Vaba eestlane , May 27, 1980

              VA3A EE^TL^SE teisipäeval, 27 j^cü md — Tnesday, May 27,1980
'o'ABADE EESTLASTE HMLESANDJÄ
VÄLJAANDJA: 0 'Ü VatE EesCane, 135 Tecünise± St. Torontos
PE.4T0C.:ET.UA: Karl ÄJTO
TODIETAJA: HaDSes 0}£
POSTL^-ABHESS: P-0. E:s rj. Stn. C, Toro-D:o Ont. IdS^l 3M7
T E L E F O M D : ^^i^eris -S-i-v-Tõai. laliris •teilmnseä Jsü-diü-used,
TELLBIXSHTCSAD Kanadas: aastas SSD.-, poolaastas ja
..Teerancaašias Slö.50,. kM^^^ , pooiaasias
TELLBilSHINNAI) väijaspoor Kaaadat:' aastas-^S^^ poolaas-tas
S21 — ja .veerandaastas S i l ^ ; - Kiripostiga ÜSA-^r^^^a
• ' : ^ L — . poolaastas S32.^ ja ve8rasdaästas.^l7.— '
Ä ülemere-maadesse: aašxas $72-~, poolaasms
ja veeraadaastEs. |19.~;
Istus 5Ö c. — üks&nombri hmd 45 c :
PubMi^ by F r ^ Estoniaü PubMiõ^ Ltd., 135
; " Toronto ÖiitM6J2H2 ;
Fresideat Carteri t isele Järgnemine tekitab suuri
Pärast tobandeid artikleid ja kõ° jubtls oina voidükoBes tähelepaau
nesid iiing sadasid ekspertide ana- ka Quebeci liberaalide jubt Claude
iiiüse tolmus.; Quebeci:^^p^
lõpuks 20. maü ra&valiaäletus. kus Eanada põhiseaduse muutmine
Quebeci elanikkond otsustas tugeva ning: provintside Ja keskvalitsuse
häälteeaamusega Jätkata oma ek- vabekordade korraldamine ei ole
sistentsiEanada föderatsioonis Ja Kanada poliitilises elus uudispalaks
lükata tagasi praegu Quebecis voi- ning see küsimus on varem mit-mul
oleva separatistide partei et- mel pubul sageli akuutselt päeva-tepaaeku
a.n. suveräänse ludu akt- korral olnud, kuid asi ei ole edasi
septeerimiseks, mis separatistide nihkunud. Aiati.on nendel nõnpida-
Stokbolmis üinuv läti sotsiaaldemokraatide ajakiri ,,Briviba*' (nr^ 2,19S0) avaldas, oma veergudel
N. Liidu, alalisest delegst§i{K)nist;^L^ Rahvaste Organisatsiooni Juures 197S. aastal ärahüpanud
metniku Mants LešMnsMse Torontos peetud ettekande, mis käsitas VälisläÜastega Kultuurisidemed^
ie arendamise Ühingu tegevust Ja telgitaguseid. Leshinskis oli kuni 1976. aastani ühingu abiesimees
ja tunneb põhjaükult seüe organisatsiooni valgustkärt^^aid tegelikke ülesandeid Ja e^^
me ..Brivibas;' toodud informatsiooni Stokhoimis ilmuva ..Teataja*' Järele. Artikkel tohiks olla eriti
huvutav ka meie lugejaüe kuna väiiseesüaste peibuta^liseks^on rakendatuii samalaadne organisatsloon,
mis kannab teatavasti mmetast Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing. Imants Les
hinsM üÜeš kokkuvõttes: ;
Fälislätlastega kultnunsidemete esindajad; teised jälie pole üldse . Kui:aga mõni kultuurisidemete
katsub
põran-siis
olgu
maldannd tiheda maJanduslikTi Jä inglise Kanada erinevad huvid, tajad. raamaMe pakMiad -s:;. on sed. teised juhuslik-ult nendega tut- tal teada, et ka see ei Jää KGB-Quebecüe
kasuliku Ja soodsa maV Quebeci separatistide poolt algata, kas otseselt või ^kaudsehSGB-ga tavaks saanud. Nad toimivad rah- le saladuseks, hoiatab LeshinsMs.
Jandusmm. koostöö ülejäänud Ka- tud referendum, mis lõppes . see- seotud.V •. >iislikni. maski aU:Vaat^ siin voo- .Välisläüastega boItuurL^idemete
nadaga. Kui Quebeci valijaskon- kord köU separatistidele tugeva .igaüks^ kes/seal töötab, km arendamise nimel korraldatakse
nast 60 oma-lüüasaamisega. on..süüdpohisea- oma .nimekäa^ ^^^1^^
[d k^or- naks tasuta reis Rüga. Ka see sün-' ^ - ^ •
Kremli poliitbüroo on
läänemaailmas pidevalt k^-^vava
vaenu pärast venelaste ^äit-j nju^
haarab nüüd kinni igast yy^y-^y^.
rangu kauguses olevast ^ah^r.-.dltt,
et tõmmata määrdunud ,vene saa­pale
peale läikimalöova.t vik.il
Need mehed,kes rah>-uLvak^;i=;^ra.
hii ja maailma tuleviku nim^l vjil-lutavad
ühe maa teise järd^r ning
on praegu .Afganistanis ametis kü­lade
maha põletamisega ja pmis-tamisega
ning elanikkonria armu-:
tu hävitamisega, m hakatad otsi­ma
endileläänemaaiL'na-.t abüne-hi,
kes nende asja eest võikaid või­delda
ja neüe ühe või teiie maski
-all kasuUkud oDa,
,\/; Üks sellistest meestest on :Root51;
sotsialistide juht Ja endine peami-nistei-
Olof Palme, kes on nüüd
rakendunud Mosk^/a p<y>U algata­tud
. rahakam paa nia teenistusesse.
Oma uate ülesannete . Jntirde asu-j
misel oli CMi V^mth esimeseks
sammuks sõit Moskvasse Ja kohta-
'mine'sealsete tegelastega/, et -arn- ,;
tada rahvusvaheiise desarmeenmi-se
komisjom enukntsumist.. bona..
Palme an^ateš tuleb maaüma
•/'praeguses obiükns .o-lokorras «ml-dagi
ette võtta''. /
/Palme kinnitab, ^\ ^l0ik\-as suh­tutakse
• erakordselt sümpiatseli
• rahvusvahelise desarnieeriiriise
koniisjoni moodustamisele. Rooi^^-
iane ei/pääsenud Kremüi kõige
kõrgemate, meeste Juiule. kuid ui- •
le võimäldM stisM k&kbisaamine
polütbürCK) Kikme^^^^B^^ Poiiamar-
Joviga Ja kommimisslLka partei
keskkomit.ee ralivxisvabelis* osa-,
konna abiesimehe \'adim Zafladi-niga,
kes andsid oma nteolefca Ja
toetuse Paünele ' komisKJSi nwy-dustamiseks.
.Miks ka mitte? Palme ürleb, et
komisjoni ülekandeks 02 tegeleda
eriti nende desarmeerimise r^rob-kartoteekidesse.
nib..KGB rezhiis. .Pagulasnoorte Xüt •.^omavabelistrelv öonpldamistel
a nad-, vs i^ea:m.lselt
protsenti andsid oma hää- lüüasaamisega, on. süüd pöhisea- teile omä nimekaardi ulatab, olgu 3Ie^^^^^
led Kanada föderatsiooni kasuks ja duse kiisimuse uuesti, erakordselt relerent, sekretär või iiiü^ds/ Kõik ^^n^^
aimilt 40 protsenti toetasid Quebeci akuutselt päevakorrale tõstnud ametis, esicdabKGB^ ja need, matsioon läheb
eraldamist ülejäänud Kanadast, ning juba lähemas /tulevikus võib kellede ülesanne 0
siis deklareeris Kanada prantsus/ loota Ja oodata põMseäduse ning lasta jäte eest, on <
keelt kõnelev provints sellega sel- provmtside-keskvalitsuse vahekor^ jama oma õiget näsu, uucu -i^ux- ^ ^ ^ ^ ^ ^ vv.«^u.o^^ ^ ^ w , ^^-^^^^ . ^^^^^^ j^^jj
gesõnaliselt, et ta tabab oma tu-; dade arutamise päevakorda võt- ne juhtiv ; jõud kultuurisidemete tuuriisiküd, ülikooM lõpetanud jt. toa^ ^ noor kiHaline ^ ^ ^ ^ niisjon^huvitatiid ka det^nt- t)oiii-levikku
kujundada ühtse K^^ "^ —--^ ^—
raamides. /Quebeci ksimuselahendamiiie Ja on tal-jutustada järgmist;
QuebeC: elanikkonna otsust Ja tugeva ühtse Kanada^ moodusta-kmdlat
hoiakut tuleb eriti kõrgelt mine paneb kahtiemata Kanada
hinnata, ktma propaganda Kana- peaminister Trüdeau. eriti raskesse
dast lahkulöömiseks oli peenelt lä- olukorda. Ühest k-üljest pooldab
bimöeldud Ja ahvatlev. Rene Le- Trndeau tugevat föderaalvalitsust
vesque Ja tema nõuandjad lahtu- Ja tihedalt kokkuliidetud Kanadat,
sid suveräänse üidu ettepaneku ku- kuid teisest küljest on ta sunnitud
Jimdamisel Ja formuleerimisel tihe^ tegema Quebecüe praeguses deli-külgselt
ja isemeelselt seisukohast, kaatses olukorras teatud Järelahd-et
ülejäänud Kanada oa valmis misi, milleks Quebeci liberaalide
moodustama Qtiebeciga-majandtis- Juht Ryan on koostanud jubaüksik^
liku Uidu Ja arendama tihedat asJaHse programmi, /^ende Järel-koostööd
kui Quebec saab endale andmise tegemisel satub ta aga / . Vaiišlatlastega
. poliitilise iseseisvuse Ja eraldub paratamatult vastuollu inglise keelt arendamise sihid- on kindlaks mää- KGB võib teada, et olen Rüas,/'jüt-emamaast.
.Sealjuures ei pööranud kõnelevate provintsidega, kes seni ratiid KGB eeskirjade ja seUekcrleb Leshinskis. Koigi passid ju foto-
Levesque'i propaganda mingit tä- on väga armukadedalt selle üle häste parteidokumentidega. Xeed grafeeritakse. üks püt läheb KGB-Suurelt
05alt toimub • see mäng
külastajate tundmustel. Lanldak-se.
üheskoos rahvalaule, pannak­se
üksteisele Jaanipärjad pähe
(läti rahväkomme Jaanipäeval),
kritiseeritakse igapäevase elu
. . . „ . . „ mis temaga seal õieti-sünnib, kuu-. , . . , . ,
Km; morn teadlane y01 muu isik/ ja teda mõjutatakse. ^^^^ uuesti ehis sisse puimmise^
kes^eidub kartoteegis, soovib La^ Aga mitte kõik ei lähelõksn. üüeb ^ ^-^"^^ sõiaUsi juhte ia
tit külastada, algab tema vastii- Leshinskis ja lisab! et noortele rah- Po^tikuid eriti häirib akt-võtu
ettevaimistamme^ inimeste kursuste korraldamiseks '^^^'^^^^^ keskmise lennu-otsimisega
kes võiksid Jutelda oH partei: keskkomiteest üsna ras^ ^m^m tuamalaengmef a va
kriitikat oa lubatud ajakirjaadu-ses.'
•••
rustatud rakettide paigutamist
Euroopa' pinnale. / .
. Palme energüisad/sammud de- '
sarmeerimise kvinisj^ni iiÄKitista-mis
eks.
sobivatel teemadel.; , i ke luba saada. Aga kuna KGB-l cli
Turismü onka teine. M g . Turis-^^ende ^ ^^^^ see
• - - 1 1 i ^ ; c c f i i « i i c t tid toovad sisse -informatsiooni, süski õnnestus,
pmasju sel maaral km saturiiist^.^^^g_^^^^^^^^ jutustab /säärasesi
neab valvama et see male ei lä-*r5^sest.R^ a. suvel, km
heks.-See aga pole lüitne asi.: Rnas ^a OÜ; slle^^
Varjatud• eesmärk on näidata.: et oli 1976: a. suvel 2000 turisti. Turist sidemete arendamise:eesotsas: . ^ ^ ^ o o p a ^ s ^ ^ -srteid. sam-mu^
t on valge. : ' ' ' " tuleb :valveaUa võtta. ..Tõesti na- ..Kõik noored elasid koos JS; ma- j s d Q;uvita>3l,sosibri ^jslisch kok-kultuurisidemete
nvsed on need. kes arvavad: kuidas J^so KGB; kontroUpunkt. -.su ^ arssaTi Pasti . riiside: asja
SeHal km kursuslased OÜd tantsi, j ^ ^ ^ ^ ^ ^
mas ja löbusemas, laskis P^^^^ kokkuk^t sumiss, ec: ..korraldada
iüem major Berkis nende asjadln,^.:.:?^,, _ vv^^ .r--
helepanu Kanada keskvalitsuse Ja valvanud, et ükski provints . ei ön: hävitada pagulaskonna rah\:u5- sse;. teme kultuurisidemete arenua-:.. j^^j otsida.'' ./'--^v^^^^.si^v^^ u-ve-teiste
proTintšide deklaratsioonide-; saaks endale .võrreldes teistega likud organisatsioonid: või vabe- jatele. / keüss pm^ja^ ^j;^
l€,;etMawa Ja proviDtsivalitsused eriõigusi.-^ ing- mait: neutraliseerida ja^ ^^^^'sta;-Turisti olukord pgle ^suguä lüit.-^^ miks Rüa korgen^ais- - ^ ^ ^ ^ -
ei ole huyitattid:i^vesquei majas-^U^ keelt kõnelevad . provmtsid iiende ppliitüis* aktiivsust. Selleks ne leiab LesMnskis: Kui ta teeb seõppeasutisisse ei võeta väUs!ä^^^S^"^^^^^I^ «^a kasnEs m&enu-duslikust
ludust kui Quebec läheb rangelt kinni hoida vanadest Ingli- tuleb pagulaskonnas luua nn. pro- kaasa kõik. mis tema jaoks korral- ^^^^ Lesbinskise arvates seepä- 7 ^ ^ ' "^vP^e on i
oma teed pannes sellega aluse Ka- se kolonialismi ajast pärit traditsi- sressnvsed grapid. kellede tegevust ^^lai^^p.pj' ^^^p ta õieti midagi te- J^ast. et kardetakse nende b-jrzhu- .'^^ökide yastane Ja p-iin
Kui aga pagulasläti noor lastakse /^"i^niami sõja ajal. .Nüüd: -\fganis-aada
lagunemisele ja samm-sam/ oonidest Ja riiklikust struktuurist, kohalikud Xõükogude saatsonnaü eelikust elust Rüas.
n^uHselekokl^varisemisele.müle mis; oma aja juba ammu i v h A - - -
killud oleks tiüevikus üles korJamid.:elanuä ja tideks kolikambrisse hei- ,Kultuurisidemete^^a^^^ v^^,^? &oiGub_ korvame, lähevad ^ i ^ ^ Rüga õppima. - mõned tani okiipeerimis.e aial on Kremlil
Ameerika Ühendriigid.. / ^ t^. [ . ;: : /jabüusaid süte. Neiks on" valitud ^i^-^o^^orgamdtahto^ taiieada.etta. ^ia:oma aktiiv^es^^
Leyesque^iseparatistlike plaani- : Quebecis toimunud^^^T^^^ kunst ia t e a d u s / . ü ü e b j " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ Palme ps^^lisirnelü—^^
de nurja ajamisel; OÜd kahtiemata ms annab Kanada v r ä , hakse ettevaatli^t ja mitme jäii- tema van^^^ Ja sõp- olla k a ^ maailma a v a l i k i i a r^
kõige smiremad teeaed/Quebeci II- ning provtntsivalitsüste Ja keskva» • . y^^^^^^^^^^
feaaHde juhil aaude Rvanil ning litsnse ^ ^ ^ ^ Nende/sektsloomde esimehed 3a printsnbü. nagu ^.^L^^
Quebecist pärit prantsuse päritolus n ^ ^ .
ga Kanada peaministrüHerrerevi^^ ' ^Oma ettekann^ Toromos 1^^
TrudeauL Mõlematel meestel oa^^i^^^ teadlased imikud ^^'^f^^oom^^^^
^ X. . • bc • T. • . -J! * - t m^- .. la tooD n<2diena leaoiaveQ. isi^au j^turisti kenadelt neiudelt naeu miseks saadetud, uües \alislaüas-
Quebeci provmtsis hea mmi, ma- side saavutamiseks. Praegune ohi- ,.^iitakse välja. ülikooH parteior- SL,!^^^ Are-a-il^e
lemald poliitikuid austatakse ja kord, kus Kanada põhiseadus asub ^anisatsioon kontrollib nimestikku. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ mmetab. te,a Jiuituunsiüemete Arenucn^.e
peetakse neist lugu Ja mõlemate Inglismaa pariamendlš/ on talnma- ^mbab mõned maha või paneb
meeste sõnad Ja kõned enae saa- ta Ja see tdeb iõppude-lopuks siis^ j^^j^^^^ Nimestik läheb edavi partei
tuslikku hääletamist lugesid palju. MMjem või varem; lik^ideeriäa. -^gj-^j^Qj^^^^ välisosakorLda ku^ se-küid
samal ajal andsid need juhid Nüüd on tulnud selleks soodne mc- sõelutakse ideoloogilistest läh-
Quebeci rahvale ka terve rea lu- ment, mida tuleb küresti kasutada ^ekohtadest
badusi Kanada föderaalse süstee- ja vastavaid vajalikke samme ^a^ ^gg^ väljavalitud sekt-ioo-mi
iimber organiseerimiseks, põhi- kata astuma. Kui sellega vli^tatak° y^^iii^^fi^ «^iis tegema peavad"^ ^
seaduse Inglismaalt ara toomiseks se, §üs annab see Rene Levesque /Külastajate eest hoolitsema
aing selle moderniseerimiseks Ja ja tema separatistide kätte uued ^ Kuidas'^
muutmiseks ning Quebeci provintsi trumbid ja nad võivad korraldada
se ^ mdjuramisel' ja rabr&le • p.ani
silma ajantisek
, thendrükide Fälism.ixus:taeriumi
ja. Rüklikn JulgeolekuB^^kocai
^- .^j 1 1L- Komitee endine juhtiv teg^^ ^^did on nüüd. veendanud. et
?^eed turistidele oma abi. pakku- ^^^^,^33 omistatakse suurt tähele- ei kavata niipea oma soja-vad
güdid on ilusate läti eesnime- panu läti ja eesti pagulaskondade- Af-anistanist välta lommaia
dega, läti moodi käitumisega Ja ^^^^ polütilise aktiivsuse ^ ^ ' ^ ^ ?^r^d sealt
kõnelevad head läti keeU,^ ärata- parast. ^^^nt kultuurisidemete ^ ^ ^ ^ väl^ vüb:; Pallid c^de-
/ des tiiristedes usaldust., arendamise asutiiste tooga okup. ^^^S^id lasevad se^^fe de^da.
Aga igas turistide hotems on KGB Eestis ja; ökup.Läti^ « Kreml on snnuitud A t j : ^ ^ ! ^ :^
esindaja, kea/ kenadele :iieiudele;^^'-^^^
. ülesandeid Jagab.: : •
^ t x_ > 3 . V — - ..ega mõnu- Kutsutud külalised on omaette
eristaatusele tummstuse andmi- nne.rahvabaaletiise, miUe tagajar» g^^^^^eldes seUeks otstarbeks neatiikk, märgib Leshmskis enda
seks Need on väga kangdeulatü-jedvõiyadkn^^ on Välislätlaste-vad
lubadused 3a nende teostamine pldiseksseekoM^^^
tulemt^stele. y y restoranides ja kohvikuis ning väi- Komitee k^aHsed: Kõik nende ku-^ • :^^^^^^^^^^^^^^^^^^: ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^
jasõitudel. Sektsiooniiüge ösu-' bSTOKHQLM (EPL)
ja läbiviimine võib kujuneda prob­lemaatiliseks
ja raskeks, millele Kas see'
isegi oma /sckiurite an-^u;^^^: k ^
praegu arvestatakse 5i5-.\X<^Me. tan»
'duvaii suurendama
Brexhnevi ^ tema pcdmbürco;
sõprade probleem seisab s e ü ^ ej
v^elastei ei ole Taatamat^ k õ i^
brutaalsemate vahendite rakenda­misele
Õnnestunud af^anide vasru-
- oma tähelepanekud üles märkima, tubtulukaks, lubatakse talle ena- 0.1 sabotaazh \tpi õnnetus, kõsita^-;
Kuna näidM teadete koha-selt ^'eed moodustavad^ vajaliku infor
solvab eesti rahvuslikku ühiskonda ^^atsiooni sidemete edasiärendami
jä eesti sõdurit, otsustati A rmi-
Inglismaa Eestiaste^ ühingu So- Kanadas ja teiste sõjameeste ühm- / hetatakse läände emigrantidega^
jameeste Ko<inidise juhatus" käsita kontakti võtma
oma koosolekul Londonis ESTO-SOnud näidendi mittekolblikuks. Kui ;/ '
teatrietenduste küsimustes seoses näidend lavale tuuakse, reageeri- Peale
ka I. Külveti näidendi ..Südiüe: takse sellele boikotiga. V sektsioonides /reel mitmesu^seid
ta ema hauale müma või kaugemal kõr^^ Ukult ..olukorra itabüts^ert
Afgaanide partHaaiüksi:
nüseks on :\-vnela§ed maat;^-
^a tei
prommentsete Mffiede on Mmdugi.koossaatxap^^^^^ ^'«^^^^/f^ saaandrth^^^
ides tee! mitmeüimiBeid booKtsemme on väl]a tõotatud KOI- kanjusid on olnud i^^
E. Vabadusvõitlejate tJhingute Lüt Edukamad, seteioonüükmed B- ^ " ^ ^ Ž ^ f ^^^I^S,'^^^ ^^^^^^^ parömmbu^
olge head! HeUs asm vaid .^euiM pK)ol, on• moBta^antuQ. hävit.nü.efcs .«nda^vd mass;,-
KGB-sse 3a ÜÜesm, et kulaUne. on et luu tekkis -keentiae. sademest.. ,etod te.n-^ kübd. h^limate
vne
Nr
1
vee" lavastamist Stokhoimis. (E.H.). ^ aktiviste. Mõned neist on " KGB ge pisemate üksikasjadeni. piaregatiga seoses olnud käitises. iJar§ lk., S' .•