1979-11-13-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EE2STLÄNE teisipäeval. 13. novembril 1070 - Tuesday, Novembeff li lOT Nr. 84
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
3M7
VÄLJAANDJA: O/p Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St, Torönžos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Õja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J
TELEFOOT): toimetus 364-7521, talitus (teUimised,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas .
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-,
tas $21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s:
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.
LSIOTIPOSTIGAmemere-maadesse: aastas $72.-,-
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 45 e.
by Free Estonian Fublisher Ltd., 135
. Toronto 3, Ont.M6J2H2
I Moskva Punasel Väljffilml miiri- seks'juhuseks kus Euroopa pin-sesid
7. novembril jäle tankid ja nale paigutatakse tuumalaengute-marsslsid
sirgetes ridades punar
laevastiku madrused ja punaarmee
püssimehed. Ning LenInS
mausoleumi tribüünile oli jälle
kogunenud N. Liidu poliitbüroo
lükmed eesotsas parteijuhi ja
diktaatori ..Leonid Brezhneviga
marssalite ja kindralite pika rivi
saatel. Venemaa kommunistidel
oli järjekordselt suur pidupäev —
pühitseti nõndanimetatud Ok-lioobrirevolutsiooni
62. aastapäe-
Paraadi jälginud lääneriikide
vaatlejad mainivad, et demonstt-ratsioonl
sõjaväeline osa oli sel
aastal tunduvalt rohkem aEa-kriipsutatud
kui eelmisel aastal.
Venemaa suure jõu demonstreerimiseks
oli välja toodud moodsaid
T-72 tüüpi tanke, iseliikuvaid kahureid,
õhutõrjerakette ja teisi
sõjamasinaid nõukogude relvala-dudest,
mis peavad kogu maailmale
kinnitama, et Venemaa jõul
ja vägevusel ei ole püri ning hoid-
Ini ennast see, kes julgeb seda
relvajõudu ignoreöiida või sellele
vastu astuda.
« T - i^».?v. a^n"-;
ga raketidj mis on võimelised purustama
ja hävitama Venemaa
linnu.
Nende rakettide vastane propagandakampaania
on võtnud nüüd
sama suured mõcttmed nagu venelased
seda tegid 1977, ja 1978.
neutronipommi vastu. Tookordse
propagandalaviinlga haarati kaar
sa läänemaailma patsifistid ja pahempoolsed,
kes venelaste kampaaniaga
liitudes viisid • asja .nli
kaugele, et kõhklev president
Carter loobus neutroniponmii
produitseerimisest. Praegune propaganda
kavatsetavate keskmise
lennuulatusega rakettide vastu
taotleb samu eesmärke hing Lää-ne-
Saksamaal ongi juba kuulda
hääli, et uued raketid ähvardavad
Bonni kogu Östpölltiki skeemi
ning suurendavad võimalusi
hävitavamaks tuumasõjaks. . . ^ . . . . 1 T . I _
venelaste hädakto on.täieUkuirt^ft^'*-'^^^^
põhjendamata ja ebaloögUine, ku- ! ^ ^ ' " : . iff^t " ^' ~
na tegelitolt kavatsetakse ühend-rükide
keskmise lennuulatusega
raketid tuua Eri^oopasse ^^o^^m'?^!^:
Valgesse Majja kandideeriv senaator Edward.Kennedy on kujune nud .eelolevas valimisvõitluses praegusele presidendile Caa-terlSe
kardetavaks vastaseks. . ^^-z
Ankeet noorte eesti keele oskuse, esmakordselt maadev^heline, on teostunud Eesti Skaut-mastrite
Kogu USA Koondise juhatuse ettevõtteL Järgnevad read annavad sellest üldkokkuvõtte
vastavalt 14 küsimusele, Need 6n vastused 372 noorelt 12—18 (10--20) aastates ku^ maalt.
Seega erineb seekordne ankeet tunduvalt rohkem kui 20 aastat varem ERKU Noorsootöö Toimkonna
algatusel koos Koolitoimkonnaga teostatud ankeedist paljudel kusimusil (K. Urm'i innukal
.tegevusel),: kuid" milline teostus üksnesfUSA ulatuses/
Ankeedi ikorraldajäd lähtusid
tõsiäBijast: rr-- „Railiviisllkü> kasvatuse
esimeseks ülesandeks on
meie noortes emakeel© oskuse
omandamine sõiias, ikirjas, eriti
ka lugemisosikiise®".
'Nooirte eesti keele, oskus küi
selleks, et saavutada tasakaalu N.
Milleks see jõudemonstratsioon j Lüdu lääneosades ülesseatud 100
kui N. Liit püüab kõikjal esineda j mitme laenguga varastatud SS-20
maailmarahu süvendajana ning i raketi vastu, mis on suunatud
koostööpoliitika Ja pingelõdven-j Lääne-Euroopa suurlinnadele
duse viljelejana? ] ning oh suureks ähvarduseks
Sellele Idisimusele andis vastu-: Lääne-Euroopä'..rülddeIe.,.;NÄTÖ^
se nõukogude kaitseminister riikide ekspertide kalkulatslooni-marssal
Dimitri Ifstinov, kes pa- de ja salglimreandmete kohaselt
See teadmine põhjustaski ankeedi
korraldamise meie noorte
keskel peamiselt iihes ja kõige
olulisemas Idisimuses — eesti
keele ösinises sõnast kirjas j
ja l u g e m i s e s , . v
Ankeedi
noiorteity tärni: eesti
raadi ajal pöördus lühikeses sõ- on Varssavi pakti konventsionaai- nooTtejulitidele ja noorte 284 (372 y:
^avõtus ülesrivistatud sõjaväe-sete relvadega varustatud armeed ^^^^^ algupQolel Ka-üksuste
poole ja atakeeris Ühend-i Euroopas nägu-nii tunduvalt j ^^^a'S^'U'^endriM^^ Rootsist
Inglismaalt, Ausfcraaliasit,- ka Saik-
.samaalt — 372. See arv on ImlM-võõrfeeelt
— 234, ainult võõrkeelt
5. Eesti Jl^a^ga/nocmega.
omavahel räagitaikse: — ainult
eesti keedes 23; eesti ja võõrkeeles
285; 'ainult võõrkeeles 64 puüiul.
6. Eesti keeles rääkides isõoa-dest
puudus: ei tule 46; tuleb harva
246, tuleb tiiiti 84 juMü.
: 7- Eesti keeles loevad: vaevalisele;
45, raMdavält 173, hästi 141,
ei loe 13.
8. Eesti keeles kirjutavad: vae^
väliselt 67, korralikult 194, 'hästi
93, ei Qsiia 18. /
9. Eesti keeilt ön lugema õpetanud-
kodu (vanemad, vanavanemad)
270;; täiendiiskool 104 (sa-vastustega
geli ka mõlemad). •
õpetajaile, 10. Täiendusikoolis on õppinud
õppeaastaid
õppeaastate
riike ja ta liitlasi, süüdistades
neid tuumarelvastuse suurendamises
Euroopas. Marssal Ustinov
kinnitas, et Ühendriikide reaktsioonilised
ringkonnad üritavad
üleoleku saamist Varssavi pakti
jõudude üle ning ei kohku tagasi
keskmise lennuulatusega rakettide
paigutamisest Euroopa riildde
territooriumidele. Vene marssal 1 elevas detsembris keskmise len-nagu-
nn
suuremad kui lääneciikide konventsionaalsed
Sõjajõud ja kui
venehstele jätta ülekaal ka tuumarelvade
alal, siis jääksid Lääne-
Euroopa riigid täielikuit kaitseta
ja elaksid täiGlilmlt N. Liidu
hirmu ja amm alL
NATO... riigid Euroopas: otsustavad
seniste plaanide kohaselt eel-leidis,
et sellised plaanid toovad
iiue pinevuse rahvusvahelisesse
olukorda ning sunnivad N. Liitu
oma relvastust suurendama ja
täiendama.
' Marssal "üstinov! sõnavõtt on
täienduseks äsja tema sulest
Pravda veergudel ilmunud artiklile,
milles N. Liidu kaitseminister
süüdistas ameeriklasi sõja ette-vaünistamises
N. Liidu ja tema
liitlaste vastu. Ustinovi atrtiklüe
lisaks ümusid peaaegu kõigis N.
Lüdu ajalehtedes pikad artU^lid,
müledes kirjeldati N. Liidu suurt
rahupoliitikat ning samal ajal
toodi televisiooniekraanile vormirõivais
kindralid ja marssalid,
kes hoiatasid uue sõja eest. Sellise
omapärase aktiivsuse põhjus
ja paanika on mõistetavad ja käe-see
nuulatusega rakettide Iriisimuse
Võib oletada, et Moskva piitsutab
oma propagandakampaania selleks
ajaks viimase võimaluseni
üles, rakendades selleks kõik pahempoolsed
ringkonnad ja maailmarahu
idealistid, kellede parooliks
on naüvne loosung „better
red than dead". Euroopa riigimeestelt
ja polütikutelt nõuab
otsuse tegemine praeguses ähvardustest
tulvil maaEmas ettenägelikkust,
kindlat kätt ja tugevat
närvi. Seniste kogemuste põhjal
peaks Lääne-Euroöpa otsuste tegijatele
selge olema, eit venelastega
on võimalik ainult siis mõtet
rääkida ja võrdõigušlildie kokkuleppeid
sõlmida kui läänerüldde
sõnade - taga on ka :• tugev .• relva-
1—12-ni, keskmine
arv 5,4..'-. .
11..Eesti raamatute lugemises:
ei loe 94, loeb harva 228, loeb
dane vajaliku üldpildi säavutami- - tihti 20 (kõik pole vastanud).
seks. ; 12: Ankeedi fcüsirrusile. on vas-
; Järgnevalt ori küsimuste selgi- tanud: eesti skaute il2, eesti gai-tamisest
antud kokkuvõtted üld-l^g 104; noö^rteringi või grupi liik-arvudes
kuuelt maalt. Asjahuvili-. ^ (rahvatants, võimlemine,
sederraiaüt (õpetajad, noorterju^ noortekoor, pühapäevar
hid, organisatsioonid, noortesõb-ij^fjQi) _ ^go;
rad); võivad saada ka üfeikaÄia^^ ^„ \ , T - X - ^'
., ^ , V, ^ \ :i 13. Nimetada mõnda eesti noor-likke
täiendavaid andmeid, kok-:
kuvõtteid, ka kommentaare, kir-i
Jutades oma soovidest aliakirjuta-nule
(630 Long PoT<t Ave., Ocean
Gate, JSr.J. - 08740, ÜSA.
; .•' Ea on saadaval; RÄ; peakomitee
liikme Lilian Esop'i koostatud
1945—1977 Ilmunud laste ja
noorsooraamatute nimestik (ta-vsuta).;.,..
VASTUSED ANKEEDI 14
KÜSIMUSELE,.
6 MÄÄLT
te raamatut, käsiraamatut, aijakir-ja,
milliseid omad vÕi oled lugenud:
— Vastuseist sellele küsimusele
il'mneb kurvastav olukord.
K.Ä.
00 I
, STOKHOLM (EPL): - Rootsi
tööstusajakiri „Dagens. Mustri"
toob teate, et venelased on otsustanud
Tallinnast jälle teha tran-siitsadama
Skandinaaviast Kaug-
Eta Ja üle N. Liidu Iraani suunduvale
container-kaubaliiklusele. Uus
liin läheb Stokholmlst otse Tallinnasse
ja sellele liinüe rakendatakse
Tallinsia merelaevanduse kau-
1. Va:staj ate vanus,
tes: — alla 15 aasta (10—14 a.)
— 203 (110 poissi, 93 tüdrukut);
15—18 aastaseid (mõned ka vanemad)
— 169 (93 paissi, 76 fcüdru.
kut)-. •••
Elukoha mailt: Kanadast
162 (poisse 97, ftüdnikuid 55);
tJhendriikide;^ 107 (poisse . 62,
tüdrukuid 45); Rootsist 38 (23
poissi, 15 -tüdrukut); Inglismaailt
36 (poisse 22,/ tüdrukuid ; 14.);
-Austraaliast 38 (pois^ 17, tüdrukuid
19); Saksamaalt 3 (2 poissi
balaev „Välili Kucher'' iganäda-laste
tuuridega edasi-tagasi.
Senini läks Skandinaaviast Siberi
raudteega edasitoimetatav
Kaug-Ida kaubalüklüs ja raudteetranspordid
Iraani Norrköpingi sa-!i tüdruk).,
dama kaudu laevaga Turu sadamasse
ja sealt üle Soome N. Liitu.:
Teatavasti oli Eesti
ajal oluliseks txansiitmaa^ venelastele,
kelle kaubad Skandinaaviast
üle Tallinna sadama läksid ' 4. Oma kodus räägivad noored:
raudteel edasi Leiungriadip^^^ , ainult eesti keölt — llo, eesti ja
3. Kodus — peaaegu kõigis eesti
iseseisvuse^^®^^^^^^^^
raaaüatiiid; 'pilte ja plaate siiski
vähem.
Noortel e! ole kodus himetaniis-väärselt
eestikeelseid raamar
tuid, ega ka mitte muud luge-
, misvara mis neid huvitaks.
Sellest .tingituna ka vastused,
märgitud 7 ja 11 küsimuse all, on
isekeskis--va9tuolus. ;
Noorte ieihmiku vanameister
Oskar Lutsu Kevade i/II, Suvi ja
Tootsi lood on löetävaina püsinud
esikohal, neist on märgitud. 80
koirral. • • v
Lugusid Kalevipojast '30: korral,
sfcautlÄU kirjandust 35 korral.
Märkimist .väärivad — Semud,
Sellid, Pargi — 25 korral. Ka Ao
Vaiksi „Vailge kajak" on huvi pakkunud.;
'
Tammsaaret, Lattiikut, Bomhö-iiet(,,
Tasuja") on (märgitud 10
korral, teisi vähem. Noorte aija-kirja
• ;,Tulehoid!Jait'' m mägitud
paljukordselt, eriti huvi pakkunud
pildid, ka „Trünut" on esile
kõik ei vastanud. Et. nooo^te, sü-raid
väljendusi mitte täielikuit
hüljata, olgu järgnevalt mõned
neist avaldatud:
„Elukohast tingituna tunnen
puudust eesti noorte seltskon-nast^'
• üks või rohkemgi märgivad, et
aitavad kaasa Eesti Maija j a muude
ürituste korraldamisel.
,,SooviQ Eestit ifcülasitada" (mitmeid
soove,mõnelt siis kui Eesti
on;Vaba),
Soovitakse tihedamäjt kontakti:
noortega. • ;
Ei ole huvitavaid eesti raamatuid
lugeda, märgivad mitmed.
,,Ema räägib eesti keelt, isa
ameeriklane", Tahan, et ema räägiks
minuga eesti keelt''. '
Tuleb mõista, et Imi vanemad
on segaabielulised, kõneldakse
omavahel võõrkeelt.
„Soovime, et vanemad liialt ei
(Sunniks peaile asju, mis ei huvl- ta".-/;,r ;
^Sooviks rohkem teada elust
iseseisvuseaegsest .Eestist". :
„Einam koostööd eesti noortega
igalt miandrilt". :
,,Sooviks eestlasest kirjasõpira-*
(Inglismaalt). •
. Kerkib küsimus, imillišed oleksid
meie. järeldused kõigi vastur
seile?.';":^
. Vastused -vajavad lähömat kaar
lutlemist laiemal rindel. Öleiks
tänuväärt kai asj kohta rohkem
sõna võetakse. ja kirjutataikse. . '
Ühes asjas on ajahetk soodne,
nimelt noorte kirjasõna
elustamiseks ja oma eesti raa^
matu vastu huvi äratamisele.
Käesoleval traditBioonilisel raa^
matukuij ja eriti pühade hooajal
peajks. noortele omase kirjavara,
eesti raaimatute kinkimine laie^
mat pinda haarama noo4e-, raamatusõprade
ja ka organisatsioonide
.kaudu. Eesti koolid, selitsid,
iihingud ja nooirteüksused peaksid
raikmduma, soetades häid.ees-
, Eesti ajalehti- erimaadel on
noored siiski rohkesti sirvinud,
seHest on: märgitud ' ligemale
100 korral.
Ankeedi vümase (küsimuse —
14 suhtes — sioorite soovide csas
ti raamatuid ergutusauhindadena
vastavalt sissekirjutistega' virgu-tuseks
noorte kätesse.
; RaamatUipäeVad sisukate kavadega,
raamatUHnäitused ja raamar
tumüük peaks rohkem nmad^v^^^
ma. • • • |, •
Tänapäeval ei lähe meie noored
ise mfüügilaua juurde raamatuid
ostma, nende vähesed veeringud
kuluvad kõigeks miiuks.
'Selege lõpeb ankeedi -üldkokku-võte.
Ktisimused süvenevad ja sedamööda
samm sammult ka edu
ja laihendaniise:võimalusM.
Kus on tegu, seal ka lootust.
HERBERT MICHELSON i
Kui Ameerika Ühendriikides ot-sustatjl
1973. aastal rajada vabatahtlikest
palgalistest koosnev sõjavägi,
siis arvasid mõjuvõimsad
mehed, et sellega seoses on soodne
moment rakendada sõjaväes
täies ulatuses ka kÖik need põhimõtted,
mis on võetud tarvitusele
edukate äriliste ettevõtete suunamisel-
ja juhtimisel. Kahjuks unustati
sealjuures, et osa neist põhimõtetest
olid juba tarvitusele võetud
Vietnami sõjas ning need ei
andnud kaugeltki loodetud tulemusi
Kui arvati, et ärilistele põhimõtetele
rajatud armee on tunduvalt
efektiivsem ja odavam, siis hüljati
sellega üks tähtis põhimõte —
sõjas ei ole mehed General Motorsi
või LB.M.-mi teenistujad, kes
teenivad endile kannuseid palga-ja
karjääriredelil üles ronimiseks,
vaid elu ja surma piiril tegutsevad
võitlejad, kellede eesmärgiks on
vaenlast võita kuid ise sealjuures
ellu jää^a.
Uue süsteemi rakendamisel tehti
Vietnami sõjas terve rida vigu^
mis maksid ameeriklastele valusalt
kätte ja kujunesid ka olulisteks
teguriteks nende lüüasaamisel.
Näiteks pidas armee vajalikuks,
et sõjas saaksid vö!malikult
paljud ohvitserid kogemusi võitluste
juhtimisel. Tulemuseks oli, et
ohvitserid viibisid rindel ainult
kuus kuud, kuna sõdiirite rindetee-nistiise
aeg oli 12 kuud. Sellises
oUikorras käis. lihtsõdarite moraal
niivõrd alla> et mõningate arvestuste
kohaselt said tuhat ameerika
ohvitseri surma oma meeste käe
läbi.';'
Ed^i: Lahingutes kannatanud
üksuste täiendamisel ja asendamisel
hakati kulusid kokku hoidma ja
efektiivsust rakendama, mille tulemusena
täiendamine ei toimunud
väüjsemate üksuste vaid ük-siksõdurite
kaupa. Selline süsteem
võeti tarvitusele autotööstusest
eeskuju võttes, kus kulunud osad
asendati tagavaraosadega. Tagajärjeks
oli, et väiksemad võitlusüksused
kujunesid üksteisele võõraste
meeste gruppideks, kus puudus
omavaheline koostöö, usalduslik
vaim ja rindeolukorras vajalik
seltsimehelikkus. Tulemuseks olid
mässud, vastuhakud ja rindelt põgenemised.
Selliste suurte korporatsiooniäe
liiehed nagu 1961. aastal kaitseministriks
nimetatud Robert McNa-mara
ja tema kaaslased tegid kÖilc
et muuta Ühendriikide armeed
suurejooneliseks tööstusettevõtteks,
kusjuures arvesse ei võetud
või ei tahetud võtta inimlikke tegureid.
(Uue süsteemi rakendamisel
tehti see algeline viga, et unustati
eduka ja. tuge va võitlusvõimega
armee üks tähtsamaid tugisam?
baid — väikeste alaliste üksuste
ijakendamine ja kokkusulatamüie,
kus sõdurid kasvavad omavahel
tihedalt kokku ja on üksteisele
sõbrad Ja verevennad ka kõige
lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 13, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-11-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791113 |
Description
| Title | 1979-11-13-02 |
| OCR text |
VABA EE2STLÄNE teisipäeval. 13. novembril 1070 - Tuesday, Novembeff li lOT Nr. 84
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
3M7
VÄLJAANDJA: O/p Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St, Torönžos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Õja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J
TELEFOOT): toimetus 364-7521, talitus (teUimised,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas .
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-,
tas $21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s:
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.
LSIOTIPOSTIGAmemere-maadesse: aastas $72.-,-
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 45 e.
by Free Estonian Fublisher Ltd., 135
. Toronto 3, Ont.M6J2H2
I Moskva Punasel Väljffilml miiri- seks'juhuseks kus Euroopa pin-sesid
7. novembril jäle tankid ja nale paigutatakse tuumalaengute-marsslsid
sirgetes ridades punar
laevastiku madrused ja punaarmee
püssimehed. Ning LenInS
mausoleumi tribüünile oli jälle
kogunenud N. Liidu poliitbüroo
lükmed eesotsas parteijuhi ja
diktaatori ..Leonid Brezhneviga
marssalite ja kindralite pika rivi
saatel. Venemaa kommunistidel
oli järjekordselt suur pidupäev —
pühitseti nõndanimetatud Ok-lioobrirevolutsiooni
62. aastapäe-
Paraadi jälginud lääneriikide
vaatlejad mainivad, et demonstt-ratsioonl
sõjaväeline osa oli sel
aastal tunduvalt rohkem aEa-kriipsutatud
kui eelmisel aastal.
Venemaa suure jõu demonstreerimiseks
oli välja toodud moodsaid
T-72 tüüpi tanke, iseliikuvaid kahureid,
õhutõrjerakette ja teisi
sõjamasinaid nõukogude relvala-dudest,
mis peavad kogu maailmale
kinnitama, et Venemaa jõul
ja vägevusel ei ole püri ning hoid-
Ini ennast see, kes julgeb seda
relvajõudu ignoreöiida või sellele
vastu astuda.
« T - i^».?v. a^n"-;
ga raketidj mis on võimelised purustama
ja hävitama Venemaa
linnu.
Nende rakettide vastane propagandakampaania
on võtnud nüüd
sama suured mõcttmed nagu venelased
seda tegid 1977, ja 1978.
neutronipommi vastu. Tookordse
propagandalaviinlga haarati kaar
sa läänemaailma patsifistid ja pahempoolsed,
kes venelaste kampaaniaga
liitudes viisid • asja .nli
kaugele, et kõhklev president
Carter loobus neutroniponmii
produitseerimisest. Praegune propaganda
kavatsetavate keskmise
lennuulatusega rakettide vastu
taotleb samu eesmärke hing Lää-ne-
Saksamaal ongi juba kuulda
hääli, et uued raketid ähvardavad
Bonni kogu Östpölltiki skeemi
ning suurendavad võimalusi
hävitavamaks tuumasõjaks. . . ^ . . . . 1 T . I _
venelaste hädakto on.täieUkuirt^ft^'*-'^^^^
põhjendamata ja ebaloögUine, ku- ! ^ ^ ' " : . iff^t " ^' ~
na tegelitolt kavatsetakse ühend-rükide
keskmise lennuulatusega
raketid tuua Eri^oopasse ^^o^^m'?^!^:
Valgesse Majja kandideeriv senaator Edward.Kennedy on kujune nud .eelolevas valimisvõitluses praegusele presidendile Caa-terlSe
kardetavaks vastaseks. . ^^-z
Ankeet noorte eesti keele oskuse, esmakordselt maadev^heline, on teostunud Eesti Skaut-mastrite
Kogu USA Koondise juhatuse ettevõtteL Järgnevad read annavad sellest üldkokkuvõtte
vastavalt 14 küsimusele, Need 6n vastused 372 noorelt 12—18 (10--20) aastates ku^ maalt.
Seega erineb seekordne ankeet tunduvalt rohkem kui 20 aastat varem ERKU Noorsootöö Toimkonna
algatusel koos Koolitoimkonnaga teostatud ankeedist paljudel kusimusil (K. Urm'i innukal
.tegevusel),: kuid" milline teostus üksnesfUSA ulatuses/
Ankeedi ikorraldajäd lähtusid
tõsiäBijast: rr-- „Railiviisllkü> kasvatuse
esimeseks ülesandeks on
meie noortes emakeel© oskuse
omandamine sõiias, ikirjas, eriti
ka lugemisosikiise®".
'Nooirte eesti keele, oskus küi
selleks, et saavutada tasakaalu N.
Milleks see jõudemonstratsioon j Lüdu lääneosades ülesseatud 100
kui N. Liit püüab kõikjal esineda j mitme laenguga varastatud SS-20
maailmarahu süvendajana ning i raketi vastu, mis on suunatud
koostööpoliitika Ja pingelõdven-j Lääne-Euroopa suurlinnadele
duse viljelejana? ] ning oh suureks ähvarduseks
Sellele Idisimusele andis vastu-: Lääne-Euroopä'..rülddeIe.,.;NÄTÖ^
se nõukogude kaitseminister riikide ekspertide kalkulatslooni-marssal
Dimitri Ifstinov, kes pa- de ja salglimreandmete kohaselt
See teadmine põhjustaski ankeedi
korraldamise meie noorte
keskel peamiselt iihes ja kõige
olulisemas Idisimuses — eesti
keele ösinises sõnast kirjas j
ja l u g e m i s e s , . v
Ankeedi
noiorteity tärni: eesti
raadi ajal pöördus lühikeses sõ- on Varssavi pakti konventsionaai- nooTtejulitidele ja noorte 284 (372 y:
^avõtus ülesrivistatud sõjaväe-sete relvadega varustatud armeed ^^^^^ algupQolel Ka-üksuste
poole ja atakeeris Ühend-i Euroopas nägu-nii tunduvalt j ^^^a'S^'U'^endriM^^ Rootsist
Inglismaalt, Ausfcraaliasit,- ka Saik-
.samaalt — 372. See arv on ImlM-võõrfeeelt
— 234, ainult võõrkeelt
5. Eesti Jl^a^ga/nocmega.
omavahel räagitaikse: — ainult
eesti keedes 23; eesti ja võõrkeeles
285; 'ainult võõrkeeles 64 puüiul.
6. Eesti keeles rääkides isõoa-dest
puudus: ei tule 46; tuleb harva
246, tuleb tiiiti 84 juMü.
: 7- Eesti keeles loevad: vaevalisele;
45, raMdavält 173, hästi 141,
ei loe 13.
8. Eesti keeles kirjutavad: vae^
väliselt 67, korralikult 194, 'hästi
93, ei Qsiia 18. /
9. Eesti keeilt ön lugema õpetanud-
kodu (vanemad, vanavanemad)
270;; täiendiiskool 104 (sa-vastustega
geli ka mõlemad). •
õpetajaile, 10. Täiendusikoolis on õppinud
õppeaastaid
õppeaastate
riike ja ta liitlasi, süüdistades
neid tuumarelvastuse suurendamises
Euroopas. Marssal Ustinov
kinnitas, et Ühendriikide reaktsioonilised
ringkonnad üritavad
üleoleku saamist Varssavi pakti
jõudude üle ning ei kohku tagasi
keskmise lennuulatusega rakettide
paigutamisest Euroopa riildde
territooriumidele. Vene marssal 1 elevas detsembris keskmise len-nagu-
nn
suuremad kui lääneciikide konventsionaalsed
Sõjajõud ja kui
venehstele jätta ülekaal ka tuumarelvade
alal, siis jääksid Lääne-
Euroopa riigid täielikuit kaitseta
ja elaksid täiGlilmlt N. Liidu
hirmu ja amm alL
NATO... riigid Euroopas: otsustavad
seniste plaanide kohaselt eel-leidis,
et sellised plaanid toovad
iiue pinevuse rahvusvahelisesse
olukorda ning sunnivad N. Liitu
oma relvastust suurendama ja
täiendama.
' Marssal "üstinov! sõnavõtt on
täienduseks äsja tema sulest
Pravda veergudel ilmunud artiklile,
milles N. Liidu kaitseminister
süüdistas ameeriklasi sõja ette-vaünistamises
N. Liidu ja tema
liitlaste vastu. Ustinovi atrtiklüe
lisaks ümusid peaaegu kõigis N.
Lüdu ajalehtedes pikad artU^lid,
müledes kirjeldati N. Liidu suurt
rahupoliitikat ning samal ajal
toodi televisiooniekraanile vormirõivais
kindralid ja marssalid,
kes hoiatasid uue sõja eest. Sellise
omapärase aktiivsuse põhjus
ja paanika on mõistetavad ja käe-see
nuulatusega rakettide Iriisimuse
Võib oletada, et Moskva piitsutab
oma propagandakampaania selleks
ajaks viimase võimaluseni
üles, rakendades selleks kõik pahempoolsed
ringkonnad ja maailmarahu
idealistid, kellede parooliks
on naüvne loosung „better
red than dead". Euroopa riigimeestelt
ja polütikutelt nõuab
otsuse tegemine praeguses ähvardustest
tulvil maaEmas ettenägelikkust,
kindlat kätt ja tugevat
närvi. Seniste kogemuste põhjal
peaks Lääne-Euroöpa otsuste tegijatele
selge olema, eit venelastega
on võimalik ainult siis mõtet
rääkida ja võrdõigušlildie kokkuleppeid
sõlmida kui läänerüldde
sõnade - taga on ka :• tugev .• relva-
1—12-ni, keskmine
arv 5,4..'-. .
11..Eesti raamatute lugemises:
ei loe 94, loeb harva 228, loeb
dane vajaliku üldpildi säavutami- - tihti 20 (kõik pole vastanud).
seks. ; 12: Ankeedi fcüsirrusile. on vas-
; Järgnevalt ori küsimuste selgi- tanud: eesti skaute il2, eesti gai-tamisest
antud kokkuvõtted üld-l^g 104; noö^rteringi või grupi liik-arvudes
kuuelt maalt. Asjahuvili-. ^ (rahvatants, võimlemine,
sederraiaüt (õpetajad, noorterju^ noortekoor, pühapäevar
hid, organisatsioonid, noortesõb-ij^fjQi) _ ^go;
rad); võivad saada ka üfeikaÄia^^ ^„ \ , T - X - ^'
., ^ , V, ^ \ :i 13. Nimetada mõnda eesti noor-likke
täiendavaid andmeid, kok-:
kuvõtteid, ka kommentaare, kir-i
Jutades oma soovidest aliakirjuta-nule
(630 Long PoT |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-13-02
