Vaba eestlane , January 6, 1981

              , 2 ' VABA EESTLANE teisipäeval, 6. jaanuaril 1981 - Tuesday, January 6, 1981 N r . l
¥ÄBÄDE EESTLASTE HÄÄLEEANPJA
¥ABA£ESTLÄNi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Toroptos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes 0]a
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellmiis^, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.-, poolaastas $21.- Ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33.—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas-tks
$23.— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.—j poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—,
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. —tJksilmumbri Möd
Publislied byFree Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St.
ToroEto Ont. M6J 2H2
.I-Esmaspäeval,
22. detšemW toimus Torontos Eestä Abistamiskomitee krundil vanadekodu ,,E!!!iatare**
ehitamise algust tähistav tseremoonia. Pildil avatalitusest osavõtjad. Vasakult: aupeakonsöl I. Hein­soo,
Abistamiskomitee esimees A. Sepa, arh. G. Laikve, ehitusfirma West York Construction Ltd.
esindaja,: abipraost T. Nõmmik, tööde Juht Valdo Baders, H. Kivij A. Kuul, E. Toiger, J . Herma ja
E. Herma. Foto: E. tügand
lüs ja vana
1980.
vanaks
aasta, mida
on
• nimetame teiste Euroopa oiMde ajakirjandu-möödunud
ses. ESTO-80 tõestas eriti alla-
Kolnmäitaarid
See on kõik nagu halb ja luupai­najalik
unenägu. Meie näeme tele-visioöniekr^
anil habemetes mehi,
k«s suures saalis ümber i?ika laua
kogunenud seltskonnale deklareeri­vad,
ei nad ei tee jnened küüsis ole-vate
inimeste lunaraha nõudmiste
Summades mingisuguseid järeland­misi
ja kui neile soovitud hiigel-summat
ei makseta siis jäävad
vapglstatid inimesed igaveseks
ajaks pantvangideks.
I Igaüks juba aimab, et tegemist
on Iraani valitsusega, ken kutsus
jõulupühade perioodil kokku Tehe­ranis
tegutsevad välissaadikud ja
tegi neile teatavaks Iraani valitsuse
nõudmised Ühendriikide valitsusele
pantvangide vabastamiseks. Pant­vangid
on teatavasti 52 tfhendrii-
Idde endist saatkonnaametnikku,
kes üle aasta tagasi „üliõpUasteks"
tituleeritud terroristide poolt van­gistati
ja keda seni ajani igasugus­te
seaduste ja rahvusvahelise õigu­se
vastaselt kinni on hoitud. Nen­de
/meeste ja naiste vabastamise
eest nõuab Iraani valitsus Ühend­riikide
vaUtsuselt 24 müjardit dol­larit,
milline väljapressimissumma
ulatub 500 miljoni dollarile iga ini­mese
kohta.
See ei ole mingi uudis, et maa­ilmas
leidub gangstereid, küüdita­jaid
ja väljapressijaid, kes vangis­tavad
süütuid inimesi ja nõuavad
mng oleme astunud üle aastavahe- krüpsutatult, et meU on võimalik ^ . j^^h^ygljj^ |^|^us hcallltab k o h t l S m C S i a keldrites
üuse läve 1981. aastasse, mida titu- vabade eestlaste ülemaailmseid pi- «i» B w w i ^ i m «ssmNi» | ^
leerime „uueks aastaks". Ehkki dustusi suurel määral ära kasuta- ^ks tähtsamaid vaatamisväärsusi iseseisvas Eestis oli Tartus Raadi mõisas asunud Eesti R a hm MuuJ ngn^ie y^^^
üus aasta on saabunud meUe pari- da mitte ainult oma rahvuslikule ^eum. Seda külastasid tuhanded turistid kodu- j a välismaalt nmg sajad koolide ekskursioonid igal aasial. j^^gj tegelased on siiski päevaval-mate
soovidega ja suurte lootus- enesetundele kindluse ja toe otsi- jjiuuseumi väljapanekud kasvatasid igas külastajas eesti rahvuslikku uhkust ja iseteadvust. Kommunist- gust kartvad terroristid ja krimi-tega
kõigeks lueks ja paremaks miseks ja meie kultuurisugemete Uka võimu üks esimesi samme 1940. aastal oli Eesti Rahva Muuseumi likvideerimine. Laiendamise ette- ^aal^^^ kes kardavad
müüri, mis võimaldaks jätta kõik Nüüd, kus järgmiste ülemaaüm- ej määra eestlaste rahvuslik uhkus vaid vene peremeeste kadedus ja ükskõiksus. , rabavam on nüüd näha küüditajaid ?ri!'fi?;J:L'^^^^^^^ TJ!fl!rrTJ:2:ltŽ:. Eesti Rahva Muuseumist (ERM) kuid enamasti on neüe oma nahk niste, fotode Ja teatmematerjalide t::^X^^:f^ ja pahandused koos ajamerre va-on antud Kanada eestlaskonna kor , ,
lunud aastaga seUe müüri taha raldada, peame eriti oma jõudu- tehti kolm väü^semat asutust. Saa-ning
alustada täielikult uut ja mee- sid koondama Ja kõiki võimalusi "^«^sas asunud osakonnad nime-lepärast
elu, mis vastaks meie ära kasutama, et ka need pidustu- tati Riiklikuks Etnograafiamuuseu-unistustele
ja ideaalidele. E i - sed annaksid tmmistuse meie lak- ^iks. Aia tänaval asunud ERM
meü tuleb leppida olukorraga, kus kamatust elujõust ja rahvuslikust .^^^^.^l^l^A^^.^^"!.^^^^^^^
möödunud aasta probleemid ning tugevusest. Kõige selle juures e!
kõik eluvoolu head ja halvad küi- tule unustada) et meie vabadus-waldi-
nimeliseks Kirjandusmuuseu­miks.
Raadilt eraldatud kunstiko-armsam
kui eesti kultuur.
ERM sSjcifyles
oma endise vormi tagasi, kuid jäe­ti
külmalt saatuse hooleks. Muu­seumi
teenistujad pidid ise lõika-jed
kanduvad edasi ka uude aas- võitlus vajab uusi nooremaid jõu- audest moodustati Tartu Riiklik oma puud ja kombineerima^va-
' tasse ning nendega peame parata- dušid, kes peaksid selle töö üle Kunstimuuseum fe^llega oli Foüja- .^^^^ materjaüd. Ettenägelikult
matult tegelema vaatamata selle- võtma, mida nüüd errumineku ik­et
ajakulg on lükkanud kogu ka jõudnud vanem generatsioon on
uue aasia- alustanud. Möödunud aasta on näi-numbri.
danud, et meie vabadusvõitlusliku
kogud, mmo-ja fontoteek. Dir. Pe-^jf?^^
terson väidab, et tegeniist on maa- . ^ ^ ' ^ nad. koige oigeinad^^^m
iirha suurimate kogudega e t n o g r a a - ^ ^ ^ ' ^ oleks^oigus nou-c
. 1 . . . . , . ,,,,fiamuuseumiga.^^^^^^E^^
Saksa okupatsiooni ajal sai E RM /eest (ohutmd. lunaraha surn
Külastajad ütlevad, et asutus on Mohammed Ali Rajail ülbust pil-keskmise
rajopnimuuseiimi tasö- mõnitavalt lisada, et
mega. Ott neid, Ices pärast lOC ameerika vangid elavad/hästr ning
. ^ J ^ „ ruutmeetriüst väijapanekute ala nayiväd Iraa^^^^
maade eeskujia (Soomes - JCan^ evakueeris muuseumi personal läbikäimist nõuavad oma 20 k o - g u loole pani puiiktr selle omapä-samsmuseum,
Komsis -^^^ ha- pikat tkgasi^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ra^^
Museet) loodud Eesti na^sionaa^- .^^^^^^ ^.^^^^^ maa-asula- ^ , :v w-^
, T"'"^™ likvideerituü Ametliku ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ _ Muretsega omale paremad tuu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ p^^,^
Kui heidame pilgu tagasi möödu- ja kultuurielu vüjelemise töös on Pohjusena nimetati sisteemi uht- ^^n^t^misel punaväed ümsesti ^ "^""u^f-If 1; ''««"^ ^& ^^^ots^ sattunud terro-
3.ud aastale, süs oH see eestlaste teatud puudusi |a lünki nmg uus Ü^^J^f Venemaaga., teadushku plaanikohaselt Raadi mõisa hävi- 'f' ^eda on pidevalt tehtud, ut eb ^^^^ suvatsevad rahvusvahelisi õi-elus
mi kodumaal kui välismaaU- äiganud aasta peaks pakkuma iga- tõhustamist ja rahvuslikule ^..^ ^.^^ ^^^^^ ^^^^^^^ Petersen. On nõutud ön kirjutatud g„^. rfkkuda ja oma gangsteritegu-mas
kahtlemata võrdlemisi sünd- le aktiivsele eestlasele võimaluse kultuurile suurema tähelepanu ^^^^^^^^j^ ^51^,^00- seletuskirju, on esitatud suulisi se- .-^ g.g, ^.^^ ^^.^j ^^^^ ^^^^
musterohke. Veuestamiselaine pi- käed külge panna ja seal kaasa P^^^^"}?? •., ...... ^^^HIO^. neid, hajutatud eesti vanavara aga Jetusi. Praegune asjade seis: Ees- j^^^ praeguse valitsuse tegu
dev kasvamine kodumaal on pan- aidata, kus see iganes vajalikuks Tegelikult puuti ha^^^^ sõda l^okku. Praegu ^ . ^SV Kiütuunmimsteenum
nud kodurahva murelikult mõtle- osutub. ^f, iseteadvuse (kdanljs-natsio- ^^^^ etnograafüiste kogude " «leludulisele vastavale
ma oma tulevikule ning sundinud Rahvusvaheliselt oü möödunud ' ^'f f f l ' i ^ osakond uue pika nime all Tartus f^inisteenumile otsealluvuses) on
rahvuslikult mõtleva noorema ge- aasta erakirdseit sündmusterohke ^RM tegelikeks lohkujateks olid ^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^ .^^.^ lubanud alus ada juurdeehituse j^^id nähtavasti ei taina või
neratsiooni suunama mõtted eesti ning paljud 1980. aastal alguse saa- ^^^^^ P"^^^^^' värskelt saadud ^^.^^ .^^^^^^ ^^^^^ .^^^^^.^^ projekteerimist aastal 1984. Et sel- j^^ ^,5^ ^^y,^ ^^^^^
rahva tulevikule, mis on varjatud nud või veelgi vasemad proMee- yoimu mmas ei osanud naha asja ^^^^^^ ^^^^^ kohtumaja kõle- ^'""^'^ ^^^.^^f.^ f^^^ heline gangsterism lõpuks välja
tumedate äikesepilvedega. Kui mid, muudatused ja rahvusvaheli- - dates ruumides. Aga laseme dir. selgitab muuseumi direktor tei- ^515 ^jj^. ^ u i täna on väljapressi-vüsi
puhul jääb ainult imestada, et
kogu maailm vaatab seda janti
pealt vaikiva nõusolekuga ja riigi-ei
os-slavomaane
partei
kultuuriasutustes ja
üleliidulistes
alamuskomp-okupatsioonijõud
varematel aasta- sed sündmused on üle kandunud
tel panid pearõhu eesti rahva ma- äsja alganud aastasse. Vanadest . . . . ., ^ , •, . L 1
Janduslikule väljakurnamisele ja probleemidest, mis ka käesoleval ^ ^ ^ ' ' ' ^ ^J^f f .^^^ . "
eestlastelt suurema tööpanuse väi- aastal akuutseina püsivad, tuleks "^T!!!!. !
Japressimisele, süs on nüüd sellele eeskätt mainida vene okupatsiooni
Petersoni kirjeldada.
saavutusega kõrvutatavat. Praegu-kaasnenud
süsteemikindel Ja de- Afganistanis, mis on kujunenud sed eesti parteilased tunnevad oma Endise kohtumaja ruumid on ne- dada^vahetus-näitusi, eksponeerida ««stada, on Ühendriikide uueks
taüsete plaanide kohaselt väljatöö- Kremlile okkaliseks suutäieks. En- ^^^^ 'seitsimem noopis paremini, j . rohkem meetrit kõrged, suur- j^õne teise N. Liidu rahva etno- Presidendilw valitud Ronald Rea-sai:
vana kohtumaja piiravad koi- ^^^^ ^h^rid ameeriklased, siis homl
mest küljest ülikooli imajad ja nel- ^e võivad nendeks olla mõne teise
jandal küljel on tänav. Juurdeehi- rahva ^ükmed.
tus pole võimalik. ^^^^^^ ^^{^^^^ ^^^^
Aegajalt tuleb muuseumü korral- ^ ' ' 3 ^ " ' valitsust õige nimega iseloo-tatud
venestamisprotsess, mis taot- distest probleemidest on Jäänud te i akendega. Kogude käsitamiseks graafilisti esemeid. Sel korral tu- fe^nr^kes nimetas Iraani peaniinist-leb
eesti keele ja kultuuri hävita- püsima ka ameerika pantvangide tuleb pidevalt redelitel turnida, jei, oma eksponaadid ruumi saami- kaaslasi barbariteks,
mist ning koos seUega ka eestluse küsimus Teheranis, müle lahenda- jed ka sündmustele teistes sateUiit- Maja on ahjuküttega, ahjusid on geks ära koristada ja' võtta vastu '«^"ele tema ühtegi penni lunaraha
elujõu ja eesti rahva identsuse väi- miseni pole pärast üle aasta kest- riikides ja okupeeritud riikides, kokku 54, käigus on neist 40. Kütte- vahetusnäitusega kaasa tulnud ini- ^^s^- Nüüd oodatakse suure
jajuurimist. nud polütUist manööverdamist kaasaarvatud Eesti. Puid anti Tartu linnavalitsuse plaa- meste nurinad: Kas me sõitsime ^"^iga,/mida mõtleb Ronald Rea-
Eestis oktoobri algul toimunud jõutud ja mille käsitamisel islami Praegu on varajane ennustada, niosakonna poolt omal ajal 300- kaugelt siia oma asju vaatama? teha kui president Carfer talle
noorte rahutused on tihedalt seo- rezhiim Iraanis on näidanud end miUised tulemused on Ronald Rea- ruumimeetrit, mis oli piisav. Nüüd Nii on meie kitsücus ka paljudel P^"^^"^?'*! ..P^
- ^ — 11--11 i . iTTn.. irrwrr. , r . f t r ^ ^ V i ^ ^ r J o f i i / ^ i ^ y A i ^ J . . . - . . raudab. Mõued eksperdld jd välis-poliitilised
vaatlejad arvavad, ei tal
ei ole vangide vabastamiseks roh­kem
võiinalusi kui president Carte-ril.
Kalkuleeritakse, et ta võib ai­nult
suurendada diplomaatilist sur­vet
Iraani valitsusele kuna rängem
kurss võiks viia sõjalise kokkupõr­keni
Iraaniga, mis näitaks Reagani
tud Moskva vaimse ja füüsilise kõige halviemast küljest. 1980. aas- gani asumisel Valgesse Majja, on kogust vähendatud 170-le ja puid teistel teada!
surve suurenemisega Eestis. Need ta teekonnal tuleks eriti esile tõs- IJueks ühendriikide presidendiks püütakse asendada turbabriketiga,
demonstratsioonid tõstis õigesse ta läänemaailma ,,ärkamist" de- valitud Reagani sõnavõttudes on Briketitolm tungib kappidesse ja
fookusesse 40-ne eesti kultuuritege- tente uimast seoses Afganistani teatud määral kontroversiaalseid tekstiilesemetessc;
lase kiri kommunistliku partei suu- okupeerimisega. See tõi teatavasti elemente, kuid vaatamata sellele Kütteperioodil on paljude ruumi
rematele ajalehtedele Moskvas ja kaasa Moskva olümpiam^gude on loota, et ühendriikide välispo-
Tallinnas, kriipsutades eriti alla, et boikoteerimise ja Ühendriikme ma- lutika, eriti kui kindral Alexander
noorte rahutuste tagapõhi on seo- janduslikud sanktsioonid N. Vene- Halg kinnitatakse välismudstriks,
tud eesti rahvalt tema põhiliste õi- maa vastu. muutub palju resoluutsemaks Ja
de temperatuur alla ^-lO^G, res­tauraatorid
ja teadustöötajad
lõdisevad.
Plaaniosakond soovitab ehitada
personaiigci
Muuseumi kogude
ja töötajate arv on
normaalsest vahekorrast väljas. administratsioo"ni'
suurenemine
juba ammu
guste äravõtmisega. Kultuuritege- Kuid möödunud aasta olulisema- kindlakäelisemaks, üritades Mosk- keskkütet, selleks pole aga lähe- 2roOo"Tekstiileseme^ aammisiratsiooni oma esimeste te-laste
kiri partei propagandaorgani- teks sündmusteks, mis võivad mõ- va imperialistlike afääride püra- dast katlamaja ega isegi krunti ^^^^^ ^^^^ restauraatorit kes f ^«««is maailma
ilele ja avalikii arvamise kujunda- Jutada kogu maaUma poHitilist mist ning ühendriikide rahvusva- selle ehitamiseks. Osa eksponaate ^^^^^ iõuavad pesta uusi esemdid ^^P^ ja eha­jatele
oli kahtlemata erakorraliselt kulgu on kahtlemata Poola tööliste heHse kaalu ja sõjalise jõu tost- asub keldrites, osa pööningul, kus erineb pesupesemisest, ku^ S T v a Ä
julge samm ning seda tuleb ka sel- rahutused Ja Iraagi-Iraani sõda mist. See on eriti hädavajalik seo- temperatuur pendeldab +35 kraadi • nõuab eraldi käsitle P^^^.f* J^"^*^^*^*** ^- kuduga.
Ilsena vaba maailma eestlaskonna ja Ronald Reagani valimine ses Poola praeguste sündmustega, Ja talvepakase vahel. ^^.^^ g^^^ ^-^^^^^^ puiteseme * T"^ oodatakse ka Reagandt,
poolt hinnata. Uuel aastal oleks ühendriikide uueks presidendiks, ameerika pantvangide küsimuse Meil on haruldaselt vedanud, tega Jooniste ja fotode kogu iaoks J^t-li'" • ™^ kogukonnaga
meie suurimaks kohustuseks Ees- Poola tööliste streigid ja nendega lahendamisega, araabia õli kind- ütleb dir. Peterson, et maja pole pole hooldajat kogu ise (120 000 5*^** P^^*^^"^**^
tis aset leidnud sündmusi katsuda kaasunud järelandmised töölistele lustamisega läänemaailma tööslus- põlema läinud. Kõik kuradid Tartu numbrit) on raamatukogu ruumis. rahvuLhertTfnprrif^^^^^^^
vaba maailma ajakirjanduses ja on pannud mitte amult Poolas vaid rukidele j a pahempoolsete agres- linnas ei ole süski Etnograafia- Vanad fotod ja klaasnegatiivid va- ""^"^^^"T!; ® g^^igs^^^ie nen
poüitilistes ringkondades nii palju ka teistes raudeesriidetagustes rü- süvsuse kontrollimisega Ladina- muuseumi vaenlased. Prof. A. javad ümberpildistamist kuna i nõutud lunaraha. Kahtle-propageerida
Ja alla krüpsütada kides liikuma suured jõud ja vars- Ameerikas. Koop ülikoolist andis vabaneva tuhmumise protsess kiirekeb. Te- t™eb RL^U^™^^^^
kui see vähegi võimalik, eriti in- ked tuuled, mis võivad kujuneda Kokkuvõttes võik ütelda, et kui Sõbra tänava kirikuhoone muuseu- gijat pole. Muuseumi soome-ugri mkeks Tlan^^^^^^
f lormeerides nendest sündmustest saatuslikuks paadunud ja pankroti- möödunud aasta oli põnev ja sünd- müe fondide laoruumiks. Hoonel osakond ön suurim Nõukogude ti il ' Ir* ' '^^^^^^ ^^^^^ ,
praegu Madriidis käimas olevat seerunud kommunistlikule süstee- musterohke, siis eelolev aasta tõo- puudub küte ja elektrücütet ei lu- Liidus, kannatab personali puuduse ideed«^ .üütiLp inL^^^vrhasta-
Helsingi kokkulepete rakendamise mile. Moskvas tehakse juba tõsi- tab kujuneda veelgi pmgelisemaks bata sisse seada. Nü on muuseu- aU. Rahvakunstiosakond vajaks miseks nagn Tm^rkk vriimlkam-
Järelkonverentsi. seid plaane okupatsiooniarmee ja erakorralisemaks. Kahtlemata mü üks uus hoone, mida kasutada kujundamist. aani 1
Vabas maailmas elav eestlas- saatmiseks Poolasse, kuid see ka- on meil põhjust minna uuele aasta- ei saa. paania aja .
kond demonstreeris * möödunud vatsus on seotud väga tõsiste le vastu uute lootustega ja ww*e ' Peterson nimetab uute ajako- ^
* '^^^ ^ • haste muuseumihoonete ehita- EhUd Poola kommunistlikud po-mist
Novgorodis jä P^kvas, kus lütiliiid ja riigimehed sõidavad pi-endastmõistetavalt
eksponeerp ^P^^
takse yene materjale;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ™ Kremli vöjmu-uieestega,
ei 0I6 Po<)!a sbepoliitillses
aastal järjekordselt oma vitaalsust, komplikatsioonidfega, mis võivad ootustega, kuna maailma poliitili- Ändfee iHiS 20 k^pifeot
rahvuslikku meelsust ja võitlus- anda bumerangina Moskvale taga- sel areem^ on hakanud tõusma jj
vaimu Stokholmis toimunud üle- silöögi. Poola sündmuste areng on luuled, mis võivad tuua niiuidatu- •
snaailmsetel Eesti Päevadel, mis kahtlemata 1981. aasta üks> põne- se praegusesse stagneerunud olu- Muuseumi fondid suurenevad pi-said
erakordse tähelepanu osalis- vamaid ja olulisemaid tegureid, korda. devalt ja praegu on kokku 660.000
feks mitie sinult lootsi vaid -ka miHei võivad-olia teatud.tagaJäi:- •• - - K.Ä. . säilitusüksust. Suurenevad ka joo^ (Järg lk. 7) (Järg lk. 3)
1
N r . l
VALVI
NÄDAI
10. ja 11. j£
493-7231.
17. ja 18. jaa^
ja, tel. 921-7777.
KiNDLI
23 WESTMOl
Rexdale,
Tel.
Eis Kaljot-
Sihtkapit<
stipendiui
kandideei
Eesü Kultui
rifondi Toimkoi
tab, et EIs Kaj
kapitali stipem
rimise tähtpäev
15. jaanuar 19^
teada EKK aaj
ruarü 1981.
Sihtkapital 01
kaasad* Erich,
respektiivse tej
tud 10. sept.-l9(
selt. SihtkapitJ
stipendiumide ai
eriti noorsugu,
kunsti viljelemil
litseb Eesti Küfl
hatus või selle
Kandideerijal]!
lühikesed eluloc
ülevaatega Õpii
tegevusest üll
nmg milleks s{
mit kasutada,
ta aadressü:
Eesti Kultuui
fond, Box 657,
EKK Kultui
Konmieiii
u
olukorras toh
seid muudatus
esialgu lubam
sctest aktsiooE
korra kujjunei
hakanud oma
ma iseseisvad
vad õigust 01
dustamiseks,
partei ja võii
kaitsmist ningj
hele rii^ abi
mist, niida sei
sidele ja sovhj
N. Liidu ai
tud seisukohi
tel tekkinud
la kriisi lahei
et kogu lugu
lä^eriigid a^
mnnisflikule
janduslikku a|
punase rczhiij
punaarmee
Jäht« süüdi
poole sõrme
Ühendriigid
janduslikke
Lääne-Eurooi
dakisa on tl
arvestada,^ et
valitsus on
peamiselt
miljardi dollij
isegi poola!
jõulupühade
normid tiilidl
kide odavahil
Imelik kii
Poola koi
päästmiseks
dusliku toel
toetust ka
ringkondadel
kooH profesj
peetakse suj
küsimuste
avaliknltj
-koostöös N.|
jandusliku
gustest rasi
See tähendj
peavad andi
sed vastavj
poola töölis
lasurunii^el
vad. Keegli
lele mõteldi
Hk majindi
kuhu kaov^
ja kaovad
mad ja kre|