1978-07-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ lational-Library 5625
Gen^ Ac quis i t ions
Ottawa <^Ont,
Tlk 0^'
Second class mail regi&-
- 1089.
ILMUB
IGAI. TEISIPÄEVAL
JÄ NELJAPÄEVAL
m 51 <2494) XXVII aastakäik Teisipäeval, 11. juiüil 1978 - July 11,1978 Üksi&nnmbri hial 9S
^^^^ m
olekul 1978/79. õppeaasta Jüri I^Uepi eesti
üliõpilasele, l^anada^ noortest. annetati; stipendiumid Mart Laanmäele: (Vancouveris), Tiina M!tt'ffle
(Torontos): Ja:Mark Teosetile (Montrealis)).' •... , ' -.
' Suudm arv stipendiumeid lä^^
siiski tJhendrükidesse, kiis fondi
stimmadest toetoi anti oMcsale
üHõpilasele. Stipendiumide saajaiks
olid Tiina -Allik, Indrek
Grabbi Rauno J t e , Tiiu löitt,
Katrin Laiibe, Helena Otsa; ^
Jaak Roosaare, Arvo Vercamer
ja Kersti A. Y l l o . ; Rootsist! said
stipendiumid Piret Kaäman> Erik
iSTerep vja Anne-Liis Raud, Inglis-maaat
Priit Einbaum j a ' Saksamaalt
Villu Küngas. , ^^^^^ V ; :.
Jüri Lellepi mälestusfond te-pitseb
Eesti vüliõpilaste Töetus-
, •..;.fondi tJSÄ^s. raamides^ juba üle
'Mmne aasta.
Fondi kapital, kauaaegse väljis-eestlaise
leidur-insener dr. O. G.
TIINA MITT
LeUepi pärandus, oh invesiteeritud
iuiumaksuivaba sfhta^apifcalina ühe
Milwaukee ^uurenia panga haldü*
sel; ikäpltali sissetulekust mgiks-täkse
igal aastal välja: sitipendiur
mid dr. Lellepi isa, Jüri Lellepi
miälestusieiks.
Eelolevad õppeaastal tuleb Lellepi
fondist jagamisele $7.800.
Koos eelnevate aastate väljamaksudega
on d r ; Lellepi pärandusest
eesti õppivale noorsoole toe:
tust võimaldatud jiiba $136.800
siiunises,. '
miUine summa' on veel. täMe-pänuväärivam
kui arvestada, e i
fondi põhikapital on ja jääb
' pimtumatoks.:" > •
'(Lisaiks Lellepi kapitalile on Toe-tusforid
juba aastaid maksnud
mälestusstipediuime majandusteadlase
Aleksander Kütti päranduse
sissetuleütust. Läinud sügisel
loodi erjikapital dr. Joliaames
Sorra mälestuseks tehtud aniifi-tust^
t. Esirhene dr. Š5rra nimeline
mälestusstpendium kuuluta-tak:
se välja eeloleval siigisel).
Lellepi stjpendkimide tegeliikSai
jagaimist ikorraldab eriline komitee,
milles 0n esindatud viis New
Yorgi eesti organisatsiooni. Komitee
ottsused kuduvad kinnitamisele
Toetusfondi; juliatuse
poolt. Käesoleva aasta stipendiumide
(rrmäramise komitee koosseis
oli järgmine: Villi Kangro
(Eesti Teaduslik: Ühing ÜSA-is),
Kadri Niider: (Eesti üliõpilaste
Toetusfond USA^), abipraost
Max Saar (EELK Esimene
Praostkond), Voldemar Vaher
(New Yorgi Eesti Haridusselts)
ja Evi Vellenurme (feesti üliõpi-lasfeonBa
IFSÄ-^s Vüistlaskogu);
• ROOMA —, Sahdro Pertinu, Itaalia sotsialistliku pswftei liige Ja
II maailmasõjaaegse vastupanuliikumise sangar, valiti Itaalia
uueks presidendiks kristlik-demokraatliku Gictyanni Leöne "järel,
kes ptdi skandaalide tõt^ oma kõrgest kollast loobuma. Pertina
..on praegu,81-aastane ja arvatakse, e t e i iefa ettenähtud seSts--
.meaastast'presidendi ametiaega.. •.:
MART LAANEMÄE.
Itaalias valitakse president senaatorite,
rahvasaadikute ja pür-könha
esindajate poolt, kes moodustavad
valimisikogui ^fejane valimine
polnud kerge, esimesel
üheksal päeval hääletati 15 korda
ilma tulemusteta. Ales 16-ncbl
hääletaniisel valiti Pertini presidendiks,
parast seda kui kristlik-demokraaitliiku
partei sekretär
Behigno Žacagnini kohtus oma
parteisse kuuluvate valijameestega
ja soovitas neil Oma toetus anda
Pertinüe. Juba pärast seda otsust"
asus Rooma kesklinnas asuvat
Pertini kodu kaitsma politsei,
nagu olnuks ta juba president.
Presidendi ametikohta on pear
miselt itseremoniaabie, aga sotsialistid
loodavad sellega saada
rahvuslikku, aga k a internatsionaalset
prestiizhi. ' ^
Kristlik-demokraatide,: toetus
polnud siiski päris üksmeelne
Emna partei parem tüb oli selle
otsusega opositsioonis,
Sotsialiste toetasid ka ^kommunistid,
kes ipõhjendasid; et seer
kord oli sotsialistidel kord presidendi
andmiseks.
Kuigi Pertini on, sotsialist, on
ta vägagi iseseisev oma seisuikoh-tade
juures. Ta pole kunagi ytõi-nud
mõeldagi, et' tema^ võiks
saada Itaalia riigipea. Teda peetakse
poliitikuna iausaiks, kes ka
siis kui ta parlamendi juhataja
oli, ei eelistanud kunagi oma parteid
teiste ees, vaid sageli toimis
just vastupidi. Pertini oli üks
MARK TEOSE
neist väheseist, kes. kritiseeris
eelmist peaministrit' Moroit, kui
viimane palus valitsust teda väi-,
javahefeada terroristide vastu.
Petrini ütles, et sõja aja! Itaa^
Mas partisanid ei katsunud mitte
kuiiagi sellist konipromissi
teha oma vastastega.
Pertini abikaasat Öarlat, psühholoogi
j a ajakirjanikku, kes on
50-ndais aastais, peetakse veidi
erisuguseks, kes võivat tuua muudatusi
k a Quirinali paleesse, Itaalia
presidendi residentsi. Teda on
varem nähtud hipi riietuses Itaar
lia parlamendis.
Montrealis toimus 14. juunil küüditatud baltlaste mälestamine pärja paigutamisega langenud sõdurite
mälestussamlbale Dominion Square'ii. Ülemisel fotol näeme noori demonstränte plakati-tega,
milles nõutakse vabadust Eestile, Lätile ja Leedule. Mu^ pildil dr. N. Zsolnay e^eh
mälestussamba juures kõnega. Vasakult: E. Äser, F. Möldre, M . Sultson, dr. N. Zsolnay j a leedulaste
grapi juht Ä, Klicius.Färjapanekule järgnes ühtne jumalateenistus suures katedraalis.^ • •
V - ; Fotod: E. Sügise
MOSKVA - N. Liidu kohus
mõistis kaheksaks a a ^ k s vanglasse
kanadalase, k^. feaitsus N .
Ludust välja smugeldada teemante,
hõbedat ja teisi aardeid kokku
45.000 dollari väärtuses. 53-aasta-ne
;MOntreali elanik Asta Maria
Sokov, kes on siirKiinud N. Ludus,
jäi vahele kui ta katsus
maalt /Välja tuua haruldasi kunstitöid,
raamatuid, samuti kuld, hõbe
ja plaatina ornamente, mis
kaunistatud teemantidega. Eba-ametlikest
allikaist on kiiulda, et
ta tunnistas end süüdi ja palus
kergemat karistusit jkuiia ta toimus
rohkem rumalusest kui kuri-tahtlikkusest.
PEKING ~ Kahe konmiunistliku riigiVietnami — vahekorrad ön muutunud väga
pineyaiks seoses hiina päritoluga elanike tagakiusamise pärast Vietnami kommunistlike võimude
poolt. Hiina valitsus on otsustanud saata kaks suurt reisijatelaeva hiinlaste evakueerimiseks
Vietnamist kuid esialgu ei ole veel selge kui suurel määral Vietnami valitsus annab võimalusi
hiinlastele lahkumiseks ja miIHstel tingimusM neil lubatakse H
Hiina televisioonijaamad on juba
pikema aja kestel näidanud
filme kuidas Vietnamis hiinlasi
taga kiusatakse j a ikuidas Vietnami
sõdurid neid jälitavad, röövivad
ja peksavad. Mõningate ,and^
mete kohaselt on juba 90.(^ hün-last
Vietnamist üle püri Hiinasse
põgenenud,
kuid Vietnamis on veel sadu
tuhaneid hünlasi, kuna nende
arv ulatub kogusummas 1,5 mil-
Hiüia propagandasaadetss mainitakse,
et koonmunistllk valitsus
konf iskeerib Vietnamis himlastelt
nende varanduse ning ajab nad
välja oma kodud;esit. Hanoi valitsus
omakorda vabandab ennast
sellega, et sün pole tegemist hiinlaste
tagakiusamisega vaid kommunistliku
süsteemi rakendamisega,
kuna samalaadsed „majan-dusliifcud
refomüd" tabavad ka
kõiki teisi Vietnami elanikke.
Pekingi diplomaatilistes ringkondades
arvatakse, et üheks
kaaluvaks põhjuseks Hiina ja
Vietnami vahekordade halvenemisel
on ka Hanoi suur sõprus
Moskvaga.^
Vietnami sõja ajal sai Hanoi
valitsus Moskvalt suure toetuse
ning see toetus jätkus k a pärast
siõda, mil Vietiianii kommunistid
said venelastelt 2,6 müjardi dollari
suuruse abi maa ülesehitamiseks.
Selle suure abi tulemusena
suurenes Moskva mõju Vietnamis
tunduvalt ja Hiina '.suruti ta-haplaanile,
mis ei miaeldinud Pe-i
kingüe. •
Olukord kahe rügi vahel muutus
veelgi pingelisemaks I k u i
Hiina andis Vietnami ja Kšm-hodzha
vahel tekkinud veristes
pürilahingutes oma toetus©
Kambodzhale.
Kommunistliku süsteemi rakendamisel
Lõuna-Vietnamis
pöördus kommunistide viha eriti
hüniaste vastu, kes ärimeesima
elasid privüigeeritud klassina.
Hünlased olid „sotsialistlike ümberkorralduste"
suuremateks vas-taštefcs
ning kujunesid seega punastele
uue rezhiimi rakendajatele
kõige vihatumateks vaenlasteks.
Vietnami sõdurite ja Saigo-ni
hiinalinna elanike vahel tekk^
veriseid kokkupõrkeid, kus mõlema
poolel oli kaotusi. /
ERAKORDSED JA AINULAADSED RAHVAPIDUSTUSED PÄÄSMED: — $5 00; õpilastele (12—18-a.) $3.00; lapsed tasuta.
OONSTONE„ ONTARIO
Kell 10.30 e.l. — Eesti etnograafiline näitus,
Tallinna Peapostkontor ja kohvik. „Kultas"
avavad uksed. ..
Kell lp.!. Killamängude avamine Toorripeal.
' . P e o k õ n e — Richard Norveli, Esto '80 esimees
Rootsis;
tervitavad: piiskop Karl Raudsepp,
: aupeakonsul Ilmar Heinsoo, Killariiängude
esimees Robert Kreem. Estonia Orkester.
Kell 2 p.l. Külaskäik Eesti maakondadesse
ja nende tutvustamised.
Kell 7 p.l. Rahvamängud Vabadus-
\ väljakul; Killamängude tule süütamine.
Kaastegevad: Ellen Parve-
Valdsaar, eesti skautlikud noored
Rootsist, Toronto Eesti Vanemgai-dide
koor, ,.Kungla" rahvatantsijad,
Jõekääru suvekodu kasvandikud,„
Kandle" grupp, „Säde" trio,
akordionide orkester, T.E. IViees-koor
jt. üldjuht T. Metsala.
Kell 9 p.l. — Tants Tallinnas, mängilp
Georg lltali kapell.
Bussid Toronto Eesti M&l&Bi ja Eesti Kodust
väljuvad kell 10.30 e.l. Tagasi kell
10.30 p.l. Hind $3.50 Registreerida EÄK
äris (46M344) või Eesti Kodu juhatusele.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 11, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-07-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780711 |
Description
| Title | 1978-07-11-01 |
| OCR text | ^ lational-Library 5625 Gen^ Ac quis i t ions Ottawa <^Ont, Tlk 0^' Second class mail regi&- - 1089. ILMUB IGAI. TEISIPÄEVAL JÄ NELJAPÄEVAL m 51 <2494) XXVII aastakäik Teisipäeval, 11. juiüil 1978 - July 11,1978 Üksi&nnmbri hial 9S ^^^^ m olekul 1978/79. õppeaasta Jüri I^Uepi eesti üliõpilasele, l^anada^ noortest. annetati; stipendiumid Mart Laanmäele: (Vancouveris), Tiina M!tt'ffle (Torontos): Ja:Mark Teosetile (Montrealis)).' •... , ' -. ' Suudm arv stipendiumeid lä^^ siiski tJhendrükidesse, kiis fondi stimmadest toetoi anti oMcsale üHõpilasele. Stipendiumide saajaiks olid Tiina -Allik, Indrek Grabbi Rauno J t e , Tiiu löitt, Katrin Laiibe, Helena Otsa; ^ Jaak Roosaare, Arvo Vercamer ja Kersti A. Y l l o . ; Rootsist! said stipendiumid Piret Kaäman> Erik iSTerep vja Anne-Liis Raud, Inglis-maaat Priit Einbaum j a ' Saksamaalt Villu Küngas. , ^^^^^ V ; :. Jüri Lellepi mälestusfond te-pitseb Eesti vüliõpilaste Töetus- , •..;.fondi tJSÄ^s. raamides^ juba üle 'Mmne aasta. Fondi kapital, kauaaegse väljis-eestlaise leidur-insener dr. O. G. TIINA MITT LeUepi pärandus, oh invesiteeritud iuiumaksuivaba sfhta^apifcalina ühe Milwaukee ^uurenia panga haldü* sel; ikäpltali sissetulekust mgiks-täkse igal aastal välja: sitipendiur mid dr. Lellepi isa, Jüri Lellepi miälestusieiks. Eelolevad õppeaastal tuleb Lellepi fondist jagamisele $7.800. Koos eelnevate aastate väljamaksudega on d r ; Lellepi pärandusest eesti õppivale noorsoole toe: tust võimaldatud jiiba $136.800 siiunises,. ' miUine summa' on veel. täMe-pänuväärivam kui arvestada, e i fondi põhikapital on ja jääb ' pimtumatoks.:" > • '(Lisaiks Lellepi kapitalile on Toe-tusforid juba aastaid maksnud mälestusstipediuime majandusteadlase Aleksander Kütti päranduse sissetuleütust. Läinud sügisel loodi erjikapital dr. Joliaames Sorra mälestuseks tehtud aniifi-tust^ t. Esirhene dr. Š5rra nimeline mälestusstpendium kuuluta-tak: se välja eeloleval siigisel). Lellepi stjpendkimide tegeliikSai jagaimist ikorraldab eriline komitee, milles 0n esindatud viis New Yorgi eesti organisatsiooni. Komitee ottsused kuduvad kinnitamisele Toetusfondi; juliatuse poolt. Käesoleva aasta stipendiumide (rrmäramise komitee koosseis oli järgmine: Villi Kangro (Eesti Teaduslik: Ühing ÜSA-is), Kadri Niider: (Eesti üliõpilaste Toetusfond USA^), abipraost Max Saar (EELK Esimene Praostkond), Voldemar Vaher (New Yorgi Eesti Haridusselts) ja Evi Vellenurme (feesti üliõpi-lasfeonBa IFSÄ-^s Vüistlaskogu); • ROOMA —, Sahdro Pertinu, Itaalia sotsialistliku pswftei liige Ja II maailmasõjaaegse vastupanuliikumise sangar, valiti Itaalia uueks presidendiks kristlik-demokraatliku Gictyanni Leöne "järel, kes ptdi skandaalide tõt^ oma kõrgest kollast loobuma. Pertina ..on praegu,81-aastane ja arvatakse, e t e i iefa ettenähtud seSts-- .meaastast'presidendi ametiaega.. •.: MART LAANEMÄE. Itaalias valitakse president senaatorite, rahvasaadikute ja pür-könha esindajate poolt, kes moodustavad valimisikogui ^fejane valimine polnud kerge, esimesel üheksal päeval hääletati 15 korda ilma tulemusteta. Ales 16-ncbl hääletaniisel valiti Pertini presidendiks, parast seda kui kristlik-demokraaitliiku partei sekretär Behigno Žacagnini kohtus oma parteisse kuuluvate valijameestega ja soovitas neil Oma toetus anda Pertinüe. Juba pärast seda otsust" asus Rooma kesklinnas asuvat Pertini kodu kaitsma politsei, nagu olnuks ta juba president. Presidendi ametikohta on pear miselt itseremoniaabie, aga sotsialistid loodavad sellega saada rahvuslikku, aga k a internatsionaalset prestiizhi. ' ^ Kristlik-demokraatide,: toetus polnud siiski päris üksmeelne Emna partei parem tüb oli selle otsusega opositsioonis, Sotsialiste toetasid ka ^kommunistid, kes ipõhjendasid; et seer kord oli sotsialistidel kord presidendi andmiseks. Kuigi Pertini on, sotsialist, on ta vägagi iseseisev oma seisuikoh-tade juures. Ta pole kunagi ytõi-nud mõeldagi, et' tema^ võiks saada Itaalia riigipea. Teda peetakse poliitikuna iausaiks, kes ka siis kui ta parlamendi juhataja oli, ei eelistanud kunagi oma parteid teiste ees, vaid sageli toimis just vastupidi. Pertini oli üks MARK TEOSE neist väheseist, kes. kritiseeris eelmist peaministrit' Moroit, kui viimane palus valitsust teda väi-, javahefeada terroristide vastu. Petrini ütles, et sõja aja! Itaa^ Mas partisanid ei katsunud mitte kuiiagi sellist konipromissi teha oma vastastega. Pertini abikaasat Öarlat, psühholoogi j a ajakirjanikku, kes on 50-ndais aastais, peetakse veidi erisuguseks, kes võivat tuua muudatusi k a Quirinali paleesse, Itaalia presidendi residentsi. Teda on varem nähtud hipi riietuses Itaar lia parlamendis. Montrealis toimus 14. juunil küüditatud baltlaste mälestamine pärja paigutamisega langenud sõdurite mälestussamlbale Dominion Square'ii. Ülemisel fotol näeme noori demonstränte plakati-tega, milles nõutakse vabadust Eestile, Lätile ja Leedule. Mu^ pildil dr. N. Zsolnay e^eh mälestussamba juures kõnega. Vasakult: E. Äser, F. Möldre, M . Sultson, dr. N. Zsolnay j a leedulaste grapi juht Ä, Klicius.Färjapanekule järgnes ühtne jumalateenistus suures katedraalis.^ • • V - ; Fotod: E. Sügise MOSKVA - N. Liidu kohus mõistis kaheksaks a a ^ k s vanglasse kanadalase, k^. feaitsus N . Ludust välja smugeldada teemante, hõbedat ja teisi aardeid kokku 45.000 dollari väärtuses. 53-aasta-ne ;MOntreali elanik Asta Maria Sokov, kes on siirKiinud N. Ludus, jäi vahele kui ta katsus maalt /Välja tuua haruldasi kunstitöid, raamatuid, samuti kuld, hõbe ja plaatina ornamente, mis kaunistatud teemantidega. Eba-ametlikest allikaist on kiiulda, et ta tunnistas end süüdi ja palus kergemat karistusit jkuiia ta toimus rohkem rumalusest kui kuri-tahtlikkusest. PEKING ~ Kahe konmiunistliku riigiVietnami — vahekorrad ön muutunud väga pineyaiks seoses hiina päritoluga elanike tagakiusamise pärast Vietnami kommunistlike võimude poolt. Hiina valitsus on otsustanud saata kaks suurt reisijatelaeva hiinlaste evakueerimiseks Vietnamist kuid esialgu ei ole veel selge kui suurel määral Vietnami valitsus annab võimalusi hiinlastele lahkumiseks ja miIHstel tingimusM neil lubatakse H Hiina televisioonijaamad on juba pikema aja kestel näidanud filme kuidas Vietnamis hiinlasi taga kiusatakse j a ikuidas Vietnami sõdurid neid jälitavad, röövivad ja peksavad. Mõningate ,and^ mete kohaselt on juba 90.(^ hün-last Vietnamist üle püri Hiinasse põgenenud, kuid Vietnamis on veel sadu tuhaneid hünlasi, kuna nende arv ulatub kogusummas 1,5 mil- Hiüia propagandasaadetss mainitakse, et koonmunistllk valitsus konf iskeerib Vietnamis himlastelt nende varanduse ning ajab nad välja oma kodud;esit. Hanoi valitsus omakorda vabandab ennast sellega, et sün pole tegemist hiinlaste tagakiusamisega vaid kommunistliku süsteemi rakendamisega, kuna samalaadsed „majan-dusliifcud refomüd" tabavad ka kõiki teisi Vietnami elanikke. Pekingi diplomaatilistes ringkondades arvatakse, et üheks kaaluvaks põhjuseks Hiina ja Vietnami vahekordade halvenemisel on ka Hanoi suur sõprus Moskvaga.^ Vietnami sõja ajal sai Hanoi valitsus Moskvalt suure toetuse ning see toetus jätkus k a pärast siõda, mil Vietiianii kommunistid said venelastelt 2,6 müjardi dollari suuruse abi maa ülesehitamiseks. Selle suure abi tulemusena suurenes Moskva mõju Vietnamis tunduvalt ja Hiina '.suruti ta-haplaanile, mis ei miaeldinud Pe-i kingüe. • Olukord kahe rügi vahel muutus veelgi pingelisemaks I k u i Hiina andis Vietnami ja Kšm-hodzha vahel tekkinud veristes pürilahingutes oma toetus© Kambodzhale. Kommunistliku süsteemi rakendamisel Lõuna-Vietnamis pöördus kommunistide viha eriti hüniaste vastu, kes ärimeesima elasid privüigeeritud klassina. Hünlased olid „sotsialistlike ümberkorralduste" suuremateks vas-taštefcs ning kujunesid seega punastele uue rezhiimi rakendajatele kõige vihatumateks vaenlasteks. Vietnami sõdurite ja Saigo-ni hiinalinna elanike vahel tekk^ veriseid kokkupõrkeid, kus mõlema poolel oli kaotusi. / ERAKORDSED JA AINULAADSED RAHVAPIDUSTUSED PÄÄSMED: — $5 00; õpilastele (12—18-a.) $3.00; lapsed tasuta. OONSTONE„ ONTARIO Kell 10.30 e.l. — Eesti etnograafiline näitus, Tallinna Peapostkontor ja kohvik. „Kultas" avavad uksed. .. Kell lp.!. Killamängude avamine Toorripeal. ' . P e o k õ n e — Richard Norveli, Esto '80 esimees Rootsis; tervitavad: piiskop Karl Raudsepp, : aupeakonsul Ilmar Heinsoo, Killariiängude esimees Robert Kreem. Estonia Orkester. Kell 2 p.l. Külaskäik Eesti maakondadesse ja nende tutvustamised. Kell 7 p.l. Rahvamängud Vabadus- \ väljakul; Killamängude tule süütamine. Kaastegevad: Ellen Parve- Valdsaar, eesti skautlikud noored Rootsist, Toronto Eesti Vanemgai-dide koor, ,.Kungla" rahvatantsijad, Jõekääru suvekodu kasvandikud,„ Kandle" grupp, „Säde" trio, akordionide orkester, T.E. IViees-koor jt. üldjuht T. Metsala. Kell 9 p.l. — Tants Tallinnas, mängilp Georg lltali kapell. Bussid Toronto Eesti M&l&Bi ja Eesti Kodust väljuvad kell 10.30 e.l. Tagasi kell 10.30 p.l. Hind $3.50 Registreerida EÄK äris (46M344) või Eesti Kodu juhatusele. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-11-01
