1985-09-12-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
aa VABA EESTLANE neljapäeval, u . septembril 1985 — Thursday, September 12, 1985 Hr. 6§ I Issand surres jätan Sinu hoolde isamaa ENDEL Annast kaiMtaegset i^pra mälestavad leinas; - . ÖIE ja ANTS SAAR KINDA HÜRDEN ESTHERHÜRDEN mälestavad tebnse® , ABO PARK^ W A ja TOORii^ MANKM • ILSE PORK KaOistsõpm ... V MAIMU Armast sugulast MAI JÄRVE lastega ja'#Ime€s ANTSVOMM • • BENITAVOMM ' R. %. KANE LTD. ' iräbelepanu!.UUS ASUKOHT Yonge Street (Sõunapool Steeles Av< NortSi York, Ontargo M2M 3W9 TeL (416) 221-1159 Bsstl^te poolt edistatud ja traditsiooniliseks kujunenud OOTAMATULT LAHKUS MINU ARMAS ABIKAASA^, ARMAS ISA JA VANAISA " ALBERT RAMMUL Sündinud 12. juulil 1908 Tartumaal Surnud 8. septembril 1985 Torontos Udu, kui koni Uouseb tervita me kodumaad! Sügavas leinas . abikaasa AIDE tütar ENE abikaasa REINUGA HUGO SNGRID SUGULASED Kodu-Eesfe Mffiteetsptwio reed^' 13. septembirll &dl 7.3® .õSatuI Peetul jkiiikuso Ärasaaälne Peetri Mrikust laupäeval, 14. septembril kell 10 hommiku! MtPieatet k^istuüe. Major Äksei Kristicin sur^ Stokholmis suri 3. augustil major Aksel Kristian KS, iseseisvuse-aegne kaitsevägede staabi juhtiv ohvitser ja maapaguluses asjatundlik väliskommentator ajakirjanduses kui ka raadios, olles viimased 25 aastat Eesti Päevalehe valis» kommentatoriks ja enne seda Ameerika Hääle eesti osakonna kommentaator Münchenis, Lahkunu oi! sündinud 26. oktoobril 1900 Tartumaal. Kui Eesti okupeeriti õnnestus tal põgeneda Soome, kust ta sõja lõpupoolel põgenes edasi Rootsi. Paguluse algaastail andis ta suure panuse Eesti Rahvusfondile. Teda tunti kui äärmiselt kohusetruud ja korrektset inimest, kes oli laialdaste teadmistega ja vankumatu rahvusliku hoiakuga. Ivqriuksepco mälestuseks ARMAS IVAR! Xl-.:' LEINAS MÄLESTAB ireester VAMBOLA HIIESALÜ EELK USUTEADUSLIKU INSTITUUDI PERE •Raske on kirja p?inhä malest sest teade Sinu surmast tegi jõuetuks. Raske oii liskuda, et Sa ei oie enam meie h^gas. Võib aga et Sa jääd igaveseks meie Piiskop Kori Raudsepp rf^ nii o^etap kui'lui;.ko;gudu ^ v --.^^ Miljiiti tähistas inisk§r Kad R^dsepp ja ta a^iil^asa EDen oma poole sajandi piMsiist k#selii kiddpiilmap^^^i^^^ lapsed M p i^ dulikii koosyäbinusey^ d aryukält abidttpaari sõpru osa võtsid. 5,Vaftä Eesttane*^ esitas piiskopile mõned küsimused toomaks esile vaimud osa tema elutöös. Vaates tagasi 50 aasta tagustele ^evadele, kuidas sobitus Teie abikaasa end õpetaja kprval koguduse teenimisele? ^ M kõige 50 aasta kestel jaganud kõiki; koguduse ehi küsimusi minu kõrval väärilise partnerina. Meie saime ühtemoodi aru oma ülesannetest koguduses. Üks oli kogudusele isa jä teme ema ja töö kulges alati ühes suunas. küsimus, mida luteri õpetajail muidu^ ei ole. Kasr on mingit alust vaimulike vallalise seisusele? et prees-üksikule ja tema vaimulik ta tegut-ust tee- Matusemaja on läle 115. aasta t e d ^ Metn>pölitan Töron^ tot sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonide^ga. Moderniseeritud avarad ruunud^ kvalifitsemtud personal Ja MUaJdaselt paridrnise^ a O S A R - M O R R I SÖ FMNERÄt^^^^^^^^^^N^^ M O R R I ^ ^ 4iS7]S&erfM)mrffleSi, Toronto, bnt ^^Ä^ Telefon 924-1408 • Millised 01 õpetaja ülesanded koguduse juures? Õpetaja abikaasa ülesanded koguduses on olla eeskujuks naisele, emale ja koguduse töötegijaüe naise aladelt. Oleme olnud õpetaja abielupaar maapõgenike laagrite ja suurluma kogudustes. Igalpool oli ermevaid olukordi, kuid alati tüli teenida armastusega oma rahyast. õnne toetusel oleme saanud amult eestlasi teenida ja mitte muulasi. õpetaja perekonnapeana ja abikaasa laste kasvatajana milliseid juhendeid võjte anda oma kogemuste põhjal praegustele eesti kodudele? 'Eesti kodus räägitakse eesti keelt. Sealt: arutataks^ kõigi kuuldes eesti küsimusi. Sealt lähevad vanemad koos oma lastega kirikusse. tJkski asi ega tööT^ga huviala ei tohi kedagi kiskuda sel ajal perekonnast eemale. Seda lubad es vanemad omavahel ja vanemad lastega kaotavad lähedase sideme ja vajaduse olla üksteise kõrval. I Kui palju šuiQidab mõistev abi- 4aasa oma vaimulikuna teenivat abikaasat kutsetöös aidata? Tark pastori abücaasa on kullatükk vaimulikule. Esimene enesestmõistetav asi on, et ta ön alati mehega koos kirikus, koosviibimistel ja võimalikult tihti ka perekondades, Ükski õpetaja üksi oma ametit pidades; ei suuda head hindamist leida. Kui koguduse ema pole oma laste juures s.t. koguduse keskel, siis ta ei tunne cmia ülesandeid. on katoliku kirikus väga Katoliiklaste vaade on, ter ei tohi pühenduda inunesele vaid Jumalale kogudusele. Protestandi suudab aga rohkem, kui seb. abikaasaga koos uides.' ^ • -V" ' f • . Neile lühikestele vastiistele lisaks, kus piiskoj) erilise kõrge hinnangu on andnud oma abikaasa te^ gevusele ta kõrval seismisel ja õpetajate abikaasadele üldse kristlikes kögudusis, Usab piiskop Karl Raudsepp veel juurde: õpetaijate abikaasadel qn nooruses raske arusaada, et pastor temale kõike ei jutusta; mida temale on usaldatud pihisaladusena. Aeg aga õpetab kõiki, et ametisaladusi ei 'kõnelda. Minu abikaas leppis sellega varsti. Teiseks, et pastor inimese juttu kuulates võib lasta toidul jahtuda. Ta sööb seda hiljem kühnalt. Aga tal peab aega plema inimese jaoks, kes teda usaldab ja kellele ta on hingehoidja. ' Kolmandaks on Õpetaja abikaasa käitumine väga oluline. Teravu-sed, vihastamised, lohakas riietumine ja jonnakus teeb halba kogu ametile. Ma võin õnnelik oUa, et 50-aastäse kooselu jooksul mu abikaasa kusagil koguduses ei olnud •tülide ja arusaamatuste tekitaja. Kristlik meel peab olema leplik ja isekusest vaba; Seda teab iga väärikas vaimuSü abikaasa. : juurde meie mälestijte Sinu surmast valdas' lii® ^kõiki, kes iSind tundsid siiiM';ykurbusega, kuid mälestused^ainust on rõõms a d ' ^ • • Sa olid üks minu' parimatest sõpradest. Meie sõprusleping sai seotud siis kui olime alles väikesed lapsed. Iseloomult olid Sa alati rõõmus. Igakord kui me koos olime, õH kuulda Su naeruhäält. Keegi ei saanud olla kurb kui Sa olid meie keskel, kuna Sa alati südamest naersid. Sa olid nõus kõigega, mida riie tegime, mis näitas, et teiste soovid olid Sulle tähtsamad kui Sinu esnda omad. Sinutaölisi sõpru on raske leida tänapäeva maailmas, kuna paljud on nüüd väga iseikad. Sinu töötahe ja enesedistsipliin olid samuti väga silmapaistvad. Tihti jätsid Sa peole tulemata, kuna oli/tiarvis kas kodus õppida või tööd teha. Polnud mingi ime, et Sinu töökust nii skautluses kui ka korp! Rotalias kõrgelt hinnati ja et Su kohusetunne sõprade hulgas suurt lugupidamist leidis. Su elu lõppes Siis kui ta täiskasvanuna oleks pidanud algama. Sinu elumaal jäi lõpetamata, kuid see kaunistab ikkagi kõikide Su sõprade elusid. Me ainult lootsime, et võiksime kõik koos edasi maalida ja teose lõpetada. Nüüd jääb üks osa minu elumaalist tühjaks! Sinu sõber alati! • Martin-Toomes Eesti Sihtkapital Kanada! Annetused, tcstamendi-pärandused Ja mälestusfondid õn tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadäisi kaudu tulumaksuvaba kvütungi saamiseücs. Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont M4K2R6 Iisrael kaaperdas Liibanoni jähtiaeva TEL A.VIVI ~ Iisraeli laevastik pidas kinni juba teise jahtlaeva Liibanoni rannikul. Paadis olnud palestiina partisanid, kes olid plaanitsenud Iisraeli ründamist. Partisanid olid kuulunud Force 17 Jor-daanias asuva Yasser Arafati PLO organisatsiooni. Paat oli tuhiud Küproselt. Nädal varem oli Iisrael peatanud kinni teise paadi, „kuna see oli käitunud kahtlaselt". Paadis oli olnud kaks lääneriikide kodanikku. Partisanid olid kavatsenud maabuda Lõuna-Liibanonis. Piiskop Karl Raudsepp oma abikaasa Elleniga nende laste poolt korraldatud küldpulmapäeval Fo :o:.J. J , OTTAWA.EESTI EV.-LUTERI USU PAULUSE KOGUDUS JUMÄLATESINISTUS on laupäeval, 21. septembrü kell 3 p.l.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 12, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-09-12 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850912 |
Description
Title | 1985-09-12-04 |
OCR text | aa VABA EESTLANE neljapäeval, u . septembril 1985 — Thursday, September 12, 1985 Hr. 6§ I Issand surres jätan Sinu hoolde isamaa ENDEL Annast kaiMtaegset i^pra mälestavad leinas; - . ÖIE ja ANTS SAAR KINDA HÜRDEN ESTHERHÜRDEN mälestavad tebnse® , ABO PARK^ W A ja TOORii^ MANKM • ILSE PORK KaOistsõpm ... V MAIMU Armast sugulast MAI JÄRVE lastega ja'#Ime€s ANTSVOMM • • BENITAVOMM ' R. %. KANE LTD. ' iräbelepanu!.UUS ASUKOHT Yonge Street (Sõunapool Steeles Av< NortSi York, Ontargo M2M 3W9 TeL (416) 221-1159 Bsstl^te poolt edistatud ja traditsiooniliseks kujunenud OOTAMATULT LAHKUS MINU ARMAS ABIKAASA^, ARMAS ISA JA VANAISA " ALBERT RAMMUL Sündinud 12. juulil 1908 Tartumaal Surnud 8. septembril 1985 Torontos Udu, kui koni Uouseb tervita me kodumaad! Sügavas leinas . abikaasa AIDE tütar ENE abikaasa REINUGA HUGO SNGRID SUGULASED Kodu-Eesfe Mffiteetsptwio reed^' 13. septembirll &dl 7.3® .õSatuI Peetul jkiiikuso Ärasaaälne Peetri Mrikust laupäeval, 14. septembril kell 10 hommiku! MtPieatet k^istuüe. Major Äksei Kristicin sur^ Stokholmis suri 3. augustil major Aksel Kristian KS, iseseisvuse-aegne kaitsevägede staabi juhtiv ohvitser ja maapaguluses asjatundlik väliskommentator ajakirjanduses kui ka raadios, olles viimased 25 aastat Eesti Päevalehe valis» kommentatoriks ja enne seda Ameerika Hääle eesti osakonna kommentaator Münchenis, Lahkunu oi! sündinud 26. oktoobril 1900 Tartumaal. Kui Eesti okupeeriti õnnestus tal põgeneda Soome, kust ta sõja lõpupoolel põgenes edasi Rootsi. Paguluse algaastail andis ta suure panuse Eesti Rahvusfondile. Teda tunti kui äärmiselt kohusetruud ja korrektset inimest, kes oli laialdaste teadmistega ja vankumatu rahvusliku hoiakuga. Ivqriuksepco mälestuseks ARMAS IVAR! Xl-.:' LEINAS MÄLESTAB ireester VAMBOLA HIIESALÜ EELK USUTEADUSLIKU INSTITUUDI PERE •Raske on kirja p?inhä malest sest teade Sinu surmast tegi jõuetuks. Raske oii liskuda, et Sa ei oie enam meie h^gas. Võib aga et Sa jääd igaveseks meie Piiskop Kori Raudsepp rf^ nii o^etap kui'lui;.ko;gudu ^ v --.^^ Miljiiti tähistas inisk§r Kad R^dsepp ja ta a^iil^asa EDen oma poole sajandi piMsiist k#selii kiddpiilmap^^^i^^^ lapsed M p i^ dulikii koosyäbinusey^ d aryukält abidttpaari sõpru osa võtsid. 5,Vaftä Eesttane*^ esitas piiskopile mõned küsimused toomaks esile vaimud osa tema elutöös. Vaates tagasi 50 aasta tagustele ^evadele, kuidas sobitus Teie abikaasa end õpetaja kprval koguduse teenimisele? ^ M kõige 50 aasta kestel jaganud kõiki; koguduse ehi küsimusi minu kõrval väärilise partnerina. Meie saime ühtemoodi aru oma ülesannetest koguduses. Üks oli kogudusele isa jä teme ema ja töö kulges alati ühes suunas. küsimus, mida luteri õpetajail muidu^ ei ole. Kasr on mingit alust vaimulike vallalise seisusele? et prees-üksikule ja tema vaimulik ta tegut-ust tee- Matusemaja on läle 115. aasta t e d ^ Metn>pölitan Töron^ tot sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonide^ga. Moderniseeritud avarad ruunud^ kvalifitsemtud personal Ja MUaJdaselt paridrnise^ a O S A R - M O R R I SÖ FMNERÄt^^^^^^^^^^N^^ M O R R I ^ ^ 4iS7]S&erfM)mrffleSi, Toronto, bnt ^^Ä^ Telefon 924-1408 • Millised 01 õpetaja ülesanded koguduse juures? Õpetaja abikaasa ülesanded koguduses on olla eeskujuks naisele, emale ja koguduse töötegijaüe naise aladelt. Oleme olnud õpetaja abielupaar maapõgenike laagrite ja suurluma kogudustes. Igalpool oli ermevaid olukordi, kuid alati tüli teenida armastusega oma rahyast. õnne toetusel oleme saanud amult eestlasi teenida ja mitte muulasi. õpetaja perekonnapeana ja abikaasa laste kasvatajana milliseid juhendeid võjte anda oma kogemuste põhjal praegustele eesti kodudele? 'Eesti kodus räägitakse eesti keelt. Sealt: arutataks^ kõigi kuuldes eesti küsimusi. Sealt lähevad vanemad koos oma lastega kirikusse. tJkski asi ega tööT^ga huviala ei tohi kedagi kiskuda sel ajal perekonnast eemale. Seda lubad es vanemad omavahel ja vanemad lastega kaotavad lähedase sideme ja vajaduse olla üksteise kõrval. I Kui palju šuiQidab mõistev abi- 4aasa oma vaimulikuna teenivat abikaasat kutsetöös aidata? Tark pastori abücaasa on kullatükk vaimulikule. Esimene enesestmõistetav asi on, et ta ön alati mehega koos kirikus, koosviibimistel ja võimalikult tihti ka perekondades, Ükski õpetaja üksi oma ametit pidades; ei suuda head hindamist leida. Kui koguduse ema pole oma laste juures s.t. koguduse keskel, siis ta ei tunne cmia ülesandeid. on katoliku kirikus väga Katoliiklaste vaade on, ter ei tohi pühenduda inunesele vaid Jumalale kogudusele. Protestandi suudab aga rohkem, kui seb. abikaasaga koos uides.' ^ • -V" ' f • . Neile lühikestele vastiistele lisaks, kus piiskoj) erilise kõrge hinnangu on andnud oma abikaasa te^ gevusele ta kõrval seismisel ja õpetajate abikaasadele üldse kristlikes kögudusis, Usab piiskop Karl Raudsepp veel juurde: õpetaijate abikaasadel qn nooruses raske arusaada, et pastor temale kõike ei jutusta; mida temale on usaldatud pihisaladusena. Aeg aga õpetab kõiki, et ametisaladusi ei 'kõnelda. Minu abikaas leppis sellega varsti. Teiseks, et pastor inimese juttu kuulates võib lasta toidul jahtuda. Ta sööb seda hiljem kühnalt. Aga tal peab aega plema inimese jaoks, kes teda usaldab ja kellele ta on hingehoidja. ' Kolmandaks on Õpetaja abikaasa käitumine väga oluline. Teravu-sed, vihastamised, lohakas riietumine ja jonnakus teeb halba kogu ametile. Ma võin õnnelik oUa, et 50-aastäse kooselu jooksul mu abikaasa kusagil koguduses ei olnud •tülide ja arusaamatuste tekitaja. Kristlik meel peab olema leplik ja isekusest vaba; Seda teab iga väärikas vaimuSü abikaasa. : juurde meie mälestijte Sinu surmast valdas' lii® ^kõiki, kes iSind tundsid siiiM';ykurbusega, kuid mälestused^ainust on rõõms a d ' ^ • • Sa olid üks minu' parimatest sõpradest. Meie sõprusleping sai seotud siis kui olime alles väikesed lapsed. Iseloomult olid Sa alati rõõmus. Igakord kui me koos olime, õH kuulda Su naeruhäält. Keegi ei saanud olla kurb kui Sa olid meie keskel, kuna Sa alati südamest naersid. Sa olid nõus kõigega, mida riie tegime, mis näitas, et teiste soovid olid Sulle tähtsamad kui Sinu esnda omad. Sinutaölisi sõpru on raske leida tänapäeva maailmas, kuna paljud on nüüd väga iseikad. Sinu töötahe ja enesedistsipliin olid samuti väga silmapaistvad. Tihti jätsid Sa peole tulemata, kuna oli/tiarvis kas kodus õppida või tööd teha. Polnud mingi ime, et Sinu töökust nii skautluses kui ka korp! Rotalias kõrgelt hinnati ja et Su kohusetunne sõprade hulgas suurt lugupidamist leidis. Su elu lõppes Siis kui ta täiskasvanuna oleks pidanud algama. Sinu elumaal jäi lõpetamata, kuid see kaunistab ikkagi kõikide Su sõprade elusid. Me ainult lootsime, et võiksime kõik koos edasi maalida ja teose lõpetada. Nüüd jääb üks osa minu elumaalist tühjaks! Sinu sõber alati! • Martin-Toomes Eesti Sihtkapital Kanada! Annetused, tcstamendi-pärandused Ja mälestusfondid õn tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadäisi kaudu tulumaksuvaba kvütungi saamiseücs. Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont M4K2R6 Iisrael kaaperdas Liibanoni jähtiaeva TEL A.VIVI ~ Iisraeli laevastik pidas kinni juba teise jahtlaeva Liibanoni rannikul. Paadis olnud palestiina partisanid, kes olid plaanitsenud Iisraeli ründamist. Partisanid olid kuulunud Force 17 Jor-daanias asuva Yasser Arafati PLO organisatsiooni. Paat oli tuhiud Küproselt. Nädal varem oli Iisrael peatanud kinni teise paadi, „kuna see oli käitunud kahtlaselt". Paadis oli olnud kaks lääneriikide kodanikku. Partisanid olid kavatsenud maabuda Lõuna-Liibanonis. Piiskop Karl Raudsepp oma abikaasa Elleniga nende laste poolt korraldatud küldpulmapäeval Fo :o:.J. J , OTTAWA.EESTI EV.-LUTERI USU PAULUSE KOGUDUS JUMÄLATESINISTUS on laupäeval, 21. septembrü kell 3 p.l. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-12-04