Vaba eestlane , June 24, 1980

              i^:ESTLANE teisipäeval, 24. juuml 1980— Tuesdäy, Jime 24,198Ö Nr. 48
VAUAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St.
PEATOIMETAJA: Eari Aito
TOIMETAJA: Haoaes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, §tn. C, Toronto Oöt.
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised,
•364-7675 . .'
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas
Ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, jMJolaas-tas
$21.— ja veerandaašUs $11.—.Kiripostiga USA-sr^^^^^^
$61.—, poolaastas $32.50 ja yeeraadaaštas $17.—
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $72.—, |MM>laafitas
I $36.-^ ja veerandaastas $ 1 9 . — ^
Aadressi muudatus 50 .c. Üksiknumbri hlad 45 färtu rahulepingule alla kirjutanud Eesti Vaba deiegatsioon. Vasakult: Ä. Piip, kindral J. Soots, J. Poska, J . Seljamaa Ja M. Püü-na
i a •
Estonian PübllshOT Ltd., 135 T(
Toronto Oht. M6J2H2
mm
Nii pealkirjastab tuntud varjunimi H. Talvar TartM rahulepingu 60.
„Koduniaa** avaldatud Mrjuttse. Esitatu järgib staünlikust ajalookirjutamisest tuntud suunda ning
uudiseks on seejuures vahest ainult kkjutiselõpuread, kus üteldakse, et,,kui valtsevadCEesti) ring­konnad
haruharva lepingut hpJe^ ^^^'^^^ siis mitte kunagi (2 vümast sõna horendatult) en­dale
võetud kohustuste osas... Eesti kodanlik riik Jäi lõpuni ILääne antisovjetismi eesliini lahutamaks
osaks." •
Kremlile ei paku erilist rÕõmu
need mehed, kes Ühendriikide pre-sidenikandidaatidena
esiplaanile
on riihkinud. Nende hulgas ei lei­du
Kremli võimumeestele ühteffi
Kui meie räägime paguluses mus esimene tuhandete
Meie võidupühast Ja selle tähista- massküüditamine Siberisse,
misest, siis ei saa meie võtta seda Need sündmused ei lase
täielikult meelepärast meest, kel-
KuiVõrd seda tiraadi uudiseks pi- kirjutises pole aga seda autorit va- teeb, kui tä kuskilt juhtub lugema jega oleks võimalus rah\aisvahe-dada,
on vahest vaieldav. Et Eesti rem seganud- ega tee seda nüüdki, või.kuulma, mis tol ajal tegelikult listel rohumaadel palli mängida ja
, . . oli nõukogudevastane, seda võib Samuti jääb talle ümselt märka- juhtus,
Vabariigi aegses mõttes puhtaku- Jwumkuule vaadata kui eesti rahva ^^^^^^ kuivõrd naljakas vat. Meid see siiski mõnel määxalvene eksperdid peavad kurvastu-
Julise võidupühana vaid .peame sum^^ valit- huvitab, kuna on mõeldav, j et nii- sega nentima, et kandidaä kes
seUele olukordadest ja ajMoohstest vaid km kannatusse ja toingu^^^^^ suse loomisest Saksa sõjaväejuha^ sugune jutt võib lugejas tõe teada- ^eile enam-vähem^k^^^^
sündmustest tmgitiina a ^ ^ vastuvõetavad olnud, ei ole av^^
se mõiste. 23. juuni kinmtatiyoidu.:kefcraske^^^ ?f' rast maa okupeerimi^ tegi ja veel- Saksa okupatsiooni ajal Eesti Aju^^:»^^^ «n Tar- atj^^^ ^^^^^^1^^-^,^^^^^^^^^^
pühaks tähistaaks^ tiseValitsuse peaminister Päts tu rahu 60. aasapäeva tähistanud p^^le rühMvate poliitikute esi-maks
eesti rahva j a e e s t i soja- M s m^^^ nõukogude Poolamaal vangilaagris kinni istus ajaleht Sirp ja Vasar^,^ ^^^^^^^^^ Moskva vaate-meeste
voitu^ oma ^põlisvaenlase ^^t^^ ainult võitude Paevana. vaid ^^^^^g. .^^^ .^^g.^^^^^^^^ ja tema asetäitja kohtuminister veebruari numbris Heino ^A^^^
hilisemate sündmuste praeguses olukorras eeskätt. v o i t - , „ , . wo. r , , - , . ^ • • ,,uut korda'' toetamoa aacs,u, csii^d , aga vVnil«m.cs nprõ\gaeAnne^mn.iis^tfePeAkkonnrinra.nl i TL.ää «äTni Pe-. aavvaallddaabb vväälljaiavvõtõttetide idTTsshhiittsshheerreemm s„ü..mi„p_a_a„txse_dL .xte. gelased,
tulemusena oleks ühekülgne km luste päevana ^«^«^fP^^na, g..^^^^^^^^^^ mälestusist ja Lenini kogutud teo-^^ ^
meie räägime aimdt^võit^ ning mis on mõeldud/meile t e hM üle- ^^^g^^j^^^-^^^^^^ ^^^^ seist. Ühendriikide ajalehe ,,ehristM^
ei anna võidupühale ja seMe te- kohtu ja vagivaüaaktsioonide mee-ülendusele
laiesnat mõistet. hutamiseks, eriti noortele meie
Võidupühale pani teatavasti rahvale tehtud ülekohtu selgitami-aluse
eesti rahvaväe suur võit seks ning meelte ja mõistuse teid-
1919. aastal jaanipäeva eel Võnnu tamiseks võitluse jätkamiseks
lähistel saksa Landeswehri iile. mieie rahva õiguste ja iseseisvuse
Seega sai südasuvine juunikuu la- eest. See oleks seda hädavajalikum,
Mng alustalaks ühele meie tähtsa- et isegi meie vanematesse gesserat
Seda juhul, kui neid just otseko-
Ike „magama" ei pandud, nii nä­gin
näiteks sündis esimese kom­munistliku
siseministri Masim
Paratamatult irooniline järeldus
sellest on, et see pidi küll olema
õige omapärane valitsuse moo­dustamise
viis, mida saksa sõja-väevõimud
tol ajal Talvari kont­septsiooni
kohaselt kasutasid.
V , ; , Science Monitori" korresponden-dokumentidest
^se^uv^-j^^^.^^ ^
pilt on Talvari omas^ toele hoo- eksperdid heitmid oma ar-pis^
lahemai ega heida nende si- ^^^^^^ ^^^^^^
su ka^esti valitsuse hoiakule presidendü^andidaadile - praegu-
^gugi halba varju, ^ ^ sele presidendile Jimmy Carterüe
Pigem sus juba vastupidi, eriti kui . ^ ^ ^ ^ ,
Et Eesti ei oleks täitnud rahule- Üldse rajaneb kogu TalYariTar- tähele nanna kuivõrd tõhusalt seal ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^-^ Kennedyle, kon-mng
amstumKs imeie meie iciBisä- isegi meie vaiiemciiesse S^^^^rai- , . _ kohustusi tu rahulepingu loo ingliskeelhe ver- janeie |ama KUW^^^ seiTatiivse põhikoega vabariikla-male
rahvuspühale, mida hiljem sioenidesse kuuluvad inimesed M^^^^^^^^J^^ ^^^^^^^ S C I P Ronald Rpa^-an^ii^ i« i . P . P i .
l, aie,n dati su, mboolsel«t ^k.o .^lgti.l^e ^ V.a %-r .p. u.v„Aa„ d.o p^ b^a,1• •.m. ^m, , s.Jt. a, om.-„a « ,1.9.-4. o0••.. n j /a 1941., väoänn, ammm.i ndeu. g_Ji upttuuh toanl km.u mjue,l^l tt ,õ kso,i holuusd- e.j as,d ioa*os tn^ ilmo^o-^itd^ua;s geil iek„, ,ue„uti l„nl„uu^gd e jpaodl en. eMisti sa s - | ^ - ^ ^ , . . „ x . - sele Ronald Reagan de ja iseseis^
badussõja ja eesti sõjamehe voitu- aastate sünged juumsundmused, . , _ ' ^ . ..-^ T %.^^A.^C.^ I,,«A V O c^n^of orro . ; JO i^e le. Vr^abr\ar u"g .i aj•a l1 k1 m. eestii. -r ah1-- rä"ä"1k i•m at*a —SMS noortie s\t, k1e l1l1e.dJe nl ei- tusist Eestist vaha saata. .hi.tla.s.t e järelduse lugeja sellest aga sus
vas nautis oma vabadust Ja ise- ole nendest traagüistest päevadest ^^^^^^^^^^^^^ ja vaiismai-seisvust,
tähistati ka 23. Juunit mingeid elamusi ja kogemusL^^ ; ^^^^^
. . . j . , , . . ^. asutused ja mitte lubada kasutada
põhjendatult puhtakujuhse^ yo,- Võib^olla oleks ka rnõeU^ imm-dupuhana
knna oleme jätnud selja kuule kontsentreerida snuremad Nõukogude Liidule Huvitav oleks
taha rasked ja suured v?MM-^iUfeiww««iu«^
ning sammusime uhkelt ja enese- a,ati on võimaUk rohkem teha kui ia^sJ S ise-kindaU
noore ja elujõulise rahvana ,„eie seda seni oleme teinud. Vaa- ^ ^ s a M Eesüs twtsesffl Ta mis
rahvusvahelisel foorumU teiste Ise. tarnata meie algatustele ja pingu- ^^^'^^^'^f^^^^^
seisvate ia. vabade'rahvaste hui. t„^^^
^t. ; - r \. yäga .yäfe Balti jahvaid tabanud ^^^^ iseseisvus N. tüdu poolt
_Teise maatoasoja^eeto^g^^^^
sõda toid sellesse olukorda suured _ kõigest sellest kuldas meie rah- , ^^j^^^^
„ » d j a B ^ d «
rad on andnud ka võidupühale das meilt meie iseseisvus röövUl j^-j^^-g^j,
hoopis teise ja laiema mõtte. Kui ja kuidas^^
kummutab:
; ( E P L ' - - E V I A . L D ' ' U U S T A L U ),
LUND (EPi.) — Külalisena Austriast kõneles Eesti Teadusliku
Seltsi (ETS)Lõuna-Rootsi Osakonna ettekandeõhtul Eesti Majas
Lundis Salzburgi ülikooli Õigusfilosoofia professor Ümar Tammelo
maailmarahu probleemist tänapäeva vaatevinklist. Külalisprofes­sorit
tervitas ETS-iOsaki)nha esimees Tiit Kauri.
vale John Andersonüe. Hinnangud
nendele meestele on erinevad, kuid
nende hinnangute põhjal võib ot­sustada,
keda venelased peavad
endiga pallimängijateks ja kes
nende arvates on rumalad põik­pead
ning ei saa aru detente po­liitika
uuesti elustamise tähtsu­sest.:
' . - l
Jimmy* Carter pn köiest neist
mauiitud neljast mehest venelas­tele
kõige ebäsümpaatsem ja tü­likam.
Pärast seda kui Carter ra­kendas
olümpiaboikoti ja hakkab
suurendama kulutusi Ühendriikidel
sõjaväele, on ta muutunud„öht-
Kristuse õpetuse põhituuma siibiks — m
meie originaalselt rajasime võidu- nitöölaagrites Ja NKVD keldrites Kõige selle kolka ei oleks põhjust juurde kuulub rahu. Ristiusk on Meil tuleb arvesse võtta ka fak- ning Brezhnev ja tema sõbrad
piiha 1919. aastal saavutatud või- ujõrvati. siiski sõna võtta, kui sama H. Tal- olnud ü^^ kübefneetikat, suunavat näeksid meeleldi, et Carter. saaks
tude tähistamiseks, siis hüisemate on palju Ja teha on pai- vari jutt vähe kokkusürutamalku- säilitamisel; Rahvasteliit oli: riiaai^ jõudu. Selle eesmärgiks on bios- novembris lüüa.
aastate juunikuud on öagu<;Säatuse _ ^^1^^^^^^^^ Ja meie asukoha- 3^1 ei oleks ilmunud ajaleht„Kodu- ma ulatuses esimeseks ehituseks fääri säilitamine. UNO ei suuda ;
irooniana toonud meile kaasa hä-jjjgg^g elanikkonna hulgas. Kas " i ^ a " ingliskeelse saba; „EstoniaD maailmarahu saavutamiseks! Ka poiiitüiselt lähendada maailmara- ^^""f^^ on vene par-vinguid
ja kaotusi, mis moodusta- võidupüha laiendatult Ja täienda- ^^view" märtsikuu numbris. hüjem. Liitunud Rahvaste Organi- hu probleemi. Maailmarahuks on ^^«neestele neljast kandidaadist
vad mustemäd Ja süngemad lehe­võitluspühana
ei võiks kujune­küljed
eesti rahva; ajaloos. Nen- ^^j^^j^^ päevaks, kus meie nende
deks traagüisteks ja dramaatilis- vastuštusrikaste ülesannete täitml-teks
juunipäevadeks^on nagu^m^ seks uusi impulsse saame, oma
kõik teame 21. juum 1940. ind 1^" jõudiisid koondame ja Uut energiat
putäis eestr kommuniste kuWas ^^^^^^ oma ajalooliste ülesannete
vmjaspoolt imporieentud ,,toorah- .^^^^^^
va esmdajate" osavõtul ja vene p^j,^ ^. ^5.^^^^^^^ ^ ^ ^ ^
"t. . Av^ . - r .satsiooni (UNO) põhikorra välja- eelistatumaks riigikorraks: demo-"^^^^
Selles väheteadlikele valisraais- . , , , c • • • - J liberaalse h o i a k i i j^nnintr KvAml
, ' . A 1 - -^-v 11 1 töötamisel oh selge, kraatia. See on inimsoo vanimaid ""«^ddise nowKuga nmg Kiemi
tele lugejatele ja voib olla ka valitsemisyorme nähtavasti toodab, et teda on või-et
ainult siis, kui suurvõimud ei üheks seUe'i>õhjendajaksoli^^^^"^^ rakendada N. Liidu välis-saa
seal oma tahet Peale suruda, ^j^^-y^^^g Kreekas Platoii, kelle poliitika vankri ette. Kuid puna-saab
maailmarahu säilitamisel-p^^^gg kõik head ja targad «««^ eksperdid kommenteerivad
dla edu, üttes prof Tammelo, ij^j^^^^^ peavad juhtima riiki, kurvastusega, et Kennedyl OE
kes kokkuvõttes jätkas: - vastupidiselt hüisemaleMabhia- vasksed võiduvõimalused.
eesti keelt enam mittelugevale
pagulaste noorimale põlvkonnale
määratud pjublikatsioonis on esiv
tatud eestikeelse Jutu vahe lü-versioon,;
on vene
oma ar­mil
Eestist, Lätist ja Leediast Ku
Nii korratakse seal jälle seda tões- sionaalsed relvad kujunevad väga: - . vamki av«lrtnma Vui Adnim. näi
tatavalt vale väidet, et Eesti ko- võimsateks - võtab teine pool hä- kasvuga, mis ähvardab tasakaa-]^**W avai(mma.^iuu esiaigu nai-danluse
juhid palusid 1918 Saksa das kasutamisele tmimarelvad.1^-^ ^^^^^^ ^^^^^^^ ^ ^ d^
Vägede maale tulemist, et Eesti Konfliktid on paratamatud. Aga' Tõelise demokraatliku riigikorra " ^ ^ ^ •^^.fT ''^^^"f * f "^f?
Ajutine Valitsus loodi Saksa soja- nende lahendamine relvajõul peaks (mitte kommunistliku); ,,rähvade- f Sasihi)idükult ^^naeraU Neh
väejuhatuse poolt, ja et ainukene sündima humaansemalt, Ega n^okraatliku':) nõrkuseks on, k aast^ tagasi mõisteti Reagan nou-eesti
kodanlaste võit (viimane sõ-m'õõgaga ei looda rahu polütüisi otsusi teevad need, kelle- ^^ff^® ajakirjanduses pidevalt
na on H.T. kirjutises jutümärkides-^ del puuduvad seUekskvalifikatsi-"^^ ja tembeldati ta suureks
(CANÄDIAN SCENE)-Valitsus (CANADIANSCENE)-m^^ realrtsion^riks, kuid viimasel
oirmääramid kaks müjonit M a r i t sori ülikooli ' a^^
Kanada sümiipäeva^^^^l^^^ hävitamine. Mingit Vabadusso.s"skivt)imaldcs^^^^ mi- Ettekandele järgnemid läbirääki- ^ « s ^ m a komme
esimesel juum 1980. See raha jaga- Prof. Wieden on Kanada M ^ ^ ^ Taska: '«Kui ^^^^^^^^^
takse paikkondade vahel, kes vaht- tuuri Nõuk^ nagu eesti ^^"^^^««^^s^^^^^ r^^"^^"^^^^^^^
susele esitavad kirjaliku kava, kui- on vale, et passüe on märgitud ka- kodanlased seda väidavad, polevat ^^^^^^ ertalieta v a h ^ ^ ^^
das nad sümüpäeva pühitseda ka-nada kodaniku sünnikoht ja leiab, Talvari arva^^^ vaateid, mis seda vaatlevad^posi- ^ r . V i ^ I
vatsevad ja mmeks nad raha vaja- ,,et see talitusviis määrab vaateid, mis on .I^of Tammd^^
vad. , Tänavune programm'', mai- passikandja rassüise päritohi ja nud ta^ so- vemad kogemused ja vahekorrad
das naa sunmpaeva puiuiseaa Ka- naaa KoaaniKU sumuKoni ja leiaq, j . « x v a x i « x v a t ^ c L ^ U O C u u m u . X V U I K , . - . ... .
vatsevad ja müleks nad raha vaja- „ e t see talitusviis määrab kindlaks mis tol ajal aset leidis, olevat oi- ^ " v s f l ! - ^ ^ ^ ^ vaateiü, mis on .
vad.„Tänavune programm", ^
nis riigisekretär ÄancisFöx,,,või- vüibpa ^^y^sUx^^^m^^^
maldab kõikidel paikkondadel nen^ mugavusi tekitada'V Porf. Wieden kättesaamisel. ' oopiumiks rahvale. hiyaid põhjusi, miks me oleme pa-, pr^^^^^^
dest pidustustest Osa võtta, kuidas märkis, et shveitsi passidel näiteks
nad seda teha kavatsevad on nende pole passikandja sünnikoht ära
oma asi. Mina pean seda oluHseks märgitud.
päevaks, kus iga kanadalane Yõib ;;• • .•-•;: :;•' :. • :. '.
uhkust tunda, et ta on kanadalane.
Vümaksmainitud jutt on muide
vastuolus Talvari enda samas
kirjutuses mujal esitatud väite­ga,
et lääneliitlased olid eestlas­te
Venemaaga rahuläbirääkimis-tesse
astumisele risti vastu.
TK-oi-i M o r v w^^^ic ^5 guluses, jätkas professor. Peab tu- Sealjuures meenutatakse eriti hin- f t oleks , ^k uMid agTrpo^oldJanu!d^,^Ž^^^f^^t^ ^^^^^^^^^^ ka väike- idavalt president Nixonit, keUest
gust kommumsttikku korda.
Maailma loomisel oli algprint- OSVALD VIIRSOO
sai Moskva suur sõber ja detente
polütikale alusmüüri rajaja.
Kanada sünnipäeva komitee koos- Ottawa, Leon Kossar — Toronto ja
neb 12. liikmest, kelle esimeheks Quy Landry — Montreal) mõlemad
on Montreali advokaat Yvon Des määrasid kolm liiget Kanada sün- Järelikult ei pidanuks siis' ka Tartu
Eochers. Council of Canadian Uni- nipäeva komiteesse, teised liikmed olema lütlaste sihtide
ty ja Canadian ,Folk Art Gouncil kuuluvad mitmesugustesse valitsu- saavutamise huvides. Niisugused
(esindajad senaator Faul Yuzyk — se agehtuürideteed^^^ vasturääkivused .ühes Ja samas
g»HHit!Misi!Si!i!iiiiissiiiinniiuniniiiHitii!inniiuin
" on vöivef
John Anderson on N. Liidu juht­konnale
sama suureks mõistatu­seks
nagu ameeriklastele. Ta on
põhiliselt kahtlemata liberaalse
joone pooldaja, kuid selle juures
(Järg lk, 3)