väga huvitava dokumendi — Iga inimene, kes on endale võt- nimelt Tartus, 21. veebruaril 1918. ^ nud ülesande koostada mõnda a. (8. veebr.) Tartu linnapea J. ülevaadet mineviku radadelt, Kriisa polt allakirjutatud pöeva-peaks neid väljaandeid lehitsema käsu, mis on antud Tartu Eesti Ta- ' Ja autentset materjali tundma gavarapataljoni ülemale ja komi-õppuna. teele, roodude ülematele ja komi- Paralleeltööna on EAü-s valmi- teedele, teistele Tartus asuvatele Ilmar Jaks on meie kirjanduses tuntud peenekoelise psühholoogilise ;n*artuT on^nagu kTsIpõM dus oma teater, ja seda ka juhtu-analüüsi meistnna.' Ta on leidnud tunnetusse ^^^^^> oli tegemist tõeüste väi-lätte mmeTkõtTal^^^^^ käsusõnalik kelinnadega nagu Valga või Võru. nudlärÄaVkaüsla fot^^^^^^^ S Ä Ä a Ä T^tuX , tõdemus: sina pead palehigis maad Kultuurkapitali riikliku toetuse P^^^^^^» on äratoodud materja- nikkudele, kus muuseas esimeses harima, pead maa juurde kuuluma ^-^|.^ -^.^ ^^^^^ ^gj^jg^^^^ ^ ^ lina leheküljed Kcwlu-Eestist — ja lõigus on tähendatud: „Tartu lih-ja täitma selle erinimestest Jätku- mastajalikul tasemel püsinud ja ^^^^ Võetud mdevälisajakir-naValitsUsÄ^ ja elukujundused lähtuvad, näida te et tegelik elu ja probleemid on vaid pealispind väga keerukale si- arengulugu. Kuid sündmused köhaiik7trofricI^^^^^^^^ jandusest: „Meie Tee", Välis-Eesti oma kätte, asub korra ja julgeoleku ^ " ' ^ ' ^ ' ^ - taluga seotud, on siiski psüh- |,\«' ^ImanaM. Need le- Uitse.e j . käseb Tartu Eesti Taga-iiöMueie. holoogilised vaatlused eesti inim; nnnlPliitnf«pHctpVc f^a^rpikc: ku<; h^^uljed algavad teadetega juba vara Pataljoni ja rootute komiteede Oma uue romaaniga-„Talu" lä- talupoegliku, mentaliteediga, v^Lm;irr^S ^^^^^'^ ^"^^^^^"^ ülematel kõik jõud koondada seks, heb ta ümselt tagasi eesti talupo- ^^^^^ nagu jumala teenimi- ^L, ' L ll^ali.Pd '^^"^^ ^^^^^'^ kodumaast, seal po- et igasugusi võimalikke korrarik-jakirjanduse juurde. See kirjeldab armastusega, aga see S nh rn^du ^^^"^ tarvis - läbilehitseda kumisi,. rüüstamisi, ,põletamisi ja mõneaastast perioodi talus, mis võ—i b olla ka orjalik- käsutäitmine JTOk"a^ . i^bdehliVlet rPt^u^i^e^m^^u^s^e^Ks oSue dam tuõmenu - ™ ^ ^"^^^ csp^UW^e«i^«Mikts t v,kriijr,jnarniidiQuts t —m„u/ idd„ ,w\ ,ä„giivi aol+laa «te„gou,sMid ära hoida", lõpeb nõukogude okupatsiooniajal muutuda nagu karistusvahen- ^^/^^^^^e tasemeious. öeaa loen- ^rüj^-iseid, vaid need teated on Sellele järgneb veel mitmeid kor-tehtud eesti talu amputatsiooniga. ^^^^ süümepingetele füüsilise rabe- ^atriSl^ koondatud kahte kausta, mida on raldusi korra ja julgeoleku kindlus- Kuid kä see üldiseloomustus on ek- jemisega. siteele viiv, sest Jaks pole tahtnud luua uut monumenti r eesti talule ega seUe talupojaseisusele. Jaksi talu on vaimne mõiste, mis seob" kuut inimest. Selles on. mees keda abielu on viinud talust välja, kuid kes jagab oma elu abikaasa ja talu vahel, mis teda vahetevahel hõlbus kasutada ja käsitada. Ometi on JaksU teose lahendami- Meil on kasutada Valga Säde Smte üllatase yalmlstos Wljuti ne lihtne eesti talule saatuseks teatri kavaleht hooajast 1939/1940; kapten^ Johannes Paik (Perk), saanud ajaloolise aregu tõttu. Uus Sellest nähtub, et teater oli rajatud kes elab Kaüforate. võim anastab poole talust, mis 1932 ja et küsimuses oli 7. hooaeg. Ta annetas EAÜ-le haruUase ,a a.- ühele on ammuoodatud lakendu- Mainitud hooajal oli näitejuhiks n r f a a d s e ^ t a^ seks, teisele aga mõistmatuks kao- Valter Soosõrv, dekoraatoriks Karl ^^y^l^f ...^-f^ tamiseks. Nagu pealkirjast näha, on see linnavalitsuse korraldus maks-mapandud mõni päev varem, kui Saksa okupatsiooniväed jõudsid Tartu. Pr. Jakobson koos tiitre pr. Siis: kutsub. Abikaasale on talu aga ^^^^ midagi peletuslikku, sest see'vÕ õde, kes kohusetundest ja üksiole- ,j mitte uusmaasaajana misest on jaanud talhi kui_ kohta, künnivagudele. kus ta julgeolekut ees. tuseks, kuna lahine inimene, kel Rooleid, dramaturgiks tol ajal Vai- ""ä,.; ' ™ ' ' ' ' f metsaga annetasid oma kadunud talust polnud mingit osa, tunnet "l^"""" "in. ^^Ijaantud polkoynüc Podder i ,^ t„„,h,rt ägedaimat trotsitunnet ja opositsi ooni anastajate vastu, näidates veelgi ühest aspektist eesti maata meeste peremeheks saamise ideaa- ra..a. Haapsalusse 21. veebruaril 1918. a. -r;" '„;;"~"ti: k m ü u S ala-der, Marie Paiv, Irene Raiend, Ju- ^J. .. . . ^ ajaloo, geograatia ja muudelt aia 77 Tn f? talust polnud mingit osa, tunneb gas elanud Valev Uibopuu ning ; X T a a n s X 25 veebruari abikaasa Ja isa poolt kogutud ma-vastupidamatult talu tegevusse ^ .^^^ ^^^^^.^^^^^^ ' teatri majandusjuhiks ja asjaaja- P^^^ ^^^P^^^;^^ hüka saksakeelse ^ raamaüikogu, ooni anastajate vastu, näidates Jaks Leonhard Nielsen. Näitlejaina 918. a. ^^^"f "^^^^^^^^ niis käsitavad Eestit ja Baltikumi eiemsMKu sest see vo- ^^^j^. .^^^^ ^^^^^^.^^ ,,ainitud M. Ilves, F. Lipp, Ants '"e^Jetuni^^^S^^^^^^^ ^''^"^ ""'^^ tab osa tema mehest. Mehel, on ^ . neremeheks saamise ideaa- Pahla, Kšenia Palmre, Lembit Po- ^ vanu väljaandeid reisikirjelduste, senise . X, . , .... iu - j . ^' -Samal päeval ku:jutati alla väga J . ri Raiend, Otto Raudheiding, Mag- ^^^^^ saksakeelsele dokü-kus tunneb julgeolekut elu ees. ' , . . Ar, QööHor Ank Tni^rp ia Karl Ve- ^ " ^ " i " " ; " " ^ " ^ ^ o«xv.«.vvw.ov..^ ^ ^ . . ^ Viimasena võiks mainida Eesti Sama maaüma ihaldab armastuse ^^^^ ^ea stiiUmeister. Lühi- da Soodor, Ants Toigre 3a Karl Ve ^^^^^ ,uhelt poolt polgu ^j^j^^^^^^ Rudolf Kenkmaa tea-kaudu tungida hulkur mees. Ja mõnikord verbita lauses, vor- • ulem polkovnik (kolpnep Ernst ^^^^^^^^ ülevaadet, missugune on seal on noor poiss kes jätab linna- ^^^^^^^ konkreetseiks ühi- Huvitavaimaks materjaliks on Podder ning rügemendi ülema abi ^^^^ ^^^^ väljaantud Tallinnas kodu talus elamiseks ning tema ^^^^ analüütiline kaemuse 1938/39 tegevuse ülevaade. SeUest alam-polkovnik Seiman ja 3. patal- 1937. a. ja käsitab Tallinna Linna-vend kes valib hariduse kui abso- ^^^^ ^^^^^^ määravaks tegu- nähtub, et teater on mainitud hoo- jom ülema kapten Joh. Puskar mng ^^^-^-^^ iddmsit vanimat ürikut, luutse elusihi Kirjanik näitab nen- ^ ^ ^ S ' asjalikult läheneb kõi- ajal andnud mitte vähem, kui 43 Jeiselt poolt Saksa ^ojavae. volim- ^^^^^^^ leg^^di, Modena de sidet maaga kui vaimse ühiku- oma^ tegelastele, neid vaadel- etendust "(kaasaarvatud vanaaasta ^una major Steffens Selle koto^ wUhelmi ürik aastast 1237. Üriku ga, mis on tegelaste elu suunavaks ^^""^ eelistamata. Eesti kirev kava), kusjuures vaatajaid leppe jargi j a i L polk neutraais^^ fotokoopia on lisatud teose juurde, ja juhtivaks jõuks. ^^'^^ ^^^^ ^^^^ aastasadade pikku- on olnud 9909. Sellega võib öelda, polgule jaeti reivaa aiies. M U - Originaal on kirjutatud pärgamen- T , w 1 "u . . . I V V. ses vormumises ja kujunemiskäi- et aasta inok^ul käis isa Valga ela- ^^^^ P°^" • ? ? loetud ise- ^jj Broshüür koosneb seitsmest sotitaTautof orSinnasä la """^ U lavastust ning läbilõikes on P^ll!?!!:^!!",.^»!^'^ ' . . ülevaate tolleaegsest dokumendist. seUe ümbrusega. Mees, keda ar- ''"^l / ' f f .^^"f^*"^'^' "f' P"Wiku keskarvuks iga etenduse mastus naise vastu muudab lõhes- °° '^lu staatdises ole- kohta otoud 900 kiUastajat. tunud linlaseks ja maainimeseks, kõigub kahe pooluse vahel. Suurem õigusteadlane Fred Limberg on EAÜ-le annetanud samuti väga Erast lueMk muses. Hannes ® Lakewoodi rahvatantsijad esinesid s^iinsetele seenioridele John Curry House suures saalis. Korraldajaks oli m?. Golden Group, mille esimeheks on A. Giki^. Rahvatantsi-jaid juhtis-vanameister P: Rikka, pillimeheks Harry Tuul, esitati 16 AleksBsRanniti huvipakkuv yainiifigis irahvusvahelis@s aütoloogHCis Menukaimaks tükiks kujunes Hella Vuolijoe „Juuraku Hulda", mida esitati 8 korda. Sellele järgnesid L. Fodori „Vaene kui kirikurott" 6 korraga ja A. Kitzbergi „Kosjasõit" 5 korraga: Neli korda esitati M. Metsanurga ,jVagade elu" ja F. Langeri „Kaamel läheb läbi nõelasilma". Kolm korda nägid rambivalgust V. Baumi„Hü-piknukkude meister", E. Tamm-laane „Valge lagendik" ja 0. Lutsu „Äripäev". Kaks korda esitati R. Blaumani „Rätsepad Sillamatsil", imÜS —1978. a. kanndm eestilseeln® luuletuskogu ja kujutas raudteelaste elu. .(EPL/VU^ Ameerika üliendriikides ilmuv internatsionaalne luule |a proosa- ^ Kallase" Bernhard Riives" ja tantsu, äsines 8 paari. Aplaus oli antoloogia „New Db-ections" avaldab oma 1981. a. köites eksiil-eesti valgalasest "autori A Tamme südamlik ja tugev, noortele pakuti poeedi Aleksis Ranniti poolt tehtud valiku nende kirjanike joonistustest, ärasõit" Viimane oli debüüttükk kooki ja kohvi. Kook kandis peal- teiste liulgas Proust, Sliaw, Twain, kelle tööd leiduvad Norman Holmes " kirja „Thabk you dancers'. John Pearsoni koOektsiconis Yale ülikooli juures olevas Beinecke Raama- Curry House on simselmna suurim tukogus. korterimaja vanadele, eestlastest . „ . , , „ elab selles hoones õige mitu pere- ^- ^^^^"^ MvmUh Norman Susan Alom mitmesugustes tehni-konda. Tantsijate esinema kutsu- ^^^^^^ Pearsoni, kes oli oma elu- kais tehtud tööd. Neis töödes ilm- impulssi ja sensitüvsust," Cocteau mise üheks algatajaks olla obiud ^3^^ P^l"^^ luuletajate sõber ja nebHugo'1 kalduvus moodsasse ar- on tuntud oma joonistuste mitme- Ilona Soomere: kaitsja, Tema peamme harrastus hitektuuri, :Twain'ü on naljategi- kiilgsusegä, Gummings on õppinud roli raamatute esitrükkide ja kir- ja iseloomu all näha fundamen- kunsti ja tema töös ilmneb kunsti- © Jaanuaris sai Seabrookis teata- janike joonistuste kogumine, mis talistlikku tõsidust, pärast kavandamist, Warren ja Ivar Ivask LUKOGU oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate sünnimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust soome^ugrflisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderil^as ja tähelepanuerL Elu&ognsse on valitud paremik ta varem ilm^nd kogudest* 320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 centi SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES - vaks, et koguduse senme esimees pärast tema surma on Beinecke Endel Miido on esitanud lahkumise raamatukogus Yale ülikoolis. N.H. palve. Miido on pinud koguduse esi- Pearsonist enesest on toreda kari-meheks 1958. a: saadik — seega katuur-portree teinud Pulizer Prize kokku 23 aastat. Tema ajal tehti ki^ võitja eestlane Edmund: Valtman. Valery pidas end pühapäeva- Alon on kaks nooremat poeeti, kel-maalijaks, kes arhitektuurilist lest esimene näeb maailma liiüri-joonistust pidas kunstidest suu- Ilsena nii luules kui joonistustes, rimaks, . Proustil' on kalduvus teine on ekspressionistlik oma tun-psühholoogiliseks mõtiskluseks, nete väljendamisel rikule juurdeehjtus, laiendati kai- A. Rannit on valinud kogust 12 D.H. Lawrence on kunstmkuna ju- N.H. Pearsbn nimetas oma kogu mistut maa-ala juurdeostu näol ja kirjanike ja poeetide joonistust, ba tuntuim, 1929. a. tegi Londoni kirjanike joonistustest „artfor the on tehtud palju muud koguduse mis näitab sidemeid kahe estee- politsei haarangu kunstigaleriile, wrong reason", aga lisas, et mõ-heaoluks. See töö on olnud küllalt tilise kunstiloomingu vahel ja kus üks ta töö oli näitusel, süüdis- nikord valed ja õiged põhjendused pingerikas kui arvestada piiratud mida autor nimetab topeltandeks. tades seda nilbuses, Hesse geo- on paariti, majanduslikkel võimalusi. Hiljuti Rannit on valinud Victor Hugo, meetrüuie maastik ön tugeva vai- Aleksis Ranniti analüütiline iuui toimunud nõukogu ^ koosolekul va- Mark Twaini, Bernard Shaw, D.H. guse, vormi ja ruumilisusega. Mil- le ja joonistuste vaatlemine avas-liti kogulduse uueks esimeheks se- Lawrence'!, Herman. Hesse, Hen- ler on käesoleva sajandi kirjanduse tab loojais elemente, mis lähenda-nine abiesimees Henno Keerdoja ry Müleri, Jean Cocteau, E.E.moraalinormidest ,,vabastaja", vad loojaisiku sisemisi väljendus-ja abiesimeheks Harald Virunurm. Cu.mmingsi,RosannaWarre^n^ joonistuses on primitüvset sundusi ja vahendeid. ' FRED LIMBERG ISAMAA EEST esti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes teUib küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise teekonna lõpetanud läänes, on enamus bävinenud koos Eefl(tl riikliku iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjameestest leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenntijist Hind $18.00 pluss saatekulu 70 ceiiti MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-09-07