1978-05-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 35
Nr. 35 ¥ABA EESTLANE teisiipäeval, 9. mail 1S?8 — Tuesday, May 9, 1978
Saatskulu
35
13
15
15
40
35
33
35
15
15
40
2S
15
25
20
20
85
40
40
40
20
20
IS
40
30
30
40
40
Ml
25
25
§0
40
40
33
>imast vaba-
^lalja ei tehta
lud teda jiii-pime
[i mõtle,, et ta'
kui ta on.
tonist ja est-
|bi Ints (Hen-
|iiht€ kupleed
laiustest, kui
|i segi inimese
5 on piiratud
|e teiste elus-
'TOry võtab
kündis (mi-eda
kõrgem
ahkhiired Ja
ja - kuulevad
ultrahelisid,
inhnene 380
naelaotsast
salne silm ei
>uurem osa
te maailm —
Lgemata.
ie hea. Meie
irmus jodcs-p
baktereid,:
M. ja viifu-tsevad.
Vee--
litseline vesi"
terve mik-üks
elukas
neid kõiki
suurendu-
ADVOKAADlf)
: ÄDVOKAÄT-NOTAE
g^in 1912. Roya! T^st
Toronto Dommion Ceaire
Fsstiaadress: P.O. S26, Toronto
: Oit (Bay & King) MSK/lS?;
Telefon: 869-1777
24-tmidi telefooi valv^eamstuš
ssess
dartered ^ccoiintaiaS
55 University Ave., Ste.
Toronto, Ont. M5J 217
Tel; 862-7U5
Mis šMs, see asi on ISütne ja sdge, vastab suurem osa
Alutaguse itoe kuulda Selles OB ju tegemist „madaSa, vesise
VÕI alu(mise) maaga** — fegem taoHse maa „tagusega".
ime siis, et juba f^. R. Kreu^ oli Alutaguse nime . _
sõnastalu*', jkui tema ^rvates „S(D©". Psrems puududes
a ulünenud. ka Mihkel Vesk^
51 odaötsa, (üiks mõõik j a ^ ^ l ^ ^
kond mõiõgäkaitkeoidit, 9 .'kirvest,
paar simaga kirvest, 23 sirpi ja
sirbikatkendeid. Teisel korral
.eitüd veellO odaötsaj 3 putkkir-v^
t, 3 siipi j a sirblkatket.
•Kõik need esämed on L. järgi
oliverdätud siia
eaam kui tuhande aasta
Traditsiooni seillne elujõud.andvat
tunnistust ohvirlpaiga :erili-drilli
vihatud latriinide puhastamist
ning pole n i i jõravat vahet
„sailagade" ja kauemteeninute va-hel.-
:/ ^-^ • •
„S5 javäslised jalutuskäigud"
välismaüe, nagu - sisseimarss
Tshehhoslovalddasse 1968, meeldib
punaarmeelast^le veel paremini.
Seal võivad nad oma agressiivsed
tunded oletatava vaenlaste
vastu vabaks lasta. E i ole oluline,
kas need oletaitaväd vaenlased,
kes põhjustavad: kõik eba-nieeldivused,
on tshehfaid, sakslased,
ameeriklased või j^)lakad.
Punaaraieelased teostavad oma
agressiivsusega ainult oma „rah-vusvahelist
ja isamaalikku kohustust'*.
Nii Aleksei Mõagköv.Tem raamat
on tõlgitud ka saksa keelde
,>KGÖ Int©m'*.
•2 i
sr
QUicN ST:
j :
I-
- i 2
lil
- Oi •t
RitHriOKDST.W
Z3
ca
• Sama rada sammub ka Lauri
Keibtuinen oma Eesti kohanimede
öfcümoioog^^^ (1955), tõlgitsedes
,^lu" soome keeli^ kui madal,
sügaval aišuv maa. "Ülies kohas
vilksatab siiski^ Kettuse juures ka
\^imalus, et „Alutaguhe" võis olnud
ka (vahest) apellatiiv (ühis-või
kogunimi), lisaks Virumaa
Alutagusele esitab K. veel samanimelise
kulal KihÄonnal Saaremaal.
• ^
Kuidv ega see asi olegi nii liht^
ne. Noorema põlvkonna kodumaa
arheoloogi Vello Lõugas püüab tabada
mitu kärbest ühe hoobiga/
kui ta ajakirjas ,3Qrisont" (1978,
nr. 3) esineb lühiuurimusega teemal:
„Kust tuli Aluit?,guse?"
Loe ja bämmastu, .Vello Lõugas
leiab „alule*' eriomasena
Iioopiski uue, sügavaniasiä, otse
sakraalse tähenduse.
Taoliselt t a arutleb:
Üllataval kombel on sõna alu
üks arheoloogide poolt sagedamini
maa sest välja ikaevatud, sõnu
meie vahetul naabrialai • Skandinaavias.
Alu oli seal üks esimesi
vanimate munimäxikidega kivi voi
metalli pinda kratsitud sõnu.
Alu-sõna kohtame tihti roiunikir-jas
sajandi brakteaatidel või
muudel esemetel. Näiteid saab
lähemaltki. 1950 leiti V a ^ LaadOi
ga vükingite tugipunktist kepp.
Muu maagüise sisuga teitsti kõrval
esineb sellel kolm tähte, m i l les
Moskva keeleniees. Engovatav
näeb vana r ^ maagilise
sisuga vormeli Alu moonutatud
kuju. .ühes küsimuses ollakse
üksm^lsed. (ImigiV' ollaikse veel
kaugel alu sõna tähenduse ühest
seletamisest):
alu sõna on maagiline, tabuline
vormeI> mis tagas puutumatiise,
tervise, e l u . . : : ^ ^
; Jätkuvalt vpüüab Lõugas vastata
küsimusele: kuidas siis alu
sellises tähenduses võis seostud:
meie Älulinna ja Alutagusega?
Asus: too Alulinn j u Vana-Viru-maa
ühe väiksemaist kihelkondadest,
allikaist Askaelae nime ai
tuntud pürides. Kohtla- Järvesi
vähe maad läänepool asuva väikse
Alulinna soo naadalal kuivema^
seljakul. See linnus kuulub meie
kuni 11. sajandini kasutusel olnud
nõrgemtate linnuste hulka (Muhu
Päadla, Hanila, Mässu, • Ridal
Tubrilinn, Ehmja ,,Kurädjniägi'
j't-): -v-;--;
Kuid Äliilinna lähedalt on kraa
vikaevamisel kahel korral leitud
väga rikkalikult muinasesemeid
Esimesel korral ^uba 1869, m:
soostumb. 30 cm sügavuselt leit:
„Vaba Eestlasi" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALTOS^-
avatud ^esmašpäsvast
reedeni kella 9-4-ni.
Teiefonid: toünetus 364-7521
talitus ;364-767o V
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega r
iCarl Arra 766-2057 r
Hannes Oja 481-5310 .
Kuulutusi võetakse v^stö:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-m ja
nädala teise ajalehte kuiiikol-map.
homm. kella l l - n i . ;
KUULUTAMlNEl^^
• ' - VABA EESTLASES |:-
^ on tasuv ajalehe laialdase,
leviku tõvtu. ^
•Kuulutuste
üks toll ühel
esilrüljer -
tagal
- i . $3.25
$3.75
$3.50
KUÜI.ÜTUSI VÕTAVAD
VASTU: ž';:
Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675-
Postiaadress: Box 70,
Stii. Ci Toronto 3, Ont.
Talitus yäljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-^
]\Irs. Leida Mari
149 Bishop Ave.
Wlllowdale^Ont.
TfUifon: 223-0030
sest tähitsus^.
: Edasji leiab Lõugas õigusega,:
et siinne Purtse jõe bassein ön
olnud Virumaa keskne ja rahvarikkaim
asustuspiirkond,
müle rahvastikul olid tihedad
sidemed Soomega ja Skandi-
'naaviaga. •.; - • : , :.
titi Skandinaavias etendas vanemal
rauaajal kombetalitustes
tähtsat osa vette ohverdamine,
mis levis ka läänemetešocmlaste
hulgas. Lõugase arvates -On sirpi-
-de leiud Alulinna soost meil ha-rul(^
sed. iCuid •jiJst;vah0tuB enne
meie ajaarvamise algust ilmunud
samasugused^sirbid Skahdi-naaviase
viljateemaagia atribuutidena
j a panustena kalmetesse,
kuna esivanemate kultus
a. viljakusemaagiä olnud lahuita-matult
seotud. '
Lõpuks arutleb arheoloog Lõugas:
Ja on's võimatu, et koos germaani
usundüiste tõekspidamistega
leidis Eesti alal: ülalesiitaitud
tähenduses kasutamist ka sõna
alu. •
yastuvõtmatut pole sel
lesM, et Äiu nime kandis üks
Virumaa tähtsamaid Ja vaie-maid
ohvripaiku,
Sellisena oli see Askaelae kihelkonna
idapüril asuv palk vähemalt
tuhat aastat odeüitiiriks
kõigile, nü Virumaa :raliva enaimi-kule
kui ka nendega suhelnud
võõrastele. Maad mõõdeti Aluni
ja s e ^ edasi." Sellest olevat lähtunud
k a Virumaa idapoolseiina
muinaskihelkonna Alutaguse. (Al-lentakh)
nimi, mis olevat hõlmanud
kogu Kirde-Eesti ala, mis jäi
Virumaa hõimude kuulsast öhv-ripaigast
Alust kaugemale ida
poole. Alu kui madala maa sünonüüm
võis aga ilmselt soodustada
muinasusundili^e alu-nime säilitamist
Mulinna ja Alutaguse nimedes,
kui mälestus Alu soo ohvri-paigast
rahvamälestust&s oli kustunud.-.
• .:
Taoliselt kõlavad ühe arheoloor
gi veenvad teesid. Kuid mis ütle^
vai seÜe Alutaguse etümoloogia
asjaomased keele-uurijad?
r.
Oklahoma ülikooli poolt väljaantava
internatsionaalset kirjandust
hõlmava Ivar Ivaski toimetusel i l muva
ajakirja „World Literäture
Tcdäy" talvenumber on pühendatud
Lädina-Ameerika kirjanikule
Marios Vargas Llosale. Pärast I.
Ivaski sisäejuhatavat märkust s d -
le_ Peruu kkjaniku tutvustamiseks,
eriti seoses Oklahoma
ja ,'Bookš Abroad" ajakirjaga,
vaadeldakse väga mitmekülgselt
selle kirjaniku loomingut kellele
kirjandus on tuleks, leegitsemiseks.
Enne teiste : kirjandusteadlaste
poolt tehtavaid vaatlusi, kirjutab
M. V. Llasä ise Ladina-Ameerika
kirjanikust ja ta kohustustest.
Järgnevais esseed^ käsitletatak-se
väga põhjalikult kirjaniku loomingut
tänapäeva tuntud kirjandusteadlaste
poolt ja kaardistatakse
ta koht maaühia kaasaegses kir-
Eesti raamatute rubriigis vaatleb
seekord Hlse Lehiste Urve Ka-ruksi
teist luuletuskogu „Kodakon-dur",
kus esückögu „Savi" lubadus
on briljantselt täidetud. Kriitik
leiab, et kogus: onl palju originaalset
luulet, mis üldse vümasel ajal
eesti keeles on kirjutatud. Teisena
Mall Jüfma retsenseerib Enn Nõu
kaiheköitelist romaani „Lõigatud
tiibadega" ja ,iPärandu3maks**,
tõstes esüe: selle or
kcHipositsioonis, varieeruvat
käsutamist, oma
ao an
Ontado keskkoima mjiaistecriüisi on koostanud 1978. aasta
broshütiri „GuMe To Eating Ontario Sport Fish" kolmes valjaandess
Southern Ontario, Northern Ontario ja Great Lakes.
Igas brošhüüris on esitatud Ontario
kontrollimise progirammii.
ofthe yinister
K.M"Sharp3
Depüty Minister
Ontario
NENDE TASUTA. BROSHÜÜRIDE SAAMISEKS tuleb
Mrjutada või Isiklikult külastada järgmiste ministeenumid® kohalil^©
või piirkondlikke esmdusi: •
The Ontario Mmistry of the Enviromnent,
The Ontario Mhiistry of ^N^
The Ontario Ministry of NortheniÄffa^ ,
või täita Ja posti te,d ara saata alljärgnev
INFORMATION SERVICES BRANCH
ONTARIO MINISTRYOFTHE ENVIRONMENT
135 ST CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO H4V1PS
PLEASE SENO ME THE INDICATED BOOKLEfGUIDrTO EATING ONTARIO SPORT FISH"
Northern Ontario • Southern Ontario Great Ukeš
CITY/TOWN
PROVIN
Nn •|AL S SUP INÄ ME. ^- •
1:
HO USE ^APTNÖ. STREET NA m
: J ' :
POSTALCODE
looline raamat on keeleliselt moodne
j a värskendav. Teise raamatuna
retsenseerib M. Jürma lahkunud
Karl Ristikivi ,,Kaspar von
Schmerzburgi Rooma päevikut",
leides et raaniat meenutab RistHji-vi
palju tähelepanu leidnud varajasemat
teost ,Ärigede öö'*, kus lugejaile
on jäetud tunne, et epiloog
on kirjandusteos kirjandusteoses ja
päevik on 'kogu unelmaid, mis jäävadki
lõpetamata.
Lühemalt on I. Ivask retsenseerinud
Kalju Lepiku mitmekeelset
luuletuslsögu ,^Sminal on lapse
silmad" ja V^Terras Eduard Vilde
„Mäek!Üla pimiamehe'• ingliskeelset
tõlget, mille on teinud M;
Rauk. Raamat ilmus 1976. a. Eestis.
• . :•.
Ajakirja viimasel leheküljel on
tehtud kokkuvõte soome-ugri ja
balti keelte raamaturetsensioonidelt
selle seMsiooni asutamisest
alates 1988: ön vaadeldud 23 kriitiku
poolt 163 ungarikeelset raamatut,
14 kriitiku poolt 154 soome-kselset
rasmatut, 20 kriitiku poolt
124 leedukeslset raamatut, 15 kriitiku
poolit 123 eestilceelset raamatut
(neist 57 kirjaštatuid läänes,: 66 kodumaal)
ja 18 kriitiku poolt 114 lätikeelset
raamatut. SedaJ. Ivaski
eesti ja. naabermaade kii^janduse
tutvustavat osa pole seni küiialda-šel
määral esile toodud ega meie
kultuuriorganisatsioomde poolt vastavalt'hinnatud.
Mai alul pühitses jurist Hans
Maret oma 70-aast'a9t Siünnipäeva.
Juubüar on: sünnEt pämakas,
kuid oma eluea kestel: on ta elanud
nü Tallinnas, Tartus, kui
Narvas.
See patriootUine vaini, mis Tallinna
Reaalkoolis sisse; kasvas, on
kandnud ja aidamud juubilari läbi
nnniõn§stki raskest ajajärgust
ta elus.. Noore poisina astub
Hans Meret ' pealinnas skautide
ridadesse. Julge, abivalmi ja eeskujuliku
skaudina Bpetab ta j u ba
18 aastaselt Inglismaal skautluse
kõrgema — Güiwelli — kursuse,
ön hiljem Tallinna Maleva;
pealikuks.
Tundes 'jätkuvat kohustust isa
maa vastu, lõpetab ta Eesti Söja-kcoli
Tondi!: 'nooremleitnandi
auasitanes. •
. :Oma elukutseks valib ta -aga
õigusteaduse ja nü saiäb temast
Tartu ülikooli lõpetades • jurist,
mille järele asub töötama Narva
— advökaadfoa ja notarina.
Paiguiaateekond toob juubilari
Torontosse, kus tuleb kodu-ehi-tamisegä
uuesti alustada. Ta valib
töökohaiks jälle advokaadi bü-
Gaidlipkond ,Maleidjate" vanematepäev toimus Torontos
Peetri ku-ams 29. aprillil. Vanematepäevagsse^^ pühitsetakse
ka lipkonna aastapäeva, mis oli seekord 25-s — seega juuheü aastapäev.
Pidupäeval täitsid kiriku saali nü noored kui vanad, naia-tides
rikkaliku kava kõrval ka maitsvat kohvilauäa.
.Tradltsioonüisele lippude' sisse- mäDke ja tehti teatavaks lipkonna.
toomisele, küünalde: süütamisele' parimad õnnetaalrite müüjad,
j a lipkoimm laulule järgnes lipkon-i kelledeks osutusid Tiüia Pärnsalu
nä õpetaja O . P i t o i kõne ja pai- —• 115, Linda Kivi — :50, Kaitriri
vüs. Lipkonna auvanema ja ühe Kütti — 32, Piret JÕgeda — 22 ja
asutajalükme gdr Klaudia Voiko
tervituse luges.ette ngdr Monica
Haarmann.
Maleva juht Tiia Kütt tõi tervitusi
malevalt ning. jagas välja
maleva poolt välja aniud äsjavalminud
hellakeste „Värvimis-raamatu",
miile ta cÜ ise koostanud.
' : " :', r ; :
LipH^ionna vanem gdr. Ene Run-ge
pani noortele eriti südamele, et
nad e i raiskaks asjatult aega ning j susena lipkonnas sai „Virvatule-
Liisa Soots — 20 püetiga. ;
Lipkonna jiiht ngdr Mönica
Haarmann: jagas välja täMsamad
räridaiihinnad. • Parima hellakese^
na sai Marie Ünderi rändauhinna
Mari-Ann 'Kängsepp, gdr. Klaur
dia Voiko rändauhinna parimale
gaidüe Sirje Järvel. Parimaks saigaks
osutus ,3ikeseikürte*' salÄ;
mida juhtisid Monioa Hannus ja
Ann Aug. Auvaaiem Meeli-Ann
Tanneri rändkarška parima
kasuitaksid seda otstarbekamalt,
järgnevalt jagati välja erikatsete
jõudu selle a'sutuse rajamisel.
Täie rinnaga lööb' juubilar kaasa
ka tJle!m.aailni'sete Eesti Päevade
korraldamisel, : aidates suurt
gruppi sõjainvaliide Saksamaalt
nii Torontosse, kui k a Baltimo-resse
j a hEjem ringreisidel.
Kuid juubüari üks tugevamaid
elimiotosid on olnud: — kord
šl^auit, alati skauit — ja nü rajken-dub
ta skautlil?:e noorte äbistaiva-le
tööle täie panusega 1968. aas-tast
alates Toronto Eesti Skaudi-sõprade
'Seltsi juhatuses. Tänutäheks
tubli tööpanuse eest kannab
juubilar „Tammetähte".
Juubilari: poegadest on kasvanud
tublid mehed. Noorem kõnnib
isa jälgedes, astudes varakult
skautide ridadesse ja juhib hüüd
Vskingi slcautlipkonda. Vanemate-roo,
kus tal on olnud võimaliuisi J kogu. esimees seUeslipü^^ on
aidata kaasmaalasi jürüdilisites Hans Ä e t . \ : ;
de" rühm, müle juhüdeks on
ngdr.: Kaitrin Kütti ja Vivian Mägi.
Talviste suušavõistluste eest
sai auhinna Lisa Doberein^r,
Iiipkonna üksuste vahelise
lauluvõistluse Meeli-Ann Tamie-ri
poolt annetatud rändauhiu-isale
võitsid „Virvatulede"
ma tüdrukud.
küsimustes möödunud 24 aasta Kallis juubilar! Sinu arvukad
sõbrad, nii Sinu ealised, k u i k a
Tõsise eestlasena ei. saa tä ka sikautlik noorus, . tänavad Sind,
siin kohustusi Eesti vastu unus-* kui 'tublit isamaalast,. Eesti eest
tada ja nu lööb ta "täie innuga'võitlejat j a^ suurt noortesõpra
kaasa korp! Sakala imaja murä-; ning soovivad Sulle õnne, tervist
seimisel. Hans. Meröt oli üks esi- ja jõudu, olla ka tuletikus Eesti
mesi Tartu College idee kandjaid alati valmis,
ning ei keelanud . onia nõu ega ! : ^- .
- Informaltsiooni osas tehti
tavaks, et Laikewoodis toimuva.
Koguja II šüurlaagri eellaager
toimub 10. ja 11 juuinil Jõekäärul
ning 17. juuni korralMakse
Jõekäärul spordipäev. /
Pärast ametlikku osa. toimus
mitmekesine kavalüie osa, kus
esitati ' laule, deklamaftsloone,
Äveripalu ja vanemgaidide poolt
humoristlik „moenäitüs". -
• Lõpuks : täna^ti. lipkomia juhti:'
ngdr Monica Haarmanni ennastsalgava
ja energilise tÖö
, eest ..lilledega.' .
Lipkond on korral<jla!nud oma
tegevusaasta raamides k a noorte
jumalateenistuse, .kus 'noored l u gesid
palve ja pühakirja ning laulis
hellakeste ja Vanemgaidide
Koor. Peetri k i r i k u imiunide kasutamise
eest- on ,^Raijaleidjad" ja
,.L&rnbitul" juba mifemendait aas-.;
tat korraldanud kirikus tuluõhtu,
millesit saadud summa aitab kat-,
ta kiriku
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 9, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-05-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780509 |
Description
| Title | 1978-05-09-07 |
| OCR text |
Nr. 35
Nr. 35 ¥ABA EESTLANE teisiipäeval, 9. mail 1S?8 — Tuesday, May 9, 1978
Saatskulu
35
13
15
15
40
35
33
35
15
15
40
2S
15
25
20
20
85
40
40
40
20
20
IS
40
30
30
40
40
Ml
25
25
§0
40
40
33
>imast vaba-
^lalja ei tehta
lud teda jiii-pime
[i mõtle,, et ta'
kui ta on.
tonist ja est-
|bi Ints (Hen-
|iiht€ kupleed
laiustest, kui
|i segi inimese
5 on piiratud
|e teiste elus-
'TOry võtab
kündis (mi-eda
kõrgem
ahkhiired Ja
ja - kuulevad
ultrahelisid,
inhnene 380
naelaotsast
salne silm ei
>uurem osa
te maailm —
Lgemata.
ie hea. Meie
irmus jodcs-p
baktereid,:
M. ja viifu-tsevad.
Vee--
litseline vesi"
terve mik-üks
elukas
neid kõiki
suurendu-
ADVOKAADlf)
: ÄDVOKAÄT-NOTAE
g^in 1912. Roya! T^st
Toronto Dommion Ceaire
Fsstiaadress: P.O. S26, Toronto
: Oit (Bay & King) MSK/lS?;
Telefon: 869-1777
24-tmidi telefooi valv^eamstuš
ssess
dartered ^ccoiintaiaS
55 University Ave., Ste.
Toronto, Ont. M5J 217
Tel; 862-7U5
Mis šMs, see asi on ISütne ja sdge, vastab suurem osa
Alutaguse itoe kuulda Selles OB ju tegemist „madaSa, vesise
VÕI alu(mise) maaga** — fegem taoHse maa „tagusega".
ime siis, et juba f^. R. Kreu^ oli Alutaguse nime . _
sõnastalu*', jkui tema ^rvates „S(D©". Psrems puududes
a ulünenud. ka Mihkel Vesk^
51 odaötsa, (üiks mõõik j a ^ ^ l ^ ^
kond mõiõgäkaitkeoidit, 9 .'kirvest,
paar simaga kirvest, 23 sirpi ja
sirbikatkendeid. Teisel korral
.eitüd veellO odaötsaj 3 putkkir-v^
t, 3 siipi j a sirblkatket.
•Kõik need esämed on L. järgi
oliverdätud siia
eaam kui tuhande aasta
Traditsiooni seillne elujõud.andvat
tunnistust ohvirlpaiga :erili-drilli
vihatud latriinide puhastamist
ning pole n i i jõravat vahet
„sailagade" ja kauemteeninute va-hel.-
:/ ^-^ • •
„S5 javäslised jalutuskäigud"
välismaüe, nagu - sisseimarss
Tshehhoslovalddasse 1968, meeldib
punaarmeelast^le veel paremini.
Seal võivad nad oma agressiivsed
tunded oletatava vaenlaste
vastu vabaks lasta. E i ole oluline,
kas need oletaitaväd vaenlased,
kes põhjustavad: kõik eba-nieeldivused,
on tshehfaid, sakslased,
ameeriklased või j^)lakad.
Punaaraieelased teostavad oma
agressiivsusega ainult oma „rah-vusvahelist
ja isamaalikku kohustust'*.
Nii Aleksei Mõagköv.Tem raamat
on tõlgitud ka saksa keelde
,>KGÖ Int©m'*.
•2 i
sr
QUicN ST:
j :
I-
- i 2
lil
- Oi •t
RitHriOKDST.W
Z3
ca
• Sama rada sammub ka Lauri
Keibtuinen oma Eesti kohanimede
öfcümoioog^^^ (1955), tõlgitsedes
,^lu" soome keeli^ kui madal,
sügaval aišuv maa. "Ülies kohas
vilksatab siiski^ Kettuse juures ka
\^imalus, et „Alutaguhe" võis olnud
ka (vahest) apellatiiv (ühis-või
kogunimi), lisaks Virumaa
Alutagusele esitab K. veel samanimelise
kulal KihÄonnal Saaremaal.
• ^
Kuidv ega see asi olegi nii liht^
ne. Noorema põlvkonna kodumaa
arheoloogi Vello Lõugas püüab tabada
mitu kärbest ühe hoobiga/
kui ta ajakirjas ,3Qrisont" (1978,
nr. 3) esineb lühiuurimusega teemal:
„Kust tuli Aluit?,guse?"
Loe ja bämmastu, .Vello Lõugas
leiab „alule*' eriomasena
Iioopiski uue, sügavaniasiä, otse
sakraalse tähenduse.
Taoliselt t a arutleb:
Üllataval kombel on sõna alu
üks arheoloogide poolt sagedamini
maa sest välja ikaevatud, sõnu
meie vahetul naabrialai • Skandinaavias.
Alu oli seal üks esimesi
vanimate munimäxikidega kivi voi
metalli pinda kratsitud sõnu.
Alu-sõna kohtame tihti roiunikir-jas
sajandi brakteaatidel või
muudel esemetel. Näiteid saab
lähemaltki. 1950 leiti V a ^ LaadOi
ga vükingite tugipunktist kepp.
Muu maagüise sisuga teitsti kõrval
esineb sellel kolm tähte, m i l les
Moskva keeleniees. Engovatav
näeb vana r ^ maagilise
sisuga vormeli Alu moonutatud
kuju. .ühes küsimuses ollakse
üksm^lsed. (ImigiV' ollaikse veel
kaugel alu sõna tähenduse ühest
seletamisest):
alu sõna on maagiline, tabuline
vormeI> mis tagas puutumatiise,
tervise, e l u . . : : ^ ^
; Jätkuvalt vpüüab Lõugas vastata
küsimusele: kuidas siis alu
sellises tähenduses võis seostud:
meie Älulinna ja Alutagusega?
Asus: too Alulinn j u Vana-Viru-maa
ühe väiksemaist kihelkondadest,
allikaist Askaelae nime ai
tuntud pürides. Kohtla- Järvesi
vähe maad läänepool asuva väikse
Alulinna soo naadalal kuivema^
seljakul. See linnus kuulub meie
kuni 11. sajandini kasutusel olnud
nõrgemtate linnuste hulka (Muhu
Päadla, Hanila, Mässu, • Ridal
Tubrilinn, Ehmja ,,Kurädjniägi'
j't-): -v-;--;
Kuid Äliilinna lähedalt on kraa
vikaevamisel kahel korral leitud
väga rikkalikult muinasesemeid
Esimesel korral ^uba 1869, m:
soostumb. 30 cm sügavuselt leit:
„Vaba Eestlasi" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALTOS^-
avatud ^esmašpäsvast
reedeni kella 9-4-ni.
Teiefonid: toünetus 364-7521
talitus ;364-767o V
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega r
iCarl Arra 766-2057 r
Hannes Oja 481-5310 .
Kuulutusi võetakse v^stö:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-m ja
nädala teise ajalehte kuiiikol-map.
homm. kella l l - n i . ;
KUULUTAMlNEl^^
• ' - VABA EESTLASES |:-
^ on tasuv ajalehe laialdase,
leviku tõvtu. ^
•Kuulutuste
üks toll ühel
esilrüljer -
tagal
- i . $3.25
$3.75
$3.50
KUÜI.ÜTUSI VÕTAVAD
VASTU: ž';:
Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675-
Postiaadress: Box 70,
Stii. Ci Toronto 3, Ont.
Talitus yäljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-^
]\Irs. Leida Mari
149 Bishop Ave.
Wlllowdale^Ont.
TfUifon: 223-0030
sest tähitsus^.
: Edasji leiab Lõugas õigusega,:
et siinne Purtse jõe bassein ön
olnud Virumaa keskne ja rahvarikkaim
asustuspiirkond,
müle rahvastikul olid tihedad
sidemed Soomega ja Skandi-
'naaviaga. •.; - • : , :.
titi Skandinaavias etendas vanemal
rauaajal kombetalitustes
tähtsat osa vette ohverdamine,
mis levis ka läänemetešocmlaste
hulgas. Lõugase arvates -On sirpi-
-de leiud Alulinna soost meil ha-rul(^
sed. iCuid •jiJst;vah0tuB enne
meie ajaarvamise algust ilmunud
samasugused^sirbid Skahdi-naaviase
viljateemaagia atribuutidena
j a panustena kalmetesse,
kuna esivanemate kultus
a. viljakusemaagiä olnud lahuita-matult
seotud. '
Lõpuks arutleb arheoloog Lõugas:
Ja on's võimatu, et koos germaani
usundüiste tõekspidamistega
leidis Eesti alal: ülalesiitaitud
tähenduses kasutamist ka sõna
alu. •
yastuvõtmatut pole sel
lesM, et Äiu nime kandis üks
Virumaa tähtsamaid Ja vaie-maid
ohvripaiku,
Sellisena oli see Askaelae kihelkonna
idapüril asuv palk vähemalt
tuhat aastat odeüitiiriks
kõigile, nü Virumaa :raliva enaimi-kule
kui ka nendega suhelnud
võõrastele. Maad mõõdeti Aluni
ja s e ^ edasi." Sellest olevat lähtunud
k a Virumaa idapoolseiina
muinaskihelkonna Alutaguse. (Al-lentakh)
nimi, mis olevat hõlmanud
kogu Kirde-Eesti ala, mis jäi
Virumaa hõimude kuulsast öhv-ripaigast
Alust kaugemale ida
poole. Alu kui madala maa sünonüüm
võis aga ilmselt soodustada
muinasusundili^e alu-nime säilitamist
Mulinna ja Alutaguse nimedes,
kui mälestus Alu soo ohvri-paigast
rahvamälestust&s oli kustunud.-.
• .:
Taoliselt kõlavad ühe arheoloor
gi veenvad teesid. Kuid mis ütle^
vai seÜe Alutaguse etümoloogia
asjaomased keele-uurijad?
r.
Oklahoma ülikooli poolt väljaantava
internatsionaalset kirjandust
hõlmava Ivar Ivaski toimetusel i l muva
ajakirja „World Literäture
Tcdäy" talvenumber on pühendatud
Lädina-Ameerika kirjanikule
Marios Vargas Llosale. Pärast I.
Ivaski sisäejuhatavat märkust s d -
le_ Peruu kkjaniku tutvustamiseks,
eriti seoses Oklahoma
ja ,'Bookš Abroad" ajakirjaga,
vaadeldakse väga mitmekülgselt
selle kirjaniku loomingut kellele
kirjandus on tuleks, leegitsemiseks.
Enne teiste : kirjandusteadlaste
poolt tehtavaid vaatlusi, kirjutab
M. V. Llasä ise Ladina-Ameerika
kirjanikust ja ta kohustustest.
Järgnevais esseed^ käsitletatak-se
väga põhjalikult kirjaniku loomingut
tänapäeva tuntud kirjandusteadlaste
poolt ja kaardistatakse
ta koht maaühia kaasaegses kir-
Eesti raamatute rubriigis vaatleb
seekord Hlse Lehiste Urve Ka-ruksi
teist luuletuskogu „Kodakon-dur",
kus esückögu „Savi" lubadus
on briljantselt täidetud. Kriitik
leiab, et kogus: onl palju originaalset
luulet, mis üldse vümasel ajal
eesti keeles on kirjutatud. Teisena
Mall Jüfma retsenseerib Enn Nõu
kaiheköitelist romaani „Lõigatud
tiibadega" ja ,iPärandu3maks**,
tõstes esüe: selle or
kcHipositsioonis, varieeruvat
käsutamist, oma
ao an
Ontado keskkoima mjiaistecriüisi on koostanud 1978. aasta
broshütiri „GuMe To Eating Ontario Sport Fish" kolmes valjaandess
Southern Ontario, Northern Ontario ja Great Lakes.
Igas brošhüüris on esitatud Ontario
kontrollimise progirammii.
ofthe yinister
K.M"Sharp3
Depüty Minister
Ontario
NENDE TASUTA. BROSHÜÜRIDE SAAMISEKS tuleb
Mrjutada või Isiklikult külastada järgmiste ministeenumid® kohalil^©
või piirkondlikke esmdusi: •
The Ontario Mmistry of the Enviromnent,
The Ontario Mhiistry of ^N^
The Ontario Ministry of NortheniÄffa^ ,
või täita Ja posti te,d ara saata alljärgnev
INFORMATION SERVICES BRANCH
ONTARIO MINISTRYOFTHE ENVIRONMENT
135 ST CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO H4V1PS
PLEASE SENO ME THE INDICATED BOOKLEfGUIDrTO EATING ONTARIO SPORT FISH"
Northern Ontario • Southern Ontario Great Ukeš
CITY/TOWN
PROVIN
Nn •|AL S SUP INÄ ME. ^- •
1:
HO USE ^APTNÖ. STREET NA m
: J ' :
POSTALCODE
looline raamat on keeleliselt moodne
j a värskendav. Teise raamatuna
retsenseerib M. Jürma lahkunud
Karl Ristikivi ,,Kaspar von
Schmerzburgi Rooma päevikut",
leides et raaniat meenutab RistHji-vi
palju tähelepanu leidnud varajasemat
teost ,Ärigede öö'*, kus lugejaile
on jäetud tunne, et epiloog
on kirjandusteos kirjandusteoses ja
päevik on 'kogu unelmaid, mis jäävadki
lõpetamata.
Lühemalt on I. Ivask retsenseerinud
Kalju Lepiku mitmekeelset
luuletuslsögu ,^Sminal on lapse
silmad" ja V^Terras Eduard Vilde
„Mäek!Üla pimiamehe'• ingliskeelset
tõlget, mille on teinud M;
Rauk. Raamat ilmus 1976. a. Eestis.
• . :•.
Ajakirja viimasel leheküljel on
tehtud kokkuvõte soome-ugri ja
balti keelte raamaturetsensioonidelt
selle seMsiooni asutamisest
alates 1988: ön vaadeldud 23 kriitiku
poolt 163 ungarikeelset raamatut,
14 kriitiku poolt 154 soome-kselset
rasmatut, 20 kriitiku poolt
124 leedukeslset raamatut, 15 kriitiku
poolit 123 eestilceelset raamatut
(neist 57 kirjaštatuid läänes,: 66 kodumaal)
ja 18 kriitiku poolt 114 lätikeelset
raamatut. SedaJ. Ivaski
eesti ja. naabermaade kii^janduse
tutvustavat osa pole seni küiialda-šel
määral esile toodud ega meie
kultuuriorganisatsioomde poolt vastavalt'hinnatud.
Mai alul pühitses jurist Hans
Maret oma 70-aast'a9t Siünnipäeva.
Juubüar on: sünnEt pämakas,
kuid oma eluea kestel: on ta elanud
nü Tallinnas, Tartus, kui
Narvas.
See patriootUine vaini, mis Tallinna
Reaalkoolis sisse; kasvas, on
kandnud ja aidamud juubilari läbi
nnniõn§stki raskest ajajärgust
ta elus.. Noore poisina astub
Hans Meret ' pealinnas skautide
ridadesse. Julge, abivalmi ja eeskujuliku
skaudina Bpetab ta j u ba
18 aastaselt Inglismaal skautluse
kõrgema — Güiwelli — kursuse,
ön hiljem Tallinna Maleva;
pealikuks.
Tundes 'jätkuvat kohustust isa
maa vastu, lõpetab ta Eesti Söja-kcoli
Tondi!: 'nooremleitnandi
auasitanes. •
. :Oma elukutseks valib ta -aga
õigusteaduse ja nü saiäb temast
Tartu ülikooli lõpetades • jurist,
mille järele asub töötama Narva
— advökaadfoa ja notarina.
Paiguiaateekond toob juubilari
Torontosse, kus tuleb kodu-ehi-tamisegä
uuesti alustada. Ta valib
töökohaiks jälle advokaadi bü-
Gaidlipkond ,Maleidjate" vanematepäev toimus Torontos
Peetri ku-ams 29. aprillil. Vanematepäevagsse^^ pühitsetakse
ka lipkonna aastapäeva, mis oli seekord 25-s — seega juuheü aastapäev.
Pidupäeval täitsid kiriku saali nü noored kui vanad, naia-tides
rikkaliku kava kõrval ka maitsvat kohvilauäa.
.Tradltsioonüisele lippude' sisse- mäDke ja tehti teatavaks lipkonna.
toomisele, küünalde: süütamisele' parimad õnnetaalrite müüjad,
j a lipkoimm laulule järgnes lipkon-i kelledeks osutusid Tiüia Pärnsalu
nä õpetaja O . P i t o i kõne ja pai- —• 115, Linda Kivi — :50, Kaitriri
vüs. Lipkonna auvanema ja ühe Kütti — 32, Piret JÕgeda — 22 ja
asutajalükme gdr Klaudia Voiko
tervituse luges.ette ngdr Monica
Haarmann.
Maleva juht Tiia Kütt tõi tervitusi
malevalt ning. jagas välja
maleva poolt välja aniud äsjavalminud
hellakeste „Värvimis-raamatu",
miile ta cÜ ise koostanud.
' : " :', r ; :
LipH^ionna vanem gdr. Ene Run-ge
pani noortele eriti südamele, et
nad e i raiskaks asjatult aega ning j susena lipkonnas sai „Virvatule-
Liisa Soots — 20 püetiga. ;
Lipkonna jiiht ngdr Mönica
Haarmann: jagas välja täMsamad
räridaiihinnad. • Parima hellakese^
na sai Marie Ünderi rändauhinna
Mari-Ann 'Kängsepp, gdr. Klaur
dia Voiko rändauhinna parimale
gaidüe Sirje Järvel. Parimaks saigaks
osutus ,3ikeseikürte*' salÄ;
mida juhtisid Monioa Hannus ja
Ann Aug. Auvaaiem Meeli-Ann
Tanneri rändkarška parima
kasuitaksid seda otstarbekamalt,
järgnevalt jagati välja erikatsete
jõudu selle a'sutuse rajamisel.
Täie rinnaga lööb' juubilar kaasa
ka tJle!m.aailni'sete Eesti Päevade
korraldamisel, : aidates suurt
gruppi sõjainvaliide Saksamaalt
nii Torontosse, kui k a Baltimo-resse
j a hEjem ringreisidel.
Kuid juubüari üks tugevamaid
elimiotosid on olnud: — kord
šl^auit, alati skauit — ja nü rajken-dub
ta skautlil?:e noorte äbistaiva-le
tööle täie panusega 1968. aas-tast
alates Toronto Eesti Skaudi-sõprade
'Seltsi juhatuses. Tänutäheks
tubli tööpanuse eest kannab
juubilar „Tammetähte".
Juubilari: poegadest on kasvanud
tublid mehed. Noorem kõnnib
isa jälgedes, astudes varakult
skautide ridadesse ja juhib hüüd
Vskingi slcautlipkonda. Vanemate-roo,
kus tal on olnud võimaliuisi J kogu. esimees seUeslipü^^ on
aidata kaasmaalasi jürüdilisites Hans Ä e t . \ : ;
de" rühm, müle juhüdeks on
ngdr.: Kaitrin Kütti ja Vivian Mägi.
Talviste suušavõistluste eest
sai auhinna Lisa Doberein^r,
Iiipkonna üksuste vahelise
lauluvõistluse Meeli-Ann Tamie-ri
poolt annetatud rändauhiu-isale
võitsid „Virvatulede"
ma tüdrukud.
küsimustes möödunud 24 aasta Kallis juubilar! Sinu arvukad
sõbrad, nii Sinu ealised, k u i k a
Tõsise eestlasena ei. saa tä ka sikautlik noorus, . tänavad Sind,
siin kohustusi Eesti vastu unus-* kui 'tublit isamaalast,. Eesti eest
tada ja nu lööb ta "täie innuga'võitlejat j a^ suurt noortesõpra
kaasa korp! Sakala imaja murä-; ning soovivad Sulle õnne, tervist
seimisel. Hans. Meröt oli üks esi- ja jõudu, olla ka tuletikus Eesti
mesi Tartu College idee kandjaid alati valmis,
ning ei keelanud . onia nõu ega ! : ^- .
- Informaltsiooni osas tehti
tavaks, et Laikewoodis toimuva.
Koguja II šüurlaagri eellaager
toimub 10. ja 11 juuinil Jõekäärul
ning 17. juuni korralMakse
Jõekäärul spordipäev. /
Pärast ametlikku osa. toimus
mitmekesine kavalüie osa, kus
esitati ' laule, deklamaftsloone,
Äveripalu ja vanemgaidide poolt
humoristlik „moenäitüs". -
• Lõpuks : täna^ti. lipkomia juhti:'
ngdr Monica Haarmanni ennastsalgava
ja energilise tÖö
, eest ..lilledega.' .
Lipkond on korral |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-09-07
