1987-05-07-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
on siis olnud - KULTUURIPÄEVAD NEW YORGIS, 17, Ja 18. aprillil 1987. aastaL
Lauljad on laulnud,.kõnelejad kõnelenud, näitlejad näidelnud, kunstnikki pildid seintelt
maha võtnud, pealtvaatajad pealt vaadanud, külalised laiali sõitnmid. Kõik on okud ja set-titiud
muljeteks — mälestusteks.
Kuis kokku võtta KULTUURIPÄEVADE
üldmuljet?
Tundub õiglane: OLI RASKE.
Oli raske kõigile plaanitud esine-^
mistele kaasa elada, kõike vastu
võtta, kõike läbi tunnetada.
KULTUURIPÄEVADE korralda»
jad olid armutud: näpp torgati
närvikeskmesse, torgati sinna esimesest
hetkest peale.
A. KjULTUURIPÄEVADE
NÄRVIKESKMEST
Kusagil saali tagumises otsas
kuulasin püstijalu EVI EVARTI
avasõnu. Lubatagu tsiteerida:
. . . Tuleks võtta see tuletun-gal,
'
mille Tuglas on pillanud
mitte kohkuda vaenlase
• h u I g a s t , ••
^ Imitte kohkuda sõnniku-veost.
. . (RUNNEL)
. . . T Õ E JA ÕIGUSE
es|mesds köites kujutas Tammsaare
elu kui võitlust maaga, täna
tähendab elu eestlasele võitlust
maa pärast nii nagu seda iialgi
enne pole olnud alates ajast, mil
soomesugu rahvad asusid Läänemere
rannikule . . .
. . . Täna miilavad Maardu
lahtistes fosforiidikarjäärides
diktüoneemakilda puistangud.
Maardu mürgitab Tallinna ja ta
ümbrust, reostab õhku ja põhjavett,
mürgine kadmium ja radioaktiivne
uraan ladestuvad meres ja
inimestesi Põlevkivi kaevandamine
on muutnud Kirde-Eesti
kuumaastikuks. Kavandatavad
fosforiidi suurkaevandused Põhja-
Eestis panevad ohtu meie maa ja
rahva üldse.
. . . Eesti kirjanikud ja teadlased
hüüavad appi
Mitte! just tavapärased avasõnad
KULTUURIPÄEVADELE?
Tõsi see.
Ohu suurusest andis märki
TOOMAS HENDRIK ILVES,
kes alustas meie päevade paradoksi
nentimisega: humanitaarne
ja tehniline kultuur on sedavõrd
lahknenud, et erinevate alade inimestel
raske üksteist/ mõista.
Edasi tähendas Toomas Ilves, et
üllataval kombel pole seda
lahknemist tunda okupeeritud kodumaal,
kus loojaid ja uurijaid
ühendab üks võitlus.
Mis on juhtunud?
Põhja-Eestis— Toolse, Kabala,
Väike-Maarja, Rakvere ümbruses
--• on avastanud fosforiidimaard-la,
mis mahutab eneses poole
kogu NL territooriumil leiduvatest
fosforiitidest ning umbes 2
protsenti kogu maailma fosforiidist.
Kroonilises toidupuuduses
visklev kerjusimpeerium tahab
kiirustada selle põllurammu kasutusele
võtmisega. On kavandatud
hiigelkaevandused. Nende rajamine
toob kaasa suuri probleeme.
Mõned neist:
— jätkuv venestamine, kuna
Eestis eneses napib tööjõudu.
—' tehnilisest meahajäämusest
tingitud paratamatu toorme rööv-kaevandamine
ning -ümbertöötlemine.
I piimane
uuritud,
vaigitud-on
kõigist seni Eestit tabanud
hädadest. Püüan siinkohal anda
sellest probleemist populaarse
ülevaate: DIKTUONEEMA nime
kannab vana-aegkonna algupoolel
massiliselt meredes elutsenud
graptoliitide (hüdralistele lähedaste
väljasurnud mereloomade)
perekond. Nende mereloomade
säilmed setusid omal ajal
merepõhja ja moodustavad tänapäeval
diktüoneemakiltkivi kihi.
Rikkad Põhja-Eesti fosforiidilademed
asuvad kähe diktüoneemak
i l t k i v i kihi "vahel ning
diktüoneemakilt tuleb fosforiidi
kaevandamisel paratamatult maa-pinnale
tuua. Praegustes
tehnilistes tingimustes ei osata
selle (teadlaste arvates väga perspektiivse
tulevikutoormega) dik-tüoneemaga
mitte midagi peale
hakata. Ta kuhjatakse lihtsalt
aheraine puistangutesse. Maardu
puhul on seda tehtud kogu
kaevandamise jooksul. (Meeldetuletuseks:
Maardu on tulevikku
planeeritud kaevanduste kõrval
sama, mis sääsk elevandi turjal)
Diktüoneemakilt käitub maapinnale
sattudes salakavalalt: aja
jooksul süttib ta ise põlema. Kui
nüüd sellelt saladuselt, et
diktüoneema sisaldab ohtrasti
rask- ja radioaktiivsete metallide
ühendeid, katte kergitame, saab
ohu suurus tajutavaks. Diktüoneema
põlemisel annab näiteks uraan
väga radioaktiivse^ ning vees
lahustava ühendi. Õhku ja põhjavette
sattub elule kõige
ohtlikumaid mürke ja lausa ennenägematul
määral. Muide, rajatavate
kaevanduste asukoht on
selline, et miilav diktüoneema
mürgitab suure enamuse mandri-
Eesti põhjaveest ja loomulikult
Soome lahe takkatraavi.
Okupandi seisukohalt on muidugi
oluline väetis kiiresti kätte
saada ja seda ,,tühise territoriaalse
kaotuse'• arvel:
moodustab ju anastatud Eesti vaid
murdosa NL territooriumist. -
Sellel taustal muutuvad eesti
teadlaste ja kunstiinimeste appihüüded
arusaadavateks:
eestlastele pole tema isade maa
muutmine radioaktiivseks kõrbeks
teps mitte tühiasi.
rohkem
kultüüriDä< is.
Toomas Ilvesele sekundeeris
MARE TAAGEPERA loeng
keskkonnakaitsest, mille probleemid
lektor jaotas globaalseteks,
Eestist ja iga üksikisikut puudutavateks.
Mare Taagepera nentis, et
okupeeritud Eestis on tänaseks
välja kujunenud kolm konflikti-ala:
Kirde-Eesti, Tallinna ja Narva
ümbrus. Nende loodusega
konflikti viidud alade tasakaalustamiseks
oleks hädavajalik luua
^uued ulatuslikud looduskaitsealad.
Seda tehtud pole, pole
kavandatudki. Mare Taagepera
kutsus KULTUURIPÄEVADEST
osalejaid tähelepanelikule
suhtumisele Eestist tulevatesse
andmetesse, kaasa aitama nende
andmete viimisele maailma avalikkuse
ette.
Kultuuripäevad New YorgiSo Kõueleb Toomas Ilves.
-Toomas Ilvese ja.
Taagepera avaldustele reageeris
tundlikult PEETER SEPP, kes
KULTUURIPÄEVADE käigus
koostas apelli teksti ÜRO-le ettepanekuga
moodustada komisjon,
mis uuriks maailmas
maavarade röövkaevandamise
probleeme. Apelli tekst koos
kohalolijate allkirjadega anti üle
B A T U N M esindajatele, kes
lubasid apelli käiku anda.
B. KULTUURIPÄEVADE
TEATRIPROGRAMMIST
Oli kaks luuleteatri etendust:
DORIS KAREVA ja KRISTJAN
JAAK PETERSON.
K A R E V A kompositsiooni
kandsid ette TIINA ALEMAN,
HELI KIVILAHT ja LINDA
PAKRI. Kava oli koostatud
KAREVA viimaste kogude põhjal,
sisaldas ka Toomas Ilvese
KAREVA-tõlkeid. Lavastuslik
ekvivalent: poetessi KOLMAINUS
redelitel. Redel kujundina
ja mängumaana pole avastus:
on seda varemgi nähtud. Ju on
redeliga taevasse püritud ja
põrgusse laskutud. Kujundi
suurust ei lase eestlasel aga alati
vastu võtta lorilaul sellest, et
redelita on lakka raske pääseda. Ja
selles pole juba tegijad süüdi. Artikli
lugejale aga pisike kingitus:
Sellest Maast, sellest saatusest
mõtleme kõik.
Silmad vaatavad, suu on vait.
ida puutud,
see pudeneb põrmuks, vaid
huulte külge jääb kähisev hõik:
kui kaua?
Kui kaua, kui kaua veel
k e s t a b
inimpikk äratee?
Ei, veel ei saa minna.
Mu salameel
ütleb: näha on antud see.
Selles laulus peituvad vihjed
eesti isamalüürika, lootuslüürika
klassikalistele autoritele pluss
looja oma tunnetus on nii tugevad,
tuntavad ja isikupärased, et võime
hardusega mõtelda: HEA, ET
MEIL ON KAREVA. Ja hea, et
on eesti teatritegijaid, kes poetessi
väärtluule kuuldavaks teevad.
Ajaliselt ülikauge KRISTJAN
JAAK — maarahva laulik — sai
J A A N KUUSE üllatuslikus
esituses (Linda Pakri
sekundeerimisel) ootamatult
lähedaseks, ütleksin — tänapäevaseks.
Jah, tänapäevaseks hoolimata
ajaloolisust taotlevast dekoratsioonist
ja kostüümist, hoolimata
saavutatud (tahtlikust?) portreelisest
sarnasusest. Kuuse Kristjan
Jaak Peterson oli nagu XIX sajandi
alguse Tartu tudeng ja ometi
üks meist — tänastest eestlastest.
Asi läks isegi niikaugele, et ühe
loo puhul (ÜTLEB GOLD-SMITH)
lausa põletavat päevakajalisust
oli tunda. On meeldiv, et
meie esimese ,,kunstluuletaia*'
korraldajad Ja esinejad: (vasakult) Evi Evart,
sx Evi
loomingu paremik KULTUURIPÄEVADELE
toodi.
G. KULTUURIPÄEVADE
MUUSIKAPROGRAMMIST.
Muusikat oli ja mitu korda.
RIINA KIONKA (Katrin Veski
Idaverisaatel) mängis trompetit.
JAANIKU (ILO MAIMETS,
TALVLMAIMETS, O S A NOR-HEIM,
TIINA tAMMISTO,
LENA- : T I I S M : Ä N N , - HILJA:
TOOM) laulis regilaule, laulis kahel
korral ja jättis külmaks
nähtavasti vaid üksikud saalis
viibinud kosmopoliidid. Oh seda
uhket naiselikkust! ja oh seda
uhket ürgemalikkust! mis meie regilauludest
vastu lajab. Aina
tahaks juurde astuda ja eesti
naisele suud anda, tajud — ta on
meil kõigele lisaks filosoofkil
TÕNU KALJUSTE kõneles
ning (JAANIKUl ja kogu publiku
toetusel) laulis eeiti rahvalaule,
milles kevadest juttu. Ettekande
tekstis oli hulk allegpcfrilisi vihj
e i d , tähendamissõnu
ühtesaamisest ja ärkamisest.
D. KULTUUI^IPÄEVADE
KIRJANDUSPROGRAMMIST
Kuulsime kahte esseed.
MARDI VALGEMÄE kandis
ette oma MA SEISAN; MESI-'
LAST ARUNA, milles juttu mesi-laskujundist
läbi eestlaste loomingu.
Essee on sädelevalt yalgemäe-lik
ning vajaks tervikuna äratrükkimist.'.;
KULTUURIPÄEVADE suür-üllatajaks
loen neidu, kellel
nimeks TIINA KIRSS. Tema
es^ee kandrs / pea'lkirja MAA
MÕISTE HILISEM AS EESTI
LUULES ning loodud tasemel,
mis võiks kadedaks teha iga
hallipäise kirjandusteadlaj>eg. Siin
oli head analüüsi, mediteerivat
mõistust, suurepärast sõnaseadmist.
Pean seda esseed üheks vii-
Imasel ajal loetu — kuuldu tipuks.
Tähelepanu eestlane! meie kirjandusteaduse
taeva^ on täht sündinud.'
E. KU LTU Ü RIPÄ E V AD E
KUNSTINÄITUSE
autoriks oli MERIKE TUMMA,
Chicago kunstnik. Väljapanekus
oli 17 tööd, tehnikad —
tušš, pastell, grafiit, süsi: Näituse
heast tasemest annab tunnistust
fakt, et kultuurihuvilised rea töid
sealsamas ära ostsid. Näitus oli ka
mõneti üllatuslik: anonüümse esituse
korral poleks allakirjutanu
'•\;^:---''^(Järg-l^ 5)
•
29. aprillü toimus Tartu
koosolek, kus võtsid sõna Me
Trass ja tänavusuvise progr
Näidati ka videofilmi, mis tutv
saab muuseas osta, tellimisi võ
reklaam-lendlehti, milkst vä
lugejad saaksid aimu, milles e
Tule Kotkajärve Metsaülikooli!
15.-23, augustini 1987. a. Seäl
saab: . . . jultu, nalja, diskussiooni,
laulu, huviringe, käsitööd,
kirjandust,-loodüst, sõprust, teatrit,
maateadust, filme, sauna,
loenguid, rõõmu, luulet, tantsu,
kunsti, sporti, vestlust, rahvatarkust,
arutlust, videot, peörooga,
ajalugu, muusikat . . .
ÕpDekavas: Lektorid: Tõnu
Parming, Toomas Ilves, Ruth
Tulving; Vello Salo, Arvi Tinits,
Alan Teder, Tiina Kirss, Jyri
Kõrkja teisi.
Huviringide, keele* ja kõne*
gruppide, vestlus-gruppide juhid:
Taavo Virkhaus, Heino Susi,
Aarne Vahtra, Maire Randma,
Olev Trass, Liivi Jõe, Harri
Mürk, Oscar Müllerbeck, Talvi
Laev ja teisi.
Seltskondlik tegevus: filmiõhtu,
tähtede vaatamine, kontsert-õhtu,
tänapäeva eesti rock'n roll muusikat
ja muud. :\
Majutamine: Enamus telkides.
Mõned kohad olemas Kotkajärv
hoonetes.
Lastesõim: Korraldame laste
sõime lastele vanusega 3 kuni 1
aastat, kui avaldatakse küllal
; huvi. Huvilised märkige laste hi
med ja vanused regislreerimisk
:heie.
\ Õppemaks: katab toitlustamise
õppematerjalid, töömaterj
administratiivkulud.
iiiiininHiiiiyiiiitiifiBiiiiitiiiitiiiinisiiESiiiiiiii
fotplaipi masinatega
mAMATUD, AJAKIRJAD
AJALEHED jm.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiliiiiiliiiiii
.oa
(Algus lk. 4)
taiduris kuidagi naist nä
osanud! Ja ometi! naine ta on
isiksusena lausa võluv.
G. KULTUURIPÄEVAD
TOIMUNUST
võiks pikalt jätkata. ^
Siin oli kodu-Eestis vändat
filmide videoprogramm, siin <
seltskondlikke üritusi. Ju
ainuüksi saali täitnud (ka ba
täitnud) publikust võiks pi
joonealuseid kirjutada!
Ühest mehest ei saa aga kuid
mööda. Kultuuripäevade pr
grammis seisis tema nime.
märge — teadustaja. VALD
OINAS oskas teadustajast TE
DUSTAJAKS tõusta. Ta os
oma esinemisega anda mait
kõrgkultuurist. Tänu talle, tä
kõigile tegijatele.
Lõpulause: publikus oli eesti
USA-st, Kanadast, Rootsi
Austraaliast (vähemalt), see
polnud New Yorgi Eesti Ma
mitte ainult NEW YORGI KU
TUURIPÄEVAD.' ;
' A. VAHT
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870507 |
Description
| Title | 1987-05-07-04 |
| OCR text | on siis olnud - KULTUURIPÄEVAD NEW YORGIS, 17, Ja 18. aprillil 1987. aastaL Lauljad on laulnud,.kõnelejad kõnelenud, näitlejad näidelnud, kunstnikki pildid seintelt maha võtnud, pealtvaatajad pealt vaadanud, külalised laiali sõitnmid. Kõik on okud ja set-titiud muljeteks — mälestusteks. Kuis kokku võtta KULTUURIPÄEVADE üldmuljet? Tundub õiglane: OLI RASKE. Oli raske kõigile plaanitud esine-^ mistele kaasa elada, kõike vastu võtta, kõike läbi tunnetada. KULTUURIPÄEVADE korralda» jad olid armutud: näpp torgati närvikeskmesse, torgati sinna esimesest hetkest peale. A. KjULTUURIPÄEVADE NÄRVIKESKMEST Kusagil saali tagumises otsas kuulasin püstijalu EVI EVARTI avasõnu. Lubatagu tsiteerida: . . . Tuleks võtta see tuletun-gal, ' mille Tuglas on pillanud mitte kohkuda vaenlase • h u I g a s t , •• ^ Imitte kohkuda sõnniku-veost. . . (RUNNEL) . . . T Õ E JA ÕIGUSE es|mesds köites kujutas Tammsaare elu kui võitlust maaga, täna tähendab elu eestlasele võitlust maa pärast nii nagu seda iialgi enne pole olnud alates ajast, mil soomesugu rahvad asusid Läänemere rannikule . . . . . . Täna miilavad Maardu lahtistes fosforiidikarjäärides diktüoneemakilda puistangud. Maardu mürgitab Tallinna ja ta ümbrust, reostab õhku ja põhjavett, mürgine kadmium ja radioaktiivne uraan ladestuvad meres ja inimestesi Põlevkivi kaevandamine on muutnud Kirde-Eesti kuumaastikuks. Kavandatavad fosforiidi suurkaevandused Põhja- Eestis panevad ohtu meie maa ja rahva üldse. . . . Eesti kirjanikud ja teadlased hüüavad appi Mitte! just tavapärased avasõnad KULTUURIPÄEVADELE? Tõsi see. Ohu suurusest andis märki TOOMAS HENDRIK ILVES, kes alustas meie päevade paradoksi nentimisega: humanitaarne ja tehniline kultuur on sedavõrd lahknenud, et erinevate alade inimestel raske üksteist/ mõista. Edasi tähendas Toomas Ilves, et üllataval kombel pole seda lahknemist tunda okupeeritud kodumaal, kus loojaid ja uurijaid ühendab üks võitlus. Mis on juhtunud? Põhja-Eestis— Toolse, Kabala, Väike-Maarja, Rakvere ümbruses --• on avastanud fosforiidimaard-la, mis mahutab eneses poole kogu NL territooriumil leiduvatest fosforiitidest ning umbes 2 protsenti kogu maailma fosforiidist. Kroonilises toidupuuduses visklev kerjusimpeerium tahab kiirustada selle põllurammu kasutusele võtmisega. On kavandatud hiigelkaevandused. Nende rajamine toob kaasa suuri probleeme. Mõned neist: — jätkuv venestamine, kuna Eestis eneses napib tööjõudu. —' tehnilisest meahajäämusest tingitud paratamatu toorme rööv-kaevandamine ning -ümbertöötlemine. I piimane uuritud, vaigitud-on kõigist seni Eestit tabanud hädadest. Püüan siinkohal anda sellest probleemist populaarse ülevaate: DIKTUONEEMA nime kannab vana-aegkonna algupoolel massiliselt meredes elutsenud graptoliitide (hüdralistele lähedaste väljasurnud mereloomade) perekond. Nende mereloomade säilmed setusid omal ajal merepõhja ja moodustavad tänapäeval diktüoneemakiltkivi kihi. Rikkad Põhja-Eesti fosforiidilademed asuvad kähe diktüoneemak i l t k i v i kihi "vahel ning diktüoneemakilt tuleb fosforiidi kaevandamisel paratamatult maa-pinnale tuua. Praegustes tehnilistes tingimustes ei osata selle (teadlaste arvates väga perspektiivse tulevikutoormega) dik-tüoneemaga mitte midagi peale hakata. Ta kuhjatakse lihtsalt aheraine puistangutesse. Maardu puhul on seda tehtud kogu kaevandamise jooksul. (Meeldetuletuseks: Maardu on tulevikku planeeritud kaevanduste kõrval sama, mis sääsk elevandi turjal) Diktüoneemakilt käitub maapinnale sattudes salakavalalt: aja jooksul süttib ta ise põlema. Kui nüüd sellelt saladuselt, et diktüoneema sisaldab ohtrasti rask- ja radioaktiivsete metallide ühendeid, katte kergitame, saab ohu suurus tajutavaks. Diktüoneema põlemisel annab näiteks uraan väga radioaktiivse^ ning vees lahustava ühendi. Õhku ja põhjavette sattub elule kõige ohtlikumaid mürke ja lausa ennenägematul määral. Muide, rajatavate kaevanduste asukoht on selline, et miilav diktüoneema mürgitab suure enamuse mandri- Eesti põhjaveest ja loomulikult Soome lahe takkatraavi. Okupandi seisukohalt on muidugi oluline väetis kiiresti kätte saada ja seda ,,tühise territoriaalse kaotuse'• arvel: moodustab ju anastatud Eesti vaid murdosa NL territooriumist. - Sellel taustal muutuvad eesti teadlaste ja kunstiinimeste appihüüded arusaadavateks: eestlastele pole tema isade maa muutmine radioaktiivseks kõrbeks teps mitte tühiasi. rohkem kultüüriDä< is. Toomas Ilvesele sekundeeris MARE TAAGEPERA loeng keskkonnakaitsest, mille probleemid lektor jaotas globaalseteks, Eestist ja iga üksikisikut puudutavateks. Mare Taagepera nentis, et okupeeritud Eestis on tänaseks välja kujunenud kolm konflikti-ala: Kirde-Eesti, Tallinna ja Narva ümbrus. Nende loodusega konflikti viidud alade tasakaalustamiseks oleks hädavajalik luua ^uued ulatuslikud looduskaitsealad. Seda tehtud pole, pole kavandatudki. Mare Taagepera kutsus KULTUURIPÄEVADEST osalejaid tähelepanelikule suhtumisele Eestist tulevatesse andmetesse, kaasa aitama nende andmete viimisele maailma avalikkuse ette. Kultuuripäevad New YorgiSo Kõueleb Toomas Ilves. -Toomas Ilvese ja. Taagepera avaldustele reageeris tundlikult PEETER SEPP, kes KULTUURIPÄEVADE käigus koostas apelli teksti ÜRO-le ettepanekuga moodustada komisjon, mis uuriks maailmas maavarade röövkaevandamise probleeme. Apelli tekst koos kohalolijate allkirjadega anti üle B A T U N M esindajatele, kes lubasid apelli käiku anda. B. KULTUURIPÄEVADE TEATRIPROGRAMMIST Oli kaks luuleteatri etendust: DORIS KAREVA ja KRISTJAN JAAK PETERSON. K A R E V A kompositsiooni kandsid ette TIINA ALEMAN, HELI KIVILAHT ja LINDA PAKRI. Kava oli koostatud KAREVA viimaste kogude põhjal, sisaldas ka Toomas Ilvese KAREVA-tõlkeid. Lavastuslik ekvivalent: poetessi KOLMAINUS redelitel. Redel kujundina ja mängumaana pole avastus: on seda varemgi nähtud. Ju on redeliga taevasse püritud ja põrgusse laskutud. Kujundi suurust ei lase eestlasel aga alati vastu võtta lorilaul sellest, et redelita on lakka raske pääseda. Ja selles pole juba tegijad süüdi. Artikli lugejale aga pisike kingitus: Sellest Maast, sellest saatusest mõtleme kõik. Silmad vaatavad, suu on vait. ida puutud, see pudeneb põrmuks, vaid huulte külge jääb kähisev hõik: kui kaua? Kui kaua, kui kaua veel k e s t a b inimpikk äratee? Ei, veel ei saa minna. Mu salameel ütleb: näha on antud see. Selles laulus peituvad vihjed eesti isamalüürika, lootuslüürika klassikalistele autoritele pluss looja oma tunnetus on nii tugevad, tuntavad ja isikupärased, et võime hardusega mõtelda: HEA, ET MEIL ON KAREVA. Ja hea, et on eesti teatritegijaid, kes poetessi väärtluule kuuldavaks teevad. Ajaliselt ülikauge KRISTJAN JAAK — maarahva laulik — sai J A A N KUUSE üllatuslikus esituses (Linda Pakri sekundeerimisel) ootamatult lähedaseks, ütleksin — tänapäevaseks. Jah, tänapäevaseks hoolimata ajaloolisust taotlevast dekoratsioonist ja kostüümist, hoolimata saavutatud (tahtlikust?) portreelisest sarnasusest. Kuuse Kristjan Jaak Peterson oli nagu XIX sajandi alguse Tartu tudeng ja ometi üks meist — tänastest eestlastest. Asi läks isegi niikaugele, et ühe loo puhul (ÜTLEB GOLD-SMITH) lausa põletavat päevakajalisust oli tunda. On meeldiv, et meie esimese ,,kunstluuletaia*' korraldajad Ja esinejad: (vasakult) Evi Evart, sx Evi loomingu paremik KULTUURIPÄEVADELE toodi. G. KULTUURIPÄEVADE MUUSIKAPROGRAMMIST. Muusikat oli ja mitu korda. RIINA KIONKA (Katrin Veski Idaverisaatel) mängis trompetit. JAANIKU (ILO MAIMETS, TALVLMAIMETS, O S A NOR-HEIM, TIINA tAMMISTO, LENA- : T I I S M : Ä N N , - HILJA: TOOM) laulis regilaule, laulis kahel korral ja jättis külmaks nähtavasti vaid üksikud saalis viibinud kosmopoliidid. Oh seda uhket naiselikkust! ja oh seda uhket ürgemalikkust! mis meie regilauludest vastu lajab. Aina tahaks juurde astuda ja eesti naisele suud anda, tajud — ta on meil kõigele lisaks filosoofkil TÕNU KALJUSTE kõneles ning (JAANIKUl ja kogu publiku toetusel) laulis eeiti rahvalaule, milles kevadest juttu. Ettekande tekstis oli hulk allegpcfrilisi vihj e i d , tähendamissõnu ühtesaamisest ja ärkamisest. D. KULTUUI^IPÄEVADE KIRJANDUSPROGRAMMIST Kuulsime kahte esseed. MARDI VALGEMÄE kandis ette oma MA SEISAN; MESI-' LAST ARUNA, milles juttu mesi-laskujundist läbi eestlaste loomingu. Essee on sädelevalt yalgemäe-lik ning vajaks tervikuna äratrükkimist.'.; KULTUURIPÄEVADE suür-üllatajaks loen neidu, kellel nimeks TIINA KIRSS. Tema es^ee kandrs / pea'lkirja MAA MÕISTE HILISEM AS EESTI LUULES ning loodud tasemel, mis võiks kadedaks teha iga hallipäise kirjandusteadlaj>eg. Siin oli head analüüsi, mediteerivat mõistust, suurepärast sõnaseadmist. Pean seda esseed üheks vii- Imasel ajal loetu — kuuldu tipuks. Tähelepanu eestlane! meie kirjandusteaduse taeva^ on täht sündinud.' E. KU LTU Ü RIPÄ E V AD E KUNSTINÄITUSE autoriks oli MERIKE TUMMA, Chicago kunstnik. Väljapanekus oli 17 tööd, tehnikad — tušš, pastell, grafiit, süsi: Näituse heast tasemest annab tunnistust fakt, et kultuurihuvilised rea töid sealsamas ära ostsid. Näitus oli ka mõneti üllatuslik: anonüümse esituse korral poleks allakirjutanu '•\;^:---''^(Järg-l^ 5) • 29. aprillü toimus Tartu koosolek, kus võtsid sõna Me Trass ja tänavusuvise progr Näidati ka videofilmi, mis tutv saab muuseas osta, tellimisi võ reklaam-lendlehti, milkst vä lugejad saaksid aimu, milles e Tule Kotkajärve Metsaülikooli! 15.-23, augustini 1987. a. Seäl saab: . . . jultu, nalja, diskussiooni, laulu, huviringe, käsitööd, kirjandust,-loodüst, sõprust, teatrit, maateadust, filme, sauna, loenguid, rõõmu, luulet, tantsu, kunsti, sporti, vestlust, rahvatarkust, arutlust, videot, peörooga, ajalugu, muusikat . . . ÕpDekavas: Lektorid: Tõnu Parming, Toomas Ilves, Ruth Tulving; Vello Salo, Arvi Tinits, Alan Teder, Tiina Kirss, Jyri Kõrkja teisi. Huviringide, keele* ja kõne* gruppide, vestlus-gruppide juhid: Taavo Virkhaus, Heino Susi, Aarne Vahtra, Maire Randma, Olev Trass, Liivi Jõe, Harri Mürk, Oscar Müllerbeck, Talvi Laev ja teisi. Seltskondlik tegevus: filmiõhtu, tähtede vaatamine, kontsert-õhtu, tänapäeva eesti rock'n roll muusikat ja muud. :\ Majutamine: Enamus telkides. Mõned kohad olemas Kotkajärv hoonetes. Lastesõim: Korraldame laste sõime lastele vanusega 3 kuni 1 aastat, kui avaldatakse küllal ; huvi. Huvilised märkige laste hi med ja vanused regislreerimisk :heie. \ Õppemaks: katab toitlustamise õppematerjalid, töömaterj administratiivkulud. iiiiininHiiiiyiiiitiifiBiiiiitiiiitiiiinisiiESiiiiiiii fotplaipi masinatega mAMATUD, AJAKIRJAD AJALEHED jm. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiliiiiiliiiiii .oa (Algus lk. 4) taiduris kuidagi naist nä osanud! Ja ometi! naine ta on isiksusena lausa võluv. G. KULTUURIPÄEVAD TOIMUNUST võiks pikalt jätkata. ^ Siin oli kodu-Eestis vändat filmide videoprogramm, siin < seltskondlikke üritusi. Ju ainuüksi saali täitnud (ka ba täitnud) publikust võiks pi joonealuseid kirjutada! Ühest mehest ei saa aga kuid mööda. Kultuuripäevade pr grammis seisis tema nime. märge — teadustaja. VALD OINAS oskas teadustajast TE DUSTAJAKS tõusta. Ta os oma esinemisega anda mait kõrgkultuurist. Tänu talle, tä kõigile tegijatele. Lõpulause: publikus oli eesti USA-st, Kanadast, Rootsi Austraaliast (vähemalt), see polnud New Yorgi Eesti Ma mitte ainult NEW YORGI KU TUURIPÄEVAD.' ; ' A. VAHT |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-07-04
