Vaba eestlane , August 26, 1983

              Lk. 6 yABA EESTLANE neljapäeval, 25. augustil 1983 — Thnrsday, August 25, 1983 Nr. 63
mog
Nr. 63
10498,2
10108,5
9798,8
9331,6
^ ,,ESTONIÄ^^^ Kanada. Masteii>
Miibide neljas
Mästei-ite klübidevaheline kari-kaATÕistlua
peeti 23. jf^^
York ülikooli kunstradadega staar
dionil. Aiaddks olid^^ n^^^^
käks hüpet, tiks tõuge ja üks hei­de.
Ilm oli üsna soe, päikesepais­teline
ja vähese tuulega.
^Wistlüsele pii registreeritud 6
master-atleeti, kaasaarvatud seitse
haista 14-st klubist. Osalejate ja
khibide arv oli peaaegu samane
võrreldes mullusega, ega jpolnud
alades kui ka vanuseklassides pii­ratud.
Klubi punktide üldsumma
arvutatakse igalt alalt ainult kahe
masteri kohta; kellel kõrgemad
punktid, vaatamata mis vanuse­klassis.
Tavaline kümnevõisthise
tabel on kohandatud nii, et vane­mad
klassijd saavad teatud edemu­s
e . ' \ -
Parimate Masterklubide järjestus
kujunes 1983. aastaks
1. Masters Sprint Glub
2. Sportclub S'64
3. Lätviän T-l-F Club
4% Estonia Masters Oub
5. York University T+F
:.:;aub;/;-vV-..^::::^^^^ ^
Mainitud' klubide aisuköht on
MetrOrTörontos. '
Klubide järjestusest võiks tähel­dada,
et eelmise aasta karikahoid-jä.
Läti Kiiibi, ies oli mitmed aas­tad
esimene, oli seekord langenud
kohriandaks, saaefes 2166 punkti
vähem. Samuti oli üllatuseks pea­miselt
kanadalastest koosneva
Sprint Khi^i edu, tethes hüppe
nelj^dalt kohalt esimesele, saavu­tades;
2^800 punkti rohkem muUu-neiide
suurimaks punktid^cü-tikSj
umbes 2000 p.yOSUtm^^^^
kne Karl Kinanen!
Mis ^puutub sakslaste „S'64" ja
„Est6nia" klubide punktidesse, siis
oli siin näha väikest edu, vastavalt
161 j ^ 34 punkti. Ihnselt on aga
karikale — esikohale üritajate
võistlus läinud tubhsti tihedamaks.
Kui möödunud aastal esimese ja
neljanda koha vahe oli 4267 p.,
siis tänavu oli see vähenenud 1166
punktile. See .tähendab, et ühe tüh­ja
s.t. punktideta koha täitniine
siing ainult ühe uue või vana „ t ä -
bie" käasavõistlemine võinuks klu­bide
jäi^jekorda suuresti mõjutada.
„Estoonlasi" oli tänavu võistlus-väljakul
üksteist s;t.kolme^^\^
vähem mullusest, Treeninguvähe-suse
tõttu puudusid Kalju Pehtla,
möödunud aastal tegi 1234 punkti
ja Ülo Vastopä, 306 p. Tunda an­dis,
ka Ergas Lepsi puudumine
1500 m jooksus ja Jaan Lents hü­petes..',
Estonia Masterite Klubi punkti-^
desumma tagasilangemist aitasid
vältida Uno Limit, Walter Lood ja
Viktor Peters, kes mullu olid pealt-vaätaj
ad, ning teised meeskonna­liikmed,
kes ennast ületasid rekor­diliste
tulemustega. Võibolla ESTO-
84 aastal on E. M. Klubil rohkem
õnne, et esineda suuremas koossei­sus
ja täielikus treenituses.
jjEstonia" klubimfeeste individu­aalsed
resultaadid:
100 m — 60-f- klass — Theo
Vellend 15,5 (500 punkti); 65+
— Viktor Feterš 15,7 (580).
m — 55-}- — Valden Sadul
UNDER
Underi kohta varem ilmimnd. Raamatidce oii välja antud seo-
Raamatuke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas avak
datnd artiklite seeriast, avaldub misi aspekte meie soiHrliiidete-last
kui inimesest ja on täiendiEsekis neile teostele^ mis Maik
ses Marie Underi 100. a. sünnipäeva tähistamisega.
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
jHInd $4.—plass saatekolQ 50 0
MÜÜGIL
Saadaval „VABA EESTLASE** talituses Ja kooliõhtatel
~~ las raamatute müügilaoal.
HIND $6.00 — postiteel $6.
BQ
Lakewoodis peetud spordipäevadel oli võidukas Toronto „Kalevi**^ võrk-palümeeskond/
Pildil võitjad karikaga, ees vasakult Lembit Jõgi, Ind­rek
Kanne, Hillar Heine, Aaro Tõnis, seisavad Kalle Lüdig, Feliks Ves­ki,
Martin Toomes, Ken Valvur Ja Faul Kako. •
• Foto: A.;Tniuvert
67,4 (664); 60+ — theo Vellend
81,4 (227).
•1500 m — 55-}- — Valden Sa­dul
5.25,0 (670); 60+
mit 5.50,6 (637).
Uno L i -
Torontos peeti peaaep neljasaja osavõtjaga 1983. aasta üle-kana-daline
maleturniir Kanada malemeistri tiitlile. Turniir oli esmakordselt
jagatud nelja klassi ja osavõtjaid oli nii lähedalt kui ka kaugelt.
ILMAR küLVETI
NÄITEMÄN6URAAMAT
siscildob 5 näidendit fetodegoir
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD kSm
LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNBVG
SILD ÜLE MEÄE
Hind$15.>~^p^
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
18.24,1 (417,7); 60 +.
rait 20.32,9 (916^6)
—- 7Ö-1- ~
Ergas Leps ^
— Uno L i -
Karr Trei
1.20 m (700):
; Kaugus —• 60+ —- Antoni
Truuvert 3.91 (455); 60+ — Theo
Vellend 3.75 (375); 65+ — Viktor
Peters 3.87 (478,5); 70+ — Karl
Trei 3.80 (738).
Kuul (5.4 k ^ -— 55+ — Jaan
Lents 11.93 (727); 55+ — Ants
Aug 10.20 (554); (4 kg): 60+ —
Antoni Truuvert 13.36 (870); 60+
~ Walter Lood 12.02 (736); 60+
— Lembit Rand 10.56 (596); 60+
— Theo Vellend 9.86 (520); 70+
— Karl Trei 9.86 (732,5).
Ketas (1^6 kjg) -^55+ Jaan
Lents 31.90 (574,6); 55+ — Ants
Aug 27.30 (418,2); (1.0 kg): 60+
~ Lembit Rand 33.30 (622.2);
60+ — Antoni Truuvert^^^
(572,6); 60+ — Theo Vellend
21.96 (236,6); 70+— Karl Trd
27.68 (507,2). ^ :
Tänavused p i Ä i d e toojad: U.
(Järg lk. 7)
Esiklassis (premier) mängjsid
mitmed Kanada, USA ja Euroopa
malemeistrid ja.meistrikändidaadid,.
kuid mitte, ühtegi eestlast kuigi L
Liitoja (edutabelis 2130 punktiga)
oleks võinud turniirist osa võtta.
A-klassis (Intefmediate, 1600—
2000) mängis edukalt meie tuntud
noormaletaja Martin Veltmann
(1864, Ottawast),
Ta juhtis neljandas ja viiendas
voorus, olles amsana kõiki,vas»
taseid võitnudv
Kahjuks ei õnnestunud temal oma
edu hoida ja esikohta saa^ada.
Tema tulemused olid sellelegi vaa­tamata
väga head: ta võitis kuus
mängu, sai ühe viigistada ja kao­tas
ainult. 3 mängu, saavutades
üheksa päeva kestval turniiril 6%
Toronto Eesti Maleklubi võttis
turniirist osa viie maletajaga kes
mängisid B-klassis (amateur, 900
—1600). Edukaim nendest oli O.
Randoja, kes Võitis 5, viigistas 2 ja
kaotas 3 mängu, saavutades 6
punkH. Edukad olid ka L. Jöselin
ja V. Pikkand kes saavutasid 5
punkti. P. Smeelen võitis 3 punkti.
J. . Järve, kes alles hiljuti Lääne­ranniku
Eesti Päevadel võitis ka­rika
loobus turniiri lõpetamisest
peale kaheksandat vooru, olles
saavutanud 3 punkti.
B^klassis võitis esikoha M. Mik-iausiac,
kes saavutas 8 võitu ja
kaks viiki, seega 9 punkti 10 või-mäiikust
kui arvesse võtta
et lll-st osavõtjast ainult neli
maletajat ületasid IV2. punkti
piiri, tsüs on T.E.M. maletajate
saavutus šelle! suniiiritusel sü-anapaistev
»
Viimases klassis (unrated) ei olnud
eestiasi mäletamas.
-Järgmised male-suurüritused
leiavad aset ESTO-84 raamides. Et
selleks ettevalmistuda kavatseb
TEM oma tegevust käesoleval sü­gisel
laiendada. Klubi soovib või­malikult
palju asjaarmastajaid
kaasa tõmmata, pakkudes nendele
võimalusi end treenida. Välismaa­lastest
eestiaste abikaasad on tere­tulnud
klubi tegevusest osavõtma.
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAABIATUffiT
„Cooking Estonian Sfyle"
Hilja Treumuth ja Viivi PiirisiW
430 retsepti ^ Hind koos saatekuluga Can. $15.—
Tellimisi võtab mtis „Vaba Eestiftse" talttiu.
Raamatud saadetakse väUa Los Angeleslst
MÜÜGIL
Lydia Aruvalla noõdiraam^^^^
o,NOODID T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDi
LAüLUõPlKÜLE.NOOin-E LAULIK"
(Noodid $8.--^ Noorte laulik $ 3 . ^
Saadaval kooliöhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY»
9 Parravano Ct, WiUowdale, Ont. M2R| 3S8 ja VABA EEST­LASE
talituses.
IHHNtWIIW
a
B
Q
0
a
•
•
a •
B
• ••
- 0'
• B
•
• • • • • • ~ •• m
FHedrieil
.B'
I ,&
-'8.
a
a-a
0'
a
o
• -
o
•
a
•a- .
a •
o •
•
b
0 .
o .
0
V
• -n •
• o
IMEVARKLIKUD, VÄGA KENTSAKAD, MAAHMAS
MJÜLMATA JA TÄNINI VEEL ÜLESKIiaUTAMÄTA
•. .1••
maakee!de t6Sg§M ja meie bü
m^neš tülds iimber solgiti^
o
o
e
D
a
a
n
D
D
D
D
D
•
D
D
0
•
•
•
D •
•
D
D
•
•
•
•
•
•
•
•
•
a
Q
•
0
a
' •
D
0
a
a
a
Q
B
K o l m e k ü m n e esimene
..j • p e a t ü k k . ;
.KuiteKilplas üks pikk vorst teM
ja seda ei.võldud keeta.
Ühel kilplasel oli tubli siga, selle
tahtis ta sügise nuumale panna ja
tnne jõulu tappa. Siga oli ühe tei­se
mehe viljaküüni pääsenud ja
sõi loodud hjmujärgi, mida maa­keeli
nälg kutsutakse, võõrast küü­nist
kauni osa kaeru ja otri.
See kilplane, -kellele räägitud
kahju oli juhtunud, võttis sea kõr-vapidi
kinni, viis ta ühe kõrge-tarkliku
aulise kogukonna kohtu
ette, ja kaebas seal avalikult sea
• .Poüdust ei/või...sul rahast;, olla,
sest sul on kasu: noortest ja va­nadest
kanadest ja kukkedest,
noortest ja vanadest hanedest ja
munadest, kitse piiriiast^ villast,
lammastest, kitse ja lamba talle­dest,
sigadest, põrsastest, lehma-destj
vasikatest, põldudest, heina^
maast, majaüürist ja muust.
Sellepeale võtad sa omale noofei
mehe, kellega sä rõõmsalt tahad
elada ja ise jiga päev aus proua ol­la.
Oh, kui ilus ja kena on siis su
/Jugu, sul ei ole tarvis kellelegi
head isõna anda! Juh-hei, juh-hei,
jui^hei, jüh-hei-hopsassa!"
Nende mõtetega tõstis naisuke
jalga tantsu joonele, ja
mis pea
seisis, Ja oli rõõmu pärast otsekui
joobnud. Kui ta nüÜd parajalt
tantsides ,,jüh-hei, hopsassa!" hõis­kas,
tõstis ta hüpates käe üles, aga
oh häda! käsi puutus munakorvi-kese
külge,,mi et korv peast ma­ha
ja munad pihuks ja puruks
kukkusid.
Sellega langes loodetud rikkus
ausa prouaga tükkis munade puru
ja sopa sisse, ja pisart)illikelõi()etas
ja
Kogukonna kohus kutsus nõu-isaridad
kokku ja need olid ühel
meelel kohtuotsuseks andnud: siga
mehele varguse ära tasuma
ja elust surma nünema. Peale se­da
kui kõrges häda-piinlikus kae­lakohtus:
häda! oli kisendatud, ja
kepp sea üle katki murtud, sai siga
sedamaid kohtumõistmise otsust
mööda elust surma viidud ja lan­ges
kõik tema vara ja pärandus,
liha, nahk, harjased ja kärvad,
kohtumõistjatele söögiks. Sellest ja
sellepärast, et siga söc^ise-himü
pärasit elu oli kaotanud, pidi ta õi­gust
mööda sedasamasugust nuht­lust
leidma ja teistele söögiks säa-ma.
• ^
Kilplased tahtsid kõike, mis nad
seast said, kogukonna tuluks tarvi­tada,
et midagi nurja ei läheks, ja
tegid ka käkki ja vorsti. Had võt­sid
sea sooled, peenikesed ja jä­medad
maoga tükkis, pesid need
seest puhtaks ja täitsid siis kõigel
pikkusel pekiga, verega, maksaga,
kopsudega, ajuga, neerudega ja
krom
dega, kuhu kord-korralt tangu ja
vorstirohtu vahele panid; ja tegid
maugu nii pikaks, kui sooled ulata­sid,
aga magu seisis üleval otsas
nagu pea.
Sea har j astest tehti üks kogu­konna
hari, niis ikka, nõukojas pi­di
seisma ja miska kogukonna-pea-vanem
ja hõuisandad nupulaanest
väikseid elukaid võisid välja kihu­tada,
kui need pea ülelüga sügele­ma
panid, või kõrva tagant otsitud
nõu meestele elusalt näppu puutus.
Kui nüüd päev kätte jõudis,
kus kohtumõistmise otsus pidi täi­detud
ja siga ära söödud saama,
seal taheti pikka vorsti esimeseks
roaks võtta. Aga nad ei võinud
kuskilt nü suurt pada ega potti lei­da,
kus sees võimalik oleks olnud
pikka vorsti teivelt keeta; sest nad
arvasid, et pada või pott niisama
pikk peab olejna kui vorst isegi;
nii ei osanud nad ses asjas midagi
tarkust leida. Ega tahtnud ka üks­ki
pottsepp nii pika poti tegemist
tööks võtta.
Juhtus siis, et sel kahtiasel, nuk­ral
lool üks kilplane üle külavainu
läks, kus hanedekari parajasti mu­rul
oh. Kui kilplane hanedest
mööda tahtis minna, tõstsid haned
kaelad püsti ja kisendasid: „kaa-kaak,
kaakaak!" See kisa kuuldus
kilplase kõrva kui: „kahekorra, ka­hekorra!"
ja suure rõõmuga jook­sis
ta nõukotta teiste hulka tagasi,
kus mehed pika vorsti keetmise
pärast veel alles nõul koos olid, ja
ütles:
„See on küll meÜe kõigile hä­biks,
et seda tarkust hanedelt pidi­me
õppima, kuidas vorsti kahe­kordselt
võib katiasse panna."
• Kui kogukond seda oli kuulnud,
hakati asja pikemalt läbi arvama
ja seal võeti nõuks (sest nad olid
osavad mehed): võib vorsti kahe­kordselt
keeta, siis võib teda ka
kolmekordselt keeta (sest lõnga
korrutatakse kahe- ja kolmekord­seks);
seega on ka võimalik nelja-,
viie- ja veel enam kordselt vorsti
keeta. Nüüd panid nad pika vorsti
nii mitmekordselt kokku, et võima­lik
' oli see ühe suure poti sisse
panna (kuhu vorst ise sisse ei või­nud
hüpata). Sedaviisi sai vorst
keedetud ja igaühele üks tükk
osaks antud, mis kohn korda üm­ber
suu ulatas.
Igaüks pidi ühe vorstiotsa oma
suhu võtma ja hammaste vahel pi­dama,
aga teise pika otsaga sõideti
tema pea ümber; jä kui vorst
kolm korda suu ette tagasi jõudis,
siis hammustas mees oma osa kül­jest
ära. Sest ajast on üks vana­sõna
Kilplas: „Sulle tuleb vorst
küpsetada, mis kolm korda ümber
suu ulatab."
K o l m e k ü m n e t e i ne
p e a t ü k k .
kOpIased ü h e veskikivi
raiusid ja iüks mees kiviga pakkcn
põgenes.
I Kilplased olid endale uue veski
ehitanud ja selle tarvis ühe veski­kivi
kõrge mäe peal vahnis raiu­nud,
mille nemad raske vaeva ja
tööga mäest alla viisid. Kui kivi
alla oli saadud, tuli neile meelde,
kuidas nõukoja palgid ise mäest al­la
olid veerenud ja seeläbi neUe
tööhõlpu teinud. Seal ütlesid me­hed:
„Tahame kiiresti ilmaaegu teh­tud
raske töö endale kasuks püü­da;
kivi peab meile vaeva tastima
ja ise mäest alla jooksma. Viime
ta mäele tagasi ja laseme sealt alla
joosta, ta on nüsama ümmargune
kui palgidki!"
Veel suurema vaevaga, kui seda
neile allalaskmine oli teinud, veni­tasid
nad kivi mäele tagasi. Aga
kui nad praegu kivi mäest alla
tahtsid lükata, küsis üks tark:
„Kuidas jpeame teada saama, kuhu
kivi on läinud? Kes võib alt meile
seda ütelda?"
„Noh," kostis kogukonna-peava-nem,
kes kivi allaveeretamise nõu
esiteks oli kiitnud: „sün võib hõlp­sasti
abi leida; üks meist pistab
oma pea kivi sumusesse ja jookseb
kiviga seltsis mäest alla."
See nõu leiti väga mõnusaks ja
valiti sedamaid üks terava p«iga
mees, kes oma pea sihnusesse pidi
panema ja kiviga ühes mäest alla
jooksma.
Mäe all oli väga sügav endine
kaev, kus kaunisti vett, veel enam
muda ja kõntsa põhjas oli. Sinna
sisse langes kivi mehega tükkis,
nõnda et kilplased mõlemad, kivi
ja mehe oma silmast ära kaotasid,
ja keegi ei võinud otsust anda, ku­hu
nad olid läinud. Neil tõusis sel­lepärast
kahtlane mõte: kas ehk
mees põgenema pole läinud ja kivi
kaasa võtnud, mille hea hinna eest
võib ära müüa?
Kilplased lasid ümberkaudu kõi­gis
linnades ja maakirikutes kuulu­tada:
„Kui kuskü meest peaks näh­tama,
kellel üks veskikivi kaelas
on, siis palutakse teda kui jooksi­kut
ja varast sedamaid kinni võt­ta,
käed selja peale siduda ja Kilp-lasse
tagasi saata kohtu alla, kus
vargale nuhtlust ja tema kinnivõt-jatele
palka antakse."
ADVO
ENN
ADVOl
loom 1002,
Toronto D(
?oitiaadrc6B:
Oit(Bay
Telefc
24-nmdi telefl
ADOPi
HETHERIN
Advokas
365 Bay St., s\
õhtuti 447-2(
aja
TÕNU
B.A.SI
A D V O K A J
Yorkdale Placel
Sl
Toronto,
Telcfoi
kodus I
mu
' KCIl
1 • KINDLl
1 ü • H.UT
*wst
m 1482 Bathi
if. (Bathursi
i - Telefon kont
Chartei
181 Universit
Toronto,
Tel.
Värskemac
„ VABA El
ELE
SlMeoettdcd^
diMcd ehnni
Hallingl
LiDwntsI
VABA
TOIMETUi
avatud e|
reedeni
Toimetaja
tel. 41
Telefonid: toi
tl
KUULI
VABA El
on tasuv aji
levikl
üks toll ühell
kuulutuste kl
tekstis ........I
esiküljel
Kindtttusi
nädala esime?
emasp. homi
nädala teise
map. homi
tel.4j
Väljaspol
Leida Marlej
Postiaadress:!
9 Parravano
WiUowdale,