1977-10-06-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE ndjapäevs!, 6. oktoobril 1977 — Thursday, October 6, 1977 Nr. 74 Nr. 74
-A •
Soome spordileht „UrheUiilehti" (nr. 33) avaldas leheküIjeHse
artikli eesti jooksjast Enn Sellikust, öeldes et ta on ainsaks N. Liidu
lootuseks ^pikamaajooksudes.
Kui Moskva oümpiamängud õn juba silmapiirile jõudnud, siis OE
N. Liidu jooksuradadel ja spordiväljakuil mitmeid diskuteeritavaii
probleeme. Kogu kergejõustik on pikkamööda langenud arusaama-tuil
põhjusil madalseisu, kuid meeste pikamaajooksud ön lainepõli-jas
olnud juba pikemat aega. Kahel viimasel olümpiamängMde! jäi
N. Liit ilma medaliteta 5000 Ja 10.000 m. Viimase medali said nad
Helsingis peetud Euroopa meistrivõistlusel, kus Sharafedtinov sai
iali 10.000 m jooksus.
naali, aga jäi lõpuvõistlusel 11. kohale
ajaga 13-36,72.
,,See oli minule eriti kasulik õpetus.
Nägin kuidas olümpiaadil
peab 5000 m jooksma", sdetas E.
Sellik soome ajakirjanikule. Ta nägi,
et olukord sellisel võistlusel oli
erinev N. Liidu oma võistlustest.
Treener Manfred Tõnisson leidis,
õieti avastas Selliku kui see
oli alles 13-aastane. Treener märkas
teda kooliõpilaste maaštiku-jooksU
võistlusel ja kiindus poisi
järelandmatusse rohkem kui ta
selleaegseisse võimeisse. Kolmandaks
jäänud Sellik oli treeneri
meelest ainus poiss jooksjate hulgas,
kes ei rahuldunud kui tast
mööduti, vaid katsus lõpuni end
parandada.
Kulus aastaid ja Enn Sellik täitis
oma lubadused. Noorte Euroopa
Meistrivõistlusel 1973. a. Duis-burgis
eestlane Sellik tuli teisele
kohale ajaga 14.11,8. Järgmisel
aastal tulemused vajusid juba alla
14 minuti: 1338,4. 1975. aastal ta
vähendas seda veel tugeva 10 sekundi
võrra: 13.27,2 ja olümpia-aastäl
13.17,2.
Sellik loodab, et emie Moskva
mänge ta parandab veelgi oma
tulemusi ja arvestab, et Moskvas
5000 m jooksu kuldmedali-mees
peab selle distantsi katma
ajaga 13.10.
Kui temalt küsiti, mis ta arvab
Ljasse Vireni veelliordsest olümpiavõitudest,
ta arvab, et Lasse võib
olla hea 10.000^ ja maratonis,
kuid 5000-s ta ei saa olla enam mi
hea. V
Eestlastel on talvel samad probleemid
kui soome jooksjail. Lumi
peidab jooksurajad. Tuleb talvest
põgeneda, et olla kevadel tippvormis.
Sellik siiski ei veeda kogu
talve lõunas, ta on harjutanud 30
päeva Bulgaarias või kusagil Aasias.
Sooja treeningukoha lisaks on
Treenerkopd töötab palavikuli-seit,
et toota vajalike võimetega
sportlasi Moskva olümpiamängudeks.
Seni on iubaväimaks kandidaadiks
medalile noor eesti jooksja.
Enn Sellik. Tema on üks neist
sportlasist, kelle heasse vormi
jõudmine käib kiiresti. Tippvorm
näis saabuvat küll tänavuse aasta
pea võistluse ajaks, Maaihnakarika
võistluseks, aga ta ei pääsenud
nende hulka kes Düsseldorfis
võistlesid.
Noor sportlane jooksis Euroopa
karika finaalis oma tänavuse
aasta parima 13.29,2 j a iiskus, et
eritingimusteks ta võinuks teha
^ seda 13.25,0-ga.
Samuti usub ta treener Manfred
Tõnisson, kes ütles:.
..Tänavused natuke nõrgemad
l^ulemused on tingitud sellest, et
oleme pidanud vaheaega. Pole hea
noort sportlast üleliigselt väsitada
eriti kõva Montreali võistlusaasta
järele.".
Võistluseks vajalik vorm aga
tõusis kiiresti suviste võistluste
eel ja Sellik oli plaanitsenud Düsseldorfi
võistlusel purustada N.
Liidu rekordi 5000 m jooksus, mis
on praegu Sharafedtinovi mmel.
Küna N. Lüt ei pääsenud Euroopa
karikavõistlusel kahe parima hulka,
siis hävitas see ka E. Selliku
võistlusvõimalused ja ta oli huvita-tua,
ehk on sügisel Soomes veel
uusi rahvusvahelisi võistlusi, millest
saaks osa võtta.
Möödunud aastal 5000 m jooksus
oma tagajärjega 13.17,2 aasta
kolmandaks parimaks tõusnud
E. Sellik on N. Liidu suurim
olümpialootus pikamajooksudes.
Õieti oli ta suur lootus juba Montrealis,
aga esimene olümpiavõist-lus
kujunes Sellikule õppereisücs.
Ta pääses küll eeljooksudest fi-
• MÄRG LINETT .
Esimene osa
(Mare Linett töötab Torontos
advokaadina) '
(Ganadian, Seene) — ükskõik
mida teie politsenüte ikohta kuulnud
olete kuid nad on inimolevu-sed.
Nagu suurem osa inimole\ii-.
si, ei soovi fea nemad, et neile
survet avaldatakse. Allpool esitatud
mõtted tegedevad rohkem
inimlike sulietega kui seadustega
kuid nende meelespidamine võib
osutuda teuliteutes. Ärge katsuge
poditsemiku ees oma kõneosavusega
hiilata. Ärge mängige ka
advokaati, kuna jiüiul, kui teie
oma õigusi demonstratiivselt alla
katsute krüpsutada,- võite sattuda
kiiremini kohtulaua ette kuil
tagasüioidilikuiks jäädes. Ning,ärge
kiidelge isöllega, et teil on mõjuvõimsad
sidemed. Teie ei võida
sellega vähematiki, kui teie kiit-lebe
ipolitseiniku ees, et teie tunnete
seda või teist kohtunikku või
et teie olete mõne parlamendiliikme
sugulane.
Kuid milised on teie seaduse-pärased
õigused?
Politseiga võib teil olla kõige
rohkem kokfeupuiuteid kolmes
kohas—- tänaval, teie autos Ja
teie kodus.
Igas olukorras ketitivad erireeg-lid
ja oma seaduslikke õigusi
tundes väldite tõenäoliselt kohtuprotsessi.
jooksjaile tähtsad merepinnast
kõrgel asuvad tfeeningukohad.
Selleks on ta harjutanud 24 päeva
hõredJa õhuga asukohas, kuid
Moskva äheduse tingimused vajavad
sajmalaadlilist harjutuspai-
Vene kuulsa ti-eeneri Juri Tjurini
arvestuse kohaselt võtab umbes
4—5 aastat enne kui noor sportlane
Kui teis jalutate tänaval ja .politseinik
teid ilmselt põhjuseta
kinni peab, siis ei ole teil vajalik
vastata kõigile terha küsimustele.
Teil ei. ole vaja. ütelda politseinikule
oma nime ja aadressi. ning
anda talle muid andmeid, samuti
ei ole teil vaja esitada isikuttõendavat
dokumenti. ^
Kanaclas ei ole • enam selliseid
seadusi, mis annavad, poltftsei-nikule
õiguse inimest põhjnise-tislt
tänaval kinni pidada ning
pärida temalt antoieid tema
elukoha- ja majäaidusliku. olu-
• korra kohta.-
Pidage aga siiski meeles, et teil
tuleb jääda viisakaks Jiing loobuda
advokaadi mänginüsest. Teatud
juhtudel on siiski kasulik kui
teie vabatahtlikuflt annate politseinikule
oma nime ja aadressi.
Kui teie juhite/autot ning politseiautost
antakse teile mä.riku
tee kõrvale tõmmaita ja seisnia
jääda; siis peate seda tegema n i i
kiiresti ja ohutult kai võimalik.
Provintsi seaduste kohaselt on
põlitseü Õigus küsida teilt teie
juhiluba, auto registreerimise
tõendit ja tõendit auto kindlustuse
koha.
Teie võite saada karistušpileti
kui teie keeldute nende dokii-mentide
näitamisest.
Teil tuleb anda informatsiooni ka
auto tulede ja teiste julgestusva-hendite
kohita kuid iteil ei olevaija
vastata teisitele küsimustele. Ku;
teid on kinni peetud mõne liik-lusmääruse
rikkumise pärast, süs
tuieh teil jääda viisakaks. Ku:
teie haikkate ülbelt ennast suure
häälega õigustama j a oma süütegu
õigustama, süs võidakse
teid sellise käitumise eest vastutusele
võtta.
on oma lubaduse täitnud jä temast
on saanud valmis pikamaajooksja
Küremini võivad kerkida ainult
need jooksjad, kelledel on eriti tugev
sportlase kehaehitus. :
Nü tehakse arvestusi ja kui Selliku!
on oma esimesest medalist
möödunud tänavu neli aastat, siis
tulevar aastal loodetakse ta tippvormi
tõusmist ja seda tulevat
kaks aastat selUsena hoida, kui
Moskva olümpiarajal 5000 m jooksus
neid treeningtulemusi hakatakse
näitama. '
kirjcsBadus
USK JA E L U nr. 4 — 1977. Ees
t i Vabaköguduse ajakirja uue
numbri sisuks on O. T. ,,Kinde
kannatuses", E. Širo'tkini „Dr
Melita Marley 80 — Väga armas
tatud misjonär", E. t. ,,Mida
mõistaib hukka Jmnal?'', O . . . o
j,Jumala iteenija", dr. R. D. Tor-rey
„Miks vajan Pülia Vaimuga
ristimist?", A. Sildosi; „õppimine'
Nende artiklite vahel mõtteteri
M. Krimmi-ja I. V. vaimulikke
luuletusi. • . '
Põikread: 1. Isiklik asesõna, 3.
Keilila heli, 6. Naisenimi, 10. Füüsiline
kannatus, 11. Jäme nöör.
12. Taimede vili, 13. Viljasaagi
nurjumine, 15. Nimi Vanas Tes-tainiendis,
17. Küsimus, 18. Peenike
puuork, 19. Kolmikkonsonanit,
21. Mitte haige, 24. Sugulane, 25.
Kala/ 27. Teisitlaadi sõnad kõnekeeles,
29. Lühend arsti tiitlis, 31.
ühendiiikides külaskäigul viibinud
Lääne-Sakšamaa meeskoor
„Concördia" Vestfaalist yus kaasa
ka eesti koorilaule. „eoncordia''
solistiks tema esinemistel New
Yorgis, Washingtonis, Philadelphias
jm. oH L i l ia Gorradi, kes koo-rüe
andis kaasa Juhan Aaviku
^Koduigatsus", samuti paar oma
ema Heljo Gorradi loodud laulu.
Aaviku laulu ^Õnad olid juba varem
saksakeelses tõlkes olemas,
Heljo Gorradi laulude tõlked valmistati
nüüd koori ärasõidu eel.
Saksa meeskooril on ohiud huvi
veel mõne eesti meeskoori laulu
vastu. Neid on lubanud koorile järele
saata Liilia Gorradi niipea,
kui sõnade saksakeelsed tõlked on
valmis, v;.
Koor esines New Yorgis Viiendal
avenüül asuvas St. Patricku kat^-
raalis, kus solistiks olid tenor Sieg-fried
Freiberg ja sopran l i i l i a Gorradi.
Liilia kandis ette ühe Cesar
Franki palvelaulu. Katedraal oli
viimse võimalusem rahvast täis
ning kooril OÜ siin nii suur edu, et
kontserdi lõppedes sellele aplodee-riti
kaua aega püsti seistes.
Püsimatu, läbematu, 33. Osatäiht,,.
36. Tema — salksa keeles (naissoo
kohta), 37. Kuulus heliiooja.
39. Katab tailvel maad, 41. K<>1-;
mikkpnsonant, 42. Koha määrsõna,
44. Artikkel salksa keeles, 46.
Eesti luuletaja, 48. Selle looma
Üha on rasvane, 50. Summa, 52.
Eesti rahvuslik tegelane 19. sajandil,
54. Vana Testamendi
prohvet. 55. Arstim, 56. Vene mehenimi.
y ! • . • •
Püstread: l . K o h t Harjumaal,
2. Paljas, 4. Jõuallikas, 5. Asjamees
kirikus, 6. Eeskoda, 7. Täht, 8.
Liituma, 9. Kiituseks, ülistuseks,
10. Eesti ooper, 14, Sama, mis 44
põikridades, 16. Rühaipllt, 20. Osa
auto käigukastimehtoismis, 22.
Emane lobm, 23. Haamer, 26. Ootamatult,
28; Eesti luuletaja ning
lastekirjanik,f 30. Parem, 32. Tühi
.ber, 34. Hirmuvallitsus, 35.
)t, 38. Ajajärk, 40; Eesti nais-ik
KanadaSy 43, Meie
(omÄavas mõttes) inglise keeles,
45. Küsiv isõna, 47. Ainuit —
saksa keeles, ^ 49. Naisenimi, 51 •
Kaassõna, 53. Eitus. • v
RISTSÕNA NR. 946' LÄHENDUSV
Põikread: 4. Oomen, 7. Vilms,
9. Hästi, 11. Pilt,'12. Mees. 13. Tihe,
14. Sendid, 16. Vikat, 17. Abel,
18. Timtit, 20. Reis, 23.. Alati, 26'
Esteet, 29.' Aida, 30,; Torn, 31.
Emis, 32. jTipud, 33. Baron, 34.
S i n e l ; '
Püstread: 1; Post^ 2. Pehme, 3.
Lipik, 4. Omlett,. 5. Näen, 6. O t sib,
8. Liha, 10. seda, 13. Tiree, 14.
Saiiriet. 15. Delta, 19. Taamail, 21:
Istlik, 22. Stop, 24. Liir, 25. Adson,
27: Erus, 28. Endil, 31. Ebel.
>Iida teadsm mina lendamisest?
Luftwaffes olin õhutõrjekahurite
peal olnud, mitte lennukoolis.
Automaatpüoodil lendab masin
muidugi nü kaua otse edasi, kui ta
vastu mingit mäge põrkab või tal
kütus otsa saab. Kuidas aga seda
mäandun^a sundida? Sellest ei
teadnud ma midagi.
Võtsin armatuurilt raadio-mikro-foni
— õnneks oskasin ma vähemalt
raadiodega ümber käia — ja
pigistasin rääktmisnuppu. Arma-tuurü
nägin ka lennukinumbrit —
N9015V. Kasutasin seda.,
„fBeechcraft Bonanza N9015V
from Guerr|avaca to Brownsvüle,
calling Brownsville Tower! Gome
in. Brownsville Tower!"
Et Guemavacast tulev Be^ch-craft
soovib rääkida Brownsville
lennuväljaga. Ja kõik need teised
sõnad.
Vähe aja pärast BröwnsviUe
vastaski, laia Texase aktsendiga.
V.Sün Brownsville — kuulen teid,
Beeeheraft N9015V. Olete põhja-lääne
suunas meist eemaldumas.
Mis on juhtunud?"
„Juhtunud on nii palju, et meie
piloot hüppas just langevarjuga
välja ja e i jätnud meüe juhiseid,
mis edasi teha. Oleme kohne — ei,
neljakesi kui beebit ka lugeda, lennukis
ja keegi meist ei oska seda
juhtida. Rio Grande on otse meie
all, oleme iteel põhjaläände, nagu
te isegi märkasite."
„Ja kuhu te soovite minna,
Beeeheraft N9015V?" : '
,,Soovime maanduda, |kallis
mees. tJkskõik kus,! aga võimalikult
Terra Firma peal. Kas saate
meid aidata?"
„0n teil lennukitest lildse mingit
aimu?"
„Jah — tean, et nad on õhust
raskemad ja et kui mootor seisma
jääb, siis nad kukuvad alla."
„Noh", vastas see Texase huu-morimees,
„hea seegi. Kui palju
teil veel kütust On?"
„Hmmm —-veidi alla poole tanki.
Nii et kohest allakukkumise-muret
meü ei ole. Oleme auto-maatpiloödi
peal. Kas annaksite
meile juhiseid, kuidas mtaandu-da?":-
, ;•.
Ja siis see algas. Kui keegi mul
neid kommandosid ja juhtnööre
korrata käsiks, mis mulle, sealt
Brownsville lennuväljalt ette loeti,
ei oskaks ma neid küll jälle ära
tunda. Vajutasin 'jalapedaale ja
keerasm nuppusid, tõmbasin tüüri-ratast
enda poole ja lükkasin endast
jälle eemale — ja nii keerle-sin
mitu korda ümber Brownsville
lennujaama. Siis lõikas keegi teine
texaslane meie konversatsioonile
vahele.
,,Okei, JBrownsvüle Tower", ütles
hääl, mis kuidagi moodi Texas
Henry, selle õnnetult vigastada
saanud revolvrimehe, moodi kõlas,
„ma võtan üle ja tüürin ta
alla lennuväljale."
,,Okei, Joe", vastati, ta on sinp
oma."-' •
Ja siis see, Texase Joe, teises
spordiiennukis, mis kaunis meie
omale sarnanes, lendas meie ees,
taga ja kõrval. J a rääkis kogu aeg,
kuhu vajutada ja mida teha. Tegin
automaatselt, mis kästi. Nick ja ta
pere vingusid vaikselt taaaistmes.
„Okei, poiss", kõlas Texas-Joe
lai aktsent mu kõrvus, „tasakesi
— piklcamööda — nii on hea. Nüüd
lase rattad alla ~ okei, su rattad
on all ja lukustatud. Nüüd siis —
tõuka rooliratast pikkamööda ettepoole
~ #st mi — ilusti, tasakesi,
ma mingüe ehitusele otsa kihuta-1 libisevat. Ihnselt ei olnud ta mu
mas?
Ilmselt käis mu jalg refleksi .tõttu
alla tüüripedaalile, nagu vaju^
taksin autos pidureid. Lennuk pööras
end poolpõigiti ja siis lendas
uperpalli. Kostsid mitmed kõvad
raksatused ja mul läks järsku silmade
ees mustaks. Vümane asi,
mis ma mäletan, oÜ et mu pea
rippus allapoole. Hiljem sain teada,
et olin end paarist kustunud
lambist ehmatada lasknud ja teelt
kõrvale pöörates pargitud tuletõrjeautole
otsa kihutanud.
XIV PEATÜKK:' • •
LÕPPLAHENDUS. ;.
Istusin superintendent McDuffi
kontoris ja andsin aru, endal side
peakolu ümber ja vasak jalg kipsis.
Kohal olid inspektor Smith,
superintendent McDuf f ja abi juhataja
Anderson, needsamad kolm
kes mind Mehhiko-teele saatsid.
„Niisüs, uuesti otsast peale.,
seersant Kork", rääkis chief Anderson
ülilahlce häälega, „kuidas
see tuli, et Mehhiko kodanik Agos-tino
Rotman oh sunnitud oma lennukist
välja hüppama ja et peale
seda teie selle lennuki, mis muuseas
50.000 dollarit maksis,
Brownsville lennuväljal puruks
ajasite?"; '
, ,Mul ei olnud muud valikut,
chief — Rotmanh haaras lihtsalt
langevarju ja hüppas välja. Mida
oleksin süs mina pidanud tegema
— talle järgi hüppama? Mul ei olnud
langeval ju, chief — ja lennuk
oleks siis veel hoopis puruks läi-võta
asja kergelt..;."
•Rida lennuväljatulesid ilmus mu
ees, lennukiga ühes liims. Tõuka.
sin rooliratast. Lennukinina suundus
alla. IWaapmd tormas kiiresti
Ugemale. Texas-Jõe hääl kumises
mu kõrvus.
„Niiviisi, niivüsi, see on hea -
nüüd 'tõmba pisut tagasi — mitte
nn palju — nii — okei, nüüd oled
a l l ! " . . .• ;•. •
Tundsin, kuidas lennukirattad
vastu lennuvälja asfalti põrkusid,
lennuk uuesti õhku tõusis, süs jälle
alla vajus, ja rattad lõppeks
kriiksatades veerema hakkasid.
Tuleread vuhisesid must kahelt
.poolt mööda, ka eemalt paistsid' nud."
tuled. Ja siis järsku tõusis mingi Chief Andersoni kuhn Mskus kip-
' fcum© vari mu ees ku müür— olin ra ja ta lahke maneer paistis pisut
vastusega rahuL
„ M a <tean, et ta välja hüppas.
Äga miks? Ta on Mehhiko politseis
üles andnud, et olete t^da püstoliga
ähvardanud ja seopärast on ta
pidanud hüppama. Oli see tõsi?"
,,Teatud määral, chief ~ tä pidas
mind, mafia mõrvariks, kuigi
ma talle kinnitasin, et ma Kanada-niaa
politseinik olen. Äga igal juhul
oU ta uimastusmürkidega kaubitseja,
kes. Nick DiGaströ'ga koos
Ühendriikidesse marihiiaariat jä
oopiumit vedas."
„See on ainult teooria, seersant
Kork — paistab et te seda kuidagi
moodi tõestada ei saa: Teie mis:
sioorii Mehhikosse, mis muuseas
meie linna poUtsei-administratsioo-nile.
tublisti raha maksma oh läinud,
tuleb seekord ebaõnnestunuks j
pidada." :'
,,Ma ei tea, chief, kas just täiesti
— ma leidsin Nick DiGastro üles
ja olin teda Kanadasse tagasi kohtu
ette toomas, kui meil see lennu-õnnetus
juhtus. Nick, nagu te isegi
teate, murdis hädamaandumisel
kaela, kuna ta istmerihmad ei olnud
korralikult kinnitatud. Ta :nai-ne
ja' laps saadeti USA võimude
poolt Mehhikosse tagasi. Nick ise
maeti ka Mehhikos maha — nähtavasti
oli ta vanaonu, Vittorio Di.
Gastro, ta laiba Acapulcosse tagasi
lasknud viia, kus ta maeti — oma
õnnetut surma saanud naise kõrvale.
Mulle paistab, et seega on
Kanada maksumaksjaile tublisti
raha kokku hoitud — keskmise
vangi aastane iüalpidaminö läheb
siin ju kaksteist tuhat dollarit
maksma. Nick-poiss oleks võinud
naise tapmise eest kümme aastat
saada, nii e t . . . "
„ Aitab, seersant Kork", tõstis
chief Anderson oma käe, „ma oskan
ise summasid kokku rehkendada
ja statistikalt lugeda, teil ei
pruugiks seda mulle õpetama tulla
— ega püildasuitsukatet levitada.
Ilmne on see, et teil ei läinud
korda, oma ülesannet täita — või
öi olnudki teil" selleks erilist plaani?":,-.
:•••^^•V:
Nüüd tundsin, et ka mul hari p -
näseks läks.- ^ . '
„Mida te sellega mõtlete, chief
Anderson?"
,,Küllap teate isegi. Jutt ön väljas;
öt Vito Papanini oh Nick'i
peale kontrakti väi ja andnud. Nick
on nüüd teie tõttu surnud. Võibol-'
la on teil, seersant Kork, lähemal
ajal suuremaid sissetulekuid oodata,
kas siinsete või välismaa pan-v
kade kaudu?" • : ' '
Ma kardan, et, muutusin nüüd pisut
ebaviisakaks, ülemusega ei tohi
vaielda, aga minu meelest läks
see süüdistus nagu pisut liiale-
„Kui- meelde : tohin tuletada./
chief, siis olite teie: see mees/ kes •
mind,: vastu .mu proteste, Mehhikosse
saatis! Kes -mulle soovitas,
Upping-vendade. teenistuses sinna
minna janeü enda eest maksta lasta,
samal aj,al ametlikult teenistus-^
reisil, olles! Kui oleksin sel lennuõnnetusel
surma saanud, chief Anderson,
oleks see linnale tublisti
enam maksnud, kui praegused väljaminekud.
Mu naine oleles umbes
30.000 dollarit peo peale saanud,
ja mu palk olefe kogu aeg edasi
käinud. On see nii? Süs miks nüüd
need etteheited?"
ms.
i i .: w
te :
mmm - •
m •
ülemaailmne Balti
Naiste Nõukogu tähist
kuud tagasi oma 30-aastj
aktusega Ungari Majas
gis, kus kõnelejaks oUtj
diokommentaator Barr
Konservatiivse maaiH
• Farberi kõnest selgus, [
hästi tuttav :ikestatüd|
probleemidega ja nendt
taja./
BRNN idee tekkis
Geislingeiiis, SaksaJ
Noorte Naiste Kristli
juhtivad tegelased ohi
nud ulatusliku eestil
•• kunsti mäituse... •
Otsustati kutsuda sedi
1 ätlannasid lähedal asm
genike keskusest
Koos arutati, kuidas oj
lus ka leedu naisi k£
ta. Vastav nõupidamiil
ja 8. märtsü 1947 ieid|
nis aset pidulik BRNI
aktus, millest oUd pah
ma Saksamai asuvad
diplomaadid ja naisoj
nide esindajad. Pall
ameerika pastor SchiJ
mus oli värvikas,:
eestlannasid^ lätlaiuij
tare kandis oma mäj
said rahvariideid."
Organisatsiooni aa
hiniõtteks oli üheJ
maailmas eluiievaii
ja leedu naisi ühise
Balti rükide vabaj
edendada noorte bai
solidaarsuse ja SÜ|
ning aidata kaasa
ke, eriti naiste ja l|
se olukorra pärani
."Juhatusse • valiti
. mag. Mall Jürma,
Päts jä pr. Gertrud
poolselt kuulusid
. Tekla Erdmanis, mai
ris ja pr. Olga RitJ
dl*, phil.' Maria Zhij
Sofia Jasaitiene ja
laitiene. Esimeseks
loosimise alusel
v ning sellest peale tol
yahetamine algul üll
riikides hiljem pärJ
: rahvuste järjekorraij
Örganisatsiooiii
jioortes sotsiaalala,
ja kultuurihse ala
raldati suurejoonel|
pärastlõuiiaid, ei
noorte kokkutulekui|
tuspäevi baltlaste tl
tamise meeniitarni
juunis. Organisatsi
kokkutulekuid toimj
Hanaüs, Augsburgi|
•:'>• gis.
Balti põgenikekei|
täsid ürituste koi
resti kaasa nii
kõnelejate näol.
Saadeti memorai
ju lääneriikide vai
des protestiti Balti
miso vastu Nõukol
ja 30;000 allkü-jfgl
PCIRO peakorteril
laste ümberasustJ
ülemeremaadesse.j
taks enamus bait
ümber asunud pei
kidesse ja Kanadal
' peakorter üle Ne\]
• : oli BRNN ühinem
• V 86; Naisklubide Liii
; nis ning esinaineI
Leedu delegatsiooj
Bieliukaš võtsid
H e a k ii
^Suur valil
fiinnaaial
Kii TK^AI
mstnu
i i l
i l
55;{ dm
Toronto,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 6, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-10-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771006 |
Description
| Title | 1977-10-06-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE ndjapäevs!, 6. oktoobril 1977 — Thursday, October 6, 1977 Nr. 74 Nr. 74
-A •
Soome spordileht „UrheUiilehti" (nr. 33) avaldas leheküIjeHse
artikli eesti jooksjast Enn Sellikust, öeldes et ta on ainsaks N. Liidu
lootuseks ^pikamaajooksudes.
Kui Moskva oümpiamängud õn juba silmapiirile jõudnud, siis OE
N. Liidu jooksuradadel ja spordiväljakuil mitmeid diskuteeritavaii
probleeme. Kogu kergejõustik on pikkamööda langenud arusaama-tuil
põhjusil madalseisu, kuid meeste pikamaajooksud ön lainepõli-jas
olnud juba pikemat aega. Kahel viimasel olümpiamängMde! jäi
N. Liit ilma medaliteta 5000 Ja 10.000 m. Viimase medali said nad
Helsingis peetud Euroopa meistrivõistlusel, kus Sharafedtinov sai
iali 10.000 m jooksus.
naali, aga jäi lõpuvõistlusel 11. kohale
ajaga 13-36,72.
,,See oli minule eriti kasulik õpetus.
Nägin kuidas olümpiaadil
peab 5000 m jooksma", sdetas E.
Sellik soome ajakirjanikule. Ta nägi,
et olukord sellisel võistlusel oli
erinev N. Liidu oma võistlustest.
Treener Manfred Tõnisson leidis,
õieti avastas Selliku kui see
oli alles 13-aastane. Treener märkas
teda kooliõpilaste maaštiku-jooksU
võistlusel ja kiindus poisi
järelandmatusse rohkem kui ta
selleaegseisse võimeisse. Kolmandaks
jäänud Sellik oli treeneri
meelest ainus poiss jooksjate hulgas,
kes ei rahuldunud kui tast
mööduti, vaid katsus lõpuni end
parandada.
Kulus aastaid ja Enn Sellik täitis
oma lubadused. Noorte Euroopa
Meistrivõistlusel 1973. a. Duis-burgis
eestlane Sellik tuli teisele
kohale ajaga 14.11,8. Järgmisel
aastal tulemused vajusid juba alla
14 minuti: 1338,4. 1975. aastal ta
vähendas seda veel tugeva 10 sekundi
võrra: 13.27,2 ja olümpia-aastäl
13.17,2.
Sellik loodab, et emie Moskva
mänge ta parandab veelgi oma
tulemusi ja arvestab, et Moskvas
5000 m jooksu kuldmedali-mees
peab selle distantsi katma
ajaga 13.10.
Kui temalt küsiti, mis ta arvab
Ljasse Vireni veelliordsest olümpiavõitudest,
ta arvab, et Lasse võib
olla hea 10.000^ ja maratonis,
kuid 5000-s ta ei saa olla enam mi
hea. V
Eestlastel on talvel samad probleemid
kui soome jooksjail. Lumi
peidab jooksurajad. Tuleb talvest
põgeneda, et olla kevadel tippvormis.
Sellik siiski ei veeda kogu
talve lõunas, ta on harjutanud 30
päeva Bulgaarias või kusagil Aasias.
Sooja treeningukoha lisaks on
Treenerkopd töötab palavikuli-seit,
et toota vajalike võimetega
sportlasi Moskva olümpiamängudeks.
Seni on iubaväimaks kandidaadiks
medalile noor eesti jooksja.
Enn Sellik. Tema on üks neist
sportlasist, kelle heasse vormi
jõudmine käib kiiresti. Tippvorm
näis saabuvat küll tänavuse aasta
pea võistluse ajaks, Maaihnakarika
võistluseks, aga ta ei pääsenud
nende hulka kes Düsseldorfis
võistlesid.
Noor sportlane jooksis Euroopa
karika finaalis oma tänavuse
aasta parima 13.29,2 j a iiskus, et
eritingimusteks ta võinuks teha
^ seda 13.25,0-ga.
Samuti usub ta treener Manfred
Tõnisson, kes ütles:.
..Tänavused natuke nõrgemad
l^ulemused on tingitud sellest, et
oleme pidanud vaheaega. Pole hea
noort sportlast üleliigselt väsitada
eriti kõva Montreali võistlusaasta
järele.".
Võistluseks vajalik vorm aga
tõusis kiiresti suviste võistluste
eel ja Sellik oli plaanitsenud Düsseldorfi
võistlusel purustada N.
Liidu rekordi 5000 m jooksus, mis
on praegu Sharafedtinovi mmel.
Küna N. Lüt ei pääsenud Euroopa
karikavõistlusel kahe parima hulka,
siis hävitas see ka E. Selliku
võistlusvõimalused ja ta oli huvita-tua,
ehk on sügisel Soomes veel
uusi rahvusvahelisi võistlusi, millest
saaks osa võtta.
Möödunud aastal 5000 m jooksus
oma tagajärjega 13.17,2 aasta
kolmandaks parimaks tõusnud
E. Sellik on N. Liidu suurim
olümpialootus pikamajooksudes.
Õieti oli ta suur lootus juba Montrealis,
aga esimene olümpiavõist-lus
kujunes Sellikule õppereisücs.
Ta pääses küll eeljooksudest fi-
• MÄRG LINETT .
Esimene osa
(Mare Linett töötab Torontos
advokaadina) '
(Ganadian, Seene) — ükskõik
mida teie politsenüte ikohta kuulnud
olete kuid nad on inimolevu-sed.
Nagu suurem osa inimole\ii-.
si, ei soovi fea nemad, et neile
survet avaldatakse. Allpool esitatud
mõtted tegedevad rohkem
inimlike sulietega kui seadustega
kuid nende meelespidamine võib
osutuda teuliteutes. Ärge katsuge
poditsemiku ees oma kõneosavusega
hiilata. Ärge mängige ka
advokaati, kuna jiüiul, kui teie
oma õigusi demonstratiivselt alla
katsute krüpsutada,- võite sattuda
kiiremini kohtulaua ette kuil
tagasüioidilikuiks jäädes. Ning,ärge
kiidelge isöllega, et teil on mõjuvõimsad
sidemed. Teie ei võida
sellega vähematiki, kui teie kiit-lebe
ipolitseiniku ees, et teie tunnete
seda või teist kohtunikku või
et teie olete mõne parlamendiliikme
sugulane.
Kuid milised on teie seaduse-pärased
õigused?
Politseiga võib teil olla kõige
rohkem kokfeupuiuteid kolmes
kohas—- tänaval, teie autos Ja
teie kodus.
Igas olukorras ketitivad erireeg-lid
ja oma seaduslikke õigusi
tundes väldite tõenäoliselt kohtuprotsessi.
jooksjaile tähtsad merepinnast
kõrgel asuvad tfeeningukohad.
Selleks on ta harjutanud 24 päeva
hõredJa õhuga asukohas, kuid
Moskva äheduse tingimused vajavad
sajmalaadlilist harjutuspai-
Vene kuulsa ti-eeneri Juri Tjurini
arvestuse kohaselt võtab umbes
4—5 aastat enne kui noor sportlane
Kui teis jalutate tänaval ja .politseinik
teid ilmselt põhjuseta
kinni peab, siis ei ole teil vajalik
vastata kõigile terha küsimustele.
Teil ei. ole vaja. ütelda politseinikule
oma nime ja aadressi. ning
anda talle muid andmeid, samuti
ei ole teil vaja esitada isikuttõendavat
dokumenti. ^
Kanaclas ei ole • enam selliseid
seadusi, mis annavad, poltftsei-nikule
õiguse inimest põhjnise-tislt
tänaval kinni pidada ning
pärida temalt antoieid tema
elukoha- ja majäaidusliku. olu-
• korra kohta.-
Pidage aga siiski meeles, et teil
tuleb jääda viisakaks Jiing loobuda
advokaadi mänginüsest. Teatud
juhtudel on siiski kasulik kui
teie vabatahtlikuflt annate politseinikule
oma nime ja aadressi.
Kui teie juhite/autot ning politseiautost
antakse teile mä.riku
tee kõrvale tõmmaita ja seisnia
jääda; siis peate seda tegema n i i
kiiresti ja ohutult kai võimalik.
Provintsi seaduste kohaselt on
põlitseü Õigus küsida teilt teie
juhiluba, auto registreerimise
tõendit ja tõendit auto kindlustuse
koha.
Teie võite saada karistušpileti
kui teie keeldute nende dokii-mentide
näitamisest.
Teil tuleb anda informatsiooni ka
auto tulede ja teiste julgestusva-hendite
kohita kuid iteil ei olevaija
vastata teisitele küsimustele. Ku;
teid on kinni peetud mõne liik-lusmääruse
rikkumise pärast, süs
tuieh teil jääda viisakaks. Ku:
teie haikkate ülbelt ennast suure
häälega õigustama j a oma süütegu
õigustama, süs võidakse
teid sellise käitumise eest vastutusele
võtta.
on oma lubaduse täitnud jä temast
on saanud valmis pikamaajooksja
Küremini võivad kerkida ainult
need jooksjad, kelledel on eriti tugev
sportlase kehaehitus. :
Nü tehakse arvestusi ja kui Selliku!
on oma esimesest medalist
möödunud tänavu neli aastat, siis
tulevar aastal loodetakse ta tippvormi
tõusmist ja seda tulevat
kaks aastat selUsena hoida, kui
Moskva olümpiarajal 5000 m jooksus
neid treeningtulemusi hakatakse
näitama. '
kirjcsBadus
USK JA E L U nr. 4 — 1977. Ees
t i Vabaköguduse ajakirja uue
numbri sisuks on O. T. ,,Kinde
kannatuses", E. Širo'tkini „Dr
Melita Marley 80 — Väga armas
tatud misjonär", E. t. ,,Mida
mõistaib hukka Jmnal?'', O . . . o
j,Jumala iteenija", dr. R. D. Tor-rey
„Miks vajan Pülia Vaimuga
ristimist?", A. Sildosi; „õppimine'
Nende artiklite vahel mõtteteri
M. Krimmi-ja I. V. vaimulikke
luuletusi. • . '
Põikread: 1. Isiklik asesõna, 3.
Keilila heli, 6. Naisenimi, 10. Füüsiline
kannatus, 11. Jäme nöör.
12. Taimede vili, 13. Viljasaagi
nurjumine, 15. Nimi Vanas Tes-tainiendis,
17. Küsimus, 18. Peenike
puuork, 19. Kolmikkonsonanit,
21. Mitte haige, 24. Sugulane, 25.
Kala/ 27. Teisitlaadi sõnad kõnekeeles,
29. Lühend arsti tiitlis, 31.
ühendiiikides külaskäigul viibinud
Lääne-Sakšamaa meeskoor
„Concördia" Vestfaalist yus kaasa
ka eesti koorilaule. „eoncordia''
solistiks tema esinemistel New
Yorgis, Washingtonis, Philadelphias
jm. oH L i l ia Gorradi, kes koo-rüe
andis kaasa Juhan Aaviku
^Koduigatsus", samuti paar oma
ema Heljo Gorradi loodud laulu.
Aaviku laulu ^Õnad olid juba varem
saksakeelses tõlkes olemas,
Heljo Gorradi laulude tõlked valmistati
nüüd koori ärasõidu eel.
Saksa meeskooril on ohiud huvi
veel mõne eesti meeskoori laulu
vastu. Neid on lubanud koorile järele
saata Liilia Gorradi niipea,
kui sõnade saksakeelsed tõlked on
valmis, v;.
Koor esines New Yorgis Viiendal
avenüül asuvas St. Patricku kat^-
raalis, kus solistiks olid tenor Sieg-fried
Freiberg ja sopran l i i l i a Gorradi.
Liilia kandis ette ühe Cesar
Franki palvelaulu. Katedraal oli
viimse võimalusem rahvast täis
ning kooril OÜ siin nii suur edu, et
kontserdi lõppedes sellele aplodee-riti
kaua aega püsti seistes.
Püsimatu, läbematu, 33. Osatäiht,,.
36. Tema — salksa keeles (naissoo
kohta), 37. Kuulus heliiooja.
39. Katab tailvel maad, 41. K<>1-;
mikkpnsonant, 42. Koha määrsõna,
44. Artikkel salksa keeles, 46.
Eesti luuletaja, 48. Selle looma
Üha on rasvane, 50. Summa, 52.
Eesti rahvuslik tegelane 19. sajandil,
54. Vana Testamendi
prohvet. 55. Arstim, 56. Vene mehenimi.
y ! • . • •
Püstread: l . K o h t Harjumaal,
2. Paljas, 4. Jõuallikas, 5. Asjamees
kirikus, 6. Eeskoda, 7. Täht, 8.
Liituma, 9. Kiituseks, ülistuseks,
10. Eesti ooper, 14, Sama, mis 44
põikridades, 16. Rühaipllt, 20. Osa
auto käigukastimehtoismis, 22.
Emane lobm, 23. Haamer, 26. Ootamatult,
28; Eesti luuletaja ning
lastekirjanik,f 30. Parem, 32. Tühi
.ber, 34. Hirmuvallitsus, 35.
)t, 38. Ajajärk, 40; Eesti nais-ik
KanadaSy 43, Meie
(omÄavas mõttes) inglise keeles,
45. Küsiv isõna, 47. Ainuit —
saksa keeles, ^ 49. Naisenimi, 51 •
Kaassõna, 53. Eitus. • v
RISTSÕNA NR. 946' LÄHENDUSV
Põikread: 4. Oomen, 7. Vilms,
9. Hästi, 11. Pilt,'12. Mees. 13. Tihe,
14. Sendid, 16. Vikat, 17. Abel,
18. Timtit, 20. Reis, 23.. Alati, 26'
Esteet, 29.' Aida, 30,; Torn, 31.
Emis, 32. jTipud, 33. Baron, 34.
S i n e l ; '
Püstread: 1; Post^ 2. Pehme, 3.
Lipik, 4. Omlett,. 5. Näen, 6. O t sib,
8. Liha, 10. seda, 13. Tiree, 14.
Saiiriet. 15. Delta, 19. Taamail, 21:
Istlik, 22. Stop, 24. Liir, 25. Adson,
27: Erus, 28. Endil, 31. Ebel.
>Iida teadsm mina lendamisest?
Luftwaffes olin õhutõrjekahurite
peal olnud, mitte lennukoolis.
Automaatpüoodil lendab masin
muidugi nü kaua otse edasi, kui ta
vastu mingit mäge põrkab või tal
kütus otsa saab. Kuidas aga seda
mäandun^a sundida? Sellest ei
teadnud ma midagi.
Võtsin armatuurilt raadio-mikro-foni
— õnneks oskasin ma vähemalt
raadiodega ümber käia — ja
pigistasin rääktmisnuppu. Arma-tuurü
nägin ka lennukinumbrit —
N9015V. Kasutasin seda.,
„fBeechcraft Bonanza N9015V
from Guerr|avaca to Brownsvüle,
calling Brownsville Tower! Gome
in. Brownsville Tower!"
Et Guemavacast tulev Be^ch-craft
soovib rääkida Brownsville
lennuväljaga. Ja kõik need teised
sõnad.
Vähe aja pärast BröwnsviUe
vastaski, laia Texase aktsendiga.
V.Sün Brownsville — kuulen teid,
Beeeheraft N9015V. Olete põhja-lääne
suunas meist eemaldumas.
Mis on juhtunud?"
„Juhtunud on nii palju, et meie
piloot hüppas just langevarjuga
välja ja e i jätnud meüe juhiseid,
mis edasi teha. Oleme kohne — ei,
neljakesi kui beebit ka lugeda, lennukis
ja keegi meist ei oska seda
juhtida. Rio Grande on otse meie
all, oleme iteel põhjaläände, nagu
te isegi märkasite."
„Ja kuhu te soovite minna,
Beeeheraft N9015V?" : '
,,Soovime maanduda, |kallis
mees. tJkskõik kus,! aga võimalikult
Terra Firma peal. Kas saate
meid aidata?"
„0n teil lennukitest lildse mingit
aimu?"
„Jah — tean, et nad on õhust
raskemad ja et kui mootor seisma
jääb, siis nad kukuvad alla."
„Noh", vastas see Texase huu-morimees,
„hea seegi. Kui palju
teil veel kütust On?"
„Hmmm —-veidi alla poole tanki.
Nii et kohest allakukkumise-muret
meü ei ole. Oleme auto-maatpiloödi
peal. Kas annaksite
meile juhiseid, kuidas mtaandu-da?":-
, ;•.
Ja siis see algas. Kui keegi mul
neid kommandosid ja juhtnööre
korrata käsiks, mis mulle, sealt
Brownsville lennuväljalt ette loeti,
ei oskaks ma neid küll jälle ära
tunda. Vajutasin 'jalapedaale ja
keerasm nuppusid, tõmbasin tüüri-ratast
enda poole ja lükkasin endast
jälle eemale — ja nii keerle-sin
mitu korda ümber Brownsville
lennujaama. Siis lõikas keegi teine
texaslane meie konversatsioonile
vahele.
,,Okei, JBrownsvüle Tower", ütles
hääl, mis kuidagi moodi Texas
Henry, selle õnnetult vigastada
saanud revolvrimehe, moodi kõlas,
„ma võtan üle ja tüürin ta
alla lennuväljale."
,,Okei, Joe", vastati, ta on sinp
oma."-' •
Ja siis see, Texase Joe, teises
spordiiennukis, mis kaunis meie
omale sarnanes, lendas meie ees,
taga ja kõrval. J a rääkis kogu aeg,
kuhu vajutada ja mida teha. Tegin
automaatselt, mis kästi. Nick ja ta
pere vingusid vaikselt taaaistmes.
„Okei, poiss", kõlas Texas-Joe
lai aktsent mu kõrvus, „tasakesi
— piklcamööda — nii on hea. Nüüd
lase rattad alla ~ okei, su rattad
on all ja lukustatud. Nüüd siis —
tõuka rooliratast pikkamööda ettepoole
~ #st mi — ilusti, tasakesi,
ma mingüe ehitusele otsa kihuta-1 libisevat. Ihnselt ei olnud ta mu
mas?
Ilmselt käis mu jalg refleksi .tõttu
alla tüüripedaalile, nagu vaju^
taksin autos pidureid. Lennuk pööras
end poolpõigiti ja siis lendas
uperpalli. Kostsid mitmed kõvad
raksatused ja mul läks järsku silmade
ees mustaks. Vümane asi,
mis ma mäletan, oÜ et mu pea
rippus allapoole. Hiljem sain teada,
et olin end paarist kustunud
lambist ehmatada lasknud ja teelt
kõrvale pöörates pargitud tuletõrjeautole
otsa kihutanud.
XIV PEATÜKK:' • •
LÕPPLAHENDUS. ;.
Istusin superintendent McDuffi
kontoris ja andsin aru, endal side
peakolu ümber ja vasak jalg kipsis.
Kohal olid inspektor Smith,
superintendent McDuf f ja abi juhataja
Anderson, needsamad kolm
kes mind Mehhiko-teele saatsid.
„Niisüs, uuesti otsast peale.,
seersant Kork", rääkis chief Anderson
ülilahlce häälega, „kuidas
see tuli, et Mehhiko kodanik Agos-tino
Rotman oh sunnitud oma lennukist
välja hüppama ja et peale
seda teie selle lennuki, mis muuseas
50.000 dollarit maksis,
Brownsville lennuväljal puruks
ajasite?"; '
, ,Mul ei olnud muud valikut,
chief — Rotmanh haaras lihtsalt
langevarju ja hüppas välja. Mida
oleksin süs mina pidanud tegema
— talle järgi hüppama? Mul ei olnud
langeval ju, chief — ja lennuk
oleks siis veel hoopis puruks läi-võta
asja kergelt..;."
•Rida lennuväljatulesid ilmus mu
ees, lennukiga ühes liims. Tõuka.
sin rooliratast. Lennukinina suundus
alla. IWaapmd tormas kiiresti
Ugemale. Texas-Jõe hääl kumises
mu kõrvus.
„Niiviisi, niivüsi, see on hea -
nüüd 'tõmba pisut tagasi — mitte
nn palju — nii — okei, nüüd oled
a l l ! " . . .• ;•. •
Tundsin, kuidas lennukirattad
vastu lennuvälja asfalti põrkusid,
lennuk uuesti õhku tõusis, süs jälle
alla vajus, ja rattad lõppeks
kriiksatades veerema hakkasid.
Tuleread vuhisesid must kahelt
.poolt mööda, ka eemalt paistsid' nud."
tuled. Ja siis järsku tõusis mingi Chief Andersoni kuhn Mskus kip-
' fcum© vari mu ees ku müür— olin ra ja ta lahke maneer paistis pisut
vastusega rahuL
„ M a |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-06-06
