1981-02-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANF neljapäeval, 19. veebruarE 1981 - Thursday, February 19,1981 Nr. 14
I
Laupäeval, 14. veebruaril peetud
York piirkonna suusävõistlustel
RichmondHilFis tuli 5 km distantsil
esikohale (45. ja vanemate klassis)
vana suusaspordiveteran Lembit
Kõva, kes on^ varemail aastail
olnud oma klassis mitmekordne
Muskoka suusamaratoni võitja^ L.
Kõva on praegu 73 aastat vana ja
näitas veel kord oma head vormi,
et sport on parim vahend tervise
korrastamiseks.
Samal võistlustel tuli 5 km. distantsil
Lembit Joselin kolmandale
kohale.
Omcipärane rekord
kiimiievSistluses
dalane Jan Merrill 4.17,62, meeste
miili, iirlane" Eamonn Coghlaa
3.55,63, mis on uueks Euroopa rekordiks.
Meeste^ 1500 m jooksu
tansiaanlane Suleiman Nyambui
13.44,08.
Teivashüppes oli esimene ameeriklane
Brad Bursley 5.30, teiseks
ka ameeriklane Randy Hall sama
Lääne-Saksamaa sportlane 26-
aastane Helmut Aret tegi kõik
künmevõistluse alad läbi iS minuti
ja 8 sekundi jooksul. Esimese ja
teise päeva alade vahel ta puhkas
ühe minufi.
Tulemused: 100 m — 12,5,
kaugus — 5.28, kuul — 8.69, kõrgus
— 1.60, 400 m — 76,3, 110
m tj. — 19,2, ketas — 26.08, teivas
— 3.90, oda — 48.86, 1500
m — 5.21,1.
Kuigi tagajärjed ei ole esmaklassilised,
peavad mõned spordiajale-hed
saavutust 'maailmarekordiks.
SpordiMudiseid
kodumaalt
Tallinnas peetud eesti 1980. aasta
meistrivõistlustel/lauatennises tulid
Rein Lindmäe ja Kai Milvek
meistriteks. Viiniane koos Katrin
Maldrega tulid meistriks ka paarismängus.
*
Tallinnas toimunud kergejõustiku
sisevõistlustel kordas Saima Tiik
60 m jooksus Eesti siserekordi ajaga
7^5. Esikoha saavutas ta ka kaugushüppes
tulemusega 5.69 ja 60 m
tõkkejooksus 8,4. Meeste poolel ^
jooksis Priit Raudsepp 60 m ajaga
6,7 ja hüppas kaugust 7.15. 4000
m jooksus oli esimene Gennadi Or-ganov
ajaga 36,2, Heiki Kase
pas kõrgust 2.16.
r - s - 1-
M H iü • B
r m • /2.
1 H • /3 B B
• •• • B W
j • ; V • % zo
M M 22 • B B
• • v 1
. . • • M m • 27 Z8 B B 30 31 • 33
fl
p . • • B 3^ • ^.
38, B B • •^ •
39 B 40
i • B B
r »
45 •
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
0 kula 0
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA giaafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv AASTAPÜHAD
pübllteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
18.-
51
5-- 71
»• •
8S
51
SS
2^
Torontos toimus päevalehe ,iTo-ronto
Star" tavakohane kergejõustiku
sisevõistlüsed, millest mitme
maa parimaid sportlasi osa võttis.
Naiste 50 jardi jooksus ameeriklane
Evelyn^ Ashford jooksis uue
USA rekordi ajaga 5,84, meestest
samal distantsil oli esimene .ameeriklane
Carl Lewis, aeg 5,3 £ Naiste
kolmevõistluses oli esimene inglane
Judy Livermore 3063 punkti-gaj
teise ja kolmanda koha vsaid
känadalased Jill Ross 2969 ja Dia-ne
J. Könihowski 2963 punktiga.
Naiste 50 jardi tõkkejooksus oli
esimene ameeriklane Benita Fitz-gerald
- 6,72, meestest samal distantsil
Ronaldo Nehemiah uue
maailmarekordiga 5.98.
Naiste 600 m jooksu, võitis
ameeriklane Lorna Forde ajaga
1.30,63, meeste 1000 m jooksu kee-nialane
MikeBoit 2.22,59, meeste
1500 m kanadalane Scott Robert-son
3.53,89 ja 600 m jooksu kanadalane
Mark Enyourt 1.18,57.
Naiste 1500 m jooksu võitis kana-
Tallinnas peeti Tallinna ja
Kotka vaheline sÕprusvõistlus tõstmises.
Üliraskekaalus mitmekordne
Eesti rekordimees Toivo Kurg. sai
tõmbamises 345 kg, mis on parem
praegusest Euroopa rekordist. Üld-'
se tehti 21 uut Eesti rekordi, neist
Toivo Kiirg tegi 6, saavutades kogusummaks
892,5 kg.
*
N. Liidu maaspordiühingute karikavõistlustel
Kostromas sai kaks
esikohta Ave Nigul. Väikepüssist
lamades saavutas 590 silma, õhu-,
püssiharjutuses 382 silma. Mati Nigul
saavutas väikepüssiharjutuses
60 lasuga 596 silma, jäädes sellega
teisele kohale. *
Otepääl peeti N . Liidu ulatusega
murdmaasuusatamise meistrivõistlused.
Eestlastest olid parimad Rutt
Shmigun 5 km distantsil saavutades
kümnenda koha, aeg 19,21. Tema
abikaasa Anatoli Shmigun oli 15
km üheksas ajaga 54.19. Noortest
tuli Siiri Sepp 5 km distantsil samuti
üheksandaks, aeg 20.18.
Sitsiilia saarel toimunud 12 km
jooksust Võtsid teiste maade sportlaste
kõrval osa ka nõukogude
sportlased, Esikohale tuli venelane
V. Abramov, eestlane Enn Sellik
lõpetas kolmandana.
Põikread: 1. Eestlasest Euroopa
meister poksis, S. Söögiriist, 10.
Suur viijahakk, 11. E.V. rahaminister
1920-tel aastatel, 12. Ei karda,
13. Mehenimi Piiblist, 14. Suureri-dusklaas,
16. Inglise mehenimi, 18.
Must-segane värk, 19. Linnuriigi
„uulitsapoiss", 22. Ühel. vanemal,
24. Tuntud eestlane, enne nime
eestistamist Peterson, 25. Suitsu
väljapääsu koht, -27. Raskus, 29. Läti
tuntumaid heliloojaid,' 32. Mitte
surnud, 35. Ostu-müügikohad, 36.
Loodusenähe, 37. Linn Eestis, 39.
Elab kõrvalmajas,. 40. Kohanimi
Virumaal, 41. Skulptor, 42. Alatu
inimene, 43. Teatud vüsil jooksma.
Püstread: 1. Muijstne Eesti/maakond,
2. Lugupidamine, tunnustus,
3. Hisp. naisenimi; 4. Veesõiduk
teatud otstarbeks, 5. Programm, 7.
Põhi, 8. Kohanimi Läänemaal, 9.
Maitsetu, harimatu j-12. Taime osa,
15. Aedvili, 16."" Vaap, 17. Määrsõna,
20. ..'. Selzer, 21. HalvavÕitu,
23. Siseelund, 26. Tuntud 17. sajani
di reisimees, käinud ka Eestis, 28,
Meeleheide, 29. Eesti kirjanik, 30.
Lähedase sugulase kohta kasutatav
sõna,'31. Lõbusa tuju väljendus, 33.
Eesti ajaleht, 34. Kuju kreeka mü-.
toloogias, 37. Rahutu, tormav (hobuse
kohta), 38. Saareriik.
RISTSÕNA NR. 1052 LAHENDUS
Põikread: 4. Nerep, 7. Manon, dl
lisak, 11. Laos, 12. Siil, 13. Saar,
14. Osmium, 16. Võnnu, 17. Gray,
18. Summa, 20. Null, 23. Veatu, 26.
Reinik, 29. Assaj 30. Piin, 31. Unts,
32. Pikne, 33. Tsoon, 34. Atlas.
Püstread: 1. Jens, 2. Zeiss, 3.
Maiani 4. Noorus, 5. Piim, 6. Kalur,
8. Naan, 10. Siig, 13. Sõdur,44.
Osmik, 15. Marta, 19. Avanss, 21.
Lepik, 22. Liik, 24. Esto, 25. Assor,
27. Nina, 28. Inetu,- 31. Utah.
BAKERY & DELICAtESSEN
281DÄNFORTH AVE.,Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemanl-saiad,
stmudelid, soome tordid» Mipsi^^
sed. Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Äri lahtioleku-ajad: teisip., kolmap.i
neljap. 9-6, reedel 9—7, laup. 8—S.
Esmasp. suletud.
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahvatantsijate
Rühm) 15d— "$1^
Juhan Kangra- - VAIM, VÕIM tJA VABADUS 7.» U
Hanno Kompus - KUSTUTAA^TA NÄLG KUNSTI
JÄRELE 8S
Enn Nõu - VASTUVETT 5.- 41
Anna Ahmatova — Marie Ünder — REEKVIEM 3.51 35
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE lo^ 59
Herbert Michelsöm - SKAUTLIEUL TEEL 3.- 5»
Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADAI^L 3^ 51
Herbert Michelson - EESTI RADADELT 9^ Sl
ESTONIAN OFFICIALGUIDE " 5^ «
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi 5^ 31
Eduard Krants ~ LUMELHTLASED (lünletuskoga) 3.— 38
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luoletos-kpgu)
3^ 31
August Kubja ^ KADU^iUD KQDUD — mälestused 4.— 31
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2^ 29
Leho Lumiste— ALAMUSE ANDRES (biograafi
jutustus kirjanik Oskar Lutsust) 6.65 40
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.5« 31
Ants Vomm - RISTSÕNAD H 225 30
Ants Vomm ~ RISTSÕNAD IH 2.25 30'
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV 255 30
Ants Vomm » MINU HING (luuletuskogu) 20.— 40
Ants Vomm r-VARJUD (luuletuskogu) 8.— 50
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) 4w— 30
Aarand Roos — JUMALAGA, KABS JA ERZURUM 4^ 30
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6w- 40
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80 40
Urve Karuks - KODAKONDUR (luuletuskogu) 6.— 30
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) lio 30
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 30
Andres KüngMIS TOIMUB SOOMES? 14^ 50
Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
50
VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA?' '
RAAMATUID LASTELEo»
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3— 50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele'värvitrükis) 4.— 40
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5.— 4^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 50
Selle liiklusteede kirjelduse täi-enduseks
bn siia lisatud Vorkuta
ümbruse improvisoome krokii. Selles
võib olla kõrvalkaldumisi kaugustes,
kuna see on joonistatud
mälu järgi. Mõõtkava ei maksa siis
mitte väga täpselt usaldada...
Kõik see geograaf ia ei vasta veel
ammendavalt küsimusele:
„Kus ma olen?"
-Asi nõuab sotsiogrkafilast lisamaterjali.
Joonistusel on kolmnurkadena
märgitud üle kolmekümne
vangilaagri. Neis elab kokku üle
5000 eestlasest vangi. Kes nad; on
ja inida teevad? Kes neid tunneb
peale laagrikaaslaste?
Kõik nad on minevikus millegi
poolest omasuguste seast välja-paistnud.
Kakssada neist on kõrgema
haj;idusega6 Teiste seas on
mõnikümmend Vabariigi vallavanemat.
Kas nad oma spetsialiteeti
mööda ka praegu veel millegiga
hakkama saaksid või pn nad vaimse
varjusurma seisundis? Ma arvan,
et kui nad silmapilgukski oma erialade
ja muude ilusate asjadega tegeleksid,
siis nad ärkaksid otna var-juunest,
sest nad on küll surnud,
aga mitte veel enneaegselt maetud.
Lõpp läks mul nüüd käest ära,
armsad naised, aga see tuli sellest,
et kirjutasin mitmes, eksemplaris ja
mõtlesin vahepeal kä meeste kui
adressaatide peale. Andsm igasse
laagrisse.
Vanad mehed on nüüd täis vasikavaimustust
oma vabanemise eel:
kõik ootavad sellest asujavabadu-sest
vähemalt niisama toredat elu
kui Alaskas poole saj andi eest kullapalaviku
ajal oli. Kui kulda ei
leiagi, siis kõrtsikohad on ikka ja
viina saab visata ja tüli norida. Ka
tantsijannad ehk asuvad siia Klon-dyke-
Vorcuta suurpaabelisse — ja
eks see ole ometi elu? Ma mõnele
mehele ütlesin, et elu jah, täisvereline,
nõukogude... Said pahaseks.-,.
• , • •
Tde ^te aägia. linna fotosniku
vaateaknal, seisid terve kuu aega.
Meie. linnalubadega mehed käisid
seal' akna taga „ekskursioonidel" ja
päralt jagasid, kes kelle saab (muidugi
mitte pildi). On olnud kaklusi-gi—-
tähendab — head fotod. Ja
sihukesed ongi need meie kauakannatanud
tedrekuked, teevad oma
„mängu" ära ematedre pildi eesk
i . . .
See läheb mööda. Nad on muidu
kõik toredad poisid.
Kõigest südamest head aega,
•• Teie Jaafe
Vorkuta ümbruse plaan, mis vahepeal
Helina käes uurida olnud,
ulatati nüüd Estale soovitusega':
„Uuri hoolega, saad vähemasti sellest
hirmust lahti j et siia oma kodulinna
ära eksid!!*
„Sul on õigus, et hirm", ütles
Mari — ,5Aga Võibolla pole see nii
väga hirm kui argus, mis meiesugusele
selle väravate taha minemise
fasköks teeb. Argus, et ei saa hak-kama'
meile võõraste oludes, aga
võib olla veelgi vähem, ainult kartus,
nagu väiksel lapsel, kelle toast
välja lükkad võõrasse hoovi...
„01eme siin -oma kaunis harjunud
nitiihis ja ,;valitud" seltskonnas
teinud enestele oiisuguse Ohi^»
oonide toa, millest lahkudes kardame
väga vähe tuttavat leida. Anja
Tomenko käis ju kuude kaupa
kolm korda nädalas siin läbi okastraadi
„oma tüdrukutega" kõnelemas,
et oma elule vähegi kodusust
anda..."
„Muidugi", arvas Helin, „aga
kui lõpuks 30. kaevanduse juures
koha sai, siis jättis,siinsed kõdukü-lastused
— see tähendab: uiie kodu
võib ikka ka leida!"
„ M i n a ei usu," lisas Mari, „et
oleksime siin kassi hinge omandanud,
et armastaksime seda kohta,
laagrit, kus oleme, Rohkem peaks
meie psühholoogia vist koera hingega
klappima — maja on maja,
aga peremees peab õige olema! Ja
see seltskond või sõpruskond siin
on meile õigeks peremeheks harjunud
eriti viimase ^rahutu ja veel
viimasema unise aasta jooksul.
Mäletate kui' Tanja linnast tagasi
tuli, ütles ta: „Küll on ikka hea
siin omade juures olla!"
„Te ajate nutu peale oma udujuttudega,"
ütles Esta, kes eriti
hoolsasti oli uurinud Jaagu„kro-kii"
kolmnurki. „Vaadake parem,
mis siin Vorkuta jõeorus-õieti on:
ligi neljakümnes kolmnurgas murtakse
pead samade asjade pärast!
Küll meid on palju!"
„Meid," ohkas Riina, „Kes need
meie oleme? Helmi viidi Kotelnit-sasse
ja oli seal kaua aega tööta.
Lihtsalt ei võetud tööle; — kahtlase
mineviku päraost. Tähendab,
tööandjad pole „meie", vaid ,,ne-mad'*.
Ja selles ongi. meie hirmu
või pelgamise põhjus,[et me^nen-'
dest" väga vähe teame.
„Paistab, M mingi sUd ikka meie
ja j,nende" vahel on — see on Vene
raha. Helmi sai koha, kui meie
Mariga talle 100 rubla saatsime ja
mehed^^'^^*
„Sel "neetud laial Venemaal on
igasugused ülemad ju tiblad. Oleks
meie mehi, kas või parteilasigi, neü
ikka niipaljukest' südametunnistust
jätkuks, et oma rahvast natuke aidata."
Helina arvamusele Hsas Mari:
„Sellepärast meid ju kodumaale ei
lastagi — seal võib kergesti ununeda,
et oleme „tembeldatud" koda^
nikud!"
j,Mine tea," arvas Helin, i,on ju
meie enda hulgaski neidki, kes arvavad,
et eestlane on tuim tükk
ega tal erilist osavõtlikkust olevatk
i . . . " .
„See on vale!" hüüdis Mari,
„Meie õeskond siin on, pika aja
jooksul ainult vastupidist tõendanud—
ja tõestanud. Minu arvates
pole siin ühtki rahvast, kes nii osavõtlikult
kokku hoiaks kui meie.
Mehed küll räägivad, et ungarlased
olevat selles asjas veel sirgemad.
Aga meie osavõtlikkus avaldub ilma
reklaamita, nagu juutidelgii kes
teevad oma inimeste jaoks palju
ainult salaja. Poolakad ja ungarlased
teevad — aga ka kiitlevad!"
„01gu pealegi!" leppis Helin.
„Kust me seda teame, missugune
see eesti parteimees praegu on?
Oma Okasroosikese pika une pea-l
le võib meil kõigist neist asjust ja
inimestest olla ainult eluvõõraid ja
uniseid kujutlusi. Venelaselt saab
kindlalt ja alati rahaga „osavõttu",
äga ehk on meie vend juba ka selle
tüki selgeks õppinud?"
. Vorjtuta lühikene suvi hakkas
lõppema. Sageli sadas juba lumelörtsi
laiu latakaid ja tuuled võtsid
hoo sisse.
Mari sai kaks laagrikirja, ühe
velsker Bagirovilt, kes lühidalt teatas,
et viimase aasta oli ta Põhja
rajooni laagris koos Taliushisega.
Vanahärra oli kevadel surnud. Veel
enne surma oli ta palunud Bägiro-vit,
et see tervitaks tema poolt sest-ritskat
Marit, seda detotshkat, kes
talle kahjuks nii lühikest aega oli
heledaks valguseks laagripimedü-ses.
Oma viimase õnnistuse oli ta
palunud Marile edasi saata.
„0h, armas Jeesuke Taliushis!"
heldus Mari, lisades oma ohkele
mõttes: „ . , . juht ja õpetaja!!" Ainult
•— Detotshkat ju enam ei ole,
tema asemel on nüüd irooniline,
kalestunud naine..-. PGS-is. Taliushisega
koos veedetud päevad
elustusid äkki ta teadvuses. Mida
see vanahärra küll kõik tema heaks
oli teinud!
Ainult siinseist sõbrust praegu
keegi Jeesukest ei tundnud, mitte
kellelegi pole ta surmast rääkidagi.
Tarveli surmast oli ta Helinaga kõnelenud,
olgugi, et Helin TarveUt
ainult tema.enda. Mari juttude järgi
tundis. Aga Taliushist ei tund-ndu
Helin isegi mitte jutu järgi.
Miks Mari sellest mehest sõpradele
ei olnud rääkinud? Ta ei osanud
vastust anda. Aga Bagirovi kiri tegi
ta kurvaks, väga kurvaks. Seda
ei tohtinud kellelegi teisele näidata
. . . Ja muud paremat ta teha ei
mõistnudki, kui istus oma narile
ja kirjutas —- Konradile kirja.
„Armas Konrad,
ega Teil vist nüüd enam kaua
võiipalust polegi oma vangitornist
puhuda? Arvan, et Teie aeg saab
täis ja «vabaduses" J u niisuguseid
torne ei ole. Aga puhuge ikkagi,
ehk kostab ka siia...
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 19, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810219 |
Description
| Title | 1981-02-19-06 |
| OCR text | VABA EESTLANF neljapäeval, 19. veebruarE 1981 - Thursday, February 19,1981 Nr. 14 I Laupäeval, 14. veebruaril peetud York piirkonna suusävõistlustel RichmondHilFis tuli 5 km distantsil esikohale (45. ja vanemate klassis) vana suusaspordiveteran Lembit Kõva, kes on^ varemail aastail olnud oma klassis mitmekordne Muskoka suusamaratoni võitja^ L. Kõva on praegu 73 aastat vana ja näitas veel kord oma head vormi, et sport on parim vahend tervise korrastamiseks. Samal võistlustel tuli 5 km. distantsil Lembit Joselin kolmandale kohale. Omcipärane rekord kiimiievSistluses dalane Jan Merrill 4.17,62, meeste miili, iirlane" Eamonn Coghlaa 3.55,63, mis on uueks Euroopa rekordiks. Meeste^ 1500 m jooksu tansiaanlane Suleiman Nyambui 13.44,08. Teivashüppes oli esimene ameeriklane Brad Bursley 5.30, teiseks ka ameeriklane Randy Hall sama Lääne-Saksamaa sportlane 26- aastane Helmut Aret tegi kõik künmevõistluse alad läbi iS minuti ja 8 sekundi jooksul. Esimese ja teise päeva alade vahel ta puhkas ühe minufi. Tulemused: 100 m — 12,5, kaugus — 5.28, kuul — 8.69, kõrgus — 1.60, 400 m — 76,3, 110 m tj. — 19,2, ketas — 26.08, teivas — 3.90, oda — 48.86, 1500 m — 5.21,1. Kuigi tagajärjed ei ole esmaklassilised, peavad mõned spordiajale-hed saavutust 'maailmarekordiks. SpordiMudiseid kodumaalt Tallinnas peetud eesti 1980. aasta meistrivõistlustel/lauatennises tulid Rein Lindmäe ja Kai Milvek meistriteks. Viiniane koos Katrin Maldrega tulid meistriks ka paarismängus. * Tallinnas toimunud kergejõustiku sisevõistlustel kordas Saima Tiik 60 m jooksus Eesti siserekordi ajaga 7^5. Esikoha saavutas ta ka kaugushüppes tulemusega 5.69 ja 60 m tõkkejooksus 8,4. Meeste poolel ^ jooksis Priit Raudsepp 60 m ajaga 6,7 ja hüppas kaugust 7.15. 4000 m jooksus oli esimene Gennadi Or-ganov ajaga 36,2, Heiki Kase pas kõrgust 2.16. r - s - 1- M H iü • B r m • /2. 1 H • /3 B B • •• • B W j • ; V • % zo M M 22 • B B • • v 1 . . • • M m • 27 Z8 B B 30 31 • 33 fl p . • • B 3^ • ^. 38, B B • •^ • 39 B 40 i • B B r » 45 • MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate- 0 kula 0 Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RÜGA giaafik ja maalija A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv AASTAPÜHAD pübllteoloogilisi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 18.- 51 5-- 71 »• • 8S 51 SS 2^ Torontos toimus päevalehe ,iTo-ronto Star" tavakohane kergejõustiku sisevõistlüsed, millest mitme maa parimaid sportlasi osa võttis. Naiste 50 jardi jooksus ameeriklane Evelyn^ Ashford jooksis uue USA rekordi ajaga 5,84, meestest samal distantsil oli esimene .ameeriklane Carl Lewis, aeg 5,3 £ Naiste kolmevõistluses oli esimene inglane Judy Livermore 3063 punkti-gaj teise ja kolmanda koha vsaid känadalased Jill Ross 2969 ja Dia-ne J. Könihowski 2963 punktiga. Naiste 50 jardi tõkkejooksus oli esimene ameeriklane Benita Fitz-gerald - 6,72, meestest samal distantsil Ronaldo Nehemiah uue maailmarekordiga 5.98. Naiste 600 m jooksu, võitis ameeriklane Lorna Forde ajaga 1.30,63, meeste 1000 m jooksu kee-nialane MikeBoit 2.22,59, meeste 1500 m kanadalane Scott Robert-son 3.53,89 ja 600 m jooksu kanadalane Mark Enyourt 1.18,57. Naiste 1500 m jooksu võitis kana- Tallinnas peeti Tallinna ja Kotka vaheline sÕprusvõistlus tõstmises. Üliraskekaalus mitmekordne Eesti rekordimees Toivo Kurg. sai tõmbamises 345 kg, mis on parem praegusest Euroopa rekordist. Üld-' se tehti 21 uut Eesti rekordi, neist Toivo Kiirg tegi 6, saavutades kogusummaks 892,5 kg. * N. Liidu maaspordiühingute karikavõistlustel Kostromas sai kaks esikohta Ave Nigul. Väikepüssist lamades saavutas 590 silma, õhu-, püssiharjutuses 382 silma. Mati Nigul saavutas väikepüssiharjutuses 60 lasuga 596 silma, jäädes sellega teisele kohale. * Otepääl peeti N . Liidu ulatusega murdmaasuusatamise meistrivõistlused. Eestlastest olid parimad Rutt Shmigun 5 km distantsil saavutades kümnenda koha, aeg 19,21. Tema abikaasa Anatoli Shmigun oli 15 km üheksas ajaga 54.19. Noortest tuli Siiri Sepp 5 km distantsil samuti üheksandaks, aeg 20.18. Sitsiilia saarel toimunud 12 km jooksust Võtsid teiste maade sportlaste kõrval osa ka nõukogude sportlased, Esikohale tuli venelane V. Abramov, eestlane Enn Sellik lõpetas kolmandana. Põikread: 1. Eestlasest Euroopa meister poksis, S. Söögiriist, 10. Suur viijahakk, 11. E.V. rahaminister 1920-tel aastatel, 12. Ei karda, 13. Mehenimi Piiblist, 14. Suureri-dusklaas, 16. Inglise mehenimi, 18. Must-segane värk, 19. Linnuriigi „uulitsapoiss", 22. Ühel. vanemal, 24. Tuntud eestlane, enne nime eestistamist Peterson, 25. Suitsu väljapääsu koht, -27. Raskus, 29. Läti tuntumaid heliloojaid,' 32. Mitte surnud, 35. Ostu-müügikohad, 36. Loodusenähe, 37. Linn Eestis, 39. Elab kõrvalmajas,. 40. Kohanimi Virumaal, 41. Skulptor, 42. Alatu inimene, 43. Teatud vüsil jooksma. Püstread: 1. Muijstne Eesti/maakond, 2. Lugupidamine, tunnustus, 3. Hisp. naisenimi; 4. Veesõiduk teatud otstarbeks, 5. Programm, 7. Põhi, 8. Kohanimi Läänemaal, 9. Maitsetu, harimatu j-12. Taime osa, 15. Aedvili, 16."" Vaap, 17. Määrsõna, 20. ..'. Selzer, 21. HalvavÕitu, 23. Siseelund, 26. Tuntud 17. sajani di reisimees, käinud ka Eestis, 28, Meeleheide, 29. Eesti kirjanik, 30. Lähedase sugulase kohta kasutatav sõna,'31. Lõbusa tuju väljendus, 33. Eesti ajaleht, 34. Kuju kreeka mü-. toloogias, 37. Rahutu, tormav (hobuse kohta), 38. Saareriik. RISTSÕNA NR. 1052 LAHENDUS Põikread: 4. Nerep, 7. Manon, dl lisak, 11. Laos, 12. Siil, 13. Saar, 14. Osmium, 16. Võnnu, 17. Gray, 18. Summa, 20. Null, 23. Veatu, 26. Reinik, 29. Assaj 30. Piin, 31. Unts, 32. Pikne, 33. Tsoon, 34. Atlas. Püstread: 1. Jens, 2. Zeiss, 3. Maiani 4. Noorus, 5. Piim, 6. Kalur, 8. Naan, 10. Siig, 13. Sõdur,44. Osmik, 15. Marta, 19. Avanss, 21. Lepik, 22. Liik, 24. Esto, 25. Assor, 27. Nina, 28. Inetu,- 31. Utah. BAKERY & DELICAtESSEN 281DÄNFORTH AVE.,Tel. 463-3331 Soome pagarisaadused — kardemanl-saiad, stmudelid, soome tordid» Mipsi^^ sed. Lihapirukad. EUROOPAMAITSELISED JUUSTUD, KALAKONSERVID, DELIKATESSID Äri lahtioleku-ajad: teisip., kolmap.i neljap. 9-6, reedel 9—7, laup. 8—S. Esmasp. suletud. vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahvatantsijate Rühm) 15d— "$1^ Juhan Kangra- - VAIM, VÕIM tJA VABADUS 7.» U Hanno Kompus - KUSTUTAA^TA NÄLG KUNSTI JÄRELE 8S Enn Nõu - VASTUVETT 5.- 41 Anna Ahmatova — Marie Ünder — REEKVIEM 3.51 35 Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE lo^ 59 Herbert Michelsöm - SKAUTLIEUL TEEL 3.- 5» Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADAI^L 3^ 51 Herbert Michelson - EESTI RADADELT 9^ Sl ESTONIAN OFFICIALGUIDE " 5^ « Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi 5^ 31 Eduard Krants ~ LUMELHTLASED (lünletuskoga) 3.— 38 Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luoletos-kpgu) 3^ 31 August Kubja ^ KADU^iUD KQDUD — mälestused 4.— 31 August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2^ 29 Leho Lumiste— ALAMUSE ANDRES (biograafi jutustus kirjanik Oskar Lutsust) 6.65 40 Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.5« 31 Ants Vomm - RISTSÕNAD H 225 30 Ants Vomm ~ RISTSÕNAD IH 2.25 30' Ants Vomm - RISTSÕNAD IV 255 30 Ants Vomm » MINU HING (luuletuskogu) 20.— 40 Ants Vomm r-VARJUD (luuletuskogu) 8.— 50 Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) 4w— 30 Aarand Roos — JUMALAGA, KABS JA ERZURUM 4^ 30 Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6w- 40 Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80 40 Urve Karuks - KODAKONDUR (luuletuskogu) 6.— 30 Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) lio 30 Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 30 Andres KüngMIS TOIMUB SOOMES? 14^ 50 Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 50 VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME VANAVAARA?' ' RAAMATUID LASTELEo» KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3— 50 ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele'värvitrükis) 4.— 40 ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5.— 4^ EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 50 Selle liiklusteede kirjelduse täi-enduseks bn siia lisatud Vorkuta ümbruse improvisoome krokii. Selles võib olla kõrvalkaldumisi kaugustes, kuna see on joonistatud mälu järgi. Mõõtkava ei maksa siis mitte väga täpselt usaldada... Kõik see geograaf ia ei vasta veel ammendavalt küsimusele: „Kus ma olen?" -Asi nõuab sotsiogrkafilast lisamaterjali. Joonistusel on kolmnurkadena märgitud üle kolmekümne vangilaagri. Neis elab kokku üle 5000 eestlasest vangi. Kes nad; on ja inida teevad? Kes neid tunneb peale laagrikaaslaste? Kõik nad on minevikus millegi poolest omasuguste seast välja-paistnud. Kakssada neist on kõrgema haj;idusega6 Teiste seas on mõnikümmend Vabariigi vallavanemat. Kas nad oma spetsialiteeti mööda ka praegu veel millegiga hakkama saaksid või pn nad vaimse varjusurma seisundis? Ma arvan, et kui nad silmapilgukski oma erialade ja muude ilusate asjadega tegeleksid, siis nad ärkaksid otna var-juunest, sest nad on küll surnud, aga mitte veel enneaegselt maetud. Lõpp läks mul nüüd käest ära, armsad naised, aga see tuli sellest, et kirjutasin mitmes, eksemplaris ja mõtlesin vahepeal kä meeste kui adressaatide peale. Andsm igasse laagrisse. Vanad mehed on nüüd täis vasikavaimustust oma vabanemise eel: kõik ootavad sellest asujavabadu-sest vähemalt niisama toredat elu kui Alaskas poole saj andi eest kullapalaviku ajal oli. Kui kulda ei leiagi, siis kõrtsikohad on ikka ja viina saab visata ja tüli norida. Ka tantsijannad ehk asuvad siia Klon-dyke- Vorcuta suurpaabelisse — ja eks see ole ometi elu? Ma mõnele mehele ütlesin, et elu jah, täisvereline, nõukogude... Said pahaseks.-,. • , • • Tde ^te aägia. linna fotosniku vaateaknal, seisid terve kuu aega. Meie. linnalubadega mehed käisid seal' akna taga „ekskursioonidel" ja päralt jagasid, kes kelle saab (muidugi mitte pildi). On olnud kaklusi-gi—- tähendab — head fotod. Ja sihukesed ongi need meie kauakannatanud tedrekuked, teevad oma „mängu" ära ematedre pildi eesk i . . . See läheb mööda. Nad on muidu kõik toredad poisid. Kõigest südamest head aega, •• Teie Jaafe Vorkuta ümbruse plaan, mis vahepeal Helina käes uurida olnud, ulatati nüüd Estale soovitusega': „Uuri hoolega, saad vähemasti sellest hirmust lahti j et siia oma kodulinna ära eksid!!* „Sul on õigus, et hirm", ütles Mari — ,5Aga Võibolla pole see nii väga hirm kui argus, mis meiesugusele selle väravate taha minemise fasköks teeb. Argus, et ei saa hak-kama' meile võõraste oludes, aga võib olla veelgi vähem, ainult kartus, nagu väiksel lapsel, kelle toast välja lükkad võõrasse hoovi... „01eme siin -oma kaunis harjunud nitiihis ja ,;valitud" seltskonnas teinud enestele oiisuguse Ohi^» oonide toa, millest lahkudes kardame väga vähe tuttavat leida. Anja Tomenko käis ju kuude kaupa kolm korda nädalas siin läbi okastraadi „oma tüdrukutega" kõnelemas, et oma elule vähegi kodusust anda..." „Muidugi", arvas Helin, „aga kui lõpuks 30. kaevanduse juures koha sai, siis jättis,siinsed kõdukü-lastused — see tähendab: uiie kodu võib ikka ka leida!" „ M i n a ei usu," lisas Mari, „et oleksime siin kassi hinge omandanud, et armastaksime seda kohta, laagrit, kus oleme, Rohkem peaks meie psühholoogia vist koera hingega klappima — maja on maja, aga peremees peab õige olema! Ja see seltskond või sõpruskond siin on meile õigeks peremeheks harjunud eriti viimase ^rahutu ja veel viimasema unise aasta jooksul. Mäletate kui' Tanja linnast tagasi tuli, ütles ta: „Küll on ikka hea siin omade juures olla!" „Te ajate nutu peale oma udujuttudega," ütles Esta, kes eriti hoolsasti oli uurinud Jaagu„kro-kii" kolmnurki. „Vaadake parem, mis siin Vorkuta jõeorus-õieti on: ligi neljakümnes kolmnurgas murtakse pead samade asjade pärast! Küll meid on palju!" „Meid," ohkas Riina, „Kes need meie oleme? Helmi viidi Kotelnit-sasse ja oli seal kaua aega tööta. Lihtsalt ei võetud tööle; — kahtlase mineviku päraost. Tähendab, tööandjad pole „meie", vaid ,,ne-mad'*. Ja selles ongi. meie hirmu või pelgamise põhjus,[et me^nen-' dest" väga vähe teame. „Paistab, M mingi sUd ikka meie ja j,nende" vahel on — see on Vene raha. Helmi sai koha, kui meie Mariga talle 100 rubla saatsime ja mehed^^'^^* „Sel "neetud laial Venemaal on igasugused ülemad ju tiblad. Oleks meie mehi, kas või parteilasigi, neü ikka niipaljukest' südametunnistust jätkuks, et oma rahvast natuke aidata." Helina arvamusele Hsas Mari: „Sellepärast meid ju kodumaale ei lastagi — seal võib kergesti ununeda, et oleme „tembeldatud" koda^ nikud!" j,Mine tea," arvas Helin, i,on ju meie enda hulgaski neidki, kes arvavad, et eestlane on tuim tükk ega tal erilist osavõtlikkust olevatk i . . . " . „See on vale!" hüüdis Mari, „Meie õeskond siin on, pika aja jooksul ainult vastupidist tõendanud— ja tõestanud. Minu arvates pole siin ühtki rahvast, kes nii osavõtlikult kokku hoiaks kui meie. Mehed küll räägivad, et ungarlased olevat selles asjas veel sirgemad. Aga meie osavõtlikkus avaldub ilma reklaamita, nagu juutidelgii kes teevad oma inimeste jaoks palju ainult salaja. Poolakad ja ungarlased teevad — aga ka kiitlevad!" „01gu pealegi!" leppis Helin. „Kust me seda teame, missugune see eesti parteimees praegu on? Oma Okasroosikese pika une pea-l le võib meil kõigist neist asjust ja inimestest olla ainult eluvõõraid ja uniseid kujutlusi. Venelaselt saab kindlalt ja alati rahaga „osavõttu", äga ehk on meie vend juba ka selle tüki selgeks õppinud?" . Vorjtuta lühikene suvi hakkas lõppema. Sageli sadas juba lumelörtsi laiu latakaid ja tuuled võtsid hoo sisse. Mari sai kaks laagrikirja, ühe velsker Bagirovilt, kes lühidalt teatas, et viimase aasta oli ta Põhja rajooni laagris koos Taliushisega. Vanahärra oli kevadel surnud. Veel enne surma oli ta palunud Bägiro-vit, et see tervitaks tema poolt sest-ritskat Marit, seda detotshkat, kes talle kahjuks nii lühikest aega oli heledaks valguseks laagripimedü-ses. Oma viimase õnnistuse oli ta palunud Marile edasi saata. „0h, armas Jeesuke Taliushis!" heldus Mari, lisades oma ohkele mõttes: „ . , . juht ja õpetaja!!" Ainult •— Detotshkat ju enam ei ole, tema asemel on nüüd irooniline, kalestunud naine..-. PGS-is. Taliushisega koos veedetud päevad elustusid äkki ta teadvuses. Mida see vanahärra küll kõik tema heaks oli teinud! Ainult siinseist sõbrust praegu keegi Jeesukest ei tundnud, mitte kellelegi pole ta surmast rääkidagi. Tarveli surmast oli ta Helinaga kõnelenud, olgugi, et Helin TarveUt ainult tema.enda. Mari juttude järgi tundis. Aga Taliushist ei tund-ndu Helin isegi mitte jutu järgi. Miks Mari sellest mehest sõpradele ei olnud rääkinud? Ta ei osanud vastust anda. Aga Bagirovi kiri tegi ta kurvaks, väga kurvaks. Seda ei tohtinud kellelegi teisele näidata . . . Ja muud paremat ta teha ei mõistnudki, kui istus oma narile ja kirjutas —- Konradile kirja. „Armas Konrad, ega Teil vist nüüd enam kaua võiipalust polegi oma vangitornist puhuda? Arvan, et Teie aeg saab täis ja «vabaduses" J u niisuguseid torne ei ole. Aga puhuge ikkagi, ehk kostab ka siia... (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-19-06
