1981-12-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lk.' 2 . l^Mik EESTLANE teisipäeval, i . detsembril 1931 — Tuesday, December 1,1981 Nr.. 81 « » • • — — m m II il. VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VABA^ESTLANi VÄLIAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.-- ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, aastas $29.— ja veerandaastas $15.—. Aadressi muudatus 50 c. r— üksiknumbri hind 50 Cc Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto, Ont M6J 2H2 [ultuurisidemed Kultuurisidemete viljelemine ko- ole ju mõeldav, et kodemaal ©kudumaaga on küsimus, mis üsna peerijate poolt loodud etiorgan, £, S®OfSI@f iLifatl kerkib esüe vabas maailmas mis teatavasti on allutatud poliiti-elavate eestlaste kokkutulekutel, lise politsei KGB ülem valve ja Teferaatõhtutel ja ajalehtede veer- teatud määral ka dirigeerimise algudel. See probleem muutub tava- la, töötab ainult selleks, et tutvus-liselt eriti akuutseks selUstel puh- tada väliseestlasi puhtakujulise Kommenifi-ja isegi Iqirvadkni^^^^m^ iuyad läähemaailmais^^^^t^ Ä levitatud Euro kus Äalti -riikide piire enam märgitud ei ole iiing need maad <Hi Iii- • litatud südametunnistuse piinu tundmata täielikult Suur-Vcnemaa Idilge, millele maailma petm^ m Vette tÖmmätiiid omapärane mask,^^^^ m riimetatalise N; • :';.dilks.;\; • Veelgi kurvem ön lugu kui isegi meie keelt enam ei tehete tunnus fada ja see ayalikilU maha • sala-tek §e. Seda võime tiäha näiteks (pttawäs Välja antud keelte kaar- : dilt, mida iiimetetakse ,^iVIaailmäi keeled*^. Kaardil mainitakse info^^ matsiooniks, et maailnias on 4 inil-jardit nimest, kes räägivad umbe^ 5000 erikeelt, kuid käesoleval kaardil on näidatud 56 jieeltj nt (räägitakse rohkeni V^ kui I60-es •maas..-,-.: Eesti suuremate linnade ilme on vene okupatsiooni ajal palju muutunud. Suurem osa vanadest ajaloolis- Kui kaardU näidatakse, et mit-test ehitustest ja muinsuskaitse alla võetud varemetest on siiski säUunud. Pildü näeme Haapsalu lossi va- mes Euroopa riigis räägitakse mitut keelt — näiteks Jugoslaavias, Belgias, Shveitsis,IirimaaJ jne,, " siis Lüduteiritopnuiii kujutab : kaardil endast ainult suurt it)hdi värvilist ala^ nds; mäi^istäb vene keelt t^her jkaardily Iilis oh toodu^^ , di teisel küljel mainitakse N . Lii-ffemeid. uus eelarvi kudel kui Eestist välismaaUma saa- kodumaise eesti kultuuriga ja eesti hüvad mõned kunstnikud, kirjani- loominguga. J kud, näitlejad või muusika interpreedid, kes sün esinevad ning oma võimeid ja loomingut väliseestlastele tutvustavad. On päris loomulik ja arusaadav, et sel puhul kerkib üles terve rida küsimusi, milledele püütakse anda ka vastuseid, mis aga oma põhUaadilt on . . . . . . . . . . Siiski sageH väga erinevad, kuna ^ ~ ! T " '~ Siin on ainsaks vastuseks, et VEKSÄ programm on välja töötatud pikemaajalisele perioodile ning koosneb tõenäoliselt erifaasidest. Praeguses faasis on VEKSA eesmärgiks väliseestlaste usalduse võitmine ning süütu kultuuriaren-võib oodata, et esitatud eelarve ei võiks saada parlamendi heakskütu. Enamus eelarves loetletud muu- sitada ettevõtte või asutuse au-datustest saavad kehtivuse alles to, 1982. aastast alates. Selles leidub Hariduse täiendamise ja õppe-siiski üksikuid küsimusi millele maksude osas on alates 1982. a. lunastuste andmine siin ei ole kerge l i n g sellistele külaskäikudele ja esinemistele võib läheneda mitmest aspektist lähtudes. millise taktikaga loodetakse eriti läheneda paguluses sündinud ja sim iUes kasvanud noortele, kes VEKSA peibutamistele ei oska vajalikku tähelepanu omistada. Mida Seniste kogemuste põhjal võis , , ^.^ i järeldada, et väUsmaailmas elav rohkem pagulaskond tasa Inlitatak-eestlaskond snhtub kodumaalt vä- ^f. f 1 Siia Sisse tungitakse, seda paremad väljavaated avanevad VEKSA-le lismaale saabuvatesse eesti-tuurünimestesse üldiselt soojalt ja sõbralikult kui nad tulevad pakkuma puhast kunsti ja demonstreerima oma võimeid ning nende esine^ mised ei ole seotud näiliselt propa-gandaülesannetega. Välismaal ela-tulevikus oma tõeUse näo näitamiseks ja „kultuurlsidemete arendamise** järgmise arengufaasi juur-de asumiseks. Seile järgmise faasi suhtes ei vad eestlased teavad, et kodumaal pruugi meil teha endale illusioone, elavad kultuuritegelased,- väljaar- Osaliselt on see juba määritletud vatud mõned üksikud parteiliikmed VEKSA tegevuse põhialustes, kus Ja karjeristid, tulevad siia parima- räägitakse „eesti rahva ja teiste te kavatsustega ja sihrj^mate soovi- nõukogude rahvaste tänapäeva' dega ning nende eesmärgiks ei ole ning arenguperspektiivide** tutvus-siin kommunismi levitamine ning tamisest, kuid tõelise tagapõhja kodumaal valitsevale surverezhü- VEKSA propaganda tulevikukavat-müe propaganda tegemine vaid süstele leiame okupeeritud Eestis nende eesti kultuurisaavutuste tut- üsna tihti Umuvatest artiklitest, vustamine, mida eestlased on kus valgustatakse eesti ja teiste suutnud süski vaatamata kõmmu- nõukogude rahvaste kultuuri tulevi-mistliku partei ja venestamise sur- lai arengulugu, üks tüüpiline selli-vele vüjeleda ja arendada puhta- ne artikkel ilmus 3. novembril kujulisel oma kultuurina. 1981 okupeeritud Eestis kommuniste s » »™ ^oi.. iiir. ^riil^ Ao^o. i^i^c. P^Ttei peahäälekaudjas „Kah- See on asja uks kulg. Äsja teine . . „ , va Hääl'* pealkirja all „Noukogude rahva ühtne kultuur**; Selle artüsli autoriks on Vene NFSV teendine külg kerkib väliseestlaste hnvifoo kusesse seoses faktiga, et kõik vä lismaale saabuvad kultuuritegela- , • . ,. , ,^ _ sed saabuvad läände kommunistil- «adustootaja fdosoo ladoktor S Kaltatshjan, kes deklareerib, et „tänapäeval on täielik alus rääkida mitte lihtsalt NSV l i i d u rahvaste vaid Iku partei poliitilise propagandaor-gani Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühmgu (lühidalt , , VEKSA) kaudu. SeÜe on VEKSA ^ahvusknltnnnde ühtsusest, ise omaks võtnud äsja Eestist pro- «htsest P a » u s e U s e s t nõukogu, «.agandalehe ..Kodumaaga" välja- «"> b'»«»"f»• f j f vuse ja antud broshüüris „1000 fakti NSu- rahvusruhtoa tamstüaütuurd on kogude Eestist". Ih<s mainitakse, «•«"«"kogedel* olemus, sus ku». et so «e. ve „o«r«g.a,n«i«sa5 tos*io,o,n* , r t,u. tcv.u*s«taK b l,u b ta selle/ sse terv,i ku. sse mitteM k-ui komponent vaid km orgaanilme Ifiljuti finantsmmister Allan MacEachen^ poolt Kanada parlamendis ettekamtud uue eelarve kõne on ^^^}^ ^^^^\T^^ c^alita seniajani ajakirjanduses tekitanud elavat kõneainet ja Vastasparteide teravat krütikat. Uues eelarves <>« robkem kui 10 ule 500.000 ea-esitatud muudatused valitsuse majanduspolütikas vajavad priamendi kaudu vastavate seaduste ja juht- ni™ga rahvusgruppi, kej? kõnele-nööride täiendamist või muutmist. Vaütsust moodustava partei suure enamuse tõttu parlamendis vaevalt . , , , liaarau on^^ 1^ I led on esitetud flksilmfe 1^ de kinnisvarade turuväärtuse pide jarde. Meie leiame sed^ •kohta, seisuga käesoleva aasta soome^ugri keeltegrupiv mille alla lõpuks. ^ on päigutetud ainult soome jä ungari keeled^ kuna eesti keel puu-peab omistama tähelepanu juba batud $50.- kuus arvata maha ai- f'^}^ ^^^^^^ f ° f f n P""^"^"^ vastavatest nMd. Teiseks W j a n d u s e s võib nult hariduslikest kursustest osa- ^ T^^^t^^^ keeltegruppidest läti ja leedu kee-leida tihti vastukäivaid ja ebaõi- võtul, aga mitte enam meelelahu- ^^^^f^^ ^ohta, e muugi korra ,ed. i c i u a m m vaotuxvaxvaivx ja . ' ° .. j x Ä oleks voimalik vaagida, kumb HBist Kaardi on Ottewa<! välia andmid geid tõlgendusi mitmetes küsimus- tuslike (recreational) omadest, op- , ... . . . , , ^aarui un ijnawds v«*ija ananua g em tuigcuuuai luitiixctca i^uox , , x. . , on kasulikum tunnistada alaliseks vamsfuse la teeninduste ministee-tes, mispärast alljärgnevas on ül- pemaksud mahaarvamisena ^ n lu- varusiuse ja leenmousie minisiee diskt kirjeldatud üks&isikuid puu- batud kui need varema ^25.- ase- elukohaks. num nmg selle koostajaks on ol-dutavaid muudatusi. mel ületavad $100.-. Isiku poolt makstavate intresside ""^^^^Tf f Commi^ioner Lähem analüüs ja sdgitus kuu- Välismaal elunevate sõltlaste" kulusid saab tulevikus arvata ma- ^\ " " i " ^ * Languages. Vabandu-lub järgmisse aastasse, kui need (non-resident dependants) ringi on ha ainult selles ulatuses mis laenu ^^}^^ võidakse ju mainida, et iga ettepanekud on seadusUkus kor- tunduvalt kitsendatud. Edaspidi investeerimine on omakorda toot- PJ^K^se rahva keel ei mahu kah-ras vastu võetud ja kuuluvad ra- tulevad arvesse amult välismaal nud sissetulekuna. Puuduv vahe on maaiimaKaardile koid sus ei kendamisele. . elunev abikaasa ja lapsed. lubatud kanda edasi investeerimis- ^ « « « ^ « 3 ^ ^ ^ ^^ VaUtsuses on olnud arutusd ka Vabakutseliste ja eraettevõtete te sissetulekust mahaarvamiseks .^^^ keeled" SeUise kaardi Jevita-võimalus, et lõpetada igaaastane omanike tähelepanu on põhjust eelpoolsetde aastatde. . ^^^^ ^^^^ m\est hoolimatus isiklike mahaarvamiste suurenda- juhtida nõudele, et Pärast 12 no- ^^^^^^ 'riovemhnt s.a. d . ole ,vägivalla tõttu oma iseseisvuse kao-mine, mis aastaid on olnud seoses vembrit s.a. hangitud kapitaalseid ^^^^ ^ ^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ 1^^^^^ väikerahvaste vastu kui te elukalliduse tõusu muudatustega, mvesteenmisi, s.o. nagu autod, ^^^^ ^^^^^^^ mahaarvamisena, sest küljest ka kummardus Krem kui see iäeh oh tehtud kontributsi- kuldsete tornide poole, • sioniplaanidele või registreeritud Kõrged mtrešsimäärad, jpankro- Pärast 12. movembrit s.a. müü- erustuse säästuplaanidde; Eksli- tid jai paljtide tööstuste sn^ dud omandite puhul ei ole enam kud on olnud ajakirjanduses need inls toob kaasa topp lubatud kapitali kasumi (Gapital väitlusesd, et edaspidi RRSP kont- yad, et Kanada majanduseluga d^ Gains) seda osa mille eest tegev ributsioonid ise kiiuluvadi 'maksus- midagi^ likult ei d d a v e d väljamaksu tamisele. Kontributsioonide ülemt lejad ja majahdui$üsihioste^^^^^^^^^^^ saadud reservi ülesse seadmise määrade osas kehtivad üldiselt se-perdid väidavad, et Kana näol edasi lükata. niste normide sätted. uud üle jõu^^^^^^^ palju saama, kuid vähe tegema. uue tuleviku sissetuleku kalkuleeri- Isikutele on aga lubatud puuduva Eelarve kõnele järgnenud k(i)m- Kanada kõrge elustandard ja snu-mise mehhanismiga, müle lähem osa arvel tulumakse tasuda kolme mentaaridest võis mitmel juhul' j.^^ palgad ori viinud olukorrani; kirjeldamine sünkohal oleks vara- aastase perioodi kestel koos int- kuulda, et müügimaksu (Sales kus Kanada kaubad öii liiga kallid jane. ressidega, eeldusel, et isik tagab Tax)alusemuutumisega tööstuslüoi j a d ole enam võimelised võistle- Teatud ühekordsete Ja erakorra- "^^^«mist vastuvõetava Mndlustu- tootja tasemelt hulgimüügi' tase- maailmaturgudd. Ja samal ajal liste sissetulekute Puhul oü isi- saavutatud teatud pare- laii palgad on pidevalt tõusnud, bnfoi *ninn,«k«, f J i i m k ^ ii» vä- ^rrumlneku puhul teenistujale mused ja soodustused, pealegi see- ületades paljudd aladd Ühendrii- S a " c ^ L i l võimL'^^ ^ makstud ühekordne summa (Re- tõttu, et müügimaksu prqtsendi- ^de tööliste-teeni^^^^^^^ mida,keskmise sissetuleku rendi- jnng Mowance) oh sem^l^^ maara kavatsetakse alandada uhe on produktsioon Kanadas lange-ilma uhegi kitsenduseta tulumaksu protsendi'võrra. Tegelikult on va- nud. vabalt kanda registreeritud erus- litsus selle muudatusega tõstnud Äsja #riäirieridis eiatatud K ^ tuse säästuplaani (Registered Re- kaudseid makse ja tagajärjeks või^ da uut riigieelarvet on paljud tar- Senisel kujul vastava lepingu sõl- tirement Savings Plan). Eelarve vad olla tarbijale vaid kõrgemad gad mehed analüüsinud. Arvamisi Sellest võimalusest on eelarves masinad, mööbel jne., on lubatud siiski loobutud ia nii on siis pohüi- 1981. aastal amortiseerida ainult ., , , . , .. . nikTmahaarvamme lubatud pooles kehtivatest ülemmääradest. '^}^ T""^.:^ 1981. aasta eest $3.170.- ja 1982. a. $3.560.--; Pensioniealistele eraldi 1981. a. eest $1.980.- ja 1982. a. $2.220.—.' Alates 1982. a. on keskmise sissetuleku arvutamine, mis oli tagasiulatuvalt nelja viimase aasta sissetuleku alusel, on nüüd asendatud se lepmg (Income Averaging A l - nitiy Contract). mimine tulevikus ei ole enam või- ettepaneku kohaselt on edaspidilu- hinnad. malik.ValUai kujul on siiski või- batud sellest summast kanda erus- ' malik osa sellest erakorralisest sis- tuse säästuplaani $3.500.—.iga aasr väliseestlastele eesti rahva Ja teis-ite nõukogude rahvaste tänapäeva mng arenguperspektiive, kutsub väliseestlasi turismkeisidele ja kiUastussõitudele Nõukogude Ees-koostispsa. See ühtsus oia rahvaste rahvuskultuuride sotsialistliku arengu seadusepärane tulemus." Nii läeme, et veme Mtuuriteo-tisse nhig aitab neid kodumaa tund- reetikud räägivad küll mööda mm-maõppimisel." See kirjeldus on nes rahvuskultuurist, kuid sellele küll kokkuvõtlik ja lühike> kuid sel- antakse ainult pisike dekoreeriv lest võib kaljukindlalt järeldada, et osa „ühtses paljurahvuselises nõu- VEKSA on puhtakujulme kõmmu- kogude kultuuris* •. Seda „kultuu' nistlüt propagandaorganisatsioon ri** tahetakse tulevikus ka meile ning et kõigi eesti kultuuriinimes- tutvustada ja peale suruda. Neid te välisriikidesse sõidud toimuvad arengusuundi kodumaal ja meie tema initsiatiivil Ja kontrolli all. kultuuri alla surumist peame valv-w — j * i - u 1 1-1 1 * 1 •• - salt Siim -yälismaailmas silmas pi- Nuud tekib loomulik^^^ M vastavalt seUele ka - m i d a taotleb sii^ VEKSA km ta ^^^^^ ^^^j^ ^^^^^^^ud kultuurisi-saadab vahsmaailma eesti kunst- ^emetesse suhtuma. MeU d pruugi mkke,kirjanikke,m ja ^^^^^^^^ .gj .^.^^j tõlgendami, ning laseb neü esine- paanikasse sattuda Ja üksteise-loominguga, kusjuu- ^.^ ^^^^^ ^.^j res VEKSA on vumasd ajal muu- ^^j^^.^ ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^^ toud isegi nuvord ettevaaüikiiks, ^^.j ^^^^ ^.^^^^ ^ ^ K SA tegevust ja eesmärke hoolikalt jäi-on palju ja kriitika salved ei saa kunagi tühjaks. Üheks suuremaks etteheiteks finantsminister Mac- EachenUe on väide, et riigi eelarves ei leidu dünaamikat ega uusi ideid tööstusele vajaliku siüsti andmiseks. Selle asemel rakendatakse (Järg lk. 3) setulekust eraldada jooksva aast.^ ta kohta teenistuja tööandja tee- yj,^^^ ALLVEELAEV arvelt ja kasutada eelpoolsete aas- nistuses oldud ajast, kui teenistu- KUMMITAB: tate sissetulekuna. ja ei olnud kaetud vastava pen- Alates 1. jaanuarist 1982. a. kuu- sioniplaani kaudu. Norrdlased luvad tööandja kontributsioonid Seni kehtinud normide kohaselt l||»j*|CAArivad oma teenistujate heaks, pis teh- oli kapitali kasum (Capit^ Gain), Tidwrivuö tud erahaigusekindlustuse ja ham- mis tulenes is&u alalise elukoha rOOtSiaSI ^ m T i s t f ^ S Ä Ä S r i s Ä s t t a S i l : Ä r i Ä s ^ Ä " f T '''''' kuna arvestamisele. setulekust^ SeUe v5ima.use kasuta fj^^^^^ T^J^T^in''! ' ' ^ Ä Mida oleksid ve- Kuna icäesoleva ajani vöis töö- m.seks abiebhs^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^ juhul teinud? andja anda teenistujale laenu um- kahe tamusvara olema olu uhe ^^^^ ^^^^ Rootslased oleksid pidanud ase-beroaigutamise korral uues asuko- mehe ja teise naise nimele. Muugi ^^^f^^ ^^iklis öeldakse mnnseas: tarna venelased sündinud fakti et-et ta hoiab sellistelt esinemistelt eemale kõik sellised inimesed, kes gida ja ta tulevastest sammudest Eestis on tuntud parteltegelastena vastavad järeldused teha. ja vene administratsiooni teenistuses; olevate JuMivate:iÄiteBa.-:Ei^^ l^.Ao has maja ostmiseks kuni $50.000 korral olid seetõttu mõlemad kin- vendased oleksid siis lu võikas ilma protsentideta või väga nisyarad tulumaksust vabastatud. „Varem on olnud palju taolisi ^esteerida. Aga see oleks madala intressiga. Edaspidi kuulu- Selle lünga likvideerimiseks on episoode Rootsi j a Norra rannikul, ^ij^^/j^güg ir^^^ny^ hoiatus ^ ^ vad selHse soodustuse protsendid eearve ettepaneku kohaselt edaspi- Rootslased peavad vastama kähe- ^^^^ j ^ ^ ^ . ^^^^^ j^jjj^^ ^^3^. täid määral maksustamisele kuulu- di abidupaarü lubatud maksuva- le küsimusde: Mis nuud peab sUn- ^^^^ _ ^u^g/^g^^j va sissetulekuna arvestamisele, bait ainult üks elukoht. Endist dima- ja kuidas see vds juhtuda? ^^^^ ..^^^ ^^^^^^ ^^^^ tõlgltsetak-vastaval , aastal määritletud prot- staatust naudivad seega edaspidi Esimeses osas o n Rootsi lasknud se Moskvas kindlasti: „Teretule-sentide taseme ulatuses. Küsimus vaid vabaabieluhsed. Uue nõude jj^^öda parima vastuse. Protesti- mast jälle!" käesoleval ajal on lahtine, kas see kohaselt tdse kinnisvara müügi noodi esitamine andis Moskvale On sdge, et Rootsi mereväd on kitsendus tulevikus hõlmab k a neid korral pool saadud kasumist kuu- võimaluse ehitada üles diplomaat- praegu põhjust küsida rohkem ra-teenistujaid, keUega see leping on lub maksustamisde. See nõue k-uu- ijk^u ja sõjalist survet (N. Liidu ha, kuna valveteenistus on olnud sõlmitud möödunud aastatel Ja rakendamisde alates 1982. aas- laevad territoriaalvete piiril), mitteküllaldane, laen on alles likvideerimata. ^^st. ^ Rootslased oleksid pidanud silma- ' Muuhulgas o n N. Liidu allvee- Teen|stuja sissetulekut tulevi- Järeldub soovitus, et abielulised pilkselt võtma allveelaeva vangi, laeva tungimise vastu Rootsi ve-kus snuren^latakse ka nendel kes omavad kinnisvarad eraldi tooma meeskonna sellest välja j a tesse protesteerinud ka norra on ks- nimedele, hangiksid tõendi mn- vedama selle Rootsi sadamasser „maoistid".
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 1, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-12-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e811201 |
Description
Title | 1981-12-01-02 |
OCR text |
lk.' 2 . l^Mik EESTLANE teisipäeval, i . detsembril 1931 — Tuesday, December 1,1981 Nr.. 81
« » • • — — m m II il.
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA^ESTLANi
VÄLIAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.--
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—,
aastas $29.— ja veerandaastas $15.—.
Aadressi muudatus 50 c. r— üksiknumbri hind 50 Cc
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont M6J 2H2
[ultuurisidemed
Kultuurisidemete viljelemine ko- ole ju mõeldav, et kodemaal ©kudumaaga
on küsimus, mis üsna peerijate poolt loodud etiorgan, £, S®OfSI@f
iLifatl kerkib esüe vabas maailmas mis teatavasti on allutatud poliiti-elavate
eestlaste kokkutulekutel, lise politsei KGB ülem valve ja
Teferaatõhtutel ja ajalehtede veer- teatud määral ka dirigeerimise algudel.
See probleem muutub tava- la, töötab ainult selleks, et tutvus-liselt
eriti akuutseks selUstel puh- tada väliseestlasi puhtakujulise
Kommenifi-ja
isegi Iqirvadkni^^^^m^
iuyad läähemaailmais^^^^t^
Ä levitatud Euro
kus Äalti -riikide piire enam märgitud
ei ole iiing need maad b'»«»"f»• f j f vuse ja
antud broshüüris „1000 fakti NSu- rahvusruhtoa tamstüaütuurd on
kogude Eestist". Ih |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-01-02