1987-02-12-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 12. veebmarii 1987 - Thursday, Febmary 12, 1987^ Nr. 12
VABADE EESTLASTE MÄÄLEKANDIA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N
PÜBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf ICopvillem
Toimetiise kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe; Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.— ja veerandaastas, $18.~ kiripostiga lii
postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.—
Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44:— ja veerandaastas $23..—. L klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal
välismaal $140.— $75.—, $40.—
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75 c.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
hopim. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
iHiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniiHiitiHsiiiiiHiiiiniiiiiiiiiiiHiitiiiiiiiiiiiiiin
kombeks Ottäwast lahkuda ja
mõnel ettekäändel välismaale
siirduda, kui pealinna
sisepoliitilised probleemid'
muutuvad liiga pakiliseks ning
opositsioon agressiivseks ja
tülikaks. Ning põhjusi ja ettekäändeid
välismaale reisimiseks
leidub alati — endine
peaminister Trudeau võttis endale
teatavasti rahvusvahelise
rahusaadiku ja tuumarelvastuse
vastu võitlemise ülesanded,
kuna tema järeltulija, praegune
peaminister Mulroney, üritab
loorberipärja teenimist Lõuna-
Aafrikä apartheidi vastu
võitlemisega, ning Ida ja Lääne
vahelisele detentele uue elu sisse
puhumisega, plaanitsedes selle
kavatsuse raamides eeloleval
suvel isegi Moskva külastamist
j a partei peasekretäri; Gorbat-shoviga
kohtumist.
Seniste kogemuste põhjal ei
o ie sell ist ei sõitude 1
nimetamisväärseid tagajärgi
ning kuigi peaministrite
reisidele pühendatakse Kanada
ajakirjanduses ning raadio- ja
ie 1 e Visioo n i s aade t e s § uur t
tähelepanu, ei ole need suutnud
köita maailma mõtteid ja meeji
ning on jäänud kitsastesse
piiridesse surutud ettevõtteiks.
Sellisesse väikesesse formaati
surutud pildina tuleb võtta
Trudeau omaaegset rahureisi
liihg samasse klassi kuulub ka
peaminister^^ äsjane
kohtroversiaalne ringsõit
Lõuna-Aafrika piiririikides
Žimbabwes ja Zambias ning
tääne-Aafrikas Senegalis.
Kui otsida nende reidide ebaõnnestumise
põhjusi^ siis on sün
kahtlemata üheks oluliseks ja
kaaluvamaks teguriks Kanadas
välis^liitika kujundamisel iildi-selt
läbilöönud arvamine^ et
Kanada mängib oma
strateegilise asendi tõttu väga
tähtsat j;*olli maailma poliitilisel
areenil esile kerkivate teravuste
leevendamisel ning Ida j a Lääne
vahelisf läbikäimise ja koostöö
arendamisel. Sellest põhiteesist
¥äija minnes
päevakorrale :kerkinud
neutraalse jooirae viljelemine
ning Ottawas on hakatud ka
ilmselt ülehindama Kanada
käsutuses olevaid jõudusid ja
võimalusi rahvusvahelise vahendaja
mängimiseks, eriti aga N ,
Liidu ja Ühendriikide vahel
eksisteerivate probleemide
lahendamisel
Juba Trudeau tegi selle vea, et
ta hakkas maailma-suuri rahu-plaane
tegema ja organiseerima
omal käel, ilma teisi riike
konsulteerimata, mille
tulemusena suurriigid teda
täielikult ignoreerisid ja
Trudeau jäi lõpuks oma
rahuplaanidega üksi. Kanada
praeguse valitsuse
välispoliitikas leidub samuti
isemeelse ja egotsentrilise
poliitika sugemeid ning kui selle
poliitika rakehdamisel kõigele
muule lisaks unustatakse
loogika ja süsteemikindla
tegutsemise reeglid, siis
astutakse, jäält lahtisesse vette.
Kanada valitsuse kahepaikne
ja süsteemitu poliitika kerkib
eriti silmatorkavalt esiplaanile
ühest küljest Lõuna-Aafrika
apartheidi-poliitika vastu võitlemisel
kuid teisest küljest N. L i i -
ja nende
A af ri k a va 1 i ts u s e h u k-kämõistmisel
on peaminister
Mulroney väga range ning oma
hiljutisel külaskäigul Aafrikasse
tembeldas ta president Bötha
valitsuse ,,Oelaks rezhiimiks",
lu baides itfaj andüslikke
sanktsioone LÕuna-Aäfrika
vastu veelgi laiemale pinnale
vna. Kuid sanktsioonide rakendamisel
ei rääkinud Mulroney
mitte ainult Kanada eest vaid
tõotas
pe a mini st r i t t õ h u s a m a t e
sanktsioonide rakendamiseks,
olles arvamisel, et selline majanduslik
surve viib lõpuks valgete
rezhiimi kokkuvarisemisele.
Feaminister ei jäänud
peatuma ainult majanduslike
sanktsioonide rakendamise
Neljapäeval, 29. jaanuaril s.a.
toimus linnapea büroos koosolek
Toronto [innapea Art Eggleton'i
ja ida-eurooplaste esindajate
vahel. Kõne all oli Torento-kunagi
sellisele lepingule alla.
(D
EKN saatis käesoleya kuu alul
kirja Toronto linnapeale, nõudes
Volgograd'! grupi ettepanek, alla Simon WiesenthaPi esindaja Sol
kirjutada sõpruslepingule Toronfo Littmani otsekohest vabastamist
ja Volgograd'i vahel. Eestlasi, ja tema kohalt Toronto „Race Rela-
EKN'u esindas Adu Raudkivi, tions" komitees. Kiri ütleb, et
Linnapea ütles kindla sõnaga, et Littman'il, kes on teinud
tema ei ole sarnasele lepingule häbematult laimavaid ja aluseta
allakirjutamist isegi kaalutlusele süüdistusi Ida-Euroopa rahvaste
võtnud. Ta ütles, et tema arvamus vastu, ei ole mingit õigust kuuluda
N Liidu inimõiguste rikkumiste sellisesse komiteesse ja teda peaks
suhtes on kõigile teada, ja nii kaua kiires korras vallandatama,
kui tema on linnapea, ei kirjuta ta o .
Läänemaailma kuuluvate
riikide esimese riigijuhina^ et ta
on valmis kohtama Lõuna-
Aafrika mustade keskorganisatsiooni
„African National Con-gressi''
presidendi Oliver Tam-bo'ga.
Sellisele kohtamisele vihjamine
tundus suure üllatusena,
kuna „African National Gon-gressi''
juhtkonnas oi
nimekamad 'tegelased
munistid ja tegutsevad almselt
Moskva näpunäidete järgL
Tekib paratamatult küsimus,
kas Mulroney ja tema nõuandjad
ön kunagi mõelnud valgete
valitsuse järsu kõrvaldamise
poliitilistele tagajärgedele^ mis
toovad Lõuna-Aafrikas võimule
kommunistid^ kes manööver-davad
selle maapõuevaradelt
rikka ja strateegiliselt tähtsa
inna
liitil
Eesti Ohvitseride Koeu koosviibimiselt Tartu College ruumides: laudkond pidulih-ieoa.
Paremalt vasakule E . Tani, E. K u r i s , K . Süttis, pr. Süttis, pr. Süttise taga osal!
varjatud - dr. Endel Aruja. _ - ^' ^'''''^^
30. jaan. reisis esimees Laas
Leivat New York'i, kus ta oli kutsutud
osa võtma Eesti
Rahvuskomitee Ühendriikides
peakoosolekust. Hr. Leivat andis
üle EKN'u tervitused nii pidulikul
koosolekul kui ka üldkoosoleku .
Koosolekul hääletati Juhan
Simonson tagasi esimeheks.
1987. aasta eelarveks on ERKÜ'l
ette nähtud $110,000 (US).
Koosolek kinnitas, et USA on '
valmis vastuvõtma 1992. a.
Ülemaailmsed Eesti Päevad, arvatavasti
idarannikul, võimalikult
New Yorgi linnas. Koosolekul oli
kohal 43 ERKU liiget viiekümne-liikmelisest
koguarvust. Esindajaid
oli kohale tulnud nii
Texas'est, Kaliforniast kui ka
Chicago'st.
New Yorgis kohtas Leivat
Tauno Vaidla't ja Peeter
Sakariast, kahte Nõukogude
armee sõdurit^ kes hüppasid hiljuti
ära Saksamaal. Lepiti kokku,
et EKN toob nad lähemas
tulevikus, loodetavasti Vabariigi
aastapäevaks, Torontosse.
Laupäeval, 31. jaan. toimus
koosolek parlamendiliikme Reg
Staekhouse'iga. Eestlastest olid
kohal EKN liikmed Mati Eprier ja
Hans Lupp ja VE toimetaja Arvi
Tinits. Arutati päeyaprobleeme,
k a a s a a r v a t ü d D e s c henes' i
komisjoni tegevust. ,
E K N korraldusel 'toimub
reedel, 20. veebruaril algusega
kell 11.00 hommikul Tpronto
raekoja ees^ traditsiooniline; Eesti
lipu heiskanline. Toronto linnapea
Art Eggleton on lubanud kohal :
olla. Sama päeva õhtul toimub
Eesti Majas Vabariigi aastapäeva
vastuvõtt. Osavõtumaks on
$25.— isiku pealt. Registreerida
tuleb E KN büroos, •
as • on;.starcisvasmis
Kremli korraldusteje alluv
kuubalastest koosnev armee,
kes on valmis koüe vajaduse
korral; Lõuna-Aafrikasse sisse
marssima.
Kuid hoopis teine pilt avaneb,
kui me keerame Kanada
v ä l i s p o l i i t i k a praeguste
e raamatus teise
— suhtumise N.
Liiduga. Kui N . Liit ülie seitsme
aasta tagasi oma punaarmeega
Afganistani sisse tungis ja seal
rahvast ja maad hävitama hakkas,
siis rakendas Kanada valitsus
N . Liidu vastu sanktsioonid
kultuurilise
valitsus
tühistas Ottawa sanktsioonid N .
Liidu vastu ning alus|as
venelastega tihedat kultuurilist
l ä b i k ä i m i s t , mida eriti
illustreerivad Quebecis peatselt
toimuvad suured pidustused
venelaste ja punaarmee koori
osavõtul. Oma sammude
õigustamiseks väitis Kanada
välisminister Joe Clark, et
sanktsioonid N . Liidu vastu ei
ole andnud loodetud tulemusi
ning valitsus pidas paremaks
iieid lõpetada.
Kuid Kanadas leidub palju
inimesi^ kes ei lepi sellise naiivse
seletusega ja tahavad teada,
kuhu suundub Kanada oma
kahepaikse välispoliitikaga. Kas
valitsuse sammudest tuleb nii
aru saada, et kui sanktsioonid
N. Liidu vastu ei aita, siis on
Kremli röövpoliitika
Afganistanis õigustatud ja
andestatud ning venelased on
vaatamata oma kuritegudele
meie suurimad sõbrad? Ja kas
sellisele libedale poliitilisele
liinile jäädes tuleb ka Lõuna-
Aafrika praegust valitsust mõne
aasta pärast kohelda Kanada
suure sõbrana kui rakendatud
sanktsioonid soovitud tulemusi
Pünaarmee^ ja rnuu
tsirkus jõuab Torontosse 23.
ei anna? Võibolla saame siis ^g^^^^
- peamuuster^-j^y^a^^^^^^^
Pretooriasse' Hjjij^jg; Organiseerim
v a s i areeris
on selle
>ea . peale
mata
[anistanis
l i i
ooranuu ja
sellele, et
punane
sealse presidendi Bothagä npu
pidama kuidas maailmaasju
•ajada?; -i^^^^
: Iga riigi välispoliitikal on on. ^
mängureegleidi Neid reegleite;
saa mõne poliitiku tujud:,
tahtmiste ja sümpaatiate järele
üleöö pea peale pöörata. Ja kui
seda tehakse, siis peavad valijad
järgmistel Valimistel valimiskastide
juurde minnes
K.
massi-demonstratsioon • 23 •
veebruaril. Läheiiiaid ^andmei^
demonstratsiooni kohta ei. ole veel
teada.. Kui on teada täpsed ajad ja
i.ohad, siis EKN teatab
^^esti^alehtedes kuulutuste
iärjekördne-Balti
toimub sel aastal l . a
Nr. 12
t
. f •
Kinkige sünnipäevaks
Kommentaarid
N. Ludus on MihhaU Gorbat-shovi
valitsemise ajal palju
muutunud, väidavad siinpcK)!
raudeesriiet paljud vaatlejad,
kes peavad endid Kremli telgitaguste
asjatundjateks. Tühi jutt,
arvavad paljud teised, pidades
kõiki Gorbatshovi „reforme'*
maskeraadiks, millede eesmärgiks
on „detente" poliitikale
uue elu sisse puhumine ja Läänemaailma
uinutamine.
Ja tõepoolest — pessimistidel
näib olevat õigus: sisuliselt ei ole
nõiikogude inimene midagi võitnud,
kuna süsteem on põhiliselt
jäänud samaks ning raudeesrii-detagune
elanik veab oma sisutuid
ja rõõmutuid päevi eluõhtu
poole sama hädiselt ja vaeselt
nagu ennegi.
Kui paljud Gorbatshovi „reformidesse"
uskujad väidavad,
et N. Liidus on nüüd politsei
võimutsemine piiratud ja inimeste
jälitamine unustatud, siis
ei ole see õige. Seda teavad kin- .
nitada Ukrainas viibinud ameerika
turistid, kes külastasid
Odessas oma tuttavaid ja keda
pärast seda kolm korda üle kuulati.
Näib, et poliitiline politsei
vaatab endiselt ahkulmu kõigile
turistidele, kes nõukogude elanikega
vestlevad või nendega
kontakte võtavad.
Politsei poolt ülekuulatud
ameeriklastele oli suureks üllatuseks,
kui kogu ülekuulamise-protseduur
helilindistati. Turistidelt
küsiti esialgu nagu sissejuhatuseks,
kus nad olid käinud,
mida nad olid näinud ja kuidas
neile Venemaa meeldib. Kuid
pärast sellist magusat sissejuha-,
tust mindi asja juurde ja päriti,
milliste kohapealsete inimestega
turistid olid kohanud, mida nad
olid rääkinud ja kas nad kohalikele
elanikele midaui üle olid
andnud. Politseimehed hoiata-^
sld ühtlasi turiste nõukogude ini
mestega kontaktide võtmise-eest,
mainides, et nendel inimestel
võib hiljem tulla ametivõimudega
tõsiseid sekeldusi.
Läänes imponeerib ilmselt ka
Gorbatshovi ettepanek äsjasel
partei keskkomitee konverentsil
demokraatlike printsiipide
rakendamiseks partei juhtkonna
valimisel. Gorbatshovi ettepaneku
kohaselt tuleks juhtide
valimisel vabariikide, rajoöhide
ja linnade tasemel võimaldada
rohkem kui ühe kandidaadi
esitamist ning salajast hääletamist.
Gorbatshov jäi oma väljendustes
ebamääraseks kui ta
mainis, et demokratiseerimise
protsess peaks ka hõlmama
partei tsentraalsed organid
Moskvas. :
Gorbatshovi uus ,,demokraatlik
süsteem'' tundub pealiskaudselt
paljutõotavana, kuid
tegelikult on siin ikkagi tegemist
kommunistliku partei diktatuuriga
veidi teise sildi all. Gorbatshov
räägib ainult parteist ja
partei-kandidaatidest, kuid ta ei
räägi midagi sellistest võimalustest,
et parteimeeste kõrval
võiksid kandideerida ka partei-^
tud inimesed ning et ka nende
valimisel peaks salajane hääletus
toimuma kogu elanikkonna
osavõtul. Jääb arusaamatuks,
mis on siin tegemist demokraa-tijiga,
kui kaks kommunisti
mõne poliitilise positsiooni
pärast võistlevad ja teised kommunistid
salajase hääletamisega
ühe neist meestest ametisse Valivad.
\2L uduseks jääb uue süstee-
A
ja
va
no
ka
sa
B
nv
se
ni
et
va
se
lu
h*
te
k
d
se
ee
' '
na
ne
re
mi
ra
k
lu
va
da
lu
fr
m
ta
su
se
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 12, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870212 |
Description
| Title | 1987-02-12-02 |
| OCR text | Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 12. veebmarii 1987 - Thursday, Febmary 12, 1987^ Nr. 12 VABADE EESTLASTE MÄÄLEKANDIA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N PÜBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf ICopvillem Toimetiise kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe; Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas $34.— ja veerandaastas, $18.~ kiripostiga lii postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.— Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44:— ja veerandaastas $23..—. L klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal välismaal $140.— $75.—, $40.— Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75 c. Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede hopim. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. iHiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniiHiitiHsiiiiiHiiiiniiiiiiiiiiiHiitiiiiiiiiiiiiiin kombeks Ottäwast lahkuda ja mõnel ettekäändel välismaale siirduda, kui pealinna sisepoliitilised probleemid' muutuvad liiga pakiliseks ning opositsioon agressiivseks ja tülikaks. Ning põhjusi ja ettekäändeid välismaale reisimiseks leidub alati — endine peaminister Trudeau võttis endale teatavasti rahvusvahelise rahusaadiku ja tuumarelvastuse vastu võitlemise ülesanded, kuna tema järeltulija, praegune peaminister Mulroney, üritab loorberipärja teenimist Lõuna- Aafrikä apartheidi vastu võitlemisega, ning Ida ja Lääne vahelisele detentele uue elu sisse puhumisega, plaanitsedes selle kavatsuse raamides eeloleval suvel isegi Moskva külastamist j a partei peasekretäri; Gorbat-shoviga kohtumist. Seniste kogemuste põhjal ei o ie sell ist ei sõitude 1 nimetamisväärseid tagajärgi ning kuigi peaministrite reisidele pühendatakse Kanada ajakirjanduses ning raadio- ja ie 1 e Visioo n i s aade t e s § uur t tähelepanu, ei ole need suutnud köita maailma mõtteid ja meeji ning on jäänud kitsastesse piiridesse surutud ettevõtteiks. Sellisesse väikesesse formaati surutud pildina tuleb võtta Trudeau omaaegset rahureisi liihg samasse klassi kuulub ka peaminister^^ äsjane kohtroversiaalne ringsõit Lõuna-Aafrika piiririikides Žimbabwes ja Zambias ning tääne-Aafrikas Senegalis. Kui otsida nende reidide ebaõnnestumise põhjusi^ siis on sün kahtlemata üheks oluliseks ja kaaluvamaks teguriks Kanadas välis^liitika kujundamisel iildi-selt läbilöönud arvamine^ et Kanada mängib oma strateegilise asendi tõttu väga tähtsat j;*olli maailma poliitilisel areenil esile kerkivate teravuste leevendamisel ning Ida j a Lääne vahelisf läbikäimise ja koostöö arendamisel. Sellest põhiteesist ¥äija minnes päevakorrale :kerkinud neutraalse jooirae viljelemine ning Ottawas on hakatud ka ilmselt ülehindama Kanada käsutuses olevaid jõudusid ja võimalusi rahvusvahelise vahendaja mängimiseks, eriti aga N , Liidu ja Ühendriikide vahel eksisteerivate probleemide lahendamisel Juba Trudeau tegi selle vea, et ta hakkas maailma-suuri rahu-plaane tegema ja organiseerima omal käel, ilma teisi riike konsulteerimata, mille tulemusena suurriigid teda täielikult ignoreerisid ja Trudeau jäi lõpuks oma rahuplaanidega üksi. Kanada praeguse valitsuse välispoliitikas leidub samuti isemeelse ja egotsentrilise poliitika sugemeid ning kui selle poliitika rakehdamisel kõigele muule lisaks unustatakse loogika ja süsteemikindla tegutsemise reeglid, siis astutakse, jäält lahtisesse vette. Kanada valitsuse kahepaikne ja süsteemitu poliitika kerkib eriti silmatorkavalt esiplaanile ühest küljest Lõuna-Aafrika apartheidi-poliitika vastu võitlemisel kuid teisest küljest N. L i i - ja nende A af ri k a va 1 i ts u s e h u k-kämõistmisel on peaminister Mulroney väga range ning oma hiljutisel külaskäigul Aafrikasse tembeldas ta president Bötha valitsuse ,,Oelaks rezhiimiks", lu baides itfaj andüslikke sanktsioone LÕuna-Aäfrika vastu veelgi laiemale pinnale vna. Kuid sanktsioonide rakendamisel ei rääkinud Mulroney mitte ainult Kanada eest vaid tõotas pe a mini st r i t t õ h u s a m a t e sanktsioonide rakendamiseks, olles arvamisel, et selline majanduslik surve viib lõpuks valgete rezhiimi kokkuvarisemisele. Feaminister ei jäänud peatuma ainult majanduslike sanktsioonide rakendamise Neljapäeval, 29. jaanuaril s.a. toimus linnapea büroos koosolek Toronto [innapea Art Eggleton'i ja ida-eurooplaste esindajate vahel. Kõne all oli Torento-kunagi sellisele lepingule alla. (D EKN saatis käesoleya kuu alul kirja Toronto linnapeale, nõudes Volgograd'! grupi ettepanek, alla Simon WiesenthaPi esindaja Sol kirjutada sõpruslepingule Toronfo Littmani otsekohest vabastamist ja Volgograd'i vahel. Eestlasi, ja tema kohalt Toronto „Race Rela- EKN'u esindas Adu Raudkivi, tions" komitees. Kiri ütleb, et Linnapea ütles kindla sõnaga, et Littman'il, kes on teinud tema ei ole sarnasele lepingule häbematult laimavaid ja aluseta allakirjutamist isegi kaalutlusele süüdistusi Ida-Euroopa rahvaste võtnud. Ta ütles, et tema arvamus vastu, ei ole mingit õigust kuuluda N Liidu inimõiguste rikkumiste sellisesse komiteesse ja teda peaks suhtes on kõigile teada, ja nii kaua kiires korras vallandatama, kui tema on linnapea, ei kirjuta ta o . Läänemaailma kuuluvate riikide esimese riigijuhina^ et ta on valmis kohtama Lõuna- Aafrika mustade keskorganisatsiooni „African National Con-gressi'' presidendi Oliver Tam-bo'ga. Sellisele kohtamisele vihjamine tundus suure üllatusena, kuna „African National Gon-gressi'' juhtkonnas oi nimekamad 'tegelased munistid ja tegutsevad almselt Moskva näpunäidete järgL Tekib paratamatult küsimus, kas Mulroney ja tema nõuandjad ön kunagi mõelnud valgete valitsuse järsu kõrvaldamise poliitilistele tagajärgedele^ mis toovad Lõuna-Aafrikas võimule kommunistid^ kes manööver-davad selle maapõuevaradelt rikka ja strateegiliselt tähtsa inna liitil Eesti Ohvitseride Koeu koosviibimiselt Tartu College ruumides: laudkond pidulih-ieoa. Paremalt vasakule E . Tani, E. K u r i s , K . Süttis, pr. Süttis, pr. Süttise taga osal! varjatud - dr. Endel Aruja. _ - ^' ^'''''^^ 30. jaan. reisis esimees Laas Leivat New York'i, kus ta oli kutsutud osa võtma Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides peakoosolekust. Hr. Leivat andis üle EKN'u tervitused nii pidulikul koosolekul kui ka üldkoosoleku . Koosolekul hääletati Juhan Simonson tagasi esimeheks. 1987. aasta eelarveks on ERKÜ'l ette nähtud $110,000 (US). Koosolek kinnitas, et USA on ' valmis vastuvõtma 1992. a. Ülemaailmsed Eesti Päevad, arvatavasti idarannikul, võimalikult New Yorgi linnas. Koosolekul oli kohal 43 ERKU liiget viiekümne-liikmelisest koguarvust. Esindajaid oli kohale tulnud nii Texas'est, Kaliforniast kui ka Chicago'st. New Yorgis kohtas Leivat Tauno Vaidla't ja Peeter Sakariast, kahte Nõukogude armee sõdurit^ kes hüppasid hiljuti ära Saksamaal. Lepiti kokku, et EKN toob nad lähemas tulevikus, loodetavasti Vabariigi aastapäevaks, Torontosse. Laupäeval, 31. jaan. toimus koosolek parlamendiliikme Reg Staekhouse'iga. Eestlastest olid kohal EKN liikmed Mati Eprier ja Hans Lupp ja VE toimetaja Arvi Tinits. Arutati päeyaprobleeme, k a a s a a r v a t ü d D e s c henes' i komisjoni tegevust. , E K N korraldusel 'toimub reedel, 20. veebruaril algusega kell 11.00 hommikul Tpronto raekoja ees^ traditsiooniline; Eesti lipu heiskanline. Toronto linnapea Art Eggleton on lubanud kohal : olla. Sama päeva õhtul toimub Eesti Majas Vabariigi aastapäeva vastuvõtt. Osavõtumaks on $25.— isiku pealt. Registreerida tuleb E KN büroos, • as • on;.starcisvasmis Kremli korraldusteje alluv kuubalastest koosnev armee, kes on valmis koüe vajaduse korral; Lõuna-Aafrikasse sisse marssima. Kuid hoopis teine pilt avaneb, kui me keerame Kanada v ä l i s p o l i i t i k a praeguste e raamatus teise — suhtumise N. Liiduga. Kui N . Liit ülie seitsme aasta tagasi oma punaarmeega Afganistani sisse tungis ja seal rahvast ja maad hävitama hakkas, siis rakendas Kanada valitsus N . Liidu vastu sanktsioonid kultuurilise valitsus tühistas Ottawa sanktsioonid N . Liidu vastu ning alus|as venelastega tihedat kultuurilist l ä b i k ä i m i s t , mida eriti illustreerivad Quebecis peatselt toimuvad suured pidustused venelaste ja punaarmee koori osavõtul. Oma sammude õigustamiseks väitis Kanada välisminister Joe Clark, et sanktsioonid N . Liidu vastu ei ole andnud loodetud tulemusi ning valitsus pidas paremaks iieid lõpetada. Kuid Kanadas leidub palju inimesi^ kes ei lepi sellise naiivse seletusega ja tahavad teada, kuhu suundub Kanada oma kahepaikse välispoliitikaga. Kas valitsuse sammudest tuleb nii aru saada, et kui sanktsioonid N. Liidu vastu ei aita, siis on Kremli röövpoliitika Afganistanis õigustatud ja andestatud ning venelased on vaatamata oma kuritegudele meie suurimad sõbrad? Ja kas sellisele libedale poliitilisele liinile jäädes tuleb ka Lõuna- Aafrika praegust valitsust mõne aasta pärast kohelda Kanada suure sõbrana kui rakendatud sanktsioonid soovitud tulemusi Pünaarmee^ ja rnuu tsirkus jõuab Torontosse 23. ei anna? Võibolla saame siis ^g^^^^ - peamuuster^-j^y^a^^^^^^^ Pretooriasse' Hjjij^jg; Organiseerim v a s i areeris on selle >ea . peale mata [anistanis l i i ooranuu ja sellele, et punane sealse presidendi Bothagä npu pidama kuidas maailmaasju •ajada?; -i^^^^ : Iga riigi välispoliitikal on on. ^ mängureegleidi Neid reegleite; saa mõne poliitiku tujud:, tahtmiste ja sümpaatiate järele üleöö pea peale pöörata. Ja kui seda tehakse, siis peavad valijad järgmistel Valimistel valimiskastide juurde minnes K. massi-demonstratsioon • 23 • veebruaril. Läheiiiaid ^andmei^ demonstratsiooni kohta ei. ole veel teada.. Kui on teada täpsed ajad ja i.ohad, siis EKN teatab ^^esti^alehtedes kuulutuste iärjekördne-Balti toimub sel aastal l . a Nr. 12 t . f • Kinkige sünnipäevaks Kommentaarid N. Ludus on MihhaU Gorbat-shovi valitsemise ajal palju muutunud, väidavad siinpcK)! raudeesriiet paljud vaatlejad, kes peavad endid Kremli telgitaguste asjatundjateks. Tühi jutt, arvavad paljud teised, pidades kõiki Gorbatshovi „reforme'* maskeraadiks, millede eesmärgiks on „detente" poliitikale uue elu sisse puhumine ja Läänemaailma uinutamine. Ja tõepoolest — pessimistidel näib olevat õigus: sisuliselt ei ole nõiikogude inimene midagi võitnud, kuna süsteem on põhiliselt jäänud samaks ning raudeesrii-detagune elanik veab oma sisutuid ja rõõmutuid päevi eluõhtu poole sama hädiselt ja vaeselt nagu ennegi. Kui paljud Gorbatshovi „reformidesse" uskujad väidavad, et N. Liidus on nüüd politsei võimutsemine piiratud ja inimeste jälitamine unustatud, siis ei ole see õige. Seda teavad kin- . nitada Ukrainas viibinud ameerika turistid, kes külastasid Odessas oma tuttavaid ja keda pärast seda kolm korda üle kuulati. Näib, et poliitiline politsei vaatab endiselt ahkulmu kõigile turistidele, kes nõukogude elanikega vestlevad või nendega kontakte võtavad. Politsei poolt ülekuulatud ameeriklastele oli suureks üllatuseks, kui kogu ülekuulamise-protseduur helilindistati. Turistidelt küsiti esialgu nagu sissejuhatuseks, kus nad olid käinud, mida nad olid näinud ja kuidas neile Venemaa meeldib. Kuid pärast sellist magusat sissejuha-, tust mindi asja juurde ja päriti, milliste kohapealsete inimestega turistid olid kohanud, mida nad olid rääkinud ja kas nad kohalikele elanikele midaui üle olid andnud. Politseimehed hoiata-^ sld ühtlasi turiste nõukogude ini mestega kontaktide võtmise-eest, mainides, et nendel inimestel võib hiljem tulla ametivõimudega tõsiseid sekeldusi. Läänes imponeerib ilmselt ka Gorbatshovi ettepanek äsjasel partei keskkomitee konverentsil demokraatlike printsiipide rakendamiseks partei juhtkonna valimisel. Gorbatshovi ettepaneku kohaselt tuleks juhtide valimisel vabariikide, rajoöhide ja linnade tasemel võimaldada rohkem kui ühe kandidaadi esitamist ning salajast hääletamist. Gorbatshov jäi oma väljendustes ebamääraseks kui ta mainis, et demokratiseerimise protsess peaks ka hõlmama partei tsentraalsed organid Moskvas. : Gorbatshovi uus ,,demokraatlik süsteem'' tundub pealiskaudselt paljutõotavana, kuid tegelikult on siin ikkagi tegemist kommunistliku partei diktatuuriga veidi teise sildi all. Gorbatshov räägib ainult parteist ja partei-kandidaatidest, kuid ta ei räägi midagi sellistest võimalustest, et parteimeeste kõrval võiksid kandideerida ka partei-^ tud inimesed ning et ka nende valimisel peaks salajane hääletus toimuma kogu elanikkonna osavõtul. Jääb arusaamatuks, mis on siin tegemist demokraa-tijiga, kui kaks kommunisti mõne poliitilise positsiooni pärast võistlevad ja teised kommunistid salajase hääletamisega ühe neist meestest ametisse Valivad. \2L uduseks jääb uue süstee- A ja va no ka sa B nv se ni et va se lu h* te k d se ee ' ' na ne re mi ra k lu va da lu fr m ta su se |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-12-02
