Vaba eestlane , May 13, 1980

              mm
m
lik. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 13. j^an 1980 — Tuesday, May 13, Nr. 37 Nr. 37
VABADE EESTLASTE H M LE
V 4 U A A N D J A : O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sfc.
PEATOIMETAJA; Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toroito Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 3Ö4-7521, talitus (teliimJsed, kuulutused,-
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, Itiripostiga aastas $56.—, poolaastas $30.50
Ja veerandaastas $16.—
TELLmiSHINNAD väljaspool Kanadat:^
tas $21.— ja veerandaastas $11.—.Kiripostiga USA-is:
^1.—, poolaastas $32.50 Ja veeraidaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.-,
I $36.— ja veerandaastas $19.—.
muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 45 ©
aaä-aastas
1
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto Ont.M6J2H2
ühendriikide senat
re häälteenamusega 94:2
riikide uueks välisministriks
kohalt lahkunud endise välisminis-Ühend-oma
r i
Vänce vaheliste teravuste tekkimi^
sel oli kahtlemata suur süü Garte-la
ebalärjekimälal hoia-
Jugoslaavia kommunistlik dik­taator
Josip Broz TitQ, kes hiljuti
pärast pikemat haigust kõrges
raugeas 87-aastaseU suri, oli võr­sunud
viletsatest oludest, kuid ar­mastas
luksuslikku ja vürstlikku
elu.) Tema kasutuses olid kuningli­kud
paleed, suvituskohad ja jahi­alad,
mis tavaliselt moodustavad
kunmglikustsoostt isikutele nende
igapäevase miljöö ning mida kom­munistid
alati on kritiseerinud ja
põlastavalt hukka mõistnud. Selle­le
Tito ja tema võimukaaslaste pil-iavale
eluvüsile julges tähelepanu
juhtida Tito vana võitluskaaslarie
Ja Jugoslaavia sUmapaistev kom­munist
Milovan Dilas, kes oma
teoses kirjeldas kommunistlikku
partei liikmeid kui majanduslikult-
Ja ühiskondlikult eelistatud ja spo^
situd eliitklassi kuid pidi selle
süüdistuse eest vanglas istuma ja
sattus pärast vanglast vabanemist
Tito põlu alla.
Nü imelik kui see ka on, kuid
Tita müüt elab ka pärast suma
luksuslikult ja esinduslikult edasi.
Riigimeeste matuste eksperdid
teavad kinnitada, et ükski pärast
Teist maailmasõda sumud maail­ma
suurmehele pole korraldatud
sellised suurejoonelisi matuseid
II nagu Jugoslaavia diktaatorile T^^
tole. Matusele saabusid üle 100
Puudutades Balti riike ütleb Ätt- noor seletab Attwood'ile, et N. L i i - vale, ühe koopia Liitunud Rahvas- riigi esindajad" — peamiselt riigir
iiaasxiS3>*
President
ml
võitis käesurumise võistluse ühetiidrükide. Olümpiakomiteega, -mis- paneb venelased
ette. •
Vance Musidele
Kahtlemata
Ja väga vähe
wood^ et seal on erinevusi aga dus kõik noored armastavad töö- te Organisatsioonile ja N. Lüdu
ka samasugusust kolme rügi vahel, tada suvel ehitustöölistena,mistõt- valitsusele ja mõlemale, nii Lääne-
Agrikultuurne leedu ön tugev ka- tu keegi ei tule sööklasse ettekand- kui ka Ida-Saksamaale, nõudes
toliku maa, kuigi ainult kümme jaks, kuna olevat alandav inimesi enesemääramise lõiguse andmist
ter Cyrus Vance asemele senaator
EdwardMuskie. President Carteri^älispol^ alal?
(valik, vakantse vmisminisM koha ^äg^ paiju halba
Ms^^^^d^^lollim head Kuidjmudutada p ükj ^ viiäümn^i k ^ ^ S did ebasea^
dadele teatud määral Mat^eks,^^^S^ malateenistuseks avatud. Teatud turismi: Noorkommünis^^^
kuna senaator Muskie on välispo- tegelema Iraani pantvangide
liitilis^lt võrdlemisi valge leht hindamise probleemiga, mis
nmg tfema välispolütüised kogemn- jojj|jggj„^ pärast ebaõnnestunud
sed pürduväd vaid senati ^ välisko- päästeaktsiooni täielikuU ummikus-no
ülikooli on 400-aastane:-
mpjoms Kaasa töötamisega, mU- 5^^^^ majanduslikud Ja polüti.
lest ekspertide arvates siiski ei pii- jige^ sanktsioonid ei anna siin tõe-sa
maailma tugevaima Ja võimsa-^äoUselt loodetud tulemusi, süs
ma riigi välispolütika Juhtimiseks, tuleb leiutada uusi ideid vangista- Läti on Balti töökoda, tööstuste-eriti
praegusel segasel Ja ohtlikul ^ ameeriklaste vabastamiseks, ga ja äritsemisega. Eiia Uim töös-
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^:^^ suureks probleemiks on ka tussuitsude halluses on peamine
suure reser- vahekorrad N. Luduga. Olukord on sadamalinn. See on kultuiuriliselt
vatsioonigä antud hinnangutele on seda pinevam, et Moskva Ja Was- isoleeritud, ^seUeülü^ooI raa^^^
uus välisminister süski asunud hingtoni vahekorrad on kõige ma-- 60-aastane ja selle peamised side-
I^Qhustusi ^^^^^^^ I^™^^i^^
Betente
religioosne side on naaberriigi Poo- seerija kurdab, et noored ei taht-laga,
kelle TV-programmi yõidäk- vat osa võtta miitinguist. Peale
se vaadata. Leedu võib tagasi väa- pisiasjade ta teeb märkuse, et
data oma kuulsusrikkale ajaloole, minnes Riia lennuväljale, näeb ta
kui ta oli sõjaliseks ja kultuurseks äri „Elegantsi" ees grupi naisi
jõuks põhjapoolses Euroopas; VII- löömingut pidavat. Ta küsib sele-a.
tehtud natsistliku Saksamaa ja
Nv Lüdu kokkuleppe alusel.
tust ja inturisti giid ütleb naera­tades,
et naised tõenäoliselt taha­vad
midagi osta.
.Eestis tutvub ta. Mrjänike Vla­dimir
Ja Aimee Beekman'idega,
kes kirjutavad võimude soovide
pead ja kõrged aukandjad koos
kuningakodade esindajatiega. Ise­gi
selliste suurte meeste vümased
teekonnad nagu Charles de GauUe,
Winston ChurehUl ja JolmF. Ken­nedy
jäid Tito matustest kaugele
malia. Nü saabusid Inglismaalt
peaminister Margaret Tiiatcher ja
Kahjuks seda sorti avaldused^^
ükskõik kui õiged need oleksid, ^"^^^"f^^
ei avalda palju mõju nagu teeks P^^^^^^
seda Havai künmglik perekond ^peaminister Helmut Schmidt,
omal maaL Belgiast kunmgas Baudoum, Root­sist
kunmgas Gustav, Indiast pea-
On vähe lootust mingi tõelise muu- >minister Indn-a Gandhi, N. Ludust
datuse esile loomiseks neis riiki- partei peamees ja president Leo-des.
Aga ajaga, rahuga ja lõtvu- liid Brezhnev, ühendriikidest äse-
©n^rgiliselt oma uusi
iäitmi kuigi tal tuleb ületama ha- ^"sist saadik,
kata suuri sise- kui ka välispolüti- täieliku kokkuvarisemise tulemuse-liši
raskusi, millised taUe pärandas na Ja olümpiamängude boü^oteeri-temi
eelkäija Cyrus Vance. Sise- misega tuleb anjeeriklastel välja
V polütUiselt tuleb Muskiel esmajär­jekorras
kindlaks määrata oma
vahekorrad Rükliku Julgeoleku­nõukogu
Juhataja Ja president Car-
.uued
N. Luduga.
Kuid
oma
Eesti on teiselt poolt peaaegu
alused suhtlemisel
on samuti vümasel
teri välispoliitüise nõuandja Sbig- ^j^j j^^^ laostunud Ja Ühendrü-
_ _ _ _ Msega maaümariiMde vahekor- pi;esident Wa^^^^^^^ ning
koLseirjä paku^d ameei^ ^^^^ elu selles N. Lüdu nurgas HÜnast parteUuht ja peaminister
sile Remy Martini nende muga- ^^^^^ paraneda ja kontaktid lääne- HuaGuoferig. Peale seUe kümnete
vas eeslinna viUas. ga muutuda kergemaks kui on oi- kaupa väUisemate riikide esinda­nud
seni, arvab ameeriklane. Ise-^^^^^j^^^^
Skandinaavia, selle pealinn on Võõrustajad räägivad oma käiku- seisvus oli igal juhul ainult ülemi-pgasid saatvate delegatsioonide
ühenduses otseselt läheduses ole- dest Austraaliasse ja Ameerikasse, nev, 20-aastane kogemus neis rii-iükjuei^/ ;
va Helsingiga Ja igal nädalalõpul Mitte kaugel kunstnikud Tomas ja kides, mis osa sellest ajast oüd ndriikideš ön isegi mõned
on Tallinn üleujutatud soomlas-Aile Vint näitavad neüe oma natu- rohkem fashistlikud kui demokraat- i ^ , , M ^ - i i ^^oA f in^
tega kelle taskud on täis kõva ralistlikke maastikke. Attwood üt- likud, peab Attwood vajalikuks
valuutat, tulles süa head meele- leb, et loovkunstnikud, kes ei koi- kinnitada. ^ matus^^isei^ vaid
ila„ Thuu«t*uns,t^ *o^t*s«i;m^ Aa . ^g«u*ta« mlouua^lt« ip; 4o+m5tii;lois+t ees- . „ , , , \ , . , s' a-a ,ti s- ts.i.u^ u1a om^a-i a1s etäitja.n S-ra m1al Kui sellele rahvale oleks antud ajal juhitakse tähelepanu Moskva
guta lüalt poliitüist paati, on ees­õigustatud
klassiks N. Ludus, kaa-
Brzezmskiga, kelle mõJuv j^jae prestüzh on Lääne-Euroopas ^'''^'^^.^'f^^^ on ka atlee- y^^l^^^^^^' Ä d nad Mnd-^^ p^^^^ kust tuU peiedele
" - ajal Valges Majas j^g^^^^^ peaaegu nuUpunktüe.^^^lj^"^^^^' , vastutulelikele Külastades Tallinna regati ^^"^ rahvademokraathku koige võimsani inees^ - diktaator
mew
võim' vümasel
tohutult on kasvanud, mis oli- ka NATO rügid Lääne-Euroopas eesti tüdrukuÜe ja küna need kaks peakontorit imestavad ameerikla ^^^"^^^^^
üheks peamiseks Cyrus Vance lah- ^g;^^^^^^ üleok^^^^ alla ^^^^ j^^^üjna^^^^^^^^^^^^^^^^^^
kumise põhjuseks. Teiseks tuleb p^^sidentCarterile Ja Aga kuna Venemaa pole kunagi terile heidetakse isegi ette, et vaa--
tal hakata korraldma Ühendrükide ta ei ole küllalt leidlikult ja reso-komplitseeritud
v^spolütiHsl prob- jy^tselt a j a ^^
leeme ja katsuda tuua rük välja ^a^jisg^i^jgjoone ning samuti
sellest ummikust kuhu ta viimaste ^g^^^^gg gt N^.
on sattunud. Si"
väi­tee
raskusi. Eesti on neist kolmest
enim ümalikke lõbusid pakkuv.
Võrdluseks autor toob soomlaste
aastate Jooksul on sauunua. öii^a- j^^gjjj^yggg surve avaldamine
i ed Ja vahekorrad ei ole mitte ai- olümpiamängude boikoteerimisega
elektrlMrjutusmasinaid. Ruumis on v^«tt»mii.uu luuvut^xmu- uuuu dake kuidas Brezhnev läks matus-hunnik
International Herald Tri- ^^^^^^ pindalast ja on juba tele Ja meie president ei saanud
bunes" numbreid ja Coca-Cola ma- ^^^^^^ autonoomsete etniüste Hi- sellega hakkama. Sellised ettehei-ehitatud
V k u ^oteUi kontrastiks gj^^^^jj^^j^^^g kumiste vastu Aasia osas, siis sel- ted jätavad mulje, nagu oleksid
venelaste w^^^
korruselisele hotellile; Viru lehe-kioskis"
on müüa mittekommuiiist-
«mpia^õisttusi. Pärast' linnas J ^ ! ! ? ' ' ^ " " : ** kompleksi küüsis ja tekib isegi
nult halvad ühendrükide peamise ja majanduslike sanktsioonidega ^ i f ' ' ' ^ ' " , ^ Mevad nad kiri- Vahepeal, W^^^
rivaaliga N. Luduga vaid ka a ole omtstarbekohanee. Laäne-Eeuroo- - - - - - - - - — - -
rMastemtlastega, eriti Lääne-Eu- pa jiil^^^ eriti Lääne-Saksamaa
roopas, kus paiguti üsna ülbelt Ja Ja Prantsusmaa kritiseeriv hoiak
teravalt kritiseeritakse Valge Ma- ühendrükide suhtes ei ole süsk!
Ja hiiplevat Ja ebajärjekindlat vä-^äiel määral põhjendatud, kuna
lispoliitikat. need riigid on esmajoones väljas
Polütmsed vaatlejad on veendu- oma majanduslike huvide eest nmg
nud, et Muskie Ja Brzezinski vahel ^^^^ ^ kasulik Afganistani küsi-tekib-
paratamatult konflikte, kuna "^"sele käega lüüa Ja mugavat de-neü
oh erinevad arusaainad Ja
tõekspidamised poliitiliste küsimus­te
lahendamisel ja Ühendriikide
välissuhete kujundamisel. Brze-ainski
on üldiselt sõjaka Ja tugeva-käelise
polütika pooldaja,
Muskiet peetakse samal
liku ja koostöölise poliitika vil­jelejaks,
mUlega ta läheneb oma
eelkäija Vance liinüe. Muskie eri­neb
siiski Vancest oma kindlama
tid on kiired ja ruumikad;
Läti pakub ainult kommunistlik­ku
ajakirjandust Ja selle neljast
liftist, millest üks on ettenähtud
kohvritele, ei mahu rohkem
viis inimest
kukeUade helinat ja leiavad Õrto- medega parteimehed, te saadeti
doks-kiriku teenistuse käimas. Moskva poolt^alti riikidesse valit­sema,
on vähehaaval suremas ja
Kirikus oh umbes paarkümmend uus generatsioon kohapeal sündi-vanemat
naist ja viiskümmend nud kommuniste asemele tulemas,
uudishimulikku vene turisti sisse- Nad näivad rohkem olevat tahtli-käigu
lähedale hoides.
Tulemuseks on alatine ootamine
tente poliitikat Jätkata.
Kui eeltoodule' lisada: veel Kesk-
Ida probleemid. Iisraeli Ja Araa­bia
rükide vahekorrad Ja Kesk-
Ameerü^as esinevad rahutused,
mUlede taga on Kuuba kaudu N.
Liit] süs on selge, et uuel välis-ministril
on mõlemad käed kuhja­ga
tööst tulvil. Paljud eksperdid
kalkuleerivad, et osa neist problee-
Preester õnnistab kõiki. Majad on
. ^ . . 'telinguis, kuna käivad ettevalmis-yestibamlis
ja suur liüdus treppidel ^^sed järgmise suve Mlaüste vas-ka
kõrgemaüe korrustele.
Pärast kümmet turistipäeva teeb
autor kokkuvõtte muljeist alusta­des
Leeduga. Ta räägib keldrires-toranidešt
kus miljöö ületab toidu.
Kohtab noort uhket meest oma
uue Ladaga, kes sooviks kaugema­le
reisima minna. Ta näeb tänavau
naisi kes ei ole nii lohakalt riieta­tud
kui nägi Lääne Berliinis. Kir­jeldab
rahva eluolusid, kokkupuü-tuvõtuks;
kud oma rahva kultuurivarasid
kaitsema ja lääne mõjude esüetu-lekut
julgustama ,,Sovetskaja zag^
ranitsa" fraasi kohaselt.
Ja mi elu neis vabariikides jääb
lihe varjundi võrra viletsamaks
Pärast sõidumuljeid Tallinnast kui on Ungaris ja Rumeenias, aga
rongiga Leningradi, küsib ta: Mis- ühe varjundi võrra; süski paremaks
sugune Võücs olla balti vabariikide kui Venemaal. Ja kui sul ei Ole
tulevik? Möödunud augustis grupp, ühtki valikuvõimalust muud kui
kuhu kuulus 45 lätlast, leedulast küuhidaN. Liitu, süs see kindlasti
ja eestlast, kaasaarvatud neli pas-ön põhjuseks kolme väikesele hur-torit/
avaidasid märguMrja Mosk- raahüüule.
L c a t a i ^ o c ctiiioa axiiic<ciija.a autuima " >
Vonneguti. IKü-jeldab Leedu lossi K®l1V@reiltsi regisl
midest on niivõrd komplitseeritud,
hoiaku Ja ägedama temperamendi g^^^j^^^^^ suunami- , , , , , ^ . .
tõttu, mülest võib Järeldada, et käia üle Ühendriikide võimupü- ^^^^^ Kirjanike Ludus, kus
Washingtoni välispolütü^a on nüüd^j^^^ j^uid ^us väMsminister on^^^^
Mndlamates kätes kui Vance aJaL
BrzezmsM Ja Muskie vaheüste v a - ^ ^ J |g^^ g^j^äija. Kattiemata^^^^^
tema edu suurel määral sel­lest
kui palju ta suudab luua Ja
tekitada usaldust Ja respekti
ÜhendrükMe välispoliitika: juhtimi­se
vastUo' ^ • • : :
kõike järele tegema, mida Brezh­nev
ees teeb. Ameeriklastel ei
oleks vist jpõhjust ühte võrdlemisi
musta müievikuga diktaatorit eriti
austada ja kummardada, kes pea­legi
end võimupukis on hoidnud
ameerUflaste rahadega.
Võib oletada, et >,ajalöos suu­rem
matus" ei toimu nüvõrd aus­tusest
düitaator Tito vastu, kui po-liitiüstest
kaalutlustest ning ida ja
lääne vahelisest võimuvõitlusest
strateegiliselt tähtsa Jugoslaavia
tuleviku ja polütilise hoiaku pä­rast.
Sellepärast pidas polütbüroo
vajalikuks ka Brezhnevi väljasaat­mist
ning sellest tulenevalt läkita­sid-
ka hiinlased onia partei pea­mehe
Belgradi. Carter tegi kind­lasti
õieti kui ta Jugoslaaviasse
sõidust loobus,, sest vaatamata Ti-Ü
rahvusvahelistele kombinatsioo­nidele
oma rezhiinii vee p«al hoid-hekordade
selgitamisel ning M d e
tegevuspiirkondade Jagamisel on
Ikahtlemata mõjuv sõna ütelda pre­sident
Carterü, kuid küsimus sei­sab
selles, kui kaugele president
oma kaastööliste korrale kutsumi­sel
söandab - minna. Brzezinski ja
värvitud majadega.
Korterimaju Nerise kaldal, mis
•KA.
simuse on yõtmid endale uurimis­aineks.
Osavõtjaid on oodata pea­le
USA ja Kanada veel Austraa- "öiseks oli tä võünumees seUe sõ-liast,
Rootsist, Lääne Saksamaalt, na halvemas mõttes. Pealegi tekib
Prantsusmaalt, Iisraelist Ja mu- Esimus, kas see matustel käüni-
5.-8: junnil toimiib Washingto- j^j^. ne Jugoslaavia tulevastele sünd-
... Ä feiT r nis, DC. Balti Uurimuste Seitsmes ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^ M
naivad paremad M ohd Mosk^^ Konverents Balti teadusliku ühin- Konverentsist osavõtuks on re- tab kuna praegu ei tea veel keegi,
vas j a muld pisi-tahelepanekuid. :gu AÄBS ja Georgetown ülikooUgistreerimismaterja^^ välja milline mees seal tulevikus võimu^
Riiga ta sõidab Leedust rongiga koiraldiusel Konverentsi kavas on saadetud kõigile AABS1 liikmete- ohjad enda p t t e haar^^
nähes maastikku. Tä ütleb,, e^^^^^ referaati paljudel le. Kõik kes seni ei ole konverentsi . *
lektiviseerimine kahandas Läti vii- Balti maid ja rahvaid käsitlevatel informatsk^ ja registreerimis- ühendriikide fiasko Iraams on
jasaagi peagu poole võrra, piima- eriteemadel. Lisaks referaatidele materjale veel saanud, kuid soövi- teravalt päevakorda tõstatanud
toodangu 40% võrra ja lüiatoodan- on konverentsi kavas ka erises- vad konverentsist osa võtta, palu- ameerika sõjaväe võitlusvõime
gu 35^ võrra aastatel 1940—1950. sioone ja paneli istimgeideriküsi- takse registreerimislehtede ja ning löögijõu Ohtlikes olukorda-
Rüas OÜ turiste Jaapanist, Prant-müste arutamiseks. muu informatsiooni ^ saamiseks desv Pantvangide päästeaktsiooni
susmaaltv Saksamaalt ja Venelasi Eesti, läti ja leedu päritoluga . ühendusse asjtuda /konverentsi re- ebaõnnestümme tehnUistel põh-
Ta käib kuulamas „Händeli „Mes- teadlaste kõrval võtab konverent- gistraatoriga aadressü: Mr. Jaan justel, millele kaasusid veel lün-siast"
laulduna ladina keeles puu- sist osa üllatavalt suur arv mitte- Töots, 393 West Side P r i v e , A p t . g a i ! ürituse planeerimisel, laseb
püsti täis olevas katedraalis, üks balti teadlasi, kes mõne Balti kü- 301, Gaithersburg, MD 20760, USA. ' (Järg lk. 3)
17. ja|
24. j J
922-38241
.1!
ESTd
All
145
MAALI
Helist
iDililillill
kahjul
lihtsail
dagi",
praegij
liitiUsf
seks j^
viitani
EelKl
mascl
kerkini
vabatJ
koosiK
liseks
sõduril
simus
Üherit
sõtta
seks jj
suurril
likest
ühel
mi ji
erilisel
noorec
gasõdj
järjel
henebl
andnul
loodet j
seis oi
müle
on arj
kalkul
nai
seisusi
180.5oi
see s(
: Mäavj
de tä|
mai
Ja va
Imis
leem(
arv a|
suur,
esiiidj
kondd
Elul
vad
mis \1
rai N|
viia
sed il
; gusesf
, sõda
ÜIien|
jaiil^
• ,. Westi
: sõjavi
loosi
de iil
ajal
kuid
Kindj
6 rr|
- sust
protsi
na t{
sneoš
raskj
Kii
Kuidl
handi
sÕja^
vad
bami
kidel
lele
suui
ega