1987-03-19-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 19. märtsil 1987 - Thursday, March 19, 1987
,,Aastadmöödun'd, aastad läi-riud
vanemaks oleme käinud,
kus mälestusi kogunud palju, millised
säilinud, nagu kalju'*, eriti
nooruspõlvest meie iseseisvas
Eesti Vabariigis! Tolleaegsed
noorukic poisid-tüdrukud on tänapäevaks
paguluses jõudnud vanusesse,
kus järjest sagedamini vaadatakse
üle õla minevikku, meenutades
sünnimaad, seal veedetud
kuldset lapsepõlve,mängukaaslasB
ja sõpru — enne sõda! Kus nad on
nüüd need kunagised
mängusõhrad, üleaedsed, naabrid
ja koolikaaslased? Kas puhkavad
nad 'enda viimast und kusagil
Siberi lõpmatuil lagendikel, kuhu
neid küüditati nii jõhkralt
venelaste poolt, või langesid rinnetel,
ollfes: mobiliseeritud kahe,
erineva okupandi poolt?
Kui paljud aga jäi teadmata
kadunuks n-n ,,Tsehhi põrgus'',
,.Oppclni kotis". Saksamaa linnade
õhupommitamistel, või
Läänemere voogudes — jääb vist
ajaloo igaveseks saladuseks. Sta-iistikute
umbkaudsete andmete
varal kaotasid eestlased Teise
maailmasõja tagajärjel üle
300.000 inimese,, mison võrdlemisi
suur kaotus väikerahvale!
,,OIi ju sõda, kus enamus
maailma rahvaid kannatas selle
verevalamise ajal", ütlevad vabanda
vall assifnileerumise võrgus
siplevad kunagised rahvuskaaslased
oma erinevatel asukohamaadel
Lääne poolkeral, mis on kull
teatavaks lohutuseks leinajatele,
kuid tragöödia rahvale, kelle esivanemad
asusid Läänemere kallastele
juba tuhanded aastad tagasi.
Lisalkk eelmainitule on pagulusse
pääsenud rahvuskaaslaste
hulgas võtmas hoogu kadumised,
eriti Ameerika mandril, kus nii
ntenedki isad-emad, pojad-tütred,
või onud-tädid, ehk sugulased on
tahtlikult või kogemata sattunud
suurlinnades miljonite elukeerises
rahvaste sulatuspotti, leidmata
teed tagasi meie organiseeritud
ühiskondadesse!
Uks taolistest on meie kunagine
suurpoksija Anton Raadik, kellest
puuduvad igasugused andmed-jäl-jed
viimase 25 aasta vältel, nagu
allakirjutanu pettumuslikult on
võinud kogeda. Isegi A. Raadiku
soomlannast abikaasa Terttu ja
nende täiskasvanud poja Kare otsingud
on jäänud tagajärjeta. Nad
sooritasid Rootsist pikema laeva-matka
New Y o r k i , kuid
tulemusteta, kuigi elame tänapäeva
tsivilisatsiooni haripjjnktil, mil
kompuuter" avastab mahukas
heinakuhjas nööpnõelakese mõne
sekundiga! Juhul, kui kadunud
oleks tavaline Juku-Miku, või
Anni-Manni, siis jäänuks see peamiselt^
ikkagi perekondlikuks probleemiks
ja leinaks
Raadik aga oli vähemalt spordimaailmas
küllaltki tuntud ja hinnatud
mees, kes, võrsunud
kasinates oludes, saavutas püsiva,
higista^^a treeningu tulemusena
•kuulsuse mõlemal pool Atlandi
ookeani, esindadei^' meie väikese
Eesti sini-must-valget, kellele olid
uhked tuhanded spordihuvilised
nii kodumaal kui väljaspool riigi
piire, juubeldades tema võitude
puhul.
\ Sündinud Lõuna-Harjumaal 15
jaanuaril' 1917.a. Raikülas, siirdus
ta pärast algkooli Tallinna,
alustades õpingutega Tööstuskoo-l
i s , mille lõpetas 1938.a.
mööblitehnikuna, — 1933.a. astus
kus treener Nigul Maatsoo juhti"
misel algas poksikunsti saladustega
tutvunemine; 1934.a. Eesti
meistrivõistlustel kaotas ta
vanameister L. Nieländer'ile
kergekeskkaalus, jäädes kolmandaks.
1935 ja 1936.a. meistrivõistlustel
osutus ülepääsmatuks
komistuskiviks keskkaalu siirdunud
Raadikule vanameister A.
Reinke, kes oli selle kaalu valitsejaks
1932-1936 aastatel, lüües
mõlema käega üliraskeid haake,
millised harva jätsid vastase lõpu-roundini
püsti. — 1937.a. aga
algas Raadiku poksikarjäär, mi!
enam ei tulnud maitsta
kaotusekibedust, väljaarvatud EM
võistlused Milaanos, kus ta võitis
ühe j a kaotas teise matshi.
I939.a. EM võistlustele Dublinis
saatis Eesti neli meest, K.
Käbi ja M . Linnamägi kaotasid
juba eelringis, neist esimene ägedas
matsKis Euroopameister
Czorteki vastu, kus Käbil
purunes kulm ja põsenukk sai
vigastada poolaka peaga Kwmise
tagajärjel.
Linnamägi kaotas punktidega
hilisema hõbemedali pärinud
itaallasele Lazzarilc. Harald
Kanepi kergekaalus saavutas ühe
võidu teise järel, kuni finaalis
kaotas sakslase Nürnbergile, nagu
N. Stepulov paar aastal varem
Milaanos, kuid hõbemedali lõi
temagi koju. Raadiku võistlused
algasid siis, kui teistel olid need
enamuses juba lõppenud. Loos
viis l a vastamisi si;'>mlase V.
Suhoneniga, keda asjatundjad pidasid
kindlaks kaaluvõitjaks, ja
kes eelmisel päeval oli löönud
kardetud sakslase Baumgarteni
üllatuslikult 2-el roundil knokki.
Raadik-Suhonen'! võistlust
peeti turniiri üheks paremaks, kus
vennaarmastust ei tuntud, mil
löödi kuis jõuti ja nii sageli kui
osati — kuni kolmanda roundini,
kus hakkas ilmnema eestlase
ülekaal ja võit. Järgmiseks vastaseks
osutus inglane Davies, keda
tabas teisel roundil Raadiku vasak
lõuahaak, mis viis inglase põrandale.
Pärast hoidus ta peamiselt
ainult kaitsesse, kaotades matshi.
Finaalis kohtus Raadik poolaka
Pisarskiga, keda oli võitnud juba
varem Eesti-Poola maavõistlusel
Tallinnas; see hoidus põiklemiste
ja sukeldustega eestlase tugevatest
löökidest eemal, andes Raadikule
kerge võidu ja Euroopameistri
tiitli, mis määras teda ka selle
mandri koondmeeskonda
Ameerika vastu. A. Raadik, kes
teenis sel ajal Eesti kaitseväes
sundaega Auto-Tanki rügemendis,
olles saanud E M võistlusteks
erakorralist puhkust, pidi
nõutama selleks pikendust, mida
ka meie Kaitsejõudude staabist
tejegrafi teel v õ i m a l d a t i.
Eisroopa-Ameerika kontinentide
vahelise võistluse Chicagos võitsid
jänkid, kus ka Raadikul tuli
vaieldav kaotus vastu võtta nee-gerpoksija
Reeves'rlt, nagu ka
kärbeskaalus soomlaste esindajal
ja meie spordipublikule tuntud 01-
ly Lehtinenil.
Sügi-sel alanud' .Teine,
m a a i l m a s õ d a takistas
rahvusvaheliste spordivõistluste
jätkamist, kuid Venelaste esimese
okupatsiooni ajal jäi Raadik võitmatuks
Tallinn-Leningradi linnavõistlusel,
samuti hiljem Moskvas
toimunud üleliidulistel tshem-pioni-
vöistlustel, kus ta lõi kriokki
Zagurutsenko 4-a! ja Kanulkini j^enised võistlused olid peami-
8-al, võites tiitli. ^^elt toimunud U.S. idarannikul.
Sakslaste okupatsiooni ajal õn- eelkõige Chicagos, kuid ka New
nesfus tal 1943.a. algul pääseda Yorgis, Bostonis ja Clevelandis,
üle lahe Soome, kus peatselt
ühines elukutseliste poksiringkon-dadega
Victor Smedsi ja R. von
Beiri juhtimise], jättes jumalaga
a m a t ö ö r p o k s i g a , kus oli
võistelnud 10 aasta jooksul 130
korda, võites 118, neist 87 ko-dega.
Profipoksijana oli Raadikul
kõik eeldused edasijõudmiseks,
olles alati julgeh agressiivne, kiire
viisid edaspidised võistlused
Raadiku juba Honolulu, San Francisco,
Grand Rapidi, Rochcsteri,
Wichita ja Indianapolise linnadesse,
kus võitis 6-st 4 ko-ga, 2
punktidega, viigistab I ja kaotab
2-le.
1950.a. Chicago poksipublik ei
näe enam oma kunagist „ B a l ti
pühvlit", kelle võisllusmatkad
ja halastamatu vastaste suhtes, • viivad teda Kansas City, Buffalo,
keda vasardas pidevalt. raskete
irx)kidega, omades ise võrdlemisi
hea kaitse. — 1943 j a 1946 aastate
vahemikus ta sooritas Helsingis,
Stockholmis, Göteborgis ja
Kopenhaagenis 16 võistlust,
võites neist 11 ko-ga. 2 punktidega,
vi igistades ühe, kaotades
kaks. neist ühe vigastuse tõttu. Ta
ei suilsctanud ega tarvitanud alkohoolseid
jooke, pühendades enda
vaba aja irecnmgutele, millised
tulemused peegelduvad tema
võistlustabelis.
Pärast oma viimast võistlust
Euroopa mandril 12-al aprillil
1946.a. Stockholmis, kus ta saatis
,.ööbikute r i i k i " Fred Price 4-al
roundiJ, ,,purjetas" Raadik üle
Atlandi, kus 7-al juunil kohtus
Chicagos Frankie Pintarioga,
kelle lõi knokki juba 1 -ei roundil.
Kuni aasta lõpuni oli ta sooritanud
Chicagos 9 võistlust, võites 7,
neist 6 ko-ga, kaotades vigastuse
tõttu Jimmy Fieldsile ja tolaegse
maailmameistri, või selle aspirandi
Jack La Mottale.
1947. a. oli Raadik juba Chicago
poksiringkondades tuntud
mees, pühitsedes oma ;30. sünnipäeva.
Aasta jooksul võitis ta 6.
korda, neist 5 ko-ga, kaotades
3-el korral, neist ühe tollaegse
Euroopameistri ja hilisema maailmameistri
prantslase Marcel
CerdanMJev kus eestlane
domineeris 7-ast roundist lõpuni,
lüües kuulsa vastase kolmel korral
põrandale, ja pidi aga leppima
punktfkaotusega Cerdani kerges
ülekaalu tõttu esimese 6 roundi
vältel. Täiesti loogiline olnuks
uue tasuvõistluse korraldamine,
mida aga manager Ed. Steveoson
ei organiseerinud.
1948. a. jätkus Ratsi, ehk ,,Balti
pühvli" edu, nii nagu ajakirjanikud
teda olid hakanud kutsuma; ta
võitis 9, neist 6 ko-ga, 3 punktidega,
kaotades 2, kusjuures ta
Johnny Hornele kaotuse revan-sheeris
kaks kuud hiljem samuti
punktivõiduga.
j 9 4 9 . a . , olles nähtavasti
vahetanud, manageri Sam Bux-baumi
Ja hiljem Torn Walshi näol,'
El Paso, Toledo, Akroni, Corpus
Christi, Spokane, Portlandi ja
Detroiti, kus võidab5 ko-ga, kuid
kaotab 4 punktidega, mis näitab
vormi langust, või reisiväsimust,
kus sõites ristirästi läbi Ameerika,
puuduvad korralikud tree-ningvõimalused.
Näeme ühe
tamme langust, kelle juured pärinevad
meie sünnimaalt Eestist.
1951.a. võime lugeda ainult
kolmel korral Raadiku
võistlustest. Ta võitis Salt Lake
Citys 9-al roundi! Ron Whittle ko-ga,
kaotas aga punktidega lO-ne
roundilise matshi Garth Panterile
samas linnas kolm nädalat hiljem.
Kaks kuud möödub, kuni Rats i l mub
nähtavale Miamis, kus lööb
2-el roundil knokki Danny Nar-
1952. a. astub ta jällegi
Boise linnas, Idaho
osariigis, kus I. maikuu päeval
kohtub teistkordselt Garth Pante-riga,
üritades nähtavasti revanshi,
kuid on sunnitud lO-ne roundili-ses
võistluses ka seekord leppima
punktikaotusega, mis teadaolevale
andmete põhjal jäi arvatavasti
tema viimaseks matshiks;
On ju võimalik, et eeltoodud
Raadiku võistluste loetelus esineb
vigu ja puudusi, millised andmed
kogutud paljude aastate jooksul
Kanadas ja USA-s, kus suureks
abiks on olnud Tallinna endine
,,Estonia" jalgpallur Jaan
Sepp, kes Rootsis paguluspäeva-del
muutunud poksitanaatikuks,
omades nimekatest poksijatuusa-dest
arvukalt ajalehtede väljalõikeid,
filmirulle oma mahukas
arhiivis, millised viivad meid
Nr. 22
tagasi Dempsey-Tunney ja nende
eelkäijate poksivõistlustele selle
sajandi algupoolel.
1956 ja 1957 aastatel, otsides
Chicagos meie kunagist ,,Balti
pühvlit", kohtasin arvukalt ameeriklasi,
kes teda mäletasid kui
ühte ,,Great tlghtefit", lisades
aga kaastundlikult, et alkoholi'ja
võimalik, et isegi uimastite tagajärjel
ta langes kodutu tasemele!
Pole ka võimatu, et ta kannatab
mälukaotust (amneesia), seda eriti
ühel öösel toimunud kallaletungi
tagajärjel nelja neegri poolt, kes
lõõmiseks kasutanud pesapa11i-kaikaid,
kette ja kumminuie, jättes
ta siis mõistusetult kitsale
tänavale lamama!
Kas need neegrid olid palgatud
kellegi poolt, või tavalised huligaanid,
nähes üksiku, purjus
mehe näol kerget saaki, on
tänaseni teadmata? Mõnede
kuuldu.ste alusel ta olevat pärast
poksikarjääri teeninud Mississipi
jõelaevai, praamidel tekimchena.
kuigi omas mö(')blitehniku elukutse.
Arusaamatuks on ka jäänud,
kas ta valis selle töö enne või
pärast saatuslikku rünnakut neegrite
poolt.
Vleil on siin eestlaste ühiskondades
advokaate, arste, in^scnere.
arhitekte ja teisi haritud mehi-naisi,
kes eriti Chicago, ehk ka
selle ümbruskonnas võiks mõne
tel e fo ni kõ nega anict as u (us(es,
selgitada Anton Raadiku võimaliku
kaciumise põhjuse^ eelkõige
astudes ühendusse politsei infor-matsiooni-
bü rooga.
Olin kirjavahetuses eelmise
Chicago Eesli Seltsi esimehe E.
Kuningas'ega, kes lahkelt lubas,
selle mureküsimuse lahendamisel
abiks olla, kuid kahjuks varises
enne manalateedelc. — Kas leiduks
meie rahvuskaaslaste ja
sporditegelaste hulgas , inimesi,
kes võtaks vaevaks abiks olla
..kadunud poja" leidmisel: ehk
kes teaksid midagi lähemat tema
elukäigust, saalusest pärast 1955.
a.? Informatsiooni koordineerimiseks
helistada, või kirjutada selle
ajalehe toimetus-talitusse märgusõnaga
,, Raadik' sest vaatamata
tema viperustele ja kohati enese
võimete ülehindamisele, oma
käitumisega ja samut j langusega
teenides nii mõnegi endise kaasmaalase
halvakspanu,oli ta siiski
üks meie rahvusest väljapaistev
tippsportlane, inimlikult omaste
nõrkustega.
Vanadel kreeklastel oii mõtle-,
mapanev ütlus: ,,Rahvas, kes
unustab oma sportlased, ei vääri
vabadust", millise tõetera'()nmit-nied
rahvused tänapäeval võtnud
omale motoks, kaasaarvatud
soomlased ja nadon vabad. Kas
meie? oleme oma vennasrahvast
nõrgemad, või halvemad? Ja kui
sa Rats juhtud neid ridu lugema,
siis tea, et endised TPK kaaslased
ja spordihuvilised pole sind unustanud,
soovides sinu ümmarguse
70. sünnipäeva puhul pärast tor-raiseid
noorusaastaid edaspidiseks
õnne, raudsel tervist ja rahulikku
puhkust, ükskõik kus sa ka ei
viibiks!
JOHNNY
Your Host Travel
Ägency (1986) Ud
President
avatud nädala sees 9:30-930
INDIVIDUAAL- JA GRUPIREISID ÜL^Sli^r-
•'mm
'•m
RATASi
219 DANF<
TORONTO,!
465-6251
Täidame täpselt Igat lüki priUi-reL
Soor va|ik lasteraame, spordi kaltsu
pälkeieprille.
Raamid peamiselt Euroopalt,
HImiaalandus kaasmi
Täidame ka kodumaiseid retsepte
OLD MiLL
7 RIVERVIEW GARDJ
(1 plokk läänepooIJani
TEL. 769.
DAAMIDELE ja HÄRR.
TELLIMISTI
M1
Läti äri
DOWNTOWN WOOLI
Aadress: ARGADE BUILl
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. täi
Queen'ist lõunapool) Postiaadress
Mall" Toronto]
Rikkalikus valikus imporditud lõi
lu rätiku lõng. Linaseid materji
SKANDINAAVIAST HUVITA'
TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õi
tage meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni
99 Deschenes^
(Algus lk. 1)
n|
h
vastava tunnistuse andnud, kuid ta
keeldub sellest rääkimast.
Veebruaris 1985 ütles endine
USA eriuurimis-komisjoni advokaat
John Loftus, et hulk natsi
sõjakurjategijaid toodi Kanadasse
Briti luureagentuuride poolt. Sest
Briti ja USA värbasid Saksamaal
. võidu aatomiteadlasi jä raketi-tehnikuid
nime all ,,Project
Paperclip'*. (Operatsioon Kirjaklamber).
Kanada valitsus ei
taha nüüd sellest rääkida, sest- ta
kardab suhete pärast oma liitlas-maadega.
Ning ülemkohtunik
Deschenes olevat leidnud, et
aastal 1948 olevat Briti
vastuluurele lubatud kõik ,,sõjakurjategijate''
kohtukäigud
Kanadas lõpetada. Enne seda
olevat immigratsioonieeskirjad
olnud tihedamad'', mis endisi
m.
m
mm
?,Variatsioon riietusest, mida
moenäitusel „Kevad. 87". Rii
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870319 |
Description
| Title | 1987-03-19-08 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 19. märtsil 1987 - Thursday, March 19, 1987 ,,Aastadmöödun'd, aastad läi-riud vanemaks oleme käinud, kus mälestusi kogunud palju, millised säilinud, nagu kalju'*, eriti nooruspõlvest meie iseseisvas Eesti Vabariigis! Tolleaegsed noorukic poisid-tüdrukud on tänapäevaks paguluses jõudnud vanusesse, kus järjest sagedamini vaadatakse üle õla minevikku, meenutades sünnimaad, seal veedetud kuldset lapsepõlve,mängukaaslasB ja sõpru — enne sõda! Kus nad on nüüd need kunagised mängusõhrad, üleaedsed, naabrid ja koolikaaslased? Kas puhkavad nad 'enda viimast und kusagil Siberi lõpmatuil lagendikel, kuhu neid küüditati nii jõhkralt venelaste poolt, või langesid rinnetel, ollfes: mobiliseeritud kahe, erineva okupandi poolt? Kui paljud aga jäi teadmata kadunuks n-n ,,Tsehhi põrgus'', ,.Oppclni kotis". Saksamaa linnade õhupommitamistel, või Läänemere voogudes — jääb vist ajaloo igaveseks saladuseks. Sta-iistikute umbkaudsete andmete varal kaotasid eestlased Teise maailmasõja tagajärjel üle 300.000 inimese,, mison võrdlemisi suur kaotus väikerahvale! ,,OIi ju sõda, kus enamus maailma rahvaid kannatas selle verevalamise ajal", ütlevad vabanda vall assifnileerumise võrgus siplevad kunagised rahvuskaaslased oma erinevatel asukohamaadel Lääne poolkeral, mis on kull teatavaks lohutuseks leinajatele, kuid tragöödia rahvale, kelle esivanemad asusid Läänemere kallastele juba tuhanded aastad tagasi. Lisalkk eelmainitule on pagulusse pääsenud rahvuskaaslaste hulgas võtmas hoogu kadumised, eriti Ameerika mandril, kus nii ntenedki isad-emad, pojad-tütred, või onud-tädid, ehk sugulased on tahtlikult või kogemata sattunud suurlinnades miljonite elukeerises rahvaste sulatuspotti, leidmata teed tagasi meie organiseeritud ühiskondadesse! Uks taolistest on meie kunagine suurpoksija Anton Raadik, kellest puuduvad igasugused andmed-jäl-jed viimase 25 aasta vältel, nagu allakirjutanu pettumuslikult on võinud kogeda. Isegi A. Raadiku soomlannast abikaasa Terttu ja nende täiskasvanud poja Kare otsingud on jäänud tagajärjeta. Nad sooritasid Rootsist pikema laeva-matka New Y o r k i , kuid tulemusteta, kuigi elame tänapäeva tsivilisatsiooni haripjjnktil, mil kompuuter" avastab mahukas heinakuhjas nööpnõelakese mõne sekundiga! Juhul, kui kadunud oleks tavaline Juku-Miku, või Anni-Manni, siis jäänuks see peamiselt^ ikkagi perekondlikuks probleemiks ja leinaks Raadik aga oli vähemalt spordimaailmas küllaltki tuntud ja hinnatud mees, kes, võrsunud kasinates oludes, saavutas püsiva, higista^^a treeningu tulemusena •kuulsuse mõlemal pool Atlandi ookeani, esindadei^' meie väikese Eesti sini-must-valget, kellele olid uhked tuhanded spordihuvilised nii kodumaal kui väljaspool riigi piire, juubeldades tema võitude puhul. \ Sündinud Lõuna-Harjumaal 15 jaanuaril' 1917.a. Raikülas, siirdus ta pärast algkooli Tallinna, alustades õpingutega Tööstuskoo-l i s , mille lõpetas 1938.a. mööblitehnikuna, — 1933.a. astus kus treener Nigul Maatsoo juhti" misel algas poksikunsti saladustega tutvunemine; 1934.a. Eesti meistrivõistlustel kaotas ta vanameister L. Nieländer'ile kergekeskkaalus, jäädes kolmandaks. 1935 ja 1936.a. meistrivõistlustel osutus ülepääsmatuks komistuskiviks keskkaalu siirdunud Raadikule vanameister A. Reinke, kes oli selle kaalu valitsejaks 1932-1936 aastatel, lüües mõlema käega üliraskeid haake, millised harva jätsid vastase lõpu-roundini püsti. — 1937.a. aga algas Raadiku poksikarjäär, mi! enam ei tulnud maitsta kaotusekibedust, väljaarvatud EM võistlused Milaanos, kus ta võitis ühe j a kaotas teise matshi. I939.a. EM võistlustele Dublinis saatis Eesti neli meest, K. Käbi ja M . Linnamägi kaotasid juba eelringis, neist esimene ägedas matsKis Euroopameister Czorteki vastu, kus Käbil purunes kulm ja põsenukk sai vigastada poolaka peaga Kwmise tagajärjel. Linnamägi kaotas punktidega hilisema hõbemedali pärinud itaallasele Lazzarilc. Harald Kanepi kergekaalus saavutas ühe võidu teise järel, kuni finaalis kaotas sakslase Nürnbergile, nagu N. Stepulov paar aastal varem Milaanos, kuid hõbemedali lõi temagi koju. Raadiku võistlused algasid siis, kui teistel olid need enamuses juba lõppenud. Loos viis l a vastamisi si;'>mlase V. Suhoneniga, keda asjatundjad pidasid kindlaks kaaluvõitjaks, ja kes eelmisel päeval oli löönud kardetud sakslase Baumgarteni üllatuslikult 2-el roundil knokki. Raadik-Suhonen'! võistlust peeti turniiri üheks paremaks, kus vennaarmastust ei tuntud, mil löödi kuis jõuti ja nii sageli kui osati — kuni kolmanda roundini, kus hakkas ilmnema eestlase ülekaal ja võit. Järgmiseks vastaseks osutus inglane Davies, keda tabas teisel roundil Raadiku vasak lõuahaak, mis viis inglase põrandale. Pärast hoidus ta peamiselt ainult kaitsesse, kaotades matshi. Finaalis kohtus Raadik poolaka Pisarskiga, keda oli võitnud juba varem Eesti-Poola maavõistlusel Tallinnas; see hoidus põiklemiste ja sukeldustega eestlase tugevatest löökidest eemal, andes Raadikule kerge võidu ja Euroopameistri tiitli, mis määras teda ka selle mandri koondmeeskonda Ameerika vastu. A. Raadik, kes teenis sel ajal Eesti kaitseväes sundaega Auto-Tanki rügemendis, olles saanud E M võistlusteks erakorralist puhkust, pidi nõutama selleks pikendust, mida ka meie Kaitsejõudude staabist tejegrafi teel v õ i m a l d a t i. Eisroopa-Ameerika kontinentide vahelise võistluse Chicagos võitsid jänkid, kus ka Raadikul tuli vaieldav kaotus vastu võtta nee-gerpoksija Reeves'rlt, nagu ka kärbeskaalus soomlaste esindajal ja meie spordipublikule tuntud 01- ly Lehtinenil. Sügi-sel alanud' .Teine, m a a i l m a s õ d a takistas rahvusvaheliste spordivõistluste jätkamist, kuid Venelaste esimese okupatsiooni ajal jäi Raadik võitmatuks Tallinn-Leningradi linnavõistlusel, samuti hiljem Moskvas toimunud üleliidulistel tshem-pioni- vöistlustel, kus ta lõi kriokki Zagurutsenko 4-a! ja Kanulkini j^enised võistlused olid peami- 8-al, võites tiitli. ^^elt toimunud U.S. idarannikul. Sakslaste okupatsiooni ajal õn- eelkõige Chicagos, kuid ka New nesfus tal 1943.a. algul pääseda Yorgis, Bostonis ja Clevelandis, üle lahe Soome, kus peatselt ühines elukutseliste poksiringkon-dadega Victor Smedsi ja R. von Beiri juhtimise], jättes jumalaga a m a t ö ö r p o k s i g a , kus oli võistelnud 10 aasta jooksul 130 korda, võites 118, neist 87 ko-dega. Profipoksijana oli Raadikul kõik eeldused edasijõudmiseks, olles alati julgeh agressiivne, kiire viisid edaspidised võistlused Raadiku juba Honolulu, San Francisco, Grand Rapidi, Rochcsteri, Wichita ja Indianapolise linnadesse, kus võitis 6-st 4 ko-ga, 2 punktidega, viigistab I ja kaotab 2-le. 1950.a. Chicago poksipublik ei näe enam oma kunagist „ B a l ti pühvlit", kelle võisllusmatkad ja halastamatu vastaste suhtes, • viivad teda Kansas City, Buffalo, keda vasardas pidevalt. raskete irx)kidega, omades ise võrdlemisi hea kaitse. — 1943 j a 1946 aastate vahemikus ta sooritas Helsingis, Stockholmis, Göteborgis ja Kopenhaagenis 16 võistlust, võites neist 11 ko-ga. 2 punktidega, vi igistades ühe, kaotades kaks. neist ühe vigastuse tõttu. Ta ei suilsctanud ega tarvitanud alkohoolseid jooke, pühendades enda vaba aja irecnmgutele, millised tulemused peegelduvad tema võistlustabelis. Pärast oma viimast võistlust Euroopa mandril 12-al aprillil 1946.a. Stockholmis, kus ta saatis ,.ööbikute r i i k i " Fred Price 4-al roundiJ, ,,purjetas" Raadik üle Atlandi, kus 7-al juunil kohtus Chicagos Frankie Pintarioga, kelle lõi knokki juba 1 -ei roundil. Kuni aasta lõpuni oli ta sooritanud Chicagos 9 võistlust, võites 7, neist 6 ko-ga, kaotades vigastuse tõttu Jimmy Fieldsile ja tolaegse maailmameistri, või selle aspirandi Jack La Mottale. 1947. a. oli Raadik juba Chicago poksiringkondades tuntud mees, pühitsedes oma ;30. sünnipäeva. Aasta jooksul võitis ta 6. korda, neist 5 ko-ga, kaotades 3-el korral, neist ühe tollaegse Euroopameistri ja hilisema maailmameistri prantslase Marcel CerdanMJev kus eestlane domineeris 7-ast roundist lõpuni, lüües kuulsa vastase kolmel korral põrandale, ja pidi aga leppima punktfkaotusega Cerdani kerges ülekaalu tõttu esimese 6 roundi vältel. Täiesti loogiline olnuks uue tasuvõistluse korraldamine, mida aga manager Ed. Steveoson ei organiseerinud. 1948. a. jätkus Ratsi, ehk ,,Balti pühvli" edu, nii nagu ajakirjanikud teda olid hakanud kutsuma; ta võitis 9, neist 6 ko-ga, 3 punktidega, kaotades 2, kusjuures ta Johnny Hornele kaotuse revan-sheeris kaks kuud hiljem samuti punktivõiduga. j 9 4 9 . a . , olles nähtavasti vahetanud, manageri Sam Bux-baumi Ja hiljem Torn Walshi näol,' El Paso, Toledo, Akroni, Corpus Christi, Spokane, Portlandi ja Detroiti, kus võidab5 ko-ga, kuid kaotab 4 punktidega, mis näitab vormi langust, või reisiväsimust, kus sõites ristirästi läbi Ameerika, puuduvad korralikud tree-ningvõimalused. Näeme ühe tamme langust, kelle juured pärinevad meie sünnimaalt Eestist. 1951.a. võime lugeda ainult kolmel korral Raadiku võistlustest. Ta võitis Salt Lake Citys 9-al roundi! Ron Whittle ko-ga, kaotas aga punktidega lO-ne roundilise matshi Garth Panterile samas linnas kolm nädalat hiljem. Kaks kuud möödub, kuni Rats i l mub nähtavale Miamis, kus lööb 2-el roundil knokki Danny Nar- 1952. a. astub ta jällegi Boise linnas, Idaho osariigis, kus I. maikuu päeval kohtub teistkordselt Garth Pante-riga, üritades nähtavasti revanshi, kuid on sunnitud lO-ne roundili-ses võistluses ka seekord leppima punktikaotusega, mis teadaolevale andmete põhjal jäi arvatavasti tema viimaseks matshiks; On ju võimalik, et eeltoodud Raadiku võistluste loetelus esineb vigu ja puudusi, millised andmed kogutud paljude aastate jooksul Kanadas ja USA-s, kus suureks abiks on olnud Tallinna endine ,,Estonia" jalgpallur Jaan Sepp, kes Rootsis paguluspäeva-del muutunud poksitanaatikuks, omades nimekatest poksijatuusa-dest arvukalt ajalehtede väljalõikeid, filmirulle oma mahukas arhiivis, millised viivad meid Nr. 22 tagasi Dempsey-Tunney ja nende eelkäijate poksivõistlustele selle sajandi algupoolel. 1956 ja 1957 aastatel, otsides Chicagos meie kunagist ,,Balti pühvlit", kohtasin arvukalt ameeriklasi, kes teda mäletasid kui ühte ,,Great tlghtefit", lisades aga kaastundlikult, et alkoholi'ja võimalik, et isegi uimastite tagajärjel ta langes kodutu tasemele! Pole ka võimatu, et ta kannatab mälukaotust (amneesia), seda eriti ühel öösel toimunud kallaletungi tagajärjel nelja neegri poolt, kes lõõmiseks kasutanud pesapa11i-kaikaid, kette ja kumminuie, jättes ta siis mõistusetult kitsale tänavale lamama! Kas need neegrid olid palgatud kellegi poolt, või tavalised huligaanid, nähes üksiku, purjus mehe näol kerget saaki, on tänaseni teadmata? Mõnede kuuldu.ste alusel ta olevat pärast poksikarjääri teeninud Mississipi jõelaevai, praamidel tekimchena. kuigi omas mö(')blitehniku elukutse. Arusaamatuks on ka jäänud, kas ta valis selle töö enne või pärast saatuslikku rünnakut neegrite poolt. Vleil on siin eestlaste ühiskondades advokaate, arste, in^scnere. arhitekte ja teisi haritud mehi-naisi, kes eriti Chicago, ehk ka selle ümbruskonnas võiks mõne tel e fo ni kõ nega anict as u (us(es, selgitada Anton Raadiku võimaliku kaciumise põhjuse^ eelkõige astudes ühendusse politsei infor-matsiooni- bü rooga. Olin kirjavahetuses eelmise Chicago Eesli Seltsi esimehe E. Kuningas'ega, kes lahkelt lubas, selle mureküsimuse lahendamisel abiks olla, kuid kahjuks varises enne manalateedelc. — Kas leiduks meie rahvuskaaslaste ja sporditegelaste hulgas , inimesi, kes võtaks vaevaks abiks olla ..kadunud poja" leidmisel: ehk kes teaksid midagi lähemat tema elukäigust, saalusest pärast 1955. a.? Informatsiooni koordineerimiseks helistada, või kirjutada selle ajalehe toimetus-talitusse märgusõnaga ,, Raadik' sest vaatamata tema viperustele ja kohati enese võimete ülehindamisele, oma käitumisega ja samut j langusega teenides nii mõnegi endise kaasmaalase halvakspanu,oli ta siiski üks meie rahvusest väljapaistev tippsportlane, inimlikult omaste nõrkustega. Vanadel kreeklastel oii mõtle-, mapanev ütlus: ,,Rahvas, kes unustab oma sportlased, ei vääri vabadust", millise tõetera'()nmit-nied rahvused tänapäeval võtnud omale motoks, kaasaarvatud soomlased ja nadon vabad. Kas meie? oleme oma vennasrahvast nõrgemad, või halvemad? Ja kui sa Rats juhtud neid ridu lugema, siis tea, et endised TPK kaaslased ja spordihuvilised pole sind unustanud, soovides sinu ümmarguse 70. sünnipäeva puhul pärast tor-raiseid noorusaastaid edaspidiseks õnne, raudsel tervist ja rahulikku puhkust, ükskõik kus sa ka ei viibiks! JOHNNY Your Host Travel Ägency (1986) Ud President avatud nädala sees 9:30-930 INDIVIDUAAL- JA GRUPIREISID ÜL^Sli^r- •'mm '•m RATASi 219 DANF< TORONTO,! 465-6251 Täidame täpselt Igat lüki priUi-reL Soor va|ik lasteraame, spordi kaltsu pälkeieprille. Raamid peamiselt Euroopalt, HImiaalandus kaasmi Täidame ka kodumaiseid retsepte OLD MiLL 7 RIVERVIEW GARDJ (1 plokk läänepooIJani TEL. 769. DAAMIDELE ja HÄRR. TELLIMISTI M1 Läti äri DOWNTOWN WOOLI Aadress: ARGADE BUILl Sissekäik: 74 Victoria St. (1. täi Queen'ist lõunapool) Postiaadress Mall" Toronto] Rikkalikus valikus imporditud lõi lu rätiku lõng. Linaseid materji SKANDINAAVIAST HUVITA' TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õi tage meid. Soodsad hinnad. Avatud: esmasp.—reedeni 99 Deschenes^ (Algus lk. 1) n| h vastava tunnistuse andnud, kuid ta keeldub sellest rääkimast. Veebruaris 1985 ütles endine USA eriuurimis-komisjoni advokaat John Loftus, et hulk natsi sõjakurjategijaid toodi Kanadasse Briti luureagentuuride poolt. Sest Briti ja USA värbasid Saksamaal . võidu aatomiteadlasi jä raketi-tehnikuid nime all ,,Project Paperclip'*. (Operatsioon Kirjaklamber). Kanada valitsus ei taha nüüd sellest rääkida, sest- ta kardab suhete pärast oma liitlas-maadega. Ning ülemkohtunik Deschenes olevat leidnud, et aastal 1948 olevat Briti vastuluurele lubatud kõik ,,sõjakurjategijate'' kohtukäigud Kanadas lõpetada. Enne seda olevat immigratsioonieeskirjad olnud tihedamad'', mis endisi m. m mm ?,Variatsioon riietusest, mida moenäitusel „Kevad. 87". Rii m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-19-08
