1987-05-07-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
frogramm
pikaajaliseks majan-
Ustest edusammudest o
ostes seeläbi kvaliteeti ja
s kulusid.
tine suur langus välis-teenimises,
raskendab
ude Liidu võimalusi osta
moodsat varustust; selle-arvatakse,
et Nõukogude
.tkab oma püüdlusi lääne
jogia varastamiseks,
atshovi reformid on muret
tavad ja nende juures võib
ti midagi viltu minna.
. et toodangut tõsta peab
gude Liit tõenaoliselt oma
isi Ida-Euroopalt suurenda-lellest
võib järeldada: On
lik et Moskva hakkab nõud-jhkem,
kaupu maadelt, nagu
[aksanlaa ja Tshehhoslovak-Ä.
H./M.S../
iti Sihtkapital Kanadas
tused/ testamendi-pärandused
llestusfendid on tulumaksu-
[. Suunake oma annetused
[cle ja teistele eesti organisat-siponidele
[sti Sihtkapital Kanadas
tulumaksuvaba kviitungi
iiseks. — Eesti Maja, 958
Idview Ave.V Toronto, Qnt.
M4K 2R6
tiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiifiiiiiiiiiiiiiiiniiMBBUSD
HÕBEDAT ja
KULDA
mn osta KANADA HÕ-
[DOLLAREID ja MAAILMA
KULDMÜNTE.
luii helistada Olaf Sorra
889-1963
tHiiimiiiiiuwiuuaHMWU
VABA EESTLANE neljapäeval, 7. mail 1987 - Thursday, May 7, 1987 Lk. 1
. Maakera keskkoEima kaitsjad
lähevad mõneti oima nõudmistes
liiga kaugele ja muutuvad tüli-kaiks
nü valitsusvõimudele kui
ka tavalistele kodanikele, kuid
põhiliselt on neil siiski õigus:
maailm läheb vastu looduse
hävitamisele ning pinnase, õhu
ja veekogude mi^rgitamisele.
Tundub, et maailma elanikkond
on sattunud nagu n^ingisuguses-se
nõiaring! — ühest küljest
nõuab rahvaarvu kasvamine
ning inimeste elujärje parandamine
uute tööstuste rajamist,
põllumaa ohverdamist suurlin-
Eiadele, keemiliste ja muude
jäätmete juhtimist veekogudesse
ja atmosfääri, kuid teisest küljest
toob selline teguviis paratamatult
kaasa loodusvarade hä^
vitamise ning vetea ja õhu mürgitamise,
mis [ükskord võib vaia
sellise olukorrani, kus suured
maakei^a piirkonnad muutuvad
inimestele ja ^ teistele elavatele
olevustele elamiskõlbmatuks.
Juba praegu loeme 'ajalehtedest
ja kuuleme looduse kaits-jailt
ja poliitikutelt väiteid, et nii
siinsel mandril kui ka Euroopas
ja mujal hävivad metsad õhku
paisatud happeliste kemikaalide
tõttu, kalad surevad järvedes ja
mürgised jäätmed tungivad
maaaluseid kihte kaudu inimeste
joogiveede varudeni. Ning
suurlinnade saast^ ja prügi väljavedamiseks
ning jäätmete
mahamatmiseks ettenähtud
alad muutuvad üha kitsamaks
ja kokkusurutumaks, kuna
ükski kogukond es taha oma
piirides näha haisevaid
peale vedama -
sinna saabunud
suutnud enne
prügi kuu
kui maakeralt
asukad ei ole
kuu pinda ära
Kui kaugele, asjad selles-suunas
on juba arenenud, ja kui
desperaatseks on kujunenud
olukord, kinnitas äsjane Nevy
Yorgi linnavõimude otsus saata
linna jäätmed suurel parvel vett
kaudu lõuna-osariikidesse või
Mehhikosse. Linnavalitsuse
vastavad asjamehed tulid
jäätmete eksportimise ideele
hiäda sunnil, küna nende oma
jäätmete kogumise kohad olid
üliküllastatud ning tuli leida
mõni pääsetee tülikast rämpsust
lahti saamiseks. Ligemale 3000
tonni haisevaid jäätmeid paigutati
hiiglaslikule parvele ning
hakati sellega mööda Atlandi
rannikut lõuna poole sõitma,
lootes kusagil oma soovimatust
lastist vabaneda.
Kuid see plaan ei õnnestunud^
Põhja-Garolina kaitsevägi oli
valvel ning keelas prügikottidega
ülekoormatud parvele rannale
lähenemise. Parv sõitis nüüd
üle Florida lõunatipu Mehhiko
lahte ja proovis oma õnne Louisiana
osariigis, kuid ka siin oli
kaitseliit tülika sissetungija
tagasi löömiseks mobiliseeritud
ning prügimehed keerasid oma
parve nina Mdhhiko ranniku
poole. Mehhiko oli aga mobiliseerinud
isegi sõjalaevad rämp-suparve
maandumiskatse nurja*
ajamiseks ja laev keeras põlatud
laadungigai uuesti merele.
Võibolla loodeti nii kaua merel
ringi sõita, kuni torm teeb oma
töö ja kõik prükikotid merre
pühib. Meri on suutnud seni
paljugi vastu võtta ja nähtavasti
loodetakse, et ta suudab ka New
Yorgi prügilaadungid ,,Iäbi
seedida". Viimaste andmete
kohaselt on prügiparv siiski
Nevi' Yorki tagasi pöördunud.
Kui 4si samas suunas
Gorbatshovi rezhiim N.
on muutunud järsku erakorraliselt
sõbralikuks Iisraeli
vastu. Kui juutide väljarändamine
viimastel aastatel oli väga
piiratud, siis nüüd on hakatud
võrdlemisi lahkel käel ümberasumise
lubasid andma. Selline
järsk meelemuudatus paneb poliitilised
vaatlejad kohe mõtle-ma,
et Jeruusalemma ja
Moskva vaheL on mõni tehing
käimas. Teiste sõnadega: tekib
küsimus — mida on Iisrael
lubanud venelastele kompensatsiooniks
juutide emigratsiooni-värava
avamisell?
Näib, et Iisraeli ja N. Liidu
vahel on juba mitu kuud midagi
käimas. Mõlemad pooled räägivad
vastastikuste konsulaarde-legatsioonide:
vahetamisest ning
Moskvas käisid sealsete
juhtidega kohtamas Juudi Maailmakongressi
president Edgar
Bronfman ning juudiorganisat^
sioonide juhtiv tegelane Ühendriikidest
Morris Abram.
Ametliku informatsiooni kohaselt
arutati nende külaskäikude
ajal peamiselt juutide väljarännu
ei piirdunud nõupidamised ja
läbirääkimised ainult selle kitsa
teemaga.
ov loodab nõukogude
juutidele väljarännu võimaluse
andmisega likvideerida suure
osa neist . kitsendustest,- mis:
ameeriklased on rakendanud N.
Liidu ja Ühendriikide vahelise
kaubavahetuse piiramiseks.
Moskvas arvatakse nähtavasti,
et just iisraelisõbralik Ühendriikide
Kongress astub vajalikke
samme paljude kaubavahetuse
kitsenduste elimineerimiseks.
Kuid sellele lisaks loodetakse
Kremlis, et kui N. Liit saavutab
Iisraeliga kokkuleppe diplomaatiliste
sidemete jaluleseadmiseks,
siis avanevad talle võima-
V.A. TOIMETUS
Teie lehe lastenumbris (nr. 29)
14. apr. 1987 leidsin ühe loo
koeralt ja kassist — miks koer
ajab kassi taga.
Lugu ei seisa kiunumises, vaid
hoopis haukumises. Kass võib
kräunuda ja koer niuksatada —
aga nad ei kiunu.
Aastatel 1942-44 olin AES-i
murdekorrespondent Keila kandis.
Panin kirja ühe jutu oma
keelejuhi Salu-Antsu suust.
,,Kord oid sie vanajumal ädas
nigu mustlane mädas. Leivatükk
kadund ta käest äe. Koer leind ta
kohe ülesse ja toond vanajumalale
tagasi. Vanajumal siis kallistand
koera ja öeld: , ,Soa ei pia mitte
enam metsas elama. Nüid kirrutan
80'le priijuse paberid valla, soa
piad prii olema.": .
Koer, sie saatanajalg ei seisa
kodu. Ikke leheb edasi nuhkima.
And ta sies kassile oma priijuse
paberid oida. Kass kurivaim kao-dand
nad äe.
Kord tuld kardavoi koerale
vasta ja küsind:,,Kussu priijuse
paberid?'' Koer öeld: ,,Kassi
käe." Läind nemad sõrtna neid ot-sima.
Kass öeld: ,,Nad kadusid
äe." . ' -
Joa senest ajast piale aeb koer
kassi taga. Põle ta viel oma priijuse
paberid leind."
Teid tervitades
KRANTS
Toimetaja märkus: Me harilikult
anonüümseid kirju ai avalda,
kuid Krants on meile kõigile juba
vanast ajast tuntud ,,mies".
Inspektor Ivars Yitins
Lätlane Georgina
Ajaleht Georgina Advocate
and the Communicator'' oma 18.
märtsi numbris toob ära artikli läti
päritolu 44-aastase Ivars Vitins'i
kohta, kes sai Georgina piirkonnas
jaoskonna-inspektoriks. Ivars
Vitins oli viis aastat Metro Toronto
politseis, kuid ütleb et talle ei
meeldi linnaelu ja karjäärivõimalused
siin olid kehvad. Seepärast
läks ta aastal 1971 üle Richmond politsei" politseisse ja hiljem, kui
väikelinnad ühendati, sai tast
Yorki Piirkonna (York Regional)
politseikonstaabel. Ta olevat sündinud
Lätis ja immigreeriiiud koos
oma perekonnaga 1949. aastal
Kanadasse. Ta isa olevat töötanud
Rolphtonis tammiehitusel^ kus ka
palju eestlasi tööd leidis.
Georgina jaoskond (39. jaoskond,
York Regional Force) on
inspektor Vitins'i esinieneisese;i-sev
politseikomando ja ta loodab
sellega hästi hakkama saavat.
ÖPP (Provintsi
politsei)
[id
TORONTO (Sun) — Torontos
airreteeriti 32-aastane naiskoda-röövämise
eest. McKenzSe
haaras Sophie §impkin'i rahakoti,
kui see Kingi ja Järvise
tänavate lähedal St. James'1
pargist läbi jalutas. 84-aastane
Simpkin knikknis ja murdis oma'
et
rahukonverentsist osa. võtmiseks.
. N. Liit, Egipks ja Jordaania
on pikema aja kestel võidelnud
sellise konverentsi korraldamiseks,
millest osa võtaksid ka
ÜRO julgeolekunõukogu viis
alalist liiget. Kuid Ühendriigid
koos Iisraeliga on sellisele konverentsile
kategooriliselt^ vastu
olnud, kuna Iisrael kardab, et
venelased hakkavad konverent-siDrvet
vasti asutud seisukohale, et
venelased peavad juutidele väljarändamise
võimaluste avardamisega
ja Iisraeliga diplomaatiliste
sidemete sõlmimisega
paitama, et nad on väärilised
rahukonverentsi laua taha istuma.
Kui^ need oletused tõele
vastavad, siis jääb ' üle ainult
küsida — kas ameeriklased on
selle konverentsi korraldamisel
ainult abitööjõud, kes täidavad
kusagilt mujalt antud käskusid
Ontario Provintsipolitsei korraldas
möödund aastal juba teistkordse
uurimuse viinastunud
autosõitjate kohta. Tulemused
olid järgmised, nagu teatab OPP
direktor (Gommissioner) Archie
Ferguson.
1) Keskmine viinastunud autosõitja
on lühikese aja jooksul
joonud umbes kaheksa pudelit
õlut. Keskmine meessoost sõitja
ori üle legaalse alkoholipromilli
juba kolme kuni nelja pudeli järgi.
Seega on joobnud sõitjate keskmine
alkoholimäär kahekordne lubatust.
2) Umbes üks kolmandik kinnivõetud
joobnud sõitjaist olid juba
varem sama üleastumise eest karistada
saanud. Keskmised joobnud
sõitjad on meessoost, vallalised
ja alla 30 aasta vanad. Nad
võeti kinni vähem kui viis kilomeetrit
oma kodust (seega oleks
nad võinud selle kauguse jalgsi
käia).
3) Peoperemehed (hosts) lasevad
oma külalistel joobnuina teele
minna. Eriti nooremad peoperemehed
on hoolimatud oma külaliste
heakäekaigu suhtes.
4) Joobnudpäisi sõitmisi tuleb
Põhja-Ontarios kolm korda
tihemini ette kui Lõuna-Ontarios.
Kui arvestada, et Põhja-Ontarios
on võrdlemisi harvah politseipatrulle,
on joobnudpeaga sõitmise
sagedus kindlasti veelgi suurem.
5) Kõikide aasta-aegade purjus-sõitmise
keskmine oli sama, seega
ei jooda suvel rohkem kui talvel,
ega kevadel rohkem kui sügisel.
•rogi
Ontario
politseiminister
jälle hädas
Möödunud sügisellaineid löönud
Ontario politseiminister
(solicitor general).Ken Keyes on
jälle hädas oma liiga lahtise
„suuvärgi" pärast. Mäletatavasti
sai ta trahvi Ontario politsei
patrullpaadil külalistele õlle
ja veini serveerimise eest Ja pidi
ajutiseks ametist tagasi astuma.
Nüüd olevat ta Ontario parlamendis
öelnud, kui tsiteeriti
Provintsipolitsei statistilisi andmeid
joobnud autosõitjate
kohta, et Põhja-Ontarios on
rohkem joodikuid kuna sealsetel
elanikel on kõrge töötaolekute
arvu tõttu rohkem aega juua»
Provintsipolitsei statistika järgi
on Põhja-Ontario rooli-joobnute
arv kolm korda
kõrgem Lõuna-Ontario omast.
Nüüd nõuavad opositsiooni-esindajad,
et ta Põhja-Ontario
elanike ees vabandust paluks»
Seni on Keyes keeldunud seda
tegemast.
Moyal LePage Real Estat<e ;
esindaja
MAIE KAASIK
Td. kontoris 293-1992
kodus 947-5947
vähendavad purjus-sõitjate arvu
teedel, kuid need kes kinni kukuvad
on täpselt sama purjus.
See kokkuvõte on saadud kahe
eelmise uurimisprogrammi aH^el.
Viimane programm, mis toimus
möödunud jõulude ajal, ei ole veel
. f-.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870507 |
Description
| Title | 1987-05-07-03 |
| OCR text |
frogramm
pikaajaliseks majan-
Ustest edusammudest o
ostes seeläbi kvaliteeti ja
s kulusid.
tine suur langus välis-teenimises,
raskendab
ude Liidu võimalusi osta
moodsat varustust; selle-arvatakse,
et Nõukogude
.tkab oma püüdlusi lääne
jogia varastamiseks,
atshovi reformid on muret
tavad ja nende juures võib
ti midagi viltu minna.
. et toodangut tõsta peab
gude Liit tõenaoliselt oma
isi Ida-Euroopalt suurenda-lellest
võib järeldada: On
lik et Moskva hakkab nõud-jhkem,
kaupu maadelt, nagu
[aksanlaa ja Tshehhoslovak-Ä.
H./M.S../
iti Sihtkapital Kanadas
tused/ testamendi-pärandused
llestusfendid on tulumaksu-
[. Suunake oma annetused
[cle ja teistele eesti organisat-siponidele
[sti Sihtkapital Kanadas
tulumaksuvaba kviitungi
iiseks. — Eesti Maja, 958
Idview Ave.V Toronto, Qnt.
M4K 2R6
tiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiifiiiiiiiiiiiiiiiniiMBBUSD
HÕBEDAT ja
KULDA
mn osta KANADA HÕ-
[DOLLAREID ja MAAILMA
KULDMÜNTE.
luii helistada Olaf Sorra
889-1963
tHiiimiiiiiuwiuuaHMWU
VABA EESTLANE neljapäeval, 7. mail 1987 - Thursday, May 7, 1987 Lk. 1
. Maakera keskkoEima kaitsjad
lähevad mõneti oima nõudmistes
liiga kaugele ja muutuvad tüli-kaiks
nü valitsusvõimudele kui
ka tavalistele kodanikele, kuid
põhiliselt on neil siiski õigus:
maailm läheb vastu looduse
hävitamisele ning pinnase, õhu
ja veekogude mi^rgitamisele.
Tundub, et maailma elanikkond
on sattunud nagu n^ingisuguses-se
nõiaring! — ühest küljest
nõuab rahvaarvu kasvamine
ning inimeste elujärje parandamine
uute tööstuste rajamist,
põllumaa ohverdamist suurlin-
Eiadele, keemiliste ja muude
jäätmete juhtimist veekogudesse
ja atmosfääri, kuid teisest küljest
toob selline teguviis paratamatult
kaasa loodusvarade hä^
vitamise ning vetea ja õhu mürgitamise,
mis [ükskord võib vaia
sellise olukorrani, kus suured
maakei^a piirkonnad muutuvad
inimestele ja ^ teistele elavatele
olevustele elamiskõlbmatuks.
Juba praegu loeme 'ajalehtedest
ja kuuleme looduse kaits-jailt
ja poliitikutelt väiteid, et nii
siinsel mandril kui ka Euroopas
ja mujal hävivad metsad õhku
paisatud happeliste kemikaalide
tõttu, kalad surevad järvedes ja
mürgised jäätmed tungivad
maaaluseid kihte kaudu inimeste
joogiveede varudeni. Ning
suurlinnade saast^ ja prügi väljavedamiseks
ning jäätmete
mahamatmiseks ettenähtud
alad muutuvad üha kitsamaks
ja kokkusurutumaks, kuna
ükski kogukond es taha oma
piirides näha haisevaid
peale vedama -
sinna saabunud
suutnud enne
prügi kuu
kui maakeralt
asukad ei ole
kuu pinda ära
Kui kaugele, asjad selles-suunas
on juba arenenud, ja kui
desperaatseks on kujunenud
olukord, kinnitas äsjane Nevy
Yorgi linnavõimude otsus saata
linna jäätmed suurel parvel vett
kaudu lõuna-osariikidesse või
Mehhikosse. Linnavalitsuse
vastavad asjamehed tulid
jäätmete eksportimise ideele
hiäda sunnil, küna nende oma
jäätmete kogumise kohad olid
üliküllastatud ning tuli leida
mõni pääsetee tülikast rämpsust
lahti saamiseks. Ligemale 3000
tonni haisevaid jäätmeid paigutati
hiiglaslikule parvele ning
hakati sellega mööda Atlandi
rannikut lõuna poole sõitma,
lootes kusagil oma soovimatust
lastist vabaneda.
Kuid see plaan ei õnnestunud^
Põhja-Garolina kaitsevägi oli
valvel ning keelas prügikottidega
ülekoormatud parvele rannale
lähenemise. Parv sõitis nüüd
üle Florida lõunatipu Mehhiko
lahte ja proovis oma õnne Louisiana
osariigis, kuid ka siin oli
kaitseliit tülika sissetungija
tagasi löömiseks mobiliseeritud
ning prügimehed keerasid oma
parve nina Mdhhiko ranniku
poole. Mehhiko oli aga mobiliseerinud
isegi sõjalaevad rämp-suparve
maandumiskatse nurja*
ajamiseks ja laev keeras põlatud
laadungigai uuesti merele.
Võibolla loodeti nii kaua merel
ringi sõita, kuni torm teeb oma
töö ja kõik prükikotid merre
pühib. Meri on suutnud seni
paljugi vastu võtta ja nähtavasti
loodetakse, et ta suudab ka New
Yorgi prügilaadungid ,,Iäbi
seedida". Viimaste andmete
kohaselt on prügiparv siiski
Nevi' Yorki tagasi pöördunud.
Kui 4si samas suunas
Gorbatshovi rezhiim N.
on muutunud järsku erakorraliselt
sõbralikuks Iisraeli
vastu. Kui juutide väljarändamine
viimastel aastatel oli väga
piiratud, siis nüüd on hakatud
võrdlemisi lahkel käel ümberasumise
lubasid andma. Selline
järsk meelemuudatus paneb poliitilised
vaatlejad kohe mõtle-ma,
et Jeruusalemma ja
Moskva vaheL on mõni tehing
käimas. Teiste sõnadega: tekib
küsimus — mida on Iisrael
lubanud venelastele kompensatsiooniks
juutide emigratsiooni-värava
avamisell?
Näib, et Iisraeli ja N. Liidu
vahel on juba mitu kuud midagi
käimas. Mõlemad pooled räägivad
vastastikuste konsulaarde-legatsioonide:
vahetamisest ning
Moskvas käisid sealsete
juhtidega kohtamas Juudi Maailmakongressi
president Edgar
Bronfman ning juudiorganisat^
sioonide juhtiv tegelane Ühendriikidest
Morris Abram.
Ametliku informatsiooni kohaselt
arutati nende külaskäikude
ajal peamiselt juutide väljarännu
ei piirdunud nõupidamised ja
läbirääkimised ainult selle kitsa
teemaga.
ov loodab nõukogude
juutidele väljarännu võimaluse
andmisega likvideerida suure
osa neist . kitsendustest,- mis:
ameeriklased on rakendanud N.
Liidu ja Ühendriikide vahelise
kaubavahetuse piiramiseks.
Moskvas arvatakse nähtavasti,
et just iisraelisõbralik Ühendriikide
Kongress astub vajalikke
samme paljude kaubavahetuse
kitsenduste elimineerimiseks.
Kuid sellele lisaks loodetakse
Kremlis, et kui N. Liit saavutab
Iisraeliga kokkuleppe diplomaatiliste
sidemete jaluleseadmiseks,
siis avanevad talle võima-
V.A. TOIMETUS
Teie lehe lastenumbris (nr. 29)
14. apr. 1987 leidsin ühe loo
koeralt ja kassist — miks koer
ajab kassi taga.
Lugu ei seisa kiunumises, vaid
hoopis haukumises. Kass võib
kräunuda ja koer niuksatada —
aga nad ei kiunu.
Aastatel 1942-44 olin AES-i
murdekorrespondent Keila kandis.
Panin kirja ühe jutu oma
keelejuhi Salu-Antsu suust.
,,Kord oid sie vanajumal ädas
nigu mustlane mädas. Leivatükk
kadund ta käest äe. Koer leind ta
kohe ülesse ja toond vanajumalale
tagasi. Vanajumal siis kallistand
koera ja öeld: , ,Soa ei pia mitte
enam metsas elama. Nüid kirrutan
80'le priijuse paberid valla, soa
piad prii olema.": .
Koer, sie saatanajalg ei seisa
kodu. Ikke leheb edasi nuhkima.
And ta sies kassile oma priijuse
paberid oida. Kass kurivaim kao-dand
nad äe.
Kord tuld kardavoi koerale
vasta ja küsind:,,Kussu priijuse
paberid?'' Koer öeld: ,,Kassi
käe." Läind nemad sõrtna neid ot-sima.
Kass öeld: ,,Nad kadusid
äe." . ' -
Joa senest ajast piale aeb koer
kassi taga. Põle ta viel oma priijuse
paberid leind."
Teid tervitades
KRANTS
Toimetaja märkus: Me harilikult
anonüümseid kirju ai avalda,
kuid Krants on meile kõigile juba
vanast ajast tuntud ,,mies".
Inspektor Ivars Yitins
Lätlane Georgina
Ajaleht Georgina Advocate
and the Communicator'' oma 18.
märtsi numbris toob ära artikli läti
päritolu 44-aastase Ivars Vitins'i
kohta, kes sai Georgina piirkonnas
jaoskonna-inspektoriks. Ivars
Vitins oli viis aastat Metro Toronto
politseis, kuid ütleb et talle ei
meeldi linnaelu ja karjäärivõimalused
siin olid kehvad. Seepärast
läks ta aastal 1971 üle Richmond politsei" politseisse ja hiljem, kui
väikelinnad ühendati, sai tast
Yorki Piirkonna (York Regional)
politseikonstaabel. Ta olevat sündinud
Lätis ja immigreeriiiud koos
oma perekonnaga 1949. aastal
Kanadasse. Ta isa olevat töötanud
Rolphtonis tammiehitusel^ kus ka
palju eestlasi tööd leidis.
Georgina jaoskond (39. jaoskond,
York Regional Force) on
inspektor Vitins'i esinieneisese;i-sev
politseikomando ja ta loodab
sellega hästi hakkama saavat.
ÖPP (Provintsi
politsei)
[id
TORONTO (Sun) — Torontos
airreteeriti 32-aastane naiskoda-röövämise
eest. McKenzSe
haaras Sophie §impkin'i rahakoti,
kui see Kingi ja Järvise
tänavate lähedal St. James'1
pargist läbi jalutas. 84-aastane
Simpkin knikknis ja murdis oma'
et
rahukonverentsist osa. võtmiseks.
. N. Liit, Egipks ja Jordaania
on pikema aja kestel võidelnud
sellise konverentsi korraldamiseks,
millest osa võtaksid ka
ÜRO julgeolekunõukogu viis
alalist liiget. Kuid Ühendriigid
koos Iisraeliga on sellisele konverentsile
kategooriliselt^ vastu
olnud, kuna Iisrael kardab, et
venelased hakkavad konverent-siDrvet
vasti asutud seisukohale, et
venelased peavad juutidele väljarändamise
võimaluste avardamisega
ja Iisraeliga diplomaatiliste
sidemete sõlmimisega
paitama, et nad on väärilised
rahukonverentsi laua taha istuma.
Kui^ need oletused tõele
vastavad, siis jääb ' üle ainult
küsida — kas ameeriklased on
selle konverentsi korraldamisel
ainult abitööjõud, kes täidavad
kusagilt mujalt antud käskusid
Ontario Provintsipolitsei korraldas
möödund aastal juba teistkordse
uurimuse viinastunud
autosõitjate kohta. Tulemused
olid järgmised, nagu teatab OPP
direktor (Gommissioner) Archie
Ferguson.
1) Keskmine viinastunud autosõitja
on lühikese aja jooksul
joonud umbes kaheksa pudelit
õlut. Keskmine meessoost sõitja
ori üle legaalse alkoholipromilli
juba kolme kuni nelja pudeli järgi.
Seega on joobnud sõitjate keskmine
alkoholimäär kahekordne lubatust.
2) Umbes üks kolmandik kinnivõetud
joobnud sõitjaist olid juba
varem sama üleastumise eest karistada
saanud. Keskmised joobnud
sõitjad on meessoost, vallalised
ja alla 30 aasta vanad. Nad
võeti kinni vähem kui viis kilomeetrit
oma kodust (seega oleks
nad võinud selle kauguse jalgsi
käia).
3) Peoperemehed (hosts) lasevad
oma külalistel joobnuina teele
minna. Eriti nooremad peoperemehed
on hoolimatud oma külaliste
heakäekaigu suhtes.
4) Joobnudpäisi sõitmisi tuleb
Põhja-Ontarios kolm korda
tihemini ette kui Lõuna-Ontarios.
Kui arvestada, et Põhja-Ontarios
on võrdlemisi harvah politseipatrulle,
on joobnudpeaga sõitmise
sagedus kindlasti veelgi suurem.
5) Kõikide aasta-aegade purjus-sõitmise
keskmine oli sama, seega
ei jooda suvel rohkem kui talvel,
ega kevadel rohkem kui sügisel.
•rogi
Ontario
politseiminister
jälle hädas
Möödunud sügisellaineid löönud
Ontario politseiminister
(solicitor general).Ken Keyes on
jälle hädas oma liiga lahtise
„suuvärgi" pärast. Mäletatavasti
sai ta trahvi Ontario politsei
patrullpaadil külalistele õlle
ja veini serveerimise eest Ja pidi
ajutiseks ametist tagasi astuma.
Nüüd olevat ta Ontario parlamendis
öelnud, kui tsiteeriti
Provintsipolitsei statistilisi andmeid
joobnud autosõitjate
kohta, et Põhja-Ontarios on
rohkem joodikuid kuna sealsetel
elanikel on kõrge töötaolekute
arvu tõttu rohkem aega juua»
Provintsipolitsei statistika järgi
on Põhja-Ontario rooli-joobnute
arv kolm korda
kõrgem Lõuna-Ontario omast.
Nüüd nõuavad opositsiooni-esindajad,
et ta Põhja-Ontario
elanike ees vabandust paluks»
Seni on Keyes keeldunud seda
tegemast.
Moyal LePage Real Estat |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-07-03
