Vaba eestlane , February 28, 1980

              Nr. n
muur
j suu (M. Saar),
|tik),Smö tervi­kul
(J. Tall) ja
la hakkan lau­ldes
— Kus on
Jaja J. Zeij
10 VIHALEMM
istnik Eduard
jkõrval^unakse
|(3esti kunstnike
teda ka laiesi&a-
INSTl
c.
Iniunud
talituses
la xm
5:2š
. „ „ _ . . 4^0
la keeles 6.30
_
2.7®
ke katse
lostaml-
L____. 2.70
L___-- 2.70
2.70
2.10
male 2.10
lest--- 21^
640
[mitte midagi luk-jie
tööiismaja re&-
latud lõunalaud.
le, kommenteeris
[ramm oli ilmselt
.aga äärmiselt:
[irima aplausi 'sai
kes arlekiini
5se muusse rüüs-ilis
oma hea^mü-
Ta oli erakordselt
kääbus, aga jäs-es^.
tõlbaks sinna Met-fantastiline
hääl
15, arvas Lindsten,
iKe muusikamehe
Ilselt lõigetelaua
jk vähemalt Lind-
^.isel. juba kolmas
^peal käidi sage-
Leini ja Viivi ju-lihe
alguses selgu-p.
olid kõrgete riiö-ketega.
Mitte mi-
[ud armunud hom-
[tema pruutneitsilt
jltskonnas olevad
|ka hästi, oldi val-ti
ee^i tUtarlaste-
|d mõtteski kauge-
|ohtu kangelanna,
katsusid tõsiselt
jstamise väärilist,
idsten ja Vuotilai-btlikult
oma huvi
)branna Irina vas­el
omalt poolt sel-huvitatud
kapi-la
esindajatest. :
(Järgneb)
VABA EESTLANE neljapäeva!, 28. veebruarE 1980 — Thursday, February 28,
Rein Vares Stokhölmist sooritas
Stokholmi ülikoolis eksamid trans-pordiseaduste
alal, rahvusvatelises
ulatuses.
© Dotsent: med. dr. Henning Büt-
20W ja tema abikaasa dr. Milvi Büt-zow-
Vares viibisid kuuaegsel puh­kusel
Tahiiti ja Tonga saartel.
A D V O K A A D I D
ÄDVOKAÄT-NOTAK
1002, EoyaS Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King): M5K; 1K7
Telcšfon: Wm7 \
24-tundi telefoni valveteenisti^
133 Riehmond St. W., Ste
: Advokaat-notar
, Hendy,.SMr©F;^.^ü^
789'I)on MiUs Mo
.. ; Te!.i2S-311l)
699-23SS
m
IIB3SS
lETHEKINGTONV FÄLL3S
Ädvokaadid-notand
3S5 Bay St., ISuite 401.
õhtuti 44^M7-vm 929-3425
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukolisä plaa@
TOIMETUS JA TALITUS ;
avatud esmaspäevast
reedeni kella &-^H1.
Telefonid: toimetus 364-7521
^ • • r ; ::':;taiitus \
väljaspool tööaega!
Karl Arro 482-0242
: Hannes Oja . 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
• esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-M/
/ : KUULUTAMINE :.;^
VA3A EESTLASED ^^:
ori tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kes arstimise omale elukutseks
valib, leiab et tema õpmgüd ja pä?
rastpoohie töö koosneb kahest
osast: üksikisiku ravimisest
ühiskonna teenimisest. Šün koos-olevad
inimesed on kõik patsiendid
olnud. Sõna patsient on sobivam
kui ,,haige", kuna meU ei tarvitse
tavalises mõttes haigö oUa, et ars­ti
abi otsida. Kas lapse sünnitami­ne
on haigus? Kas perekondlikke
probleeme saaks haiguseks nimeta­da?
Kui vanemad muretsevad oma
lapse arenemise või koolitamise
üle, ega nad haiged ei ole ja laps
on tihti ka terve. Kui üks meie lä­hemaist
sureb ja toetume ajutiselt
arsti õlale, see pole haigus, mis
meid rõhub.
Vähem M pooled vislläid pere­konna
arsti juurde on ainult otse­selt
ihuliaigusist
Möödunud neljapäeva õhtul toimus Torontos linnapea John
welli kutsel kohtumine Toronto etnilise pressi liikmetega. Koosolek
oli jätkuks möödunud aasta novembris toimunud iesimesele selle­taolisele
kontaktile, kus mitmed probleemid jäid lahendamata; mis
Just puudutasid etnilisi ajalehti, aga ka selliseid probleeme nagm
etniliste üMskonnahoonete (ralivusgruppide majade) maksusts^
'.••mine,- .•„::^-• •. :7':-
. Äsjasel koosolekul arutleti kõi-.
gepealt linnavalitsuse osa etnüis-tes
ajalehtedes kuulutamises, nul­le
vähesuse üle, võrreldes mglis-keelsete
ajalehtedega kurdeti ju­ba
eelmisel koosolekul. See prob­leem
pn antud Norm Simoni la­hendada,
^ kes parema ülevaate
saamiseiks teeb' läihemal ajal vas-'
tava üurünise, soovides kuulda
soove ja arvamusi.
Mõni.arvab, et sõna ,,patsient"
pole soovitav, kuna see tähendab
inimest, kes vajab arstiabi ja
omadussiõnäna inglise keeles on
„kamiatlik"; Sõiia on tulnud ladina
keelest, kus see tähendab kannata­ja.
Ega me asjata arsti juurde ei
l^e, ikkagi kannatame millegi aU.
Kas me ei kontrolji oma tervishoi­du
teatud mpral? Arst saab vähes­tel
Juhtudel meid oma hoole alla
viõtta vastu meie tahtmist, ainult
siis kui oleme lapsed, tõsiselt va^
muhaiged või meelemärkuseta olu­korras.
Arst vajab haige luba tema
ravimiseks.
Sellepäffast on valsest soovitatud
„patsiendi" asemel tarvitada sõ-na
„
Tartu Instituudi loenguõhtul esinenud eesti arstid, vasakult dr. Äi-
. ne Kõresaar ja dr. iaan Hoos
me aasta jooksur tohutult arene­nud,
aga ühiskonna psühholoogili­ne,
filosoofiline ning eetilne
areng pole veel Järele jõudnud.
Näiteks puudub ineü vaatus küsi­musele:
kunas lõpeb elu ja algab
surm? Vanasti oli seda kerge vas­tata'
Surm oli ometigi sündmus,
müle peale iniijiene võis kindel ol­la.
Nüüd vajavad arstidki abi kü­simuse
selgitamiseks, kunas elu
lõpeb ja surm algab. Nagu see oli
ameerildanna Kären Quinlahi saa­tuse
puhul.
Samuti võib küsida, kunas elu
algab? Selle üle on palju vaieldud.
Legaalne vastus varieerub olene­des
asukohamaast. Ontarios algab
elu jurüdilises mõttes 22 nädalat
peale sigitamist. Tähendab juba
emakojas enne sündimist omab
isik täied inimõigused mida valit­sus
kaitseb. Kuigi suurem osa lap­si,
kes 22-nädalaliselt sünnivad, ei
Jää ellu. Järelikult oh abort kate-gporiüselt
keelatud peale 21 rase­duse
nädalat. ,
Nagu me teame, ei aktsepteeri
osa inimesi seda legaalset definat-siooni
elu algusest. Katoliiklased
väidavad, et inimelu algab sigitus-ihetkest.
Järelikult pole abort nende
silmis muud kui legaliseeritud
mõrv. Nende vastused äga tuleta-
I tärnist, üisSiäga' t e i i n o i ^ ^ va^ meelde kui palju noori naisi
sund vanasti amtöör-abordi taga-esitatud
küsimust.
Foto: Vaba Eestlane
Need terminid on aga natuke kül­mad,
nagu ostaksime omale ter­vist
või pool naela hingerahu arsti
kauplusest.
Nimetasul arstiteaduses olevat
kahte haru: isiku ravimist ja ühis­konna
teenimist. Täna ma ei kutsu
teid mitte arsti kabinetti, vaid ta­han
ühiskondlikku osa rõhutada.
Teeme koos lühikese ringkäigu tä­napäeva
tervishoiüprobleemidesse
ühiskondlikust perspektüvist lähtu­d
e s . ' \ ' :
Neid ülfliseid tervishoiu problee­me
puudutatakse ajalehtedes, kus
ümub külluses artikleid, mis Msit-levad,
hinnalisi masinaid, organite
parandamist. ja uute ravimite leiu-mother'i''
otsimme ja ka vastupidi,
emad otsivad oma kadunud lapsi.
See uus liikumine on tekitanud pal-
Selle järel tehti ettepanek orga­niseerida
olukorra, selgitaniifeks
etniliste lehtede esindajate ja
linnavalitsuse eslinidajate vahe­line
komisjon. ^ ^
\ areng, mis ühiskonda huvitab. Kui
artikli juures on foto, süs näitab
see naeratavat arsti, ehkki ta peaks
j üsna tõsise ilmega olema, kuna see
I millest kirjutatakse, teeb talle pi­kapeale
rohkem peavalu kü| rõõr
mu.
järjel.
:, :. Kunlutnste:'Mniads
üks tolli ühel veerul _ _ -
• esiküljel k'.,
J.50
.75
1.
KUULUTUSI VÕTAVÄB
; • : : : : -VASTU:-;/:
Vaba Eestlase taMtus
135
arstidel üMskondlikud problee­mid
sellepärast, et meditsiiniline
on
raseduse
did on paljudele vastuvõtmatud
mitmel põhjusel, kas usuliselt,
lohakusest, kartusest või maiivsu-sest.
soovitas, et teisedki säma
teeksid, kuigi see pole Mndlaks
Chartered Äcconntaaö
.S5 Umiversity Äv6., Ste,
...Tel. 862-7115 ^-'-^^^
: Toronto, Oht. :M5Jf 2H7:^
2.
Telefon 364-7675 ;
Postiaadress: Box 70,. Sta. C,
Toronto, Ont. M6J3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Uivandi 251^95
Mrs. Leida Marley:;-
149 Bishop Ave.
Wilbwdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223-0080
DOCTOR OF CMROPRACTIC
North Scärhoro Professtaal Cent-re'is,
342Q Finch Ave. E. (Warden*
juures) Scarboro, Ont. MlW 2R6
: TELEFON 4974802
OF: CHIROPHACTie
212
Tel. 489-0562
Vaid vähesed ei tea veel nende va­hendite
olemasolust, kuigi neile on
palju reklaami tehtud. Kehtivate
".seaduste järgi ei tohi arst alla 16-
aastasele noorele anda mingisugust
rasedust vältivat vahendit ilma
lapsevanema loata. Kahjuks aga
laps ei vaja vanema luba, et ise
last sigitada.; ühiskond on lasknud
ebatervisliku /õhkkonna tekkida,
kus lapsel võib olla suguline vahe­kord,
kuigi tal puudub täielikult
vastutustunne ning emotsionaalne
stabiüsus, rääkimata elukutsest.
Praegu on Torontos otse rasedu­se
epideemia teismeliste tütarlaste
hulgas. Üks kümnest 13 ja 18 aas­tate
vahel jääb rasedaks. Nende
arv tõusöb pidevalt, vaatamata
sellele, et üldine sündivus langeb.
Puht meditsüniliselt rääkides OHI
see katastroof, kuna rasedus oi
hädaohtlik selles vanuses hü noo-
.reie'emale kui ka lapsele. .:
Enneaegseid ja vigaseid lapsi sün­nib
palju just selles vanusegrupis.
Kui 14-aastahe tütarlaps jääb ra­sedaks,
on tal kolm valikut. Ükski
neist pole kerge läbi teha. Ta viõib
lasta aborti teha, milleks on vaja
vanema luba, kuna ta on aUa 16-
aastane. Mitmed-perekonnad otsus­tavad,
et see on neile siiski kõige
parem lahendus. Vanemad on tihti
kõrgema haridusega ning ei soovi
näha, et nende tiitrele tuleks valla­lise
ema stigma külge või et ta
koolitamine jääks pooleli.
Kui otsus on aga last sünnitada,
siis võib teda adopteerida lasta,
aga vähesed teevad seda tänapäe­val
ja keegi ei saa neid sundida.
Varem oli see populaarseim lahen­dus.
Noor ema sai oma elu jätkata
ja adopteerivad vanemad said õn­nelikuks.
Nüüd^ on aga moodi
Teisena oli arutlusel Karavani-pidustüs.
Linnapea J. Sewell 'sele-
., 1,- „ . ... , tas, et tal on vahepeal ohiudkon-juhmgehsi
probleeme, eriti adop^ Karavani k o n ^ f f a i a teah
teerivaüe vanemaüe. .t^eKara^^^^
Kui noor tütarlaps otsustab «imidat^ed
lapse oma juurde jätta, kas abidus
või mitte, süs annab ühiskond te- Jooksul peatavaks t e ^
male kõik ametlikud ema õigused,
ema toetuse ja sotsiaalabi, kui t a f ^ , ^ ^ ^ ^ ^. ^ . . V
seda vajab. Viimasel juhul emaks' ^ ^ « ^ ^ küsimus oli etnüiste
saanud laps kolib omaette korteris- ühi^ondade hoonete Imnamaksus-se
ühiskonna rahadega. Hariükült ^^^^^^^^ kergenduse saainm^ Lin-ei
lõpeta ta kooli ega otsi töökohta. ütles, et seda küsimust on
Kuid isegi otsimise puhul on tööko- küll arutletud, kmd kaugemaie
ha leidmisel raskusi, kuna on pai- jõutud, sest seda on väga ras^
ju töötuid, kel on paremad kvaiifi- ke lahendada. Ta ütles, et jnõned
katsioonid. Väga vähesed tütarlap- on küsinud raskuste puhul linna­sed
suudavad end antud ohikorräst valitsuselt toetust ja on ka seda
päästa, väljaarvatud 'abiellumise saanud,
kaudu, kuid lapse olemasolu on
tihti sel puhul takistuseksi
Mõni vallasema vÕI; õmetu noor­paar
lähevad vihas ja meelehei­tes
sageli isegi lapsele kallale.
Laps oh varem püha, kuid nüüd
tuuakse neid üha rohkem vigasta­tult
haiglasse, vahest isegi surnult,
oll^s oma vanemate ohvrid.
Kas raseduse vältimisvahendite
tarvitamine pole parem kui selline
olukord? Kas moraahie õhkkond
ning eeskuju noortele pole efektiiv­semad
sünnituskontrolliks? Arst
ei saa seda nõiaratast peatada il­ma
ühiskonna abita.
Austraalias oodatakse praegu
teist „testtuubi" imikut. See on
alles uurimistöö astmes, mille kõr­ge
hind ei luba seda võimalust veel
kõikidele soovijaile pakkuda, aga
võib olla: mÕne aasta pärast.
Kas lastearv tohib piiramatu ol­la?
Praegu langeb sündivus jõuka­mate
ning kõrgema haridusega ini­meste
hulgas, aga vaesed madala
haridusega toovad ikka rohkem
lapsi maailma, kui nad neid jõuak­sid
kasvatada.
Küna intelligentseid inimesi sün-lib
sellega vähem, siis on nende
geneetiline panus
väiksem.
Pikapeale Võime kõik targemaks
minemise asemel vastupidi arene-daV
Võibolla tulevikus kontrollime
ise oma geneetilist arengut? Ori
arenemas uus teadusharu, mida ni­metatakse
„euge]aics",mis käsit­leb
geneetüise materjali ' manipu­leerimist.
Positiivseks tulemuseks
võiks olla päritavate haiguste hä­vitamine.
Aga mis sealt edasi? Kas
pole kohutav mõelda, et inimest
saab kunagi geneetiliselt soovi jär­gi
kasvatada? Ühiskond peab ot­sustama,
kas selle teaduse areng
teeb rohkem kahju kui kasu.
(Jäa-gneto)
Etmlised hooned ön erialustel, mõ­ned
usulised, te^ed mitte-kasu-taotlevad,
kohnandad pooleldi äri­lised,
mistõtifcu ühise süsteemi al­la
painutamine pole võimalik.
Sooviavaldused tuleb aga võhnali-kuit
peatselt Inmavalitsiisele sisse-aada,
selleks (kasutades vastavat
ettenähtud vormi. Sooviavalduste
sisseandmise tähtaeg on igal aas­tal
olnud veebruari lõj)p, seekord
on aga seda pikendatud 31. niärt-sini.:
•• •
Arutlused oli ka ihingi toetusvdr-mi
leidmme sellisele majale, kus
osa on välja renditud, kas alali­selt
või nädalalõppudel äriliseks
sissetulekuks, kuM sim on neid
eraldava l;iinnangu saamine veelgi
raskem.
Viimaseks andis linnapea in-formatsiooni
uuenduste taotta-sist
Toronto politsei sirsteemis. -
MäiTfcsis tuleb provmtsivalitsuses
vastuvõtmisele uus seadus millega
kuulatakse kaebusi politsei tege­vuse
vastu, et taastada Torontos
usku politseisse. Teiseks tulevad
eeloleval nädalal muutmisele tin­gimused
ipoditseisse vastuvõtnu-sel,
kus senise füüsiliste mõõWde
asemel taotletaikse oskusi.
Lõpuks küsitles Imnapea J. Se­well
veel etniliste ajaMrjaiiike mu­resid
jä mõtteid nmg avaldas loo­tust,
et sellised kontaktid tulevi­kuski
toimuksid.
-Teadupärast anti Eesti Kaubalae-vastiku
Juhtkonna Koondisele 11
kuud tagasi Kanada valitsuse poolt
toetust merejuttude raamatu „Reh-vitud
purjedega" koostamiseks,
tähtpäevaga 31. märts 1980.
Moodustati toimkond, kes tegi
kpt. Ludvig Wahtrasele ülesandeks
raamatu koostamise ja toimetami­se
töö. Materjale kogudeis leiti
varsti, et esialgu kavatsetud 144 le­hekülge
ei ole küllaldane ja otsus­tati
lehekülgede arvu suurendada
176-ni. Nüüd; on 37 autorüt saadud
käsikirjad laotud ja lähevad märt­si
algul tEükkimisele. Trükitakse
350 eksemplari, nummerdatud ja
rikkalikult piltidega varustatult
14 cm X 21 cm kaustas.
Suurendatud lehekülgede arvust
tingitult on trükikulud tublisti .suu­renenud.
Et neid lisakulutusi kuida­gi
katta, selleks lastakse raamatu
esimenfe eksemplar, toimkonna
liikmete (15) allkirjadega varusta­tult,
oksjonimüügile. Arhiivid, raa­matukogud,
erakogud, kollektsio­näärid
ja teised viivad nüüd juba
saata oma pakkumised toimkonna
aadressil: 1212 Queen Victoria
Avehue, Mississauga, Ontario,
L5H 3H3^Cänaää. Raamat saade­takse
peale ilmumist ja hinna ta­sumist
kõrgeima summa pakkuja­le.
Saja-aas'taseks sai Põlva. rajoo­ni
Tüsi SHklassJlise kooli kunagise
eelkäija Tilsi algkodi -
Aleksander-Hemrich Tumm, • kes
on õpetanud Tüsi lapsi 48 aastat.
Vana kaolimaja püsib ka praegu.
Oma viimased õpilased saatis ta
siit juba 1936: aastal. Saja-aastane
koolmeister ütleb oma pika eluea
saladuse peituvat töös ja karsku­ses.
Sünnipäeva puhul soovisid
vanale õpetajale tervist paljud
ta endised õpilased, mitmed neist
Aleksander Tummi esimeste õpi-nud
om.a' loomuliku ema või „birth \ laste lastelE^telapsed.';
162 OAKDALE RD. DOWNSVIEW, ONT. TELEFON 745-0^07
DRAPERIISID VALlVnSTATAKSE KA TELLIMISE PEALE