Vaba eestlane , June 15, 1978

              Nr. 45
SBÕD
Saatekulu
}
Ö
>0
)5
IC
30
50
25
25
i5
50
BO
50
75
50
•35;
SB
15
15
40
35
35
85
35
15
15
40
25
15
25
20
20
85
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
30
m
20
25
25
50
50
40
.25
SO
40
40
35
krõbedama sõha-võimaldas
mulle
näha ja tundma
id mehi, nende xit-norimist
la lõõ-.
lamajas Vilumaal,
Järvamaal, ring-kantseleis
Rakve-
, maal — kus ma
ametspltüdel või
ja kolasin omal
radega. J'
>tlast respekt.eeri-astama
ja seadsin
1 rahvast teenida-anamees
seda oli.
:püüdnud teha nii
atud imeliku ajäs-espektist.
millega
rahvast, olen ko-
Sa ei saa eest-ned
lehte seitsme-
J a lisad, et saab
.ga kui, sa .seletad
mured, mis õigu-inu
isiklikud, vaid
omad — siis 90%
a Sülle appi. Ja
:eeb, seda suure^
a! sulle saab. Pa­nile,
kui tarvis ja
mida tuleb seina-a
sa võid temast
leainsamlbe ütle-ikselt
haamri või
heb . . . ja oniga-eid.
sest olen. ise
t i olen hädas ol-nelevate
..venelas-õünlevad
j ä pus-ning
homme r i -
ja kiidavad kiii:
don;. .(Järgneb)-
Nr. 45 VABA EESTLANE- neljapäevallS. j u i m i l l 9 7 8 - Thursday, June' 15,19^8 L i ?
ADVOKAADID
M)VOKAAT-NOTAR
tem 1912, Royal Trust Tewer. .
Toronto I>pmlnion Centre
Postiaadress: P.O. 326. Toronto
Oat. (Bay & King) M5E lET
' Telefon: 869-1777
24-tündi telefoni, valveteenistus
ÄDO FÄRK, LL.
HETKERINGTON, F A LL
....;; , : -PARKr
Ädvokäadid-äotarid
3§5 Bay St., Süite 491. E M .
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
Skautlik maailmalaager,Koguja II-V algab reedel, 7. juulil —
Kogunemispäev. Saabumine, registreerimine, all-Iaagritesse pai­gutamine
jne. ÕMul all-laagrite lõkked, tutiimiine, juhtide m^-
,amine.
Laupäev 8. juuli — Talgupäev.|Päev. üldjuht. Leena Aare. Höm-
Laagr|te kujundamine, jätkub'niikupoolel:rahvusllkiidmängiid.
hommikupoolikul. Kellel aeg l u - 1 kombed, : laulud, rahvatantsud
bab,. võib alustada sportliku te-! all-laagriteš. Pärastlõimal V.Rali-
Eesti Eoorte nõupidamisel Trentlš organiseeris Roman Toi koha peal laulukoori
naamilist kponjuhtl Smproviseeritud koori juhatamas.
gevusega koostöös laagri spordi-jvjiiga.-
õhtupoolikul , toimub
laagri avamine laagri peaväljakul,. — k e l l 15.00—17.30) õhttil: Jaani-algus
kell 16.Ö0. Paraad> tervitu­sed,
õhupallide õhkulaskmine,
näeme
.Foto: Tonimy Tomson
Cbartered Aecoimtan^
55 üniversity Ave,, Ste. i
Toronto, Ont. M5J 2H7
Tel. 862-7115
Pariisi päevalehe .J^e MondeT* kaastööline Danil Vemet külastas okupeeritud Balti riike Ja
reisitulemuseks on kolm artikljit, mis valgustavad Eesti, Läti ja Leedu ajalugu, majanduselu ja kul-
Eesti. elektritoodang imponeeris ^ Vernet Eestit lausa avangardist-külällsele
— 18.miljardit kv. tuh- likuks. Näited: on tõlgitud Sart-re'i
ja Becketfi töid, m i s p o h md
K u i g i need sisaldavad, enamasti
meile tuntud fakte j a rajanevad,
eeskätt majandusküsimuste osas,;
külalisele saatjaks antud juhtide
di aastas, m i s tõstab selle vaike­se
maa elektrivoolu produktsioo-.
j a ka kõrgete ametiisikute sele- i n i poolest per cäpita kolmandale
Teen. kõiki mehaanilisi parandusi
(mitte keretöid)
tustel on a r t i k l i d kantud autori
hea-st tahtest mõista balti rahvas-,
te tänapäeva pakilisi probleeme*
./asshnüeerünine'' (mõeldud on
venestamist), , raMnisidentsuse
alalhoid j a kultuuriareng —: kü­simused,
mis näisid autorit ka
enim. huvitavat
Vernet on vaevimud .tutvuma
üsnagi põhj alikult Baltimaade,
ajalooga, kaugemast, minevikust
kimi kõige viimase ajaid. Ta. an-.
nab om.a lugejaile sellest hea kok­kuvõtte.;..
RISTO SAÄRENVIRTÄ
3323 Danforth Ave. Tel, 691-9553 : I Eesti; läti ja leedu rahvaste
ajaloo võltsinguid turistidele
kätte antavas kirjanduses pal­jastades,
meenutab prantsuse
ajakirjanik rõhutatult, et nende
saatuse määrasid mitte nende
endi tahe vaid Hitler-Stalini
kohale maailmas, sai Vernet Tal-ihmas
kuulda. Samuti imponeeris
talle põllumajanduse kõrge meh-haniseerimistase
ja;mitmekülgne
tööstus, k a neil aladel, kus maal
endal puudub yasta.v tooraine,
K u i d prantsuse ajakirjaniku pil­gu
eest jäi varjule, et Baltimaada;
tööstus j a muugi majanduselu on
allutatud Moskvale kolonialistli-kel
printsiipidel.
, Kultuuriväldkonda. kuuluvate
küsimustega Uitvamiisel oli „Le
Monde'i" kaastöölise pilk saanud
veidi sügavamale tungida.
. Tä tõstab kõigepealt esile tuge­vat
rahvustunnet ja vanadest
traditsioonidest kinnipidamist, •
mis tema hinnangul on tugev
jõud idast tulevate mõjutuste
j a assimileerimise vastu.
varõngad" pea\'^ljakul. (Raiiva-tantš,
• laul, rahvuslikud mängud
tuli. ktila^immah, ralivatantsud.
Neljapäev ; 13. juuli —; Metsa-jne.
Pärast .õhtusööki toimuvad . päev.. See päev on täielikult, pü-sõpruslõkked
all-laagrites. .Jüht-konna^
tut\aimiskohvi.
Pühapäev. 9. juuli — Sõpms-hendatud
skautlusele. Ennelõunal
segasalkade • halli-hundi j,ooks.
Hundud j a hellakesed läiie^^ad
päev; Homniikupoolikui on all- škaudi muuseumi ekskursioonile.
pakti (1939. a.) salajased lisad, Sotsialistlikku realismi tõlgitakse
UJ
•ST
=3
O
Ui
RlCHMONO sr. w
L3^
mille tõttu suurem osa lääneriike,
nende hultas kä Prantsusmaa,
pole tänini andnud, oma tunniis-fdst
kolme iseseisva. Balti riigi
jõuga annekteerimisele N . . L i i d u gitada abstraktseteks
ü ' küi vähegi või-
T
<
„Vaba Eestlase*-toinietuse ja
talituse asukoha plaan
• .TOBIETUŠ;jÄ TALITUS,..;
avatud. esmaspäevast '
.reedeni; kella 9—4-ni| '
TeJelonid: toimetus 364-7521
; , ; talitus ^TSTS
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro ; 766-2057 ' ,
;Haimes Oja 4^81-5316
Knulotnsi võetakse vastu*,
nädala esimesse ajalehte kuni^
esmasp. homffl. kella l l ^ a i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
• map. homm. kella 11-ni.
\ KUULUTAMINE; .• •
:\ VABA EESTLASES ; • ;.
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõvtu.
Knnlataste Mniaaö:
Üks toll Ühel veerul --$^.25
esiküljel' - - i . . i : $3.75
tagaküljel : - : . : ; v :'$3.50
poolt. .
Balti riigid on kõige euroopäli-kimi-
osa N . Ludust j a seda oma
ajalookäigu • tõttu. Rääkimata.
rohketest ; mälestusmärkidest,
mis kõnelevad minevikus tihedast
suhtlemisest läänepoolsete . maa-
•.dega, on selle; ; tunnistuseks .ka:
nende rahvaste elulaad praegu­seski
olukorras.; j a tahe pidada
kinni endistest traditsioonidest.
Elatustase Balti: riikides on kõr­gem
N., L u d u keskmisest,, ütleb
Vemet. Majanduselust üleivaate
•jaoks on tal samad näited, mida
pakutakse .igale väliskülalisele.
Eestis muidugi- ^Kirovi'' kaluri­kolhoos,
mis 'Olevat n i i rikas, et
kui Tallinna linn: asuks tema ter-ritõoriimiil,
ostaks t a ; k a selle;
ära, m g u prantslasele o l i naljata^
misi öeldud.;
Lätis on külalistele näidata
umbes samasugune majand,
kuigi alles iparksa väiksem, „9.
inai" nimieiine kalurikolhoos.
nii laiapiirüisel
malik; ;
Riias kunstinäitusel. oli ta näi­nud
maale mida läänes tuleks l i i -
vormide
man2[u. Mis
varem .vene keeles ilmunud... Teat­rilavale
on toodud Becketti
„Godot'd oodates" ning ooperila­vastuste
hulgas oh olnud. • Stra-vinski;
j a Benjämin Britteni tööd.
Lätlased paistavad kartlikiH-mad
olevat, ütleb Yernet.
Küsides ühelt prantsuse . keele
õpetajalt, milliseid moodsaid
prantsuse autoreid on viimati lä­ti
keelde: tõlgitud,; olnud vastus:
fomus ja Mauriac.; CMida juba
ammu ei; peeta .enam moodsaiks
viimaseaegsuse. mõttes — AL)..
Eestlased, lätlased . j a leedula­sed
hoiavad visalt kinni oma va­nadest
kultmiritraditsioonidest.;
na gu .see välj endub suurtes: laulu-ja
rahvatantsupidudes,. mida rez-
1 hiim lubab, korraldada nüüd oma
aiilvs ja ..rahvaste sõpruse" nimel.
Vanad traditsioonid annavad b a l -
t i : rahvastele küllalt j õudu oma
isade kultuuripärandi kaitseks
võõraste mõjude ;vastu. Aga kas
ainult mineviku väärtuste säüita-misest
pole siiski liiga.vähe Tah-
.\nisliku identsuse alalhoidmiseks
— see on prantsuse vaatleja ar-laagrite
tege\TJS. Kokkuleppel a l l -
laagrite juhtidega võivad spordi­juhid
oma ala organiseerida. Sa­muti
käib orkestri kujundamine
Ants Laane juiitimisel. Kell 11.00
ennelõunal on jumalateerüstus
Metsakirikus tervele laagrile,
laagri vaimuliku pastor Wälter
Köppermannl korraldusel. Toi-liiub
Korea sõjas . j a Vietnami
konfliktis langenud eesti noorte
mälestussamba avamine. .
Pealelõuna on vaba all-laägrite
tegevuseks. Esindusgrupid igalt
maalt (kokku umbes 20—25 juh­ti
j a noort) asetavad pärjad
Jäcksonis kell 13.30 ning Lakewoo-
Pärastlõunal jätkub skautlik t^-.
geenis. Hündüd j a hellakesed. pn
muuseumis, õhtul lõkked all-laagrites,
:Güwelli kokkutiüek. P i ­dulik
tõotuste kordamine,
Reede 14. j u u l i .— Spordipäth-,
Nädal aega kestnud sportliku te-^ ;
gevuse tulemusena on jõutud
lõppvõistlusteni. Toimuvad maa-devahelised
võistlused: võrkpailjs,
korvpallis, ujumises ja laskmises.
üldjuhid Henn Karmo ja Helgi
Kangur. Laskevõistluste korralda­j
a Ragnar Sillard. Laskevõistiu.-
sed t o i i n u v a d L a k e w o o d i Eesti >
tJhingu laskerajal; Algus kell 9.00
hommikul. Iga maa saadab võist-.
dis k e l l l 4 . 3 0 , ameerika tundmatu lustele 4 esindajat. Lastakse 50
j a värvivarjundite ^.^«...Ö
puiitub; .kirjandusse; süs noorte,
autorite huvi keskendub rohkem
inimese siseelu probleemidele jä
selle umbsõlmedele, k u i sotsiaal­sete
konfliktide lahendamisele.
Vaimse julguse poolest .nimetab
vates Baltimaade vaimuinimeste
probleem. Ta lisab: Ühelt poolt
assimileerimine j a teiselt - ^ l i h t ­sa'
folklore' säüitamine — kas eda-siminekutee
nende kahe kalju va-helpole
liiga; kitsas." ;:
; "/'••.;... : •'•(T—AL). •
sõduri ausambale Werner ; Y l l o .
jiüitimisel. õhtul toimub ühine
tutvumislõke.;
Esmaspäev-10. juuli — Noorte-päe^'.
Alates päikese tõusust võ­tavad
noored, juhid, kes valitakse
pühapäeval, laagri juhtimise iüe.
Võrdne' arv skaute jä gaide. K o ­misjon
juhtidest on nõuandev o r -
m rajal 20;lasku 30. min. j o o k s u l ;
Auhindamisele tulevad .kolm esi­kohta
nü ükšikskautidele-gaidide­le
kui ka.meeskondadele.
Pärastlõunal toimub murdmaa'
jooks ning julitidele NESNJK.
õhtul leiab aset üllatuslõke.
Laupäev 15.; juuli — Rahiipäev.
Hommikupoolel suurlõke ettemi-gan.
Birma kuuluvad: Vaike X u - j mistused, näituse avamine ( H .
^ i s . Anu Panning,; Tõnu ^ u u s i k , j Michelson). ning. esindusülöuste
K a t r i n Laube. Kaie Põhi j a U r - ' ornavahelised koosolekud. | A i l -
mas Kärner. Tähistatakse noorte, laagrites jääb ülevaatus ära. . • ;
KUULUTUSI VÖTAVAli
VASTU: :>
1. Vaba Eestlase. talitiss ;.
135; Tecumseth Street ;-
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Kelmi Liivandi 251-
I . ?Trs. Leicla Ma
•l49;Bi5hop; Ave..
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
« i i i
eluaegne investeering!
Smir valik tunduva
liinnaalandusega.
Ka rentimme.
Saadaval kõik muusika
instrumendid.
T i n n n r
HOUSE OF:MUSIC ,LTD.
553 Queen St. West, Toronto
M5V2B6® Tel. 353-1966
Tingituna üha suurenevast va­jadusest,
täiendada eesti omaloo­mingulist
klaveriliteratuuri Valis-
Eestis,"'Eesti Kultuurfond Ameeri­ka,
ühendriiges; kuulutab välja
ülemaaümse ^ klaveri-helitööde
võistluse.- ..;
Võistluse tingimused on:
1) ^Võistlusest võivad osa võtta
kõik vabas maaümas elunevad
eestlased. .;
2) Kompositsioonid peavad ole­ma
kontserttasemelised j a k i r j u ­tatud
eesti rahvuslikel motiividel.
.3) Vormi valik — • {prelüüd,
rapsoodia, fantaasia, poeem jne)
on vaba. Helitöö kestvus mitte
alla vüe; m i n u t i
4) Tööd peavad olema origi­naalsed
j a trükis seni avaldamata.
5) Tööd tulevad varustada au^
tori varjunünega ning neile peab
olema lisatud kinnine ümbrik,
mülel; on sama varjimimi ning
milles leidub autori õige nimi ja
aadress. ;
6) Parimad tööd tulevad auhin-damisele.-
Autiindadeks on: I au­hind
— S500.00, teine auhind
@ Hari7 ;Virunurm ^on üks Sea-brooki
noortest magistrikraadiga;
administratiiv-ala ettevõtete ja
käitiste juhatamisel, H a r r y lõpe­tas
Lõuna-Carolinas asuva Clem-soni
ülikooli 1978.: a. j a sai; sa­malt
ülikoolilt magistrikraadi
„adjninistrativ mahagement" alal
1977.. a. lõpul. Töökoha saamiseks,
on tal olnud mitrhesxigüseid. või­malusi;
millistest tä. esimeseks
valis koha oma kodule ; ligemal.
Ta töötab: praegu- Vinelandis
.Dean Witter Reynolds Ihc. akt­siate
ja Osatähtede müügi- j a os-tufirma;
juures. Harry vanemad
on mõlemad tegevad Seabrooki
ühiskonnas. '
aastat ning viiakse - läbi laagri
evakueerimishäire. Valitud juhid
kannavad.; rinnas märki: ;„Müia
olen-juht". : • ;; 5
K e l l 5.00 p.l. toimuvad Gaideri-te-
j a Skautmasterite kogude
koosolekud. Noortepäev lõpeb,
päikese, loojangul, õhtul; toimub
tantsupidu. Korraldajad Kaie Põ­hi
j a • Urmas Kärner.
Teisipäev 11. juuli — Matka-päev.
Toimub ,,merematk", või
randasõit.; Hillar-Palango juhti­misel.
Soovijatele on organiseeri­tud
kanuu sõit . Jüri Linaskilt.
Bussid matkalistega lahkuvad
laagrist hiljemalt kell 8.00;hdmmi-;
kiü. Hornmikusöök toinuib laag­ris.
Lõuna vüakse- j ärele. õhtu­söögiks
ollakse jälle laagris; ta­gasi
umbes kell 6.30 p.l. Hündude
ja hellakeste jaoks ön organisee­ritud
..Pülerkaar", ning pärast-lõuijal
metsamäng. õhtul toimu­vad
lõkked all-laagrite;š. Vanem-
Pealelõunal, algus kell -14.00 on
Rahvusvaheline pealelõima Anu
Pariningu j a tema abiliste korral­dusel.
Kell 16.00 toimub •„ülekul-damise"';'
paraad. Antalvse välja
sportlike ja skautlike võistluste
auhinnad, toimuvad ülendused ja
muud tähelepanu avaldused tee­nekatele
sõpradele.;
: Õhtul, algus ^kell 21.00.^ toinuib
suurlõke' V i k t o r Nigoli, Urmas
Kärneri j a Kaie Pphja jiüitimisel-
Peale suurlõket toimub veel tants ,
Kaie j a Urmase organiseerimisel.
.. Püliapäev 16. juudi — LaMoimi-sepäev.
Pakkimine,,: läagriplatside
tasandamine, telkide maliavõtml
.ne.jhe.:;. . '
Laagri pidulik lõpetamine kelli
12.00. Kojusõit, õhtul- toimub' •'
järellaagri lõke. Esanaspäeval 17.
juulü järelkomandode: tege\'us.
Täpsema informatsiooni vaja- .
jätei pöörduda tegevuse osakon-skautide
j a vanemgakide' ühislõ- na juhat-a;ja nskm. Viktor N i g o li
ke.; Metsakirik armulaiiaga ava- poole — 674 Ramapo: Valley Rd..
tud, väliskülalised lubatud. •; Oakland, N.. J., 07436, USA. (Te-
Kolmapäev 12. juuli — Eesti lefon: C201); 337-8664).
$300.00 j a I I I auhind — tunnus-kirjad.
;
7) Esitatud tööd hindab zhürii,
mis koosneb erapooletuist/muusi-ka
eriteadlastest, kuhu on oma
nõusoleku andnud Maimo Müdo,
Endel Kalgm, Valdeko Kangro,
K a l j o Raid, j a dr. Taavo Virk-haus;:
' ';.
8) Aühindamiskomisjonü on õi-giis
k a aiihindu poolitada või jät­ta
välja andaimata k u i ; e i leidu
nõuetele vastavaid töid esitatud
tööde hulgas. . ; ^
9) Auhinnatud tööde omandiõi­gus
kuulub võistluste korraldaja­le.
.^.....••:: ; i - :
10) Tööde esitamise, .tähtajaks
on 1. detsember 1978.^ t ö ö saata
aadressil:; The Foundation for E s ­tonian
Arts and Letters, Inc. E s ­tonian.
House,; 243 East 34th;
Street, ;New York, N . - Y . 10016.-
USA.;. ; • :. . •
11) Auhindamata tööd tagasta­takse;
autoreile nende sellekohase
kirjaliku soovi kohaselt ühe aas­ta;
jooksul arvates võistluse tule­muste
väljakuulutamisest.. ;
Täiendava informatsiooni saa­miseks
pöörduda Eesti Kultuur­fondi
poole p. 10 märgitud aad­r
e s s i l : ; . ; - .
EESTI K U I O T U R F O N n •:
A M E E R I K A ÜHENDRIIGES
25. mäU tähistas Rootsis, Stokhol-mi
eeslinnas Bandhagenis 75. elu­aastasse
jõudmist Eesti Vabadus­sõja
vabatahtlik :]a õppursõdur
ning viimatine Lihula politseiko­missar
Kari, Urne.
K. Ihne sündis Järvamaal kuna­gise
Einmani vallas Aavere mõi­sas
valitseja pojana. Pärast mit­mel
pool koohs käimist "jätkas õp-.
pimist Kirsipuu eragümnaasiumis.
Viieteistkümne aastase noorukina,
noore ja tulise patrioodina astus
ta Eesti Vabadussõja puhkemisel
koos venna, Vabadusristi Kavaleri
Ernst Ilmega, soomusrongide for­meerimisel
3. soomusrongile, müle
dessantpataljoni koosseisus võttis
ösa paljudest lahinguist Sõja alg­järgus
kuulipüdurina;
Lõpetas pärast sõda oma güm­naasiumi
õpin.gud 1924 ja töötas
seejärel kooliõpetajana. Alustas
õpinguid Tartu ülikooli õigustea­duskonnas.
Katkestas need mõne
: TORONTO — Westonis elav
ärimees' Viotor Kugler, kes soja
ajal varjas- oma majas juuditari
Aime Franki, j a t a perekomialük^
meid k u i sakslased okupeerisid
H o l l a n d i sai nüüd lO.ÕOO-dolläri-lise
Roger E. Joseph nimelise au­hinna
New Yorgis asuvalt Jewish
Institute of Religion'ilt'. Holland­lane
Kuegler, sai sel kuul 78- aas­taseks,
saadeti 'ka -köntsentratsr-oonüaagrisse
kui t a majas avas- '
ta.ti Anne peidukoht. Frankides
airiult Arme isa pääses eluga. An­ne
on ülainaäilniselt tuntuks saa­nud
oma päeviku kaudu, mida ta
pidas oma varjumise a j a l k ü š ta
päev-^päevalt seda traagikat kir­jeldab.
HUjem on raamat ilmu­nud
, paljudes keeltes, seda on f i l ­mitud
j a dramatiseeritud.
end Läänemaal Martna vallas,
kuhu oli varem omandanud talu.
aasta pärast ja slü-dusPolitseikoo- Sõjasuvel ühines metsavendadega
l i , müle lõpetas 1928. Asus oma
töökohale konstaabUna Läänemaa­le
paatsalusse.
Liidu okupatsiooni ajal varjas
ja pärast venelaste väijalöömisi;
töötas p-olitseikcmissarina Lihulas,
kuni kodumaalt lahkumiserü 1944.
a. septembris: ^