1980-06-24-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ff 24. Juunil 1980 24, 198© Kalev Estienne võ TAMPERE - Soomes on olnud liikumas kuuldusi mingisugusest musta nimekirjast, kuhu on võetud 50.000 töölise nime. Seni oli' tõendeid selle kohta vähe, kuid detsembrikuu ,,Hymy" avaldas selle nimekirja maakohtade viisi. Nimekirja avalikuks tegemisel on eesmärgiks selle nimekirja kasutuks tegepine. Mustas nimekirjas olijaid on seni koheldud ebaõiglaselt, ega neid pole igal pool tööle võetud. Raamatuna ilmunud nimekirja ees^nas öeldakse, et individuaalselt nimekirjas olijad on eeskujulikud töölised, kuid samal ajal ka julged ja ülbed^ kui küsimuses on tööandjate ja tööliste vahelised suhted". VATIKAN — Paavst Johannes Paul II on teatanud, et katoliikliku ja-ortodokskiriku esindajad alustavad jälle nõupidamisi kiri^^ ühendamiseks. Kirikud on olnud lahus ligemale tuhat aastat paavsti eksimatust puudutava kirikutüli tõttu. Teoloogide kohtumised algavad Patmose saarel, kus apostel Johannes öeldakse olevat kirjutanud Uue Testamendi lõpuosa. Rooni a-katoliiklik ja Ortodokš kirik eraldusid aastal 1054, kus mitmesugused eriseisukohad olid nii suured, et kirik lõhenes. Praegu arvestatakse, et .ortodoks kiriktd ön lük-meid umbes 100 miljonit. HAMBURG — Ve^ soovitatakse süüa rauda. Lääne-Sak- ^ sa ajakiri „Quick'' kirjutab, et ro- Minu poole on pöördutud küsi- Aga kiii kaua? Järsku katk^ab ^ipoed müüvad IJÜ^^^ midagi öel- mängujuht lastele nü vaoalifcü in-: rauatablette ja vedelikke, kuid pa-da, kuidas end vormis hoida ja^ tensüvse liikumise ja ütleb, et ; rim vahend olevat roostes iõun. millised on need tavalisemad vead, nüüd on hobused väsimd ja heida-' Poolast pärineva retsepti Järele, millest peaksinae ti^ vad magama, mis olevat kasutusel olnud juba Kõige suuremaks veaiks on mui- Just vastuoksa, mitte ,jiobused'- sajandeid, valmistatakse roostes dugi see lükumisvaene aeg, milles ei olnud väsinudj vaid mängutädi õuna Järgmiselt: õuna sisse^ p dame ja" sellele seltsib veel meie ise oli väs^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ s u t toimida iäremiselt-takse 8-suurt raudnaela, kusjuures endi passiivne eiuvüs. Oleme oma i ^ ^ ^ ettevaatlikud & ' ' naelad ei tohi olla terasest ega ka igapäevases elxis harjunud tehnJo- meie ise' oleme lüfcumise suhtes, Alake kiire kõnniga ja vaheldu-roostevabad. 24 tunni pärast tule- lõogüise mõtlemisvüsiga ja sellega kui passiivsed me oleme! Inimes et hak-väd nõelad välja tõmmata ja tü- ühenduses mõneti imustamid otoa organism vajab tugevaid funktsio- kate hingeldama ja tunnete väsi-kati roosteyärviliseks õun ära süüa. Tähtpäevaks lubatud Seedrioru juubeliraamat ,,Seedrioru 1955— 1980" ilmub esmakordselt müügÜe Suvihari 1980 peol, laupäeval, 28. juunil. Külalistel on võimalus naha nägusas kaünprköites raamatut, millesse on talletatud Seedrioru mitmepalgeline elu ja tegevus sõnas ja pildis. Erilist huvi tohiks see raamat pakkude Seedrioru Noorte-suvekodu kunagistele kasvandikele. Ke nende nimed on raamatusse talletatud. Juubeliraamat ilmub Sihtasutus Seedrioru kirjastiiseL ja selle lev^ tärnist korraldab toimetus. Need, kes on palunud raamatut reserveerida, võivad selle kätte saada 28. juunil Seedrioru müügilaualt (peamajas), või hiljem postiteel raamatu hinna ja saatekulu ette maks-^ tes. Teistele huvüištele on raamat müügil Seedriorul 28. juuml. Hiljem on see saadaval ainult toimetusest, kas isiklikult järele tulles või postiteel. Toimetuse aadress: Jiüri Juürandi 38 Plymouth Rd. Kitchener, Ontario N2G 3G5, tel. (519) 473-3493.;;. •V,;^--^^^ STOKHOLM.— Eesli võimlemise isa ja Rootsis; tähdepanuvääifselt:^^k^^ koha Hieeminud E Ä Sdla kõneles Eesti Kadio Stokholmf saates veebruaris. Kima see puudptab selle „Vä|is-Eest!s" Eesti kõmi-.ja jooksukooi Ott maaihna kehalise kasvatuse ajaloos hinnatud uue jä moodsa reformina ja selle kohta võiks pidada mitu pikka loeni Kuid täna aga soovitan kõigile, kes veel ei ole alustanud treenin-muutunud loomulikud instinktid. lennukid, jnootorpaadid jne. funktsioneenvad automaatselt. LONDON — Kolm inglise noorukit Võitsid hiljuti energiasäästmise võistliise munekeetmisel, millega . .. võidakse säästa kümneid miljoneid. J^^^^ masinas mingi viga, sus Muna pannakse keeva vette, "^^^^^ ?^ tuleb välja va-või gaas katkestatakse ja oodatak- aetada. Võrreldes mimese elavat se 6 minutit; ning valmis ongi 4- o ^ g ^ ^ i i ^ ^ ^ ^ minuti muna. Ühe lütri vee keema Pis ümberpöördult keerukaim. ajamiseks kulutatakse umbes 0,1 kilovatt-tundi elektrivoolu. FALMOUTH, ^Maine - Edwin Eobinson, 62-aastane mees, kes jäi naalseid ärritusi ja iga päevj Tu- must. Jahutuge ja korrake kõike letagem meelde seda füsioloogilist uuesti, kuni lähete dushi alla või seadust, et ,,lükumine vormib or- ga^na. Iga'terve 4^aastane peaks garii". suutma joosta viis kilomeetrit aja- Kui erole liikumist/deg ga 5 min._Mlomeeter. Aga^nekui ruvad koed, degenereerub mus-^^"f^^^ joofou tehke Jnitmefculg-kulatuur ja kogu meie cardio/ soojendusharjutusi^ n t e v a s Ä o i e siisteem - s.o/^^ bn tunnete, et dete juba higme Korrake jooksutreemngut paar dame ja vereringvoolu organid, korda nädalas. Kerge jooks säili-kui meie keha ja organism ei saa Pidagem meeles, nõrgad ärritusi tab figuuri, aitab vältida südame-küllalt tööd, kui sel on liig paljt^ oh negatiivse, ülejõu käivad pin häireid, kahandab närvipinget, pü-passüvset aega, jääb ta pikapeale ainult tu- hasta.b aju ning soodustab loomin-nõrgaks — elukõlblikkus väheneb, gevad ärritused hoiavad meid elu- gülist tegevust On luivitav, et ininikond^^^^^^ pimedaks üheksa aastat tagasi oi- piMdnud avastada uusi leiutisi, uu- Oleme ise kaotanud füüsilise ba-nud autoõnnetusel, sai oma näge- gj masinaid ja uusi' tööviise, et lansi ja anname eeldusi degenara-mise tagasi kui-ta sai äikse ajal vähendada inimese kehalist tööd tiivsetelehaigust^e. piksplöögi. Robinsoni arst nimetas hoopis Vabastada muskulatuuri Puudulik motsiõoi põhjustab lü-seda tervenemist „raamatulikuks" töökoormusest. ' lisamba ja ristluu häireid, pinge-ja ütles, et kummitaldadega kingad geUine eluviisi ratsionaliseerimi- Sündroom - kuMakangestusi ja mida ta kandis, j^stsid ta elu, kui viinud meid uude, töökoor- peavalu. Kogu meie psühhosomaa-ta sai pikselöögi. Koos nägemisega ^^^^^ vabanenud lükumisvaeses- tiline instabiilsus, diabeetsus ja sai ta tagasi ka oma kudmise. Ta südamehäired on kaasaja nähted karjus rõõmust kui koju Vjõudis: „Ma võin näha! Ma võin näha!" HELSINGI — Alkohoolsete jookide kasutamine oli möödunud aastal Soomes peagu endine eelmise ajaga võrreldes. Puhtaks alkoholiks arvestatuna tuleb iga elaniku koh- on kõrge jä et selle otsas elada on ta 6,21 Intrit. Snani on rekordaas- elukardetav. Kuid selle mäe otsast taks olnud 1974. a. S,45 liitriga, on mimese pilk siiski ulatunud Joodud alkoholi hind oli Soomes 6 kaugemale ja sealt on avastatud miljardit! Soome marka, ca 1,5 mil- uiJS ja suur väärtus ^ inimese , 4. juulil annab Kanada Postiva-litsus välja kobn uut 17-cendilist postmarki. Kahel on motiiviks Ka- : . . , . ~ 1 M kunagi va- nada ^ h e U k u n ^ d , Em- Olememuutimudistom^ h^astajaiks Ja a ^ degeneratiivsed nähted erilisse ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Mida teha ja kuidas selMe rea. j ^ ^ ^ ^ ^ „Ned'-Hanlan. Esmiesed kaks on ^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^ SeEega ühenduses on paari vii- Huntley Brown, kolmanda Toronto mase aastakümne jooksul suu- fotograaf Clive Webster ühe kaas-natud tähelpanu emotsionaalsele aegse foto põhjal. Kõik margid stressile ja kehalisele ülipingele. trükitakse Torontos Ashton-Potte- V , . V : rai trükikojas ja on mitmevärvili- Voti heaolu ja tervise suhtes on inimeste endi kätes. Jätame elu- Oh fakt, et elumi jardit dollarit. Aastavahetusel, oli suur õnn, et olla terve. Tee selle passiivsus maneerid ja pensionäri Soomes 204 vünapoodj ja 1513 alko- eluõnne — tervise juure on vünia- mentaliteedi. Jätkakem elu endise holi. serveerimise õigusega restorani.- • • M ^ sed. Väljaannete arv on helikunstnikel 22 miljonit paari, aerutaj ai 22 miljonit üksikmarki, esimeste suurus 30 X 36 mm, kolmandal 36 x30 mm. HELSINGI — Paavo Nurmi nimi on austusena antud esimese sportlasena maailniaruumis igavesti keerlevale pišiplaneedile. Nime on andnud Ameerika pisiplaneetide keskus Mihor Planet Genter. PaaV vo Nurmi nime kannab Šo'ome akadeemiku Y. Väisälä 1939. a. avastatud planeet, mis varem liikus avaruses niteega Turku 221. Paavo Nurmi keerlemise aeg on umbes Bell aastat ja selle keskmine Mi-nis on 18,9 km sekundis. Juba varem keerlevad ümber päikese Si- Sopran Emma Albini on saindi-sel ajal muutumas väga populaar- või pigem veel suurema intensiivseks. Kuid siiski leidub inimesi, susega. Aastal 1949 kirjutati pärast kes ei tee selle õnne saavutamiseks seda, kui meie 250 eesti tüdrukut mitte midagi. jooksid Stökholmi staadionil liiku- nud^^C^ Passiivne eluvüs algab juba laste mislavastuse raames 600 meetrit väga õnnestunud' debüüdi ooperis eelkooli east ja aegunud, roraanti- ilma pausita muu hulgas järgmist: ,Jja Sonnambuia", jätkates oma line suhtumine laste lükumistarvi- ,,Ja, seal oli üks erand: need karjääri enamuses suuremates oo-ja fsd KIRJÄRIÖU STOKHOLMISSE.'korrastaja Juufde,^ :kes püksid uuesti viiki pressida Teadagi o i teil kõigil: seal tei- võiksid. ;; selpool merd käeö-jalad töÖd Kui siis meie lapsed ja teie täis Ja mure muljub südant, et lapsed iihesskoos rahvatantse kuidas see ESTO-80 küll ärapee- keerutama lõi laulupeol laule tud saab. Aga kui juba kord see lõõritama hakkavad, hoiame asjaajamine oma peale võetud pöialt, et nad üksteise varvastel on, siis tuleb teha ja — kiili ta ei tambiks, vale laulujoru ei läheb! ajaks, koha parast trügima ei Eks ole Ju selle kohta targasti hakkaks, ega mingil moel rüdu öeldudki: ,,Ännab Jumal ameti, ei kipuks, vaid hoopis uuteks annab aru ka!** Oh, kui see ala- sõpradeks saaksid, ti nõnda oleks! Rongkäik tuleb muidugi rah- Küllap mäletate, et mitmed varohke ja vägeV Ja oleks ke-head aastad tagasi pidasüne na, kui teiegi oma politseid sel-meie sedasama pidu siin Toron- leks ajaks eesti keelt kõnelema tos Ja väljasttulejad olid meie õpetaksite, nagu meie siin mit-külalised. Sai šüs maju remon- mete külaliste arvates tegime, ditud, seinu värvitud, kodusid Ma ei hakka siinjuures seda sa-korrastatud, asemeid muretse- lajast asja mitte avalikuks tege-tud Ja sööki vaaritatud, et kai- ma, et meie linnas on mitmeid leid külalisi ikka viisipäraselt eesti-soost politseinikkie kes sel ja auväärselt vastu võtta saaks, ajal kõik platsis olid, aga teie No nüüd on teie kord ja varsti võite samaga vastata Ja ka me tuleme. meie lubame uskuda, et olete Ärge te nüüd kohe arvake, et oma pärismaalasile meie kauni TneÜ omal selle tulemisega mu- keele selgeks õpetanud, ret vähe on. Nõrgub süagi mõ- Kui süs kõik jneed kongressid ni sõna teie maa elai^isest Ja Ja konverentsid peale hakkavad olemisest Ja seda on juba mi^ võiks teilt Ju paluda, et ärge melt poolt kuulutatud, et toit Ja neile kõnemeestele liialt pikki viinad on teil kallid. kõnesid lubage, aga seUes asjas No selle peale arvas Torukes- ei saa küll keegi ega ühegi vaete Tooni nii; ga aidata, isegi teie kori*aldajaä ,,Eks või ju terake toidupoo- mitte, nü et — olgu nagu on. list kaasa vüa. Jupp suitsuvors- Pidustusist hakkavad siis nii ti, singikähts, purk heeringaid teie kui ka meie ajalehejüngrid ja kotitäis kõvakskeedetud mü- repörte kirjutama Ja hea oleks, ne — kõik head tahedad leiva- kui nende artikleÜe enne ^t^^ kõrvašeks võtta. Võiks ju kau- minemist silma peale viskate, et sitäie rosoljet ka lõikuda, aga ei Juhtuks nii, nagu see meil hil-äkitselt juhtub kauss kohvris jaa^^^^^ ümber minema Ja mustab ning gu sassi oli aetud. Reporterike-plekitab mul tualetid ära." ne oli Napoleoni abikaasa Jo- Vünakeste VUlem Jälle toidust sephine sünnipaigaks pannud ei hooli, aga tema teadis, et pu- selle saare, kusta ise suvitamas del, kaks voi kolmgi võib siit juhtus olema^ et asjale suursu-märjukest vabalt kaasa võtta, gusemat kaalu anda ja mis teps kui kenasti pakkuda ja peita mitte tõsi ei olnud. Ajaloole Ja oskad. Oma erilist eelis-olukor- õigusele raasike pilku peale heida selles suhtes valgustas ta nõndaviisi: „Vüna mina viskan nagu vett, aga sakusmenti minu kõht ei kannata." ta poleks mitte paha mõte. Loodetavasti on teil Taevataadiga ka head vahekorrad, nii et saate talt Musäd ilmad välja kaubelda. Meie saime sellega Muidugi katsute te oma kodu- omalajal kenasti hakkama, mä-desse saada külaliste auks uued letate, höirimikul tibutas vihma j ületoa vaibad Ja rullite välja aga rongkäigu ajaks läks üle. punased teppihid, nagu meie Päike säras Ja tuul paisutas li-seda teha püüdsime, eks ole! Js pud lehvima, ärge pange pahaks, kui meie Aga need on pisiasjad, teie lahkest öömaja^pakkumi- Kui teU juhtub, olema auto Ja sest nõnda aru saime, et peale aega, oleks Ju tore, kui te saa-iseenda ka oma lapsed Ja muud bumisajaks lennujaama vastu kodakondsed ligi võtame Ja hä- tuleksite, aga ega see tähtis ei dakotral Juhtub kaasa tulema oie. MeU oinal mitmed keeled ka mõningaid onupoegi, täditüt- suus — küll klaaritame Ja saa-reid, sõpru ja muidu häid tuttä- me hakkama, : vaid. ' - Nü;siis..: .• Nendele, kes hoteUides peatu- ADJÕ oeh VÄNTA LITET! vad, olge lahked laenama triik- Tervitab Teie Rün Rivanool rauda Ja trükimislaudaj sest ühiskondliku asjaajamise vai-rahvarõivad on sihukesed, mis mus. kohvris kergesti kortsuvad.Är- P.S. Selgituseks mittemõist-ge kõhelge ka ühelegi daamUe jaUe olgu Õeldudj et„vänta" on andmast oma Juuksuri aadressi, küll eestikeelne sõna, aga seda-sest et me endid Just teie auks puhku pole tal väntamisega mi-ihisaks teha püüame ja juhata- dagi tegemist. Arvakse ise, mi-ge meie härrasid lahkesti rõiva- da ta tähendab! Väliseestlastega •Kdtuurisideme-^^^^K^^ direktor on juba vüs korda te Arendamise ühing (VEKSA) tä- kõlistanud, ümub lõpuks sekretär, histas TaUinnas oma 20. aastapäe- Dkektor on pahane: va. Sellega ühenduses ilmus ajale- „Nüüd te lõppeks tulete, kui ma hes,,Kodumaa" pikem artikkel teile juba vüs korda olen helista- Veksa tegevusest. ; nud.!" . Artiklis tänatakse muuseas valis- ,,Vabandage, härra du-ektonPa-eestlasi, kes. on aidanud Veksa lun, mida te soovite?" töö heaks tulemuseks. „Ma tahtsin ainult ütelda, et ma „Kodumaa dusse on vanainimesi. Laste noored eesti M " tõstab eriti esüe rea esimest korda kõlistasin teile täies-liibumisele ettenähtud vähestest jooksid 600 meetrit vetruval sam-lise vastuvõtu nagu praegused ,,teerajajaid'^ Rootsis elunevaid t l ja seda ei maksa tä-tundidest ei jätku laste liikomis^ Suri inglismaal Eduard T hele panna." rahuldamiseks. Ja jundatud n.n. laste tervisele raisatakse Toon selle kohta väikese näite ühes noorsoolükumise laulus öel- 1930. dakse , ^endega koos jooksis uuS aeg." Nende ridade autoriks oli üks maaüma suurimaid sporditeadlasl prof. Carl Diem ja tema seisuko- Organist ja helilooja Healey Wil-laü on sündinud Inglismaal, tuli Kanadasse 1913 Toronto Konserva- Mutvei ja Aleksander Loit, mujal R. Rannik ja juba surnud Elmar õun, Karl Einer ja Peep Koort; Millegipärast vaikib ,JCodumaa" neist asetsevad Marsi , „ , , hilisematest ja praegustest kaas-t o o r i u m i ^ c ^ ^ ^ töölistest välismaal: y .... , , . üle 3000 helitöö ordüe, kooridele, aite havott^ markeeris suurt pööret, sümfooniaid, kammermuusikat ja | .Kodumaa' märgib, et^ piddK .nm ' ^s rest. maid ja rahvaid nrng meie neiud ^^^^^.^^^ fcist koosolekust võttis osa valis- -BCBA mi eestlasi Taanist, Austraaliast ja -B;SIXU|BA Jupiteri lapsed hüplemas ringi hobustena, olla, et neil oii pioneer^^ša jco^m- Ned Hanlan oli esimesi rahvus- Rootsist. Ka siin ei nimetata nime- -Bpod ;o belius ja Sülanpää, peagu kõigi Soome täheteadlaste ja linnade ni- oma pedagoogüisest varasalvest, maid ja - rahvaid ning meie neiud kontserte melišed pisiplaneedid. Suurim osa Kujutage ette. mängutuhdi, ktis ja naised võivad põhjusega uhked : Jooksevad 'traavi/JE:;galopeerivad.. kümmend, aastat tagasi. vaheliselt tuntuks saanud sportlasi. ^M. •iSBUn^l BSBUI 13 OUBpiOBA BC PA -IBA ;I8SI1BIB UO lO^JBd 'xiOJOqjÖOl pBAB3fqnd pijnpgs 'srauni - pBAB§ -BUi posBiido 'imSui^Tiui PBABSBUI P^snoo; 'snqod pBABgBttT prDjnl. pBABgBxn pnüjns d piou Bumi •osim f pnuB^adoi uo pB3| SBSpiq BAqBJ snjnn SBjoOjj ^gasnpnnd 3;ipooA sosoag
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 24, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-06-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800624 |
Description
Title | 1980-06-24-12 |
OCR text | ff 24. Juunil 1980 24, 198© Kalev Estienne võ TAMPERE - Soomes on olnud liikumas kuuldusi mingisugusest musta nimekirjast, kuhu on võetud 50.000 töölise nime. Seni oli' tõendeid selle kohta vähe, kuid detsembrikuu ,,Hymy" avaldas selle nimekirja maakohtade viisi. Nimekirja avalikuks tegemisel on eesmärgiks selle nimekirja kasutuks tegepine. Mustas nimekirjas olijaid on seni koheldud ebaõiglaselt, ega neid pole igal pool tööle võetud. Raamatuna ilmunud nimekirja ees^nas öeldakse, et individuaalselt nimekirjas olijad on eeskujulikud töölised, kuid samal ajal ka julged ja ülbed^ kui küsimuses on tööandjate ja tööliste vahelised suhted". VATIKAN — Paavst Johannes Paul II on teatanud, et katoliikliku ja-ortodokskiriku esindajad alustavad jälle nõupidamisi kiri^^ ühendamiseks. Kirikud on olnud lahus ligemale tuhat aastat paavsti eksimatust puudutava kirikutüli tõttu. Teoloogide kohtumised algavad Patmose saarel, kus apostel Johannes öeldakse olevat kirjutanud Uue Testamendi lõpuosa. Rooni a-katoliiklik ja Ortodokš kirik eraldusid aastal 1054, kus mitmesugused eriseisukohad olid nii suured, et kirik lõhenes. Praegu arvestatakse, et .ortodoks kiriktd ön lük-meid umbes 100 miljonit. HAMBURG — Ve^ soovitatakse süüa rauda. Lääne-Sak- ^ sa ajakiri „Quick'' kirjutab, et ro- Minu poole on pöördutud küsi- Aga kiii kaua? Järsku katk^ab ^ipoed müüvad IJÜ^^^ midagi öel- mängujuht lastele nü vaoalifcü in-: rauatablette ja vedelikke, kuid pa-da, kuidas end vormis hoida ja^ tensüvse liikumise ja ütleb, et ; rim vahend olevat roostes iõun. millised on need tavalisemad vead, nüüd on hobused väsimd ja heida-' Poolast pärineva retsepti Järele, millest peaksinae ti^ vad magama, mis olevat kasutusel olnud juba Kõige suuremaks veaiks on mui- Just vastuoksa, mitte ,jiobused'- sajandeid, valmistatakse roostes dugi see lükumisvaene aeg, milles ei olnud väsinudj vaid mängutädi õuna Järgmiselt: õuna sisse^ p dame ja" sellele seltsib veel meie ise oli väs^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ s u t toimida iäremiselt-takse 8-suurt raudnaela, kusjuures endi passiivne eiuvüs. Oleme oma i ^ ^ ^ ettevaatlikud & ' ' naelad ei tohi olla terasest ega ka igapäevases elxis harjunud tehnJo- meie ise' oleme lüfcumise suhtes, Alake kiire kõnniga ja vaheldu-roostevabad. 24 tunni pärast tule- lõogüise mõtlemisvüsiga ja sellega kui passiivsed me oleme! Inimes et hak-väd nõelad välja tõmmata ja tü- ühenduses mõneti imustamid otoa organism vajab tugevaid funktsio- kate hingeldama ja tunnete väsi-kati roosteyärviliseks õun ära süüa. Tähtpäevaks lubatud Seedrioru juubeliraamat ,,Seedrioru 1955— 1980" ilmub esmakordselt müügÜe Suvihari 1980 peol, laupäeval, 28. juunil. Külalistel on võimalus naha nägusas kaünprköites raamatut, millesse on talletatud Seedrioru mitmepalgeline elu ja tegevus sõnas ja pildis. Erilist huvi tohiks see raamat pakkude Seedrioru Noorte-suvekodu kunagistele kasvandikele. Ke nende nimed on raamatusse talletatud. Juubeliraamat ilmub Sihtasutus Seedrioru kirjastiiseL ja selle lev^ tärnist korraldab toimetus. Need, kes on palunud raamatut reserveerida, võivad selle kätte saada 28. juunil Seedrioru müügilaualt (peamajas), või hiljem postiteel raamatu hinna ja saatekulu ette maks-^ tes. Teistele huvüištele on raamat müügil Seedriorul 28. juuml. Hiljem on see saadaval ainult toimetusest, kas isiklikult järele tulles või postiteel. Toimetuse aadress: Jiüri Juürandi 38 Plymouth Rd. Kitchener, Ontario N2G 3G5, tel. (519) 473-3493.;;. •V,;^--^^^ STOKHOLM.— Eesli võimlemise isa ja Rootsis; tähdepanuvääifselt:^^k^^ koha Hieeminud E Ä Sdla kõneles Eesti Kadio Stokholmf saates veebruaris. Kima see puudptab selle „Vä|is-Eest!s" Eesti kõmi-.ja jooksukooi Ott maaihna kehalise kasvatuse ajaloos hinnatud uue jä moodsa reformina ja selle kohta võiks pidada mitu pikka loeni Kuid täna aga soovitan kõigile, kes veel ei ole alustanud treenin-muutunud loomulikud instinktid. lennukid, jnootorpaadid jne. funktsioneenvad automaatselt. LONDON — Kolm inglise noorukit Võitsid hiljuti energiasäästmise võistliise munekeetmisel, millega . .. võidakse säästa kümneid miljoneid. J^^^^ masinas mingi viga, sus Muna pannakse keeva vette, "^^^^^ ?^ tuleb välja va-või gaas katkestatakse ja oodatak- aetada. Võrreldes mimese elavat se 6 minutit; ning valmis ongi 4- o ^ g ^ ^ i i ^ ^ ^ ^ minuti muna. Ühe lütri vee keema Pis ümberpöördult keerukaim. ajamiseks kulutatakse umbes 0,1 kilovatt-tundi elektrivoolu. FALMOUTH, ^Maine - Edwin Eobinson, 62-aastane mees, kes jäi naalseid ärritusi ja iga päevj Tu- must. Jahutuge ja korrake kõike letagem meelde seda füsioloogilist uuesti, kuni lähete dushi alla või seadust, et ,,lükumine vormib or- ga^na. Iga'terve 4^aastane peaks garii". suutma joosta viis kilomeetrit aja- Kui erole liikumist/deg ga 5 min._Mlomeeter. Aga^nekui ruvad koed, degenereerub mus-^^"f^^^ joofou tehke Jnitmefculg-kulatuur ja kogu meie cardio/ soojendusharjutusi^ n t e v a s Ä o i e siisteem - s.o/^^ bn tunnete, et dete juba higme Korrake jooksutreemngut paar dame ja vereringvoolu organid, korda nädalas. Kerge jooks säili-kui meie keha ja organism ei saa Pidagem meeles, nõrgad ärritusi tab figuuri, aitab vältida südame-küllalt tööd, kui sel on liig paljt^ oh negatiivse, ülejõu käivad pin häireid, kahandab närvipinget, pü-passüvset aega, jääb ta pikapeale ainult tu- hasta.b aju ning soodustab loomin-nõrgaks — elukõlblikkus väheneb, gevad ärritused hoiavad meid elu- gülist tegevust On luivitav, et ininikond^^^^^^ pimedaks üheksa aastat tagasi oi- piMdnud avastada uusi leiutisi, uu- Oleme ise kaotanud füüsilise ba-nud autoõnnetusel, sai oma näge- gj masinaid ja uusi' tööviise, et lansi ja anname eeldusi degenara-mise tagasi kui-ta sai äikse ajal vähendada inimese kehalist tööd tiivsetelehaigust^e. piksplöögi. Robinsoni arst nimetas hoopis Vabastada muskulatuuri Puudulik motsiõoi põhjustab lü-seda tervenemist „raamatulikuks" töökoormusest. ' lisamba ja ristluu häireid, pinge-ja ütles, et kummitaldadega kingad geUine eluviisi ratsionaliseerimi- Sündroom - kuMakangestusi ja mida ta kandis, j^stsid ta elu, kui viinud meid uude, töökoor- peavalu. Kogu meie psühhosomaa-ta sai pikselöögi. Koos nägemisega ^^^^^ vabanenud lükumisvaeses- tiline instabiilsus, diabeetsus ja sai ta tagasi ka oma kudmise. Ta südamehäired on kaasaja nähted karjus rõõmust kui koju Vjõudis: „Ma võin näha! Ma võin näha!" HELSINGI — Alkohoolsete jookide kasutamine oli möödunud aastal Soomes peagu endine eelmise ajaga võrreldes. Puhtaks alkoholiks arvestatuna tuleb iga elaniku koh- on kõrge jä et selle otsas elada on ta 6,21 Intrit. Snani on rekordaas- elukardetav. Kuid selle mäe otsast taks olnud 1974. a. S,45 liitriga, on mimese pilk siiski ulatunud Joodud alkoholi hind oli Soomes 6 kaugemale ja sealt on avastatud miljardit! Soome marka, ca 1,5 mil- uiJS ja suur väärtus ^ inimese , 4. juulil annab Kanada Postiva-litsus välja kobn uut 17-cendilist postmarki. Kahel on motiiviks Ka- : . . , . ~ 1 M kunagi va- nada ^ h e U k u n ^ d , Em- Olememuutimudistom^ h^astajaiks Ja a ^ degeneratiivsed nähted erilisse ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Mida teha ja kuidas selMe rea. j ^ ^ ^ ^ ^ „Ned'-Hanlan. Esmiesed kaks on ^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^^ SeEega ühenduses on paari vii- Huntley Brown, kolmanda Toronto mase aastakümne jooksul suu- fotograaf Clive Webster ühe kaas-natud tähelpanu emotsionaalsele aegse foto põhjal. Kõik margid stressile ja kehalisele ülipingele. trükitakse Torontos Ashton-Potte- V , . V : rai trükikojas ja on mitmevärvili- Voti heaolu ja tervise suhtes on inimeste endi kätes. Jätame elu- Oh fakt, et elumi jardit dollarit. Aastavahetusel, oli suur õnn, et olla terve. Tee selle passiivsus maneerid ja pensionäri Soomes 204 vünapoodj ja 1513 alko- eluõnne — tervise juure on vünia- mentaliteedi. Jätkakem elu endise holi. serveerimise õigusega restorani.- • • M ^ sed. Väljaannete arv on helikunstnikel 22 miljonit paari, aerutaj ai 22 miljonit üksikmarki, esimeste suurus 30 X 36 mm, kolmandal 36 x30 mm. HELSINGI — Paavo Nurmi nimi on austusena antud esimese sportlasena maailniaruumis igavesti keerlevale pišiplaneedile. Nime on andnud Ameerika pisiplaneetide keskus Mihor Planet Genter. PaaV vo Nurmi nime kannab Šo'ome akadeemiku Y. Väisälä 1939. a. avastatud planeet, mis varem liikus avaruses niteega Turku 221. Paavo Nurmi keerlemise aeg on umbes Bell aastat ja selle keskmine Mi-nis on 18,9 km sekundis. Juba varem keerlevad ümber päikese Si- Sopran Emma Albini on saindi-sel ajal muutumas väga populaar- või pigem veel suurema intensiivseks. Kuid siiski leidub inimesi, susega. Aastal 1949 kirjutati pärast kes ei tee selle õnne saavutamiseks seda, kui meie 250 eesti tüdrukut mitte midagi. jooksid Stökholmi staadionil liiku- nud^^C^ Passiivne eluvüs algab juba laste mislavastuse raames 600 meetrit väga õnnestunud' debüüdi ooperis eelkooli east ja aegunud, roraanti- ilma pausita muu hulgas järgmist: ,Jja Sonnambuia", jätkates oma line suhtumine laste lükumistarvi- ,,Ja, seal oli üks erand: need karjääri enamuses suuremates oo-ja fsd KIRJÄRIÖU STOKHOLMISSE.'korrastaja Juufde,^ :kes püksid uuesti viiki pressida Teadagi o i teil kõigil: seal tei- võiksid. ;; selpool merd käeö-jalad töÖd Kui siis meie lapsed ja teie täis Ja mure muljub südant, et lapsed iihesskoos rahvatantse kuidas see ESTO-80 küll ärapee- keerutama lõi laulupeol laule tud saab. Aga kui juba kord see lõõritama hakkavad, hoiame asjaajamine oma peale võetud pöialt, et nad üksteise varvastel on, siis tuleb teha ja — kiili ta ei tambiks, vale laulujoru ei läheb! ajaks, koha parast trügima ei Eks ole Ju selle kohta targasti hakkaks, ega mingil moel rüdu öeldudki: ,,Ännab Jumal ameti, ei kipuks, vaid hoopis uuteks annab aru ka!** Oh, kui see ala- sõpradeks saaksid, ti nõnda oleks! Rongkäik tuleb muidugi rah- Küllap mäletate, et mitmed varohke ja vägeV Ja oleks ke-head aastad tagasi pidasüne na, kui teiegi oma politseid sel-meie sedasama pidu siin Toron- leks ajaks eesti keelt kõnelema tos Ja väljasttulejad olid meie õpetaksite, nagu meie siin mit-külalised. Sai šüs maju remon- mete külaliste arvates tegime, ditud, seinu värvitud, kodusid Ma ei hakka siinjuures seda sa-korrastatud, asemeid muretse- lajast asja mitte avalikuks tege-tud Ja sööki vaaritatud, et kai- ma, et meie linnas on mitmeid leid külalisi ikka viisipäraselt eesti-soost politseinikkie kes sel ja auväärselt vastu võtta saaks, ajal kõik platsis olid, aga teie No nüüd on teie kord ja varsti võite samaga vastata Ja ka me tuleme. meie lubame uskuda, et olete Ärge te nüüd kohe arvake, et oma pärismaalasile meie kauni TneÜ omal selle tulemisega mu- keele selgeks õpetanud, ret vähe on. Nõrgub süagi mõ- Kui süs kõik jneed kongressid ni sõna teie maa elai^isest Ja Ja konverentsid peale hakkavad olemisest Ja seda on juba mi^ võiks teilt Ju paluda, et ärge melt poolt kuulutatud, et toit Ja neile kõnemeestele liialt pikki viinad on teil kallid. kõnesid lubage, aga seUes asjas No selle peale arvas Torukes- ei saa küll keegi ega ühegi vaete Tooni nii; ga aidata, isegi teie kori*aldajaä ,,Eks või ju terake toidupoo- mitte, nü et — olgu nagu on. list kaasa vüa. Jupp suitsuvors- Pidustusist hakkavad siis nii ti, singikähts, purk heeringaid teie kui ka meie ajalehejüngrid ja kotitäis kõvakskeedetud mü- repörte kirjutama Ja hea oleks, ne — kõik head tahedad leiva- kui nende artikleÜe enne ^t^^ kõrvašeks võtta. Võiks ju kau- minemist silma peale viskate, et sitäie rosoljet ka lõikuda, aga ei Juhtuks nii, nagu see meil hil-äkitselt juhtub kauss kohvris jaa^^^^^ ümber minema Ja mustab ning gu sassi oli aetud. Reporterike-plekitab mul tualetid ära." ne oli Napoleoni abikaasa Jo- Vünakeste VUlem Jälle toidust sephine sünnipaigaks pannud ei hooli, aga tema teadis, et pu- selle saare, kusta ise suvitamas del, kaks voi kolmgi võib siit juhtus olema^ et asjale suursu-märjukest vabalt kaasa võtta, gusemat kaalu anda ja mis teps kui kenasti pakkuda ja peita mitte tõsi ei olnud. Ajaloole Ja oskad. Oma erilist eelis-olukor- õigusele raasike pilku peale heida selles suhtes valgustas ta nõndaviisi: „Vüna mina viskan nagu vett, aga sakusmenti minu kõht ei kannata." ta poleks mitte paha mõte. Loodetavasti on teil Taevataadiga ka head vahekorrad, nii et saate talt Musäd ilmad välja kaubelda. Meie saime sellega Muidugi katsute te oma kodu- omalajal kenasti hakkama, mä-desse saada külaliste auks uued letate, höirimikul tibutas vihma j ületoa vaibad Ja rullite välja aga rongkäigu ajaks läks üle. punased teppihid, nagu meie Päike säras Ja tuul paisutas li-seda teha püüdsime, eks ole! Js pud lehvima, ärge pange pahaks, kui meie Aga need on pisiasjad, teie lahkest öömaja^pakkumi- Kui teU juhtub, olema auto Ja sest nõnda aru saime, et peale aega, oleks Ju tore, kui te saa-iseenda ka oma lapsed Ja muud bumisajaks lennujaama vastu kodakondsed ligi võtame Ja hä- tuleksite, aga ega see tähtis ei dakotral Juhtub kaasa tulema oie. MeU oinal mitmed keeled ka mõningaid onupoegi, täditüt- suus — küll klaaritame Ja saa-reid, sõpru ja muidu häid tuttä- me hakkama, : vaid. ' - Nü;siis..: .• Nendele, kes hoteUides peatu- ADJÕ oeh VÄNTA LITET! vad, olge lahked laenama triik- Tervitab Teie Rün Rivanool rauda Ja trükimislaudaj sest ühiskondliku asjaajamise vai-rahvarõivad on sihukesed, mis mus. kohvris kergesti kortsuvad.Är- P.S. Selgituseks mittemõist-ge kõhelge ka ühelegi daamUe jaUe olgu Õeldudj et„vänta" on andmast oma Juuksuri aadressi, küll eestikeelne sõna, aga seda-sest et me endid Just teie auks puhku pole tal väntamisega mi-ihisaks teha püüame ja juhata- dagi tegemist. Arvakse ise, mi-ge meie härrasid lahkesti rõiva- da ta tähendab! Väliseestlastega •Kdtuurisideme-^^^^K^^ direktor on juba vüs korda te Arendamise ühing (VEKSA) tä- kõlistanud, ümub lõpuks sekretär, histas TaUinnas oma 20. aastapäe- Dkektor on pahane: va. Sellega ühenduses ilmus ajale- „Nüüd te lõppeks tulete, kui ma hes,,Kodumaa" pikem artikkel teile juba vüs korda olen helista- Veksa tegevusest. ; nud.!" . Artiklis tänatakse muuseas valis- ,,Vabandage, härra du-ektonPa-eestlasi, kes. on aidanud Veksa lun, mida te soovite?" töö heaks tulemuseks. „Ma tahtsin ainult ütelda, et ma „Kodumaa dusse on vanainimesi. Laste noored eesti M " tõstab eriti esüe rea esimest korda kõlistasin teile täies-liibumisele ettenähtud vähestest jooksid 600 meetrit vetruval sam-lise vastuvõtu nagu praegused ,,teerajajaid'^ Rootsis elunevaid t l ja seda ei maksa tä-tundidest ei jätku laste liikomis^ Suri inglismaal Eduard T hele panna." rahuldamiseks. Ja jundatud n.n. laste tervisele raisatakse Toon selle kohta väikese näite ühes noorsoolükumise laulus öel- 1930. dakse , ^endega koos jooksis uuS aeg." Nende ridade autoriks oli üks maaüma suurimaid sporditeadlasl prof. Carl Diem ja tema seisuko- Organist ja helilooja Healey Wil-laü on sündinud Inglismaal, tuli Kanadasse 1913 Toronto Konserva- Mutvei ja Aleksander Loit, mujal R. Rannik ja juba surnud Elmar õun, Karl Einer ja Peep Koort; Millegipärast vaikib ,JCodumaa" neist asetsevad Marsi , „ , , hilisematest ja praegustest kaas-t o o r i u m i ^ c ^ ^ ^ töölistest välismaal: y .... , , . üle 3000 helitöö ordüe, kooridele, aite havott^ markeeris suurt pööret, sümfooniaid, kammermuusikat ja | .Kodumaa' märgib, et^ piddK .nm ' ^s rest. maid ja rahvaid nrng meie neiud ^^^^^.^^^ fcist koosolekust võttis osa valis- -BCBA mi eestlasi Taanist, Austraaliast ja -B;SIXU|BA Jupiteri lapsed hüplemas ringi hobustena, olla, et neil oii pioneer^^ša jco^m- Ned Hanlan oli esimesi rahvus- Rootsist. Ka siin ei nimetata nime- -Bpod ;o belius ja Sülanpää, peagu kõigi Soome täheteadlaste ja linnade ni- oma pedagoogüisest varasalvest, maid ja - rahvaid ning meie neiud kontserte melišed pisiplaneedid. Suurim osa Kujutage ette. mängutuhdi, ktis ja naised võivad põhjusega uhked : Jooksevad 'traavi/JE:;galopeerivad.. kümmend, aastat tagasi. vaheliselt tuntuks saanud sportlasi. ^M. •iSBUn^l BSBUI 13 OUBpiOBA BC PA -IBA ;I8SI1BIB UO lO^JBd 'xiOJOqjÖOl pBAB3fqnd pijnpgs 'srauni - pBAB§ -BUi posBiido 'imSui^Tiui PBABSBUI P^snoo; 'snqod pBABgBttT prDjnl. pBABgBxn pnüjns d piou Bumi •osim f pnuB^adoi uo pB3| SBSpiq BAqBJ snjnn SBjoOjj ^gasnpnnd 3;ipooA sosoag |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-24-12