1984-01-10-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
U. 6 .
V"'
teisipäeval, lo. jgaä'
Nr. 2
ionisst aasta ^ev^ «sinemise ja parimate sportlike saavutiäste eesi
LÕFi-taldriko. T. iJoiak viskab möödunnd aastal nate odaviske maa-
Itoai^kordiks 74.76, samuti võitis se! »lal • mmM\mfssm&kM tiitli» Ka
kiulid> tema nimele hiljuti tehted odavii^e SiiserekofC
Lillaku sfpordiaä sta on olnud Liilaku areng pB olnud iaihtlaselt
©nneolematu naiste odaviskeaja-. tõusujooneline. 1982. a. viskas ta
loos. Ta võttis osa :^7-st võistlusest uueks maailmarekordiks 72.40,
ja sai sama palju võitusid. Spordi- mis 1983. a. oli tema nõrgemate
ajakirjanike Lõvi-taldrik jagati visete paariline,
neljandat korda; varem on selle
Prof. FELIX OINAS
oeKALEVIPOEG KÜTKES
« muid esseid eesti rahvateirfesto
miitoleegiast jci (drfandiisest"
mdwi&l VABA EESTLASE tdltuses
Hind $13.— + $1.
saanud f urjesportläne Esko Rec=
liardt (1980)^ auiovõidlusõitja
Ilkka Ijtftväinen p9S2).
mail, kats nädalat ja^a-
Tema kiimne parima keskmke Toronto KMev! lippkomia vanematepäev 4 deös. 1983 Vana-Ändrese
pii 73;18, kusjuures ^ on ^&-^^^^k^^
nnd oma odaviskaja karjäär! vad^^^^k^^
17 korda üle 70 meetrfe Foto: Ervin Aleve
teised maailma
on; teinM sedsi kokku 16: korda.
auaris mspapias ja kolm nädalat^^^^ uu^ Heldi „rotisaba-odaga**
number 3^ milüsega Tcm
Salumäe
Petranoff viskas meeste
i-ekordiks 99.72. uue
ametlikuks tunnistamine ei mdc^
dustävat probleeme.
A
Ee^ M ^ r d ^ j a ^
Babi oma ta^
sed; täideti 51
•Ii, • ^
EESTLASED ROOTSIS
0 Göteborgi" Eesti Seltsi Näiteringi
traditsiooniline sügisrevüü - toimus
novembri teisel poolel. Lavastajaks
oli Aita päts ja revüü sisuks
oli maailmareis. Ettekandele
olid taustaks tema poolt võetud val-guspildid.
Reis alustati Eestis, läks
üle Hüümaa Rootsi, Inglismaale,
Austriasse, Ameerikasse, Polüneesiasse
ja Ökeaaniasse. Giidiks oli
EINAR SANDEN'1
SÜDAJAKlVr
„mM tw» on otsene järg |979 a. ilmunud , ^ a n g u l lahk».,
mine T«lünnast*V on Süda ja ÜYid" loetaY kft iicseim romaanina.
Autor jätkab siin Kari Slw elukäigu }W »W
4ah6 kontinendi kuni l^lahenduaem ühet lim^keeeo Pöhja-
I^ram ^urbritannias."
tedaval VAB A EXSTLASE täitan^
Hind $19.50 + Miikiiln 70 c
vastased eeloleval
s^el on Tiinale Sofia Sakorafa, esimene
^ Antje Kempe ja Antoaneta T^^
aastalõpu ri- j^va, nooremaist võivar^
eC ' teada pada,^ kes on 1^^^^ nii kõrgee tasemele tõusta.^^^^^T^^ ..^
1983. aasta ijarmi^d eesti sporüa- Aga Tiina arvab, et kui ta^^^p^^^^^ goteborgtodejiasü tuntud nalja-tervena,
siis pole 80 , m » ^ 2x 10 ^^^^
mine iildse mitte ebareaHstlik.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
- ^ ^ ^ ^ ^ ^ : y^^^^^ eesüaste keskustes
Kümme 1983. a. parimat viset: punkti (1 kaotus), teist ja kolman- peetud Välis-Eesti' päeva. See tõi-dat
kohta jagasid Andres Loorits^^^n^
järjestada i kütnme meest
dis naist Mng kolm võistk
ANDRES KONG
M^^^ sai kõige rohkem
Heino PiiEste, kelle odaheitere^J
kord 94.20 ja üea esinemine r^h^
viSsvahelistel võistlustel, neljas
Ikoht kergejpiistikismaailmameistii*-
võisüustel Helsin^^ oli ta teinud
Ikaalukaülnaks kandiäastdlks.' 'Talle
anti 507 pmikti.
Talle
tlasõitj^ Riho Sünn
laan jMvest (287), jooksja Toomas
Turb (278),
:Even
mi& punkti said jääpurjetaja Vai
Vooremaa, vöri
ir Loor,
Lembit Teesahi,
74.76 Tampere 13, 06.
74.14 Pori 02. 07^ 83
73.92 Lappeenranta 18. 06. 83
^3.80 Saloniki 23. 09. 83
72.78 Northridge 16. 04;
72.66 Stokholm 04. 09. 83
72.58 Vantaä 09. 06.83 '
72.40Helsingi 29. 07.83
72.38 Espoo 07. 06. 83
72.36 Berliin 17. 08. 83
|a Endel Talve 5 punktiga.
1984. aasta esimene mängu
toimub Toronto Eesü Majas
jaan. kell 7 õhtul.
Andres Ordeneni seltskonnaruumi-
[j^u des. Kavas oli vestlus Taani teede-l^.
ministri Gunnar Larseni külaskäi-
* gust Eestis 1942v a/ kevadel, mille
pidas dr. Vello Helk. Ettekandele
'Kõik malehuvilised teretulnud! järgnes omavaheline köosviibimi-f
oront© Eesti MalettM ; Koosvübimise korraldajaks oli
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Seltsi Kodu
atus.
Eirjastos VSÜB-Eefitl & EMP
lk. Hind mw br* + WtekiüB
apdrjanikn teos põhineb lalaitoele alUknuterjaliae. Ta
analüfisib Soome sise- ja ffitf^iEMBit, ri^^
korda ^ SQonda, Nõukogude U l i n Seme-pomtikat, SoMne vultt-ssst
presidendist parteielonl mnsd, m m Soom« eoatv-seGrthuvit^
Vaba Eestlase tdtifvses
mooto]
ke
Vaiter Mvet ja laskiar Aleksa^
ütrpbiiiB;:
Naistest v^t!
tinr ErBsa SaluMäe 252
O Eesti Teaduslik Selts Eootsis
tähistas Eesti^^^W^
Eesti Mäleföderatsiooni juhatus 64. aastapäeva t)iduliku ak-tonnistas
Eesti 1983. aasta Wenner-Gren Centeris.
maiks maletajaiks meestest :fen Tead^^^^ ettekandega esines dot-
Ehivesti; naistest Tatjana Föniisa, Nou Uppsalast. Kaaste-
Lähenaas tulevikus võidakse * noormeestest 1 ^ ^ei- g^v oHStokholmi Eesti Naiskoor
ha kergejõustiku programmis nais- ^udek Kaja Jaanist õ^ "Harri Kiiski juhatusel. Aktusel
^ te teivashüpet/ samuti arutletakse §^^^ Seltsi
, ^^^VÄkevõistluse programmi ^^v^^^ jaga^ auhinnatööde v^istiuse M
J?alm (154), ujuja A i v i ^ I ^ ®
aprae soomme toimus
vai, 2. dets. Koosviibimisel vestles
BmMrtorsportlane 1^ """" ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^/"-^^^^^^^^^^^^^^^ r d^^^^^
'hülgas oleks ka teivashüpe.
laskor Piret iPiherC^^^^ Maihzis, lÄe-Saksamaal^^ p^^ seoses õhur
vi Suits (22), purilendur Eda laan tud naiste kergejõustikukonverent^ naiste võistlusalad. Seni pole veel saastamise küsimusega täielikult
ir^irv •_ TS^:-_Jin._ (i6) ja ammulaskiir lOlSI _i1 i.,,J ^^i^A^:^:^ 'id^i' viiniai' 1rrt.t*i«i,lrlUilW/a* maAiilA crkUiuaifC arinPVOet tlCTW*Wl«t vArr^alli^Ac « A ni
mäe (13>
Sike- sil, kus öü esindajaid 39-^ riigist, kolmikhüpet^^^^^^^p aspektist, võrreldes seni
jõuti otsusele, et teivashüpe ja naistele, sa^
¥ A B Ä EESTLASE TALITUSES müügil
stereo holiplaaf
INGEMAR KOUUS bassW^^
CHARLES KIPPER - - Ö a v e r k o a c le
Metsateel (A; Kapp), Ennemi^ mi (M. Saar)»
Muremaa (R. Päts), Uul^sonajala (Mest (T. Veitifc). Stod tervitame
knldapäike (A. Karindi) Ja Rändaja 5htulaal (J. TaU) Ja
ndivalaule: K. Raidi seadei - Laula mõju, Koi ma hakkan lao-lem^,
Ära vUes ja Kivikatokas, L. Virkhansi se^es - KUB on
on korvs^ koda, V. Kappi seades Unakaikoia Ja J. Zeigeil
seades — Kannddajast vend.
Hind $9^50 pl^^^^
MMMMNHKSNfflHUHHllfll^
tsinkplekiga vooderdatud puusär- ju saadeti „tinases" või küekotis, automaaditulega. Esimesel korral pilk relvi haarama, aga
gid. — Rehkendati, tähend^^^^ vandus Peep vihaselt: ,,Kuradi loU jõudsid emie ^ s .,
väike madin vöih ikka tuUa—^^^^^^^^^^^^ Peeter ja Leinbit olid üle- lugu!", aga järgmisel korral lohur Vangilangenud partisane, — ve°
aoh ja siis saadetakse langenud viidud teistesse üksustesse. tas ta ennast juba klassikalise tau- ne keeles bandiite — lubas nöu-kangelased
koju nagu kord ja ko- Palju külasid oli hävitatud pom- toloogiaga: „Sõda qn sõda!" Oma- kogude juhtkond kohelda samasu-hus.
Noh -T-^^^y^^ tinased olöud mitustega helikopkreist — jala- vahel sellel teemal enam kunagi ei guse jõhkrusega. Kõige kergemini
varsti läbi ja Ä kõneldud. pääsesid need, kes avalike teede
M juba kilekottideis."^^^^^^^^^^^^^ t^ lõpu mõnele veel ellujäänule. Kevade rohehise tärkamist ja äärde kaaki riputati, mõnikord
Ahti kohta öli Soldatid varastasid kõike, mis näp-mandlipuude õitsemist olid nad paarkümmend korraga. Tavaliselt
„Shbkk. Olen enne kah näinud; pu hakkas. Nende toorus ja sa- veel Kabulis näinud. Nad did öö- sunniti kohah elanikke võlla
Viin on hea. Olete peaga poiisid!" dism kasvas päevast päeva. Ühe seti kuulanud kummalisi konna- tõmbamist pealt vaatama. Võlla-Äga
Lauri oli Viktorilt sedagi küla elanikud julgesid välja astuda kontserte ja päeval nende elukate puud tuli püstitada ^dureil. Veel
kuulnud, et Afganistani armee sol- ühe neiu kaitseks, kellele vene sol- suurust imetienud. ^ enam —-sundaega teeniv nõuko-datid
^jooksvat massiliselt partisa- datid olid kallale tunginud. Maa- Aga nad olid ka õppinud kart- gude sõdur oli käsu korras ka ti-iaide
poole üle ^,. mehed tapeti, ka neui — ta vägis- ma partisane, keš surmapõlglikult mukas. On suur vahe kahel iiheši-
,,Šee on siis massishokk^^^ pimeduses nõukogude sõjaväetel- hilisel tegevusel -—kas tulistada
Ms Peep, Vargus, röövimme, toorus ja kidesse hiilisid ja iga soldati pea inimesi automaadist või riputada
„Ei tea, Viktor, mnder, kuulab jõhkrus õitsesid röövinud aivmaha lõikasid, kui mees ei ohmd inunesele silmus ümber kaela...
säkja---ma ei tea kus — BBG-<i.^^^^^^^^^^^^ nõuko- küllalt kure põgenema. Nad olid Enamasti lasti hukatav käsitsi või-
Ega siin kohapeal seda ülejooksu gude ametlik võim laadis oma harjunud magama täisvarustuses, la vinnata — see oli mõjuv tsere-näegi,
sellest ^p kuul- veokitele Afganistanist rosinaid ja nagu magatakse rindel. Iga. krõp- moonia, äga mitutpidi mõjuv, sest
ma vaipu, lambavilla ja nähku, mis satm pani šüski võpatama ja mõned poojad sai
,,NärvL See on hirmutamiseks, guste^^^k^
V tWejiKJks terve siinse rah- auaalvargused tühisuste tühisus. või elusana tagasi tuleb. Afgaanid, Nähti muidugi ka muud, mitte
tead, kui iÜa ^Ita s©- va,^^K^ See ongi Kõigest röövitud rikkusest 'hoo- isegi veel päris poisikesed, rooma- ainult tapmist ja võllapuid. Möö-räinlast,
di haridust saanud mees, dasitanM^ saanud nõukogude a^ sid nagu maod ja ründasid välk- dasõidul märgati kuidas kõplaga
Õppihüdkedi ja pärast mee Afganistanis oma mehi hästi kürdt — ning mõnedki korrad lei- põldu haritakse, kuidas nende al-sõjaväkke
saadetud. Et ta v%^^ elas?" nud," ütles Peep ja osutas pealü- toita. Ei osanud armee varustajad ti valvureid, kellel ei dnud enam gelisteiriistadega töötavad afgaanid
pakse prille? kändisi siis sai ^^^^to gutusega ülemuskonna barakile^ ega majandusmehed midagi ette pead. Nad t^^^ oma tumedaid^ silmi vaigutasid.
kantseleiohvitser[tõlk, setotär või^^^L^^ vajutas Abti pikali narile, kust juba kostis lad^ Ve- võtta partisanide vastu, kes päe- et islami seadus iieid to^tas/^ v^^^ Mäed, mis algul olid tundunud nii
kes teab Ä Ise hüüdis ta ennast ,,Ss^ss..^J^ tapmisele ahvatles: uskmiatu vaatartiisväärsetena ja toredatena,
dagijisäday aga juba m ^ ^ Ta Miks ka mitte, veel ei d ^ ^ ju v6i saadetud moona oma laagreis- koera mahalöömine di Allahi did nüüd enamiku meeste meelest
di esmakordselt ehiš teadvuseta lauhi,,ööd^^^^K^ varasta- meelepärane tegu. Oli sadiste nen- väga rusuvad, nagu jubedad ähvar«
purjus. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ r ö^^^^ võtsid degi killas — vangilangenud nõu^ dused. See d i ^nge maa.
^ A^^
sest Lauri vajalii^ — jä kustutasid nii kalt. Mitmeid noormehi ^k^^
Peep Viktorit juba Kiievist š lõigatuina ja keegi ei tead-
Oli juunikuu lõp^
kindrali tentsikuks,
suruti
ia Lauri
•ftgatumaks!'*^ j
^Sõbrad vedasid
Ise j nad jõid paljast y
läks peagi oma yalveteenistiiist jät- iieb.
kama. Esimene kopsikutäighatoš ,jta on muidu %ikiiepoisS,^a^^^^^ Ka- pässi Isüpsetanud ja söönud. ^^^O^^ nud enne või pärast vangi surma.
Ahtüe kohe k^asti 1 ^ piinamiste ees Rasvas
masinlikült^ isegi suu-ega
tõrkunud I teragi teist ^k^ siis d i kaasa võetud ka ägedaid^^^^^Ä olid
Mt neelamast»^ pingul. Kaassõduri
-^^ tRiiiAu-A^^^ -pääses dmilt lÄ;-,,Bandüt!" pani:-,kõiki sihnar
(Järgneb)
tellijaid parem ajalehi
Soovitage
TABA EESTLAST
oma sõpradele!
Nr. 2
V&ra säiig^
Lyrik äv IJ
i urval ochf
Via AirikO
ja EMP, Sl
Marie Unde
tähistati muudi
ka 12 eesti p|
rootsi keeles,
vi med oss"
enestega). Saj
davas mustas!
tähtedega nenc
rõhutamist leic
Valimikule oi
rootsi luuletajj
kides oma koH
misest Marie
arvab, et eestil
rohkem lugeda!
limikku võetud!
Põhjus on, et
kes tekstid oli
oli soovinud ail
eesti naised il
kes on debütej
ka pärast Mai
Rootslane leil
kristalliseerünul
Seda on näidaj
see on toonud!
eestlastele lai
sure ja mis n|
kodumaast.
Valimikku or
luuletajad Lydi
tust), Anna Haj
der (6), Mariel
Alver (3), Ada|
Ekbaum (3),
Kersti Merüaaj
ma (3), Karin
na Laaman (3)1
Raamatu kui
RannitifPI
Venekeeisl
Pariisis ümw
1 nädalaleht „Ruj
. Pen see Russe*]
jandusleheküljei
Imüetusl ,iVäi^
kust" tuntud
Aleksander Rad
kes Õppis Mil
keelt ja pääses
N. Ludust välji
Valikus on „]
„Lenoir" kogus
mastus" ja'
„Kuiv hiügus**
tedraal" (Peal
tud aYarust".
CQXB
DR. S. Bl
OPTOMEl
Tel.
412 RONCl
At HO^
tm
VABA
TOIMETUD
' avatud
I reedeni
Toimetaja
tel. 41
Telefonid: to
KUULI
VABA El
on tasuv ajJ
levikj
üka toU tihel
kuulutuste kl
tekstis . . . .J
esikiUjel
Kuidmosivi
nftdala esim(
emasp. homi
nädala teise
map. homi
tel. 4^
Väljf
Leida Marlej
Postiaadress: |
9 Parravano
Willowdale,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840110 |
Description
| Title | 1984-01-10-06 |
| OCR text |
U. 6 .
V"'
teisipäeval, lo. jgaä'
Nr. 2
ionisst aasta ^ev^ «sinemise ja parimate sportlike saavutiäste eesi
LÕFi-taldriko. T. iJoiak viskab möödunnd aastal nate odaviske maa-
Itoai^kordiks 74.76, samuti võitis se! »lal • mmM\mfssm&kM tiitli» Ka
kiulid> tema nimele hiljuti tehted odavii^e SiiserekofC
Lillaku sfpordiaä sta on olnud Liilaku areng pB olnud iaihtlaselt
©nneolematu naiste odaviskeaja-. tõusujooneline. 1982. a. viskas ta
loos. Ta võttis osa :^7-st võistlusest uueks maailmarekordiks 72.40,
ja sai sama palju võitusid. Spordi- mis 1983. a. oli tema nõrgemate
ajakirjanike Lõvi-taldrik jagati visete paariline,
neljandat korda; varem on selle
Prof. FELIX OINAS
oeKALEVIPOEG KÜTKES
« muid esseid eesti rahvateirfesto
miitoleegiast jci (drfandiisest"
mdwi&l VABA EESTLASE tdltuses
Hind $13.— + $1.
saanud f urjesportläne Esko Rec=
liardt (1980)^ auiovõidlusõitja
Ilkka Ijtftväinen p9S2).
mail, kats nädalat ja^a-
Tema kiimne parima keskmke Toronto KMev! lippkomia vanematepäev 4 deös. 1983 Vana-Ändrese
pii 73;18, kusjuures ^ on ^&-^^^^k^^
nnd oma odaviskaja karjäär! vad^^^^k^^
17 korda üle 70 meetrfe Foto: Ervin Aleve
teised maailma
on; teinM sedsi kokku 16: korda.
auaris mspapias ja kolm nädalat^^^^ uu^ Heldi „rotisaba-odaga**
number 3^ milüsega Tcm
Salumäe
Petranoff viskas meeste
i-ekordiks 99.72. uue
ametlikuks tunnistamine ei mdc^
dustävat probleeme.
A
Ee^ M ^ r d ^ j a ^
Babi oma ta^
sed; täideti 51
•Ii, • ^
EESTLASED ROOTSIS
0 Göteborgi" Eesti Seltsi Näiteringi
traditsiooniline sügisrevüü - toimus
novembri teisel poolel. Lavastajaks
oli Aita päts ja revüü sisuks
oli maailmareis. Ettekandele
olid taustaks tema poolt võetud val-guspildid.
Reis alustati Eestis, läks
üle Hüümaa Rootsi, Inglismaale,
Austriasse, Ameerikasse, Polüneesiasse
ja Ökeaaniasse. Giidiks oli
EINAR SANDEN'1
SÜDAJAKlVr
„mM tw» on otsene järg |979 a. ilmunud , ^ a n g u l lahk».,
mine T«lünnast*V on Süda ja ÜYid" loetaY kft iicseim romaanina.
Autor jätkab siin Kari Slw elukäigu }W »W
4ah6 kontinendi kuni l^lahenduaem ühet lim^keeeo Pöhja-
I^ram ^urbritannias."
tedaval VAB A EXSTLASE täitan^
Hind $19.50 + Miikiiln 70 c
vastased eeloleval
s^el on Tiinale Sofia Sakorafa, esimene
^ Antje Kempe ja Antoaneta T^^
aastalõpu ri- j^va, nooremaist võivar^
eC ' teada pada,^ kes on 1^^^^ nii kõrgee tasemele tõusta.^^^^^T^^ ..^
1983. aasta ijarmi^d eesti sporüa- Aga Tiina arvab, et kui ta^^^p^^^^^ goteborgtodejiasü tuntud nalja-tervena,
siis pole 80 , m » ^ 2x 10 ^^^^
mine iildse mitte ebareaHstlik.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
- ^ ^ ^ ^ ^ ^ : y^^^^^ eesüaste keskustes
Kümme 1983. a. parimat viset: punkti (1 kaotus), teist ja kolman- peetud Välis-Eesti' päeva. See tõi-dat
kohta jagasid Andres Loorits^^^n^
järjestada i kütnme meest
dis naist Mng kolm võistk
ANDRES KONG
M^^^ sai kõige rohkem
Heino PiiEste, kelle odaheitere^J
kord 94.20 ja üea esinemine r^h^
viSsvahelistel võistlustel, neljas
Ikoht kergejpiistikismaailmameistii*-
võisüustel Helsin^^ oli ta teinud
Ikaalukaülnaks kandiäastdlks.' 'Talle
anti 507 pmikti.
Talle
tlasõitj^ Riho Sünn
laan jMvest (287), jooksja Toomas
Turb (278),
:Even
mi& punkti said jääpurjetaja Vai
Vooremaa, vöri
ir Loor,
Lembit Teesahi,
74.76 Tampere 13, 06.
74.14 Pori 02. 07^ 83
73.92 Lappeenranta 18. 06. 83
^3.80 Saloniki 23. 09. 83
72.78 Northridge 16. 04;
72.66 Stokholm 04. 09. 83
72.58 Vantaä 09. 06.83 '
72.40Helsingi 29. 07.83
72.38 Espoo 07. 06. 83
72.36 Berliin 17. 08. 83
|a Endel Talve 5 punktiga.
1984. aasta esimene mängu
toimub Toronto Eesü Majas
jaan. kell 7 õhtul.
Andres Ordeneni seltskonnaruumi-
[j^u des. Kavas oli vestlus Taani teede-l^.
ministri Gunnar Larseni külaskäi-
* gust Eestis 1942v a/ kevadel, mille
pidas dr. Vello Helk. Ettekandele
'Kõik malehuvilised teretulnud! järgnes omavaheline köosviibimi-f
oront© Eesti MalettM ; Koosvübimise korraldajaks oli
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Seltsi Kodu
atus.
Eirjastos VSÜB-Eefitl & EMP
lk. Hind mw br* + WtekiüB
apdrjanikn teos põhineb lalaitoele alUknuterjaliae. Ta
analüfisib Soome sise- ja ffitf^iEMBit, ri^^
korda ^ SQonda, Nõukogude U l i n Seme-pomtikat, SoMne vultt-ssst
presidendist parteielonl mnsd, m m Soom« eoatv-seGrthuvit^
Vaba Eestlase tdtifvses
mooto]
ke
Vaiter Mvet ja laskiar Aleksa^
ütrpbiiiB;:
Naistest v^t!
tinr ErBsa SaluMäe 252
O Eesti Teaduslik Selts Eootsis
tähistas Eesti^^^W^
Eesti Mäleföderatsiooni juhatus 64. aastapäeva t)iduliku ak-tonnistas
Eesti 1983. aasta Wenner-Gren Centeris.
maiks maletajaiks meestest :fen Tead^^^^ ettekandega esines dot-
Ehivesti; naistest Tatjana Föniisa, Nou Uppsalast. Kaaste-
Lähenaas tulevikus võidakse * noormeestest 1 ^ ^ei- g^v oHStokholmi Eesti Naiskoor
ha kergejõustiku programmis nais- ^udek Kaja Jaanist õ^ "Harri Kiiski juhatusel. Aktusel
^ te teivashüpet/ samuti arutletakse §^^^ Seltsi
, ^^^VÄkevõistluse programmi ^^v^^^ jaga^ auhinnatööde v^istiuse M
J?alm (154), ujuja A i v i ^ I ^ ®
aprae soomme toimus
vai, 2. dets. Koosviibimisel vestles
BmMrtorsportlane 1^ """" ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^/"-^^^^^^^^^^^^^^^ r d^^^^^
'hülgas oleks ka teivashüpe.
laskor Piret iPiherC^^^^ Maihzis, lÄe-Saksamaal^^ p^^ seoses õhur
vi Suits (22), purilendur Eda laan tud naiste kergejõustikukonverent^ naiste võistlusalad. Seni pole veel saastamise küsimusega täielikult
ir^irv •_ TS^:-_Jin._ (i6) ja ammulaskiir lOlSI _i1 i.,,J ^^i^A^:^:^ 'id^i' viiniai' 1rrt.t*i«i,lrlUilW/a* maAiilA crkUiuaifC arinPVOet tlCTW*Wl«t vArr^alli^Ac « A ni
mäe (13>
Sike- sil, kus öü esindajaid 39-^ riigist, kolmikhüpet^^^^^^^p aspektist, võrreldes seni
jõuti otsusele, et teivashüpe ja naistele, sa^
¥ A B Ä EESTLASE TALITUSES müügil
stereo holiplaaf
INGEMAR KOUUS bassW^^
CHARLES KIPPER - - Ö a v e r k o a c le
Metsateel (A; Kapp), Ennemi^ mi (M. Saar)»
Muremaa (R. Päts), Uul^sonajala (Mest (T. Veitifc). Stod tervitame
knldapäike (A. Karindi) Ja Rändaja 5htulaal (J. TaU) Ja
ndivalaule: K. Raidi seadei - Laula mõju, Koi ma hakkan lao-lem^,
Ära vUes ja Kivikatokas, L. Virkhansi se^es - KUB on
on korvs^ koda, V. Kappi seades Unakaikoia Ja J. Zeigeil
seades — Kannddajast vend.
Hind $9^50 pl^^^^
MMMMNHKSNfflHUHHllfll^
tsinkplekiga vooderdatud puusär- ju saadeti „tinases" või küekotis, automaaditulega. Esimesel korral pilk relvi haarama, aga
gid. — Rehkendati, tähend^^^^ vandus Peep vihaselt: ,,Kuradi loU jõudsid emie ^ s .,
väike madin vöih ikka tuUa—^^^^^^^^^^^^ Peeter ja Leinbit olid üle- lugu!", aga järgmisel korral lohur Vangilangenud partisane, — ve°
aoh ja siis saadetakse langenud viidud teistesse üksustesse. tas ta ennast juba klassikalise tau- ne keeles bandiite — lubas nöu-kangelased
koju nagu kord ja ko- Palju külasid oli hävitatud pom- toloogiaga: „Sõda qn sõda!" Oma- kogude juhtkond kohelda samasu-hus.
Noh -T-^^^y^^ tinased olöud mitustega helikopkreist — jala- vahel sellel teemal enam kunagi ei guse jõhkrusega. Kõige kergemini
varsti läbi ja Ä kõneldud. pääsesid need, kes avalike teede
M juba kilekottideis."^^^^^^^^^^^^^ t^ lõpu mõnele veel ellujäänule. Kevade rohehise tärkamist ja äärde kaaki riputati, mõnikord
Ahti kohta öli Soldatid varastasid kõike, mis näp-mandlipuude õitsemist olid nad paarkümmend korraga. Tavaliselt
„Shbkk. Olen enne kah näinud; pu hakkas. Nende toorus ja sa- veel Kabulis näinud. Nad did öö- sunniti kohah elanikke võlla
Viin on hea. Olete peaga poiisid!" dism kasvas päevast päeva. Ühe seti kuulanud kummalisi konna- tõmbamist pealt vaatama. Võlla-Äga
Lauri oli Viktorilt sedagi küla elanikud julgesid välja astuda kontserte ja päeval nende elukate puud tuli püstitada ^dureil. Veel
kuulnud, et Afganistani armee sol- ühe neiu kaitseks, kellele vene sol- suurust imetienud. ^ enam —-sundaega teeniv nõuko-datid
^jooksvat massiliselt partisa- datid olid kallale tunginud. Maa- Aga nad olid ka õppinud kart- gude sõdur oli käsu korras ka ti-iaide
poole üle ^,. mehed tapeti, ka neui — ta vägis- ma partisane, keš surmapõlglikult mukas. On suur vahe kahel iiheši-
,,Šee on siis massishokk^^^ pimeduses nõukogude sõjaväetel- hilisel tegevusel -—kas tulistada
Ms Peep, Vargus, röövimme, toorus ja kidesse hiilisid ja iga soldati pea inimesi automaadist või riputada
„Ei tea, Viktor, mnder, kuulab jõhkrus õitsesid röövinud aivmaha lõikasid, kui mees ei ohmd inunesele silmus ümber kaela...
säkja---ma ei tea kus — BBG- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-10-06
