1987-05-07-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
on siis olnud - KULTUURIPÄEVAD NEW YORGIS, 17, Ja 18. aprillil 1987. aastaL Lauljad on laulnud,.kõnelejad kõnelenud, näitlejad näidelnud, kunstnikki pildid seintelt maha võtnud, pealtvaatajad pealt vaadanud, külalised laiali sõitnmid. Kõik on okud ja set-titiud muljeteks — mälestusteks. Kuis kokku võtta KULTUURIPÄEVADE üldmuljet? Tundub õiglane: OLI RASKE. Oli raske kõigile plaanitud esine-^ mistele kaasa elada, kõike vastu võtta, kõike läbi tunnetada. KULTUURIPÄEVADE korralda» jad olid armutud: näpp torgati närvikeskmesse, torgati sinna esimesest hetkest peale. A. KjULTUURIPÄEVADE NÄRVIKESKMEST Kusagil saali tagumises otsas kuulasin püstijalu EVI EVARTI avasõnu. Lubatagu tsiteerida: . . . Tuleks võtta see tuletun-gal, ' mille Tuglas on pillanud mitte kohkuda vaenlase • h u I g a s t , •• ^ Imitte kohkuda sõnniku-veost. . . (RUNNEL) . . . T Õ E JA ÕIGUSE es|mesds köites kujutas Tammsaare elu kui võitlust maaga, täna tähendab elu eestlasele võitlust maa pärast nii nagu seda iialgi enne pole olnud alates ajast, mil soomesugu rahvad asusid Läänemere rannikule . . . . . . Täna miilavad Maardu lahtistes fosforiidikarjäärides diktüoneemakilda puistangud. Maardu mürgitab Tallinna ja ta ümbrust, reostab õhku ja põhjavett, mürgine kadmium ja radioaktiivne uraan ladestuvad meres ja inimestesi Põlevkivi kaevandamine on muutnud Kirde-Eesti kuumaastikuks. Kavandatavad fosforiidi suurkaevandused Põhja- Eestis panevad ohtu meie maa ja rahva üldse. . . . Eesti kirjanikud ja teadlased hüüavad appi Mitte! just tavapärased avasõnad KULTUURIPÄEVADELE? Tõsi see. Ohu suurusest andis märki TOOMAS HENDRIK ILVES, kes alustas meie päevade paradoksi nentimisega: humanitaarne ja tehniline kultuur on sedavõrd lahknenud, et erinevate alade inimestel raske üksteist/ mõista. Edasi tähendas Toomas Ilves, et üllataval kombel pole seda lahknemist tunda okupeeritud kodumaal, kus loojaid ja uurijaid ühendab üks võitlus. Mis on juhtunud? Põhja-Eestis— Toolse, Kabala, Väike-Maarja, Rakvere ümbruses --• on avastanud fosforiidimaard-la, mis mahutab eneses poole kogu NL territooriumil leiduvatest fosforiitidest ning umbes 2 protsenti kogu maailma fosforiidist. Kroonilises toidupuuduses visklev kerjusimpeerium tahab kiirustada selle põllurammu kasutusele võtmisega. On kavandatud hiigelkaevandused. Nende rajamine toob kaasa suuri probleeme. Mõned neist: — jätkuv venestamine, kuna Eestis eneses napib tööjõudu. —' tehnilisest meahajäämusest tingitud paratamatu toorme rööv-kaevandamine ning -ümbertöötlemine. I piimane uuritud, vaigitud-on kõigist seni Eestit tabanud hädadest. Püüan siinkohal anda sellest probleemist populaarse ülevaate: DIKTUONEEMA nime kannab vana-aegkonna algupoolel massiliselt meredes elutsenud graptoliitide (hüdralistele lähedaste väljasurnud mereloomade) perekond. Nende mereloomade säilmed setusid omal ajal merepõhja ja moodustavad tänapäeval diktüoneemakiltkivi kihi. Rikkad Põhja-Eesti fosforiidilademed asuvad kähe diktüoneemak i l t k i v i kihi "vahel ning diktüoneemakilt tuleb fosforiidi kaevandamisel paratamatult maa-pinnale tuua. Praegustes tehnilistes tingimustes ei osata selle (teadlaste arvates väga perspektiivse tulevikutoormega) dik-tüoneemaga mitte midagi peale hakata. Ta kuhjatakse lihtsalt aheraine puistangutesse. Maardu puhul on seda tehtud kogu kaevandamise jooksul. (Meeldetuletuseks: Maardu on tulevikku planeeritud kaevanduste kõrval sama, mis sääsk elevandi turjal) Diktüoneemakilt käitub maapinnale sattudes salakavalalt: aja jooksul süttib ta ise põlema. Kui nüüd sellelt saladuselt, et diktüoneema sisaldab ohtrasti rask- ja radioaktiivsete metallide ühendeid, katte kergitame, saab ohu suurus tajutavaks. Diktüoneema põlemisel annab näiteks uraan väga radioaktiivse^ ning vees lahustava ühendi. Õhku ja põhjavette sattub elule kõige ohtlikumaid mürke ja lausa ennenägematul määral. Muide, rajatavate kaevanduste asukoht on selline, et miilav diktüoneema mürgitab suure enamuse mandri- Eesti põhjaveest ja loomulikult Soome lahe takkatraavi. Okupandi seisukohalt on muidugi oluline väetis kiiresti kätte saada ja seda ,,tühise territoriaalse kaotuse'• arvel: moodustab ju anastatud Eesti vaid murdosa NL territooriumist. - Sellel taustal muutuvad eesti teadlaste ja kunstiinimeste appihüüded arusaadavateks: eestlastele pole tema isade maa muutmine radioaktiivseks kõrbeks teps mitte tühiasi. rohkem kultüüriDä< is. Toomas Ilvesele sekundeeris MARE TAAGEPERA loeng keskkonnakaitsest, mille probleemid lektor jaotas globaalseteks, Eestist ja iga üksikisikut puudutavateks. Mare Taagepera nentis, et okupeeritud Eestis on tänaseks välja kujunenud kolm konflikti-ala: Kirde-Eesti, Tallinna ja Narva ümbrus. Nende loodusega konflikti viidud alade tasakaalustamiseks oleks hädavajalik luua ^uued ulatuslikud looduskaitsealad. Seda tehtud pole, pole kavandatudki. Mare Taagepera kutsus KULTUURIPÄEVADEST osalejaid tähelepanelikule suhtumisele Eestist tulevatesse andmetesse, kaasa aitama nende andmete viimisele maailma avalikkuse ette. Kultuuripäevad New YorgiSo Kõueleb Toomas Ilves. -Toomas Ilvese ja. Taagepera avaldustele reageeris tundlikult PEETER SEPP, kes KULTUURIPÄEVADE käigus koostas apelli teksti ÜRO-le ettepanekuga moodustada komisjon, mis uuriks maailmas maavarade röövkaevandamise probleeme. Apelli tekst koos kohalolijate allkirjadega anti üle B A T U N M esindajatele, kes lubasid apelli käiku anda. B. KULTUURIPÄEVADE TEATRIPROGRAMMIST Oli kaks luuleteatri etendust: DORIS KAREVA ja KRISTJAN JAAK PETERSON. K A R E V A kompositsiooni kandsid ette TIINA ALEMAN, HELI KIVILAHT ja LINDA PAKRI. Kava oli koostatud KAREVA viimaste kogude põhjal, sisaldas ka Toomas Ilvese KAREVA-tõlkeid. Lavastuslik ekvivalent: poetessi KOLMAINUS redelitel. Redel kujundina ja mängumaana pole avastus: on seda varemgi nähtud. Ju on redeliga taevasse püritud ja põrgusse laskutud. Kujundi suurust ei lase eestlasel aga alati vastu võtta lorilaul sellest, et redelita on lakka raske pääseda. Ja selles pole juba tegijad süüdi. Artikli lugejale aga pisike kingitus: Sellest Maast, sellest saatusest mõtleme kõik. Silmad vaatavad, suu on vait. ida puutud, see pudeneb põrmuks, vaid huulte külge jääb kähisev hõik: kui kaua? Kui kaua, kui kaua veel k e s t a b inimpikk äratee? Ei, veel ei saa minna. Mu salameel ütleb: näha on antud see. Selles laulus peituvad vihjed eesti isamalüürika, lootuslüürika klassikalistele autoritele pluss looja oma tunnetus on nii tugevad, tuntavad ja isikupärased, et võime hardusega mõtelda: HEA, ET MEIL ON KAREVA. Ja hea, et on eesti teatritegijaid, kes poetessi väärtluule kuuldavaks teevad. Ajaliselt ülikauge KRISTJAN JAAK — maarahva laulik — sai J A A N KUUSE üllatuslikus esituses (Linda Pakri sekundeerimisel) ootamatult lähedaseks, ütleksin — tänapäevaseks. Jah, tänapäevaseks hoolimata ajaloolisust taotlevast dekoratsioonist ja kostüümist, hoolimata saavutatud (tahtlikust?) portreelisest sarnasusest. Kuuse Kristjan Jaak Peterson oli nagu XIX sajandi alguse Tartu tudeng ja ometi üks meist — tänastest eestlastest. Asi läks isegi niikaugele, et ühe loo puhul (ÜTLEB GOLD-SMITH) lausa põletavat päevakajalisust oli tunda. On meeldiv, et meie esimese ,,kunstluuletaia*' korraldajad Ja esinejad: (vasakult) Evi Evart, sx Evi loomingu paremik KULTUURIPÄEVADELE toodi. G. KULTUURIPÄEVADE MUUSIKAPROGRAMMIST. Muusikat oli ja mitu korda. RIINA KIONKA (Katrin Veski Idaverisaatel) mängis trompetit. JAANIKU (ILO MAIMETS, TALVLMAIMETS, O S A NOR-HEIM, TIINA tAMMISTO, LENA- : T I I S M : Ä N N , - HILJA: TOOM) laulis regilaule, laulis kahel korral ja jättis külmaks nähtavasti vaid üksikud saalis viibinud kosmopoliidid. Oh seda uhket naiselikkust! ja oh seda uhket ürgemalikkust! mis meie regilauludest vastu lajab. Aina tahaks juurde astuda ja eesti naisele suud anda, tajud — ta on meil kõigele lisaks filosoofkil TÕNU KALJUSTE kõneles ning (JAANIKUl ja kogu publiku toetusel) laulis eeiti rahvalaule, milles kevadest juttu. Ettekande tekstis oli hulk allegpcfrilisi vihj e i d , tähendamissõnu ühtesaamisest ja ärkamisest. D. KULTUUI^IPÄEVADE KIRJANDUSPROGRAMMIST Kuulsime kahte esseed. MARDI VALGEMÄE kandis ette oma MA SEISAN; MESI-' LAST ARUNA, milles juttu mesi-laskujundist läbi eestlaste loomingu. Essee on sädelevalt yalgemäe-lik ning vajaks tervikuna äratrükkimist.'.; KULTUURIPÄEVADE suür-üllatajaks loen neidu, kellel nimeks TIINA KIRSS. Tema es^ee kandrs / pea'lkirja MAA MÕISTE HILISEM AS EESTI LUULES ning loodud tasemel, mis võiks kadedaks teha iga hallipäise kirjandusteadlaj>eg. Siin oli head analüüsi, mediteerivat mõistust, suurepärast sõnaseadmist. Pean seda esseed üheks vii- Imasel ajal loetu — kuuldu tipuks. Tähelepanu eestlane! meie kirjandusteaduse taeva^ on täht sündinud.' E. KU LTU Ü RIPÄ E V AD E KUNSTINÄITUSE autoriks oli MERIKE TUMMA, Chicago kunstnik. Väljapanekus oli 17 tööd, tehnikad — tušš, pastell, grafiit, süsi: Näituse heast tasemest annab tunnistust fakt, et kultuurihuvilised rea töid sealsamas ära ostsid. Näitus oli ka mõneti üllatuslik: anonüümse esituse korral poleks allakirjutanu '•\;^:---''^(Järg-l^ 5) • 29. aprillü toimus Tartu koosolek, kus võtsid sõna Me Trass ja tänavusuvise progr Näidati ka videofilmi, mis tutv saab muuseas osta, tellimisi võ reklaam-lendlehti, milkst vä lugejad saaksid aimu, milles e Tule Kotkajärve Metsaülikooli! 15.-23, augustini 1987. a. Seäl saab: . . . jultu, nalja, diskussiooni, laulu, huviringe, käsitööd, kirjandust,-loodüst, sõprust, teatrit, maateadust, filme, sauna, loenguid, rõõmu, luulet, tantsu, kunsti, sporti, vestlust, rahvatarkust, arutlust, videot, peörooga, ajalugu, muusikat . . . ÕpDekavas: Lektorid: Tõnu Parming, Toomas Ilves, Ruth Tulving; Vello Salo, Arvi Tinits, Alan Teder, Tiina Kirss, Jyri Kõrkja teisi. Huviringide, keele* ja kõne* gruppide, vestlus-gruppide juhid: Taavo Virkhaus, Heino Susi, Aarne Vahtra, Maire Randma, Olev Trass, Liivi Jõe, Harri Mürk, Oscar Müllerbeck, Talvi Laev ja teisi. Seltskondlik tegevus: filmiõhtu, tähtede vaatamine, kontsert-õhtu, tänapäeva eesti rock'n roll muusikat ja muud. :\ Majutamine: Enamus telkides. Mõned kohad olemas Kotkajärv hoonetes. Lastesõim: Korraldame laste sõime lastele vanusega 3 kuni 1 aastat, kui avaldatakse küllal ; huvi. Huvilised märkige laste hi med ja vanused regislreerimisk :heie. \ Õppemaks: katab toitlustamise õppematerjalid, töömaterj administratiivkulud. iiiiininHiiiiyiiiitiifiBiiiiitiiiitiiiinisiiESiiiiiiii fotplaipi masinatega mAMATUD, AJAKIRJAD AJALEHED jm. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiliiiiiliiiiii .oa (Algus lk. 4) taiduris kuidagi naist nä osanud! Ja ometi! naine ta on isiksusena lausa võluv. G. KULTUURIPÄEVAD TOIMUNUST võiks pikalt jätkata. ^ Siin oli kodu-Eestis vändat filmide videoprogramm, siin < seltskondlikke üritusi. Ju ainuüksi saali täitnud (ka ba täitnud) publikust võiks pi joonealuseid kirjutada! Ühest mehest ei saa aga kuid mööda. Kultuuripäevade pr grammis seisis tema nime. märge — teadustaja. VALD OINAS oskas teadustajast TE DUSTAJAKS tõusta. Ta os oma esinemisega anda mait kõrgkultuurist. Tänu talle, tä kõigile tegijatele. Lõpulause: publikus oli eesti USA-st, Kanadast, Rootsi Austraaliast (vähemalt), see polnud New Yorgi Eesti Ma mitte ainult NEW YORGI KU TUURIPÄEVAD.' ; ' A. VAHT
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 7, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-05-07 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870507 |
Description
Title | 1987-05-07-04 |
OCR text | on siis olnud - KULTUURIPÄEVAD NEW YORGIS, 17, Ja 18. aprillil 1987. aastaL Lauljad on laulnud,.kõnelejad kõnelenud, näitlejad näidelnud, kunstnikki pildid seintelt maha võtnud, pealtvaatajad pealt vaadanud, külalised laiali sõitnmid. Kõik on okud ja set-titiud muljeteks — mälestusteks. Kuis kokku võtta KULTUURIPÄEVADE üldmuljet? Tundub õiglane: OLI RASKE. Oli raske kõigile plaanitud esine-^ mistele kaasa elada, kõike vastu võtta, kõike läbi tunnetada. KULTUURIPÄEVADE korralda» jad olid armutud: näpp torgati närvikeskmesse, torgati sinna esimesest hetkest peale. A. KjULTUURIPÄEVADE NÄRVIKESKMEST Kusagil saali tagumises otsas kuulasin püstijalu EVI EVARTI avasõnu. Lubatagu tsiteerida: . . . Tuleks võtta see tuletun-gal, ' mille Tuglas on pillanud mitte kohkuda vaenlase • h u I g a s t , •• ^ Imitte kohkuda sõnniku-veost. . . (RUNNEL) . . . T Õ E JA ÕIGUSE es|mesds köites kujutas Tammsaare elu kui võitlust maaga, täna tähendab elu eestlasele võitlust maa pärast nii nagu seda iialgi enne pole olnud alates ajast, mil soomesugu rahvad asusid Läänemere rannikule . . . . . . Täna miilavad Maardu lahtistes fosforiidikarjäärides diktüoneemakilda puistangud. Maardu mürgitab Tallinna ja ta ümbrust, reostab õhku ja põhjavett, mürgine kadmium ja radioaktiivne uraan ladestuvad meres ja inimestesi Põlevkivi kaevandamine on muutnud Kirde-Eesti kuumaastikuks. Kavandatavad fosforiidi suurkaevandused Põhja- Eestis panevad ohtu meie maa ja rahva üldse. . . . Eesti kirjanikud ja teadlased hüüavad appi Mitte! just tavapärased avasõnad KULTUURIPÄEVADELE? Tõsi see. Ohu suurusest andis märki TOOMAS HENDRIK ILVES, kes alustas meie päevade paradoksi nentimisega: humanitaarne ja tehniline kultuur on sedavõrd lahknenud, et erinevate alade inimestel raske üksteist/ mõista. Edasi tähendas Toomas Ilves, et üllataval kombel pole seda lahknemist tunda okupeeritud kodumaal, kus loojaid ja uurijaid ühendab üks võitlus. Mis on juhtunud? Põhja-Eestis— Toolse, Kabala, Väike-Maarja, Rakvere ümbruses --• on avastanud fosforiidimaard-la, mis mahutab eneses poole kogu NL territooriumil leiduvatest fosforiitidest ning umbes 2 protsenti kogu maailma fosforiidist. Kroonilises toidupuuduses visklev kerjusimpeerium tahab kiirustada selle põllurammu kasutusele võtmisega. On kavandatud hiigelkaevandused. Nende rajamine toob kaasa suuri probleeme. Mõned neist: — jätkuv venestamine, kuna Eestis eneses napib tööjõudu. —' tehnilisest meahajäämusest tingitud paratamatu toorme rööv-kaevandamine ning -ümbertöötlemine. I piimane uuritud, vaigitud-on kõigist seni Eestit tabanud hädadest. Püüan siinkohal anda sellest probleemist populaarse ülevaate: DIKTUONEEMA nime kannab vana-aegkonna algupoolel massiliselt meredes elutsenud graptoliitide (hüdralistele lähedaste väljasurnud mereloomade) perekond. Nende mereloomade säilmed setusid omal ajal merepõhja ja moodustavad tänapäeval diktüoneemakiltkivi kihi. Rikkad Põhja-Eesti fosforiidilademed asuvad kähe diktüoneemak i l t k i v i kihi "vahel ning diktüoneemakilt tuleb fosforiidi kaevandamisel paratamatult maa-pinnale tuua. Praegustes tehnilistes tingimustes ei osata selle (teadlaste arvates väga perspektiivse tulevikutoormega) dik-tüoneemaga mitte midagi peale hakata. Ta kuhjatakse lihtsalt aheraine puistangutesse. Maardu puhul on seda tehtud kogu kaevandamise jooksul. (Meeldetuletuseks: Maardu on tulevikku planeeritud kaevanduste kõrval sama, mis sääsk elevandi turjal) Diktüoneemakilt käitub maapinnale sattudes salakavalalt: aja jooksul süttib ta ise põlema. Kui nüüd sellelt saladuselt, et diktüoneema sisaldab ohtrasti rask- ja radioaktiivsete metallide ühendeid, katte kergitame, saab ohu suurus tajutavaks. Diktüoneema põlemisel annab näiteks uraan väga radioaktiivse^ ning vees lahustava ühendi. Õhku ja põhjavette sattub elule kõige ohtlikumaid mürke ja lausa ennenägematul määral. Muide, rajatavate kaevanduste asukoht on selline, et miilav diktüoneema mürgitab suure enamuse mandri- Eesti põhjaveest ja loomulikult Soome lahe takkatraavi. Okupandi seisukohalt on muidugi oluline väetis kiiresti kätte saada ja seda ,,tühise territoriaalse kaotuse'• arvel: moodustab ju anastatud Eesti vaid murdosa NL territooriumist. - Sellel taustal muutuvad eesti teadlaste ja kunstiinimeste appihüüded arusaadavateks: eestlastele pole tema isade maa muutmine radioaktiivseks kõrbeks teps mitte tühiasi. rohkem kultüüriDä< is. Toomas Ilvesele sekundeeris MARE TAAGEPERA loeng keskkonnakaitsest, mille probleemid lektor jaotas globaalseteks, Eestist ja iga üksikisikut puudutavateks. Mare Taagepera nentis, et okupeeritud Eestis on tänaseks välja kujunenud kolm konflikti-ala: Kirde-Eesti, Tallinna ja Narva ümbrus. Nende loodusega konflikti viidud alade tasakaalustamiseks oleks hädavajalik luua ^uued ulatuslikud looduskaitsealad. Seda tehtud pole, pole kavandatudki. Mare Taagepera kutsus KULTUURIPÄEVADEST osalejaid tähelepanelikule suhtumisele Eestist tulevatesse andmetesse, kaasa aitama nende andmete viimisele maailma avalikkuse ette. Kultuuripäevad New YorgiSo Kõueleb Toomas Ilves. -Toomas Ilvese ja. Taagepera avaldustele reageeris tundlikult PEETER SEPP, kes KULTUURIPÄEVADE käigus koostas apelli teksti ÜRO-le ettepanekuga moodustada komisjon, mis uuriks maailmas maavarade röövkaevandamise probleeme. Apelli tekst koos kohalolijate allkirjadega anti üle B A T U N M esindajatele, kes lubasid apelli käiku anda. B. KULTUURIPÄEVADE TEATRIPROGRAMMIST Oli kaks luuleteatri etendust: DORIS KAREVA ja KRISTJAN JAAK PETERSON. K A R E V A kompositsiooni kandsid ette TIINA ALEMAN, HELI KIVILAHT ja LINDA PAKRI. Kava oli koostatud KAREVA viimaste kogude põhjal, sisaldas ka Toomas Ilvese KAREVA-tõlkeid. Lavastuslik ekvivalent: poetessi KOLMAINUS redelitel. Redel kujundina ja mängumaana pole avastus: on seda varemgi nähtud. Ju on redeliga taevasse püritud ja põrgusse laskutud. Kujundi suurust ei lase eestlasel aga alati vastu võtta lorilaul sellest, et redelita on lakka raske pääseda. Ja selles pole juba tegijad süüdi. Artikli lugejale aga pisike kingitus: Sellest Maast, sellest saatusest mõtleme kõik. Silmad vaatavad, suu on vait. ida puutud, see pudeneb põrmuks, vaid huulte külge jääb kähisev hõik: kui kaua? Kui kaua, kui kaua veel k e s t a b inimpikk äratee? Ei, veel ei saa minna. Mu salameel ütleb: näha on antud see. Selles laulus peituvad vihjed eesti isamalüürika, lootuslüürika klassikalistele autoritele pluss looja oma tunnetus on nii tugevad, tuntavad ja isikupärased, et võime hardusega mõtelda: HEA, ET MEIL ON KAREVA. Ja hea, et on eesti teatritegijaid, kes poetessi väärtluule kuuldavaks teevad. Ajaliselt ülikauge KRISTJAN JAAK — maarahva laulik — sai J A A N KUUSE üllatuslikus esituses (Linda Pakri sekundeerimisel) ootamatult lähedaseks, ütleksin — tänapäevaseks. Jah, tänapäevaseks hoolimata ajaloolisust taotlevast dekoratsioonist ja kostüümist, hoolimata saavutatud (tahtlikust?) portreelisest sarnasusest. Kuuse Kristjan Jaak Peterson oli nagu XIX sajandi alguse Tartu tudeng ja ometi üks meist — tänastest eestlastest. Asi läks isegi niikaugele, et ühe loo puhul (ÜTLEB GOLD-SMITH) lausa põletavat päevakajalisust oli tunda. On meeldiv, et meie esimese ,,kunstluuletaia*' korraldajad Ja esinejad: (vasakult) Evi Evart, sx Evi loomingu paremik KULTUURIPÄEVADELE toodi. G. KULTUURIPÄEVADE MUUSIKAPROGRAMMIST. Muusikat oli ja mitu korda. RIINA KIONKA (Katrin Veski Idaverisaatel) mängis trompetit. JAANIKU (ILO MAIMETS, TALVLMAIMETS, O S A NOR-HEIM, TIINA tAMMISTO, LENA- : T I I S M : Ä N N , - HILJA: TOOM) laulis regilaule, laulis kahel korral ja jättis külmaks nähtavasti vaid üksikud saalis viibinud kosmopoliidid. Oh seda uhket naiselikkust! ja oh seda uhket ürgemalikkust! mis meie regilauludest vastu lajab. Aina tahaks juurde astuda ja eesti naisele suud anda, tajud — ta on meil kõigele lisaks filosoofkil TÕNU KALJUSTE kõneles ning (JAANIKUl ja kogu publiku toetusel) laulis eeiti rahvalaule, milles kevadest juttu. Ettekande tekstis oli hulk allegpcfrilisi vihj e i d , tähendamissõnu ühtesaamisest ja ärkamisest. D. KULTUUI^IPÄEVADE KIRJANDUSPROGRAMMIST Kuulsime kahte esseed. MARDI VALGEMÄE kandis ette oma MA SEISAN; MESI-' LAST ARUNA, milles juttu mesi-laskujundist läbi eestlaste loomingu. Essee on sädelevalt yalgemäe-lik ning vajaks tervikuna äratrükkimist.'.; KULTUURIPÄEVADE suür-üllatajaks loen neidu, kellel nimeks TIINA KIRSS. Tema es^ee kandrs / pea'lkirja MAA MÕISTE HILISEM AS EESTI LUULES ning loodud tasemel, mis võiks kadedaks teha iga hallipäise kirjandusteadlaj>eg. Siin oli head analüüsi, mediteerivat mõistust, suurepärast sõnaseadmist. Pean seda esseed üheks vii- Imasel ajal loetu — kuuldu tipuks. Tähelepanu eestlane! meie kirjandusteaduse taeva^ on täht sündinud.' E. KU LTU Ü RIPÄ E V AD E KUNSTINÄITUSE autoriks oli MERIKE TUMMA, Chicago kunstnik. Väljapanekus oli 17 tööd, tehnikad — tušš, pastell, grafiit, süsi: Näituse heast tasemest annab tunnistust fakt, et kultuurihuvilised rea töid sealsamas ära ostsid. Näitus oli ka mõneti üllatuslik: anonüümse esituse korral poleks allakirjutanu '•\;^:---''^(Järg-l^ 5) • 29. aprillü toimus Tartu koosolek, kus võtsid sõna Me Trass ja tänavusuvise progr Näidati ka videofilmi, mis tutv saab muuseas osta, tellimisi võ reklaam-lendlehti, milkst vä lugejad saaksid aimu, milles e Tule Kotkajärve Metsaülikooli! 15.-23, augustini 1987. a. Seäl saab: . . . jultu, nalja, diskussiooni, laulu, huviringe, käsitööd, kirjandust,-loodüst, sõprust, teatrit, maateadust, filme, sauna, loenguid, rõõmu, luulet, tantsu, kunsti, sporti, vestlust, rahvatarkust, arutlust, videot, peörooga, ajalugu, muusikat . . . ÕpDekavas: Lektorid: Tõnu Parming, Toomas Ilves, Ruth Tulving; Vello Salo, Arvi Tinits, Alan Teder, Tiina Kirss, Jyri Kõrkja teisi. Huviringide, keele* ja kõne* gruppide, vestlus-gruppide juhid: Taavo Virkhaus, Heino Susi, Aarne Vahtra, Maire Randma, Olev Trass, Liivi Jõe, Harri Mürk, Oscar Müllerbeck, Talvi Laev ja teisi. Seltskondlik tegevus: filmiõhtu, tähtede vaatamine, kontsert-õhtu, tänapäeva eesti rock'n roll muusikat ja muud. :\ Majutamine: Enamus telkides. Mõned kohad olemas Kotkajärv hoonetes. Lastesõim: Korraldame laste sõime lastele vanusega 3 kuni 1 aastat, kui avaldatakse küllal ; huvi. Huvilised märkige laste hi med ja vanused regislreerimisk :heie. \ Õppemaks: katab toitlustamise õppematerjalid, töömaterj administratiivkulud. iiiiininHiiiiyiiiitiifiBiiiiitiiiitiiiinisiiESiiiiiiii fotplaipi masinatega mAMATUD, AJAKIRJAD AJALEHED jm. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiliiiiiliiiiii .oa (Algus lk. 4) taiduris kuidagi naist nä osanud! Ja ometi! naine ta on isiksusena lausa võluv. G. KULTUURIPÄEVAD TOIMUNUST võiks pikalt jätkata. ^ Siin oli kodu-Eestis vändat filmide videoprogramm, siin < seltskondlikke üritusi. Ju ainuüksi saali täitnud (ka ba täitnud) publikust võiks pi joonealuseid kirjutada! Ühest mehest ei saa aga kuid mööda. Kultuuripäevade pr grammis seisis tema nime. märge — teadustaja. VALD OINAS oskas teadustajast TE DUSTAJAKS tõusta. Ta os oma esinemisega anda mait kõrgkultuurist. Tänu talle, tä kõigile tegijatele. Lõpulause: publikus oli eesti USA-st, Kanadast, Rootsi Austraaliast (vähemalt), see polnud New Yorgi Eesti Ma mitte ainult NEW YORGI KU TUURIPÄEVAD.' ; ' A. VAHT |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-07-04