Vaba eestlane , May 9, 1978

              Secoaö dass, mail regls-fcratioa
Oiiuaber — 1089.
Kr. 35 (2478) X X V I I aastakäUf Teisipäeval, 9. mail 1978 - Tuesday, May 9, 1978
• /
I L M U B
I G A L T E I S I P Ä E V AL
J A N E L J A P Ä E V AL
Üksiknumbri hind 25 «enM
Sestl@sf© Keskügyk@gy
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas 9. koosseis pidas möödunud laupäeval {Toronto Eesti Majas
oina vüniase koosoleku eime järgmisi juiMkuus toimuvaid üldvato lois valitakse eestlaste
keskorgamsatsioonile Kanadas uus esinduskogu. Ehkki seekordne koosolek oli kavandatud rohkem
kokkuvõtete Jä seni tehtud tööst iilevaadete andmikeks, kerkisid koosolekiiil iiles ka v a l i m ^ ja
edaspidise töö probleemid lüng koosolekul avaldatud sõnavi5ttudest yõib järeldada, et Eestlaste
^ K o o ^ l e k u avas esimees ü.
tersoo, kes tutvuslbas kooäõlejaile
KKN-Ai liUit ex-officio liiget .pi-aost
O: Piihmi, feellelt oli fea sisseju­hatav
palviis. op. O. Piiihm mai­nis,
et õndsad on need, fesUedel
on m!g j a janu: õigusle järele.
Maailmas valitseb siiöki õigus
iiing meie peame võitlema selle
õiguse röikendaimlseks meie rah-
•vale..
•..õpetaja palvust kuulati, püsti
seistes ning palvuse raamides
mätesfati k a surma läbi lahku-imd
.-manssa-Pätsi.
Pärasit s e d a M U. Pefe
tänanud J ^ i k i p^tselt lajali^^
osva ikäesoleva EKN-u esindus­kogu
kiobsseisu liikmeid, valiti
^ köosaleiku; juJiatajaiteks H . Lupp
ja A, Jüi^s ning protökollijaÄ
Ä. K a l a ' j a R. Piiroja. Enne päeva­korra
juurde ösumist ariti teryi-tuseiks
sõna aupeaikonsul I. Hein-mole,
kes mainis, est mfeie vaba-dusvõiüust
-tuleb jaibkata, vaalta^
™ta seÜele, et vMvad
ja imõzied. kaovad.
JHahv^ toetab seda itööd Ja
taandunute asemeSe astuvad
nmed.' :
Kodumajaüit saabunud t^ted kõ-nelefvad,
et seal on vastupanu
akujpoitsioonirezhiimüe suurene-nud,
mis paneb fea meile peale l i -
.sajkohustusi ning i meie peame
ama pamtst suurendama j a ^ fe
gevdasna. Oma sõnavõtu lõfpul
tänas aupeaikonsul kõiki E I K N -U
liikmeid, kes ennastohverdavalt
on tegiatsenud meie vabadusvõit-lüse
heafes.;. '
Teemal j. E KN valimistega
iihenduses olevaid ja meie vaba-dusvõitlusliku
olukorra iküšimusi"
kõneles „ „Vaba Eesti Sõna" toi-mstaja
H . Raudse^ Yor­gist,
kes on E K N - u esindaja üle­maailmses
Eesti Kestenõukogus;
H. Raudsepp toi .tervitusi Eesiti
NõuikoguJit j a mainis, etK-esfcnõu,
su!h eriti bindavalt
ja lugupidavalt BKNjrU töösse.
Ta peatus pikemalt EKN-u
moMustamise aluste Juures
ning kinnitas, et EKN-u esin
duskogu moodustamine otseste
j a salajaste valimiste kaudu
kogu Kanada eesilaskonna osa­võtul
ön parimaks mooduseks
esindusliku ja tugeva keskorga-
:: nisatsäooni moodui^tamiseks.
.Need, keda rahvas EKN-u esin-
«iuskdkku on valinud, on volita­tud
kõnelema kogu rahvusgirupi
nimel, kuna saimal ajal organisat­sioonide
(poolt valitud keskused
saavad rääikida ainult organisat­sioonide
nimel. : , ,
H. RaUdsiepp peatuiš ka meie
vabadusvõitluslike keskorganisat­sioonide
töötulemuste analüüsi^
misel ja mainis, et neiide organi­satsioonide
tegevuse tulemusena
väijtsevad Eestis paremad elutin­gimused
kui teistes N. Liidu alla
painutatud osariikides, samuti on
nende organisaitsioonide aktiivsus
pidurdianüd Eestis -rMivusmorva.
ižoneleja toonitas, et meie kesk-'
organisatsiooni moodustamisest
ei tohi ükski eestlane eeimaie jää­da
ning valimistest osavõtt on
igaühele 'kohustus.
Kõneleja ikinnitas,- et meil sei­savad
ees rasked , ajad,,
meie vaenlane raikendab
võimalusi meie hulgas segaduste
tekitamiselks, kasutades isegi kir­janduslike
teoste võltsimist, mille
kinnituseks ta luges ette kaitkeid
Eesti Väibariigi aj ai ilmunud Ori­ginaalsest
„Kalevipojäst" ja oku­patsiooni
aijal välja antud võüjtsi-tudiKälevipojast.
Peatudes kodur
maa külastamise juures mainis
prifiieja, et seda šunniCafe meile
•peale.''
Ta ei pooldanud kodumaa kü­lastamist,
kinnitades, et see swu-nab
võimaluse venelastel pöö­rata
lääneriikide poole väitega,
et meie pooldame Eestis valit­sevat
kommunistlikku korda..;
Oma sõnade kinnituseks esitas
kõnele ja ikonsul A, LinMiorsti sei-siikohti;---
Toimetaja H, Raudsepp . võttis
vaatluse alla ka 1980.' aastal Tal­linnas
toimuvad olümpiamängu­de
purjetamisvõistlused. Ta üt­les,
et vabas maailmas ei räägita
sellest, õt üks osa 1980. aasita
Olümpiamän^dest toimub vene­laste
poolt okupeeritud territooV
riumil. Seda fctisimust peaksime
kogu maailmale selgitama j a selr
lega seoses seisavaid meü ees tõ­sised
tööüiesainded.
Jäa^gnemid läbirääkimiatel võt­sid
sõna E. Ljhdaija, U. Petersoo,
H. Raudsepp j a E d . Rüsna. E.
Lindaja tõstis üles küsimuse, kas
„Ameerlfca Hääl©*' kaudu ei saa
meie rahvale anda uusi lootusi,
kuid H. Rausepp arvas, et n i i
:,3m©9rika..Hääl"'!k!ui;'ka „Vaiba.
duse Hääl" peavad olema oma
saadetega väga ettevaatlikud,
et nad ei annaks iniraiestele põh­jendamatult
lootusi Ja ei tfi-vustaks
neid vastupanule.
Tegevuse ülevaate juurde asu­misel
täiendas U. Petersoo kirjar
likulit 'kätte antud tegevusülevaa-det.'.
Lupp mainis tegevusaruan­de
juurde, et E K N - u feoolitoim-koraial
on olnud tihe kontakt fö­deraalvalitsusega
meie koolidele
toetuste saamiseks. ning valitsus
on meid toetanud 4800 dollarilise
summaga. Ta nentis ka, et kesk­valitsuse
esindajad tuifcmriesid
Toronto Eesti Majas meie kooli­tööga
jä ölid väga üllatatud meie
koolide organisatsioonist ning
Eesti Majas toimuvast vilkast
seltskondlikust tegevusest.
EKN-u väliskomisjoni esimees
L. Leivat oma välispoliitilises üle-vaates
mainis, et olümpiamängu­de
ajal saabub Venemiaale 7000
yälisajaikirjaJiikku, keda imelas­tel
kahtlemata on väga rasike
kontrollida ja itseijseerida. L. Lei­vat
kinnitas ühtlasi, et rahvusva­heline
spordiliikmüne on öaittur
nud üha suuremal määral kom­munistlikkude
riikide pa n.n. kol­manda
maailma riikide kontrolli
alla ja venelased oii teinud spor^
dist j a kehakultuurist poliitika.
.L. Leivati arvates peaksime
looma tihedamaid kontakte
Bloskva olümpiale sõitvate aja­kirjanikega,
kuna need mehed
•. puutuvad tihedalt, rahvaga kök-ku.
Peatudes Balti õhtu juures, mär­kis
kõneleja, et see ei ole põhili­selt
seltskondlik üritus nagu kal-dutaikse
arvama, vaid sellel on
kaugeleulatuv podiitiline eesmäiik.
L. Leivat nentis ühtlasi, et Balti
õhtutest o s a v ^ on pidevalt suu-renimud
ning sellest võtavad osa
( Ä g ; lk.:5)-
KANADA
E E S T l
TEATE R
PlLLERKAÄi^
ETENDUS JA TEATRIBALL
EESTI MAJAS IG. juunil
algusega kell 6 õ.
¥'eetri koguduse leeriennistamine taijunes suureks rahvakogunemiseks. Tuhandeid Mrikulisi mahu­tav
kirik oli rahvast täis, kes elasid kaasa 53 eesti noore tähtsale elusüriäinusele. Junaalateeništusel
teenisid õpetajad O. Puhm ja A. Jalonen, laulis Ellen Pam-Vaadsaar j a leerinoorte koor^^^5^^
¥iia Juhatusel, viiulišoola esitas Nora-M Kerson kuna orelil oli saatjarfks Inga Korjus. Rldffl
vaade leeriõpilastele kui nad oma lillesülemitega läbi tiheda rahvamassi kiriku ees tungivad Ja õn-nUlusi
vastu võtavad. Rahvakogumine^^ liiklusummlstus Mriku kohal asetseval
.Toronto ühelpeatžbaval..;' ;.. . F o t o : Vaba Eestlane
Sehitiidt
BONN — N. Liidu president ja kommuniste ku partei peasekretär Leonid Brezhnev Eö^etsas
i iiiMalavahetusel neli päeva kestnud läbiräakiniised Lääne-Saksai^ kantsler Helmut Schmidi!-
ga hing siirdus tagasi Moskvasse, 11-aastane Brezhiiev saabus Bonni haige nfehena, kavatsedes
ilmselt läbirääkimistega Ja' Lääne-Saksamaaga tehtud kokkulepetega^o prestiizlii tõsta, mis tal
ka teataval määral õnnestus kuna Boüni Ja Moskva vahel sõlmiti 35-aastane.leping majanduslikuks
koostööks^ mille alimsel Bonn annab venelastele odavaid krediite ning vartistab teda saksa tehno-
Moskivaga sõlmitud kokkulepe
oli teataval määral Lääne-Saksa-maa
töösturitele ja sotsialistide­ga
opositsioonis olevatele poliiti­listele
parteidele suureks üllatu­seks.
Ijepingu alusel kohustuvad
mõlemad pooled ühiselt rajama
vabrikuid, produtseerima t-öös-tussaadusi,
väljaarendama loo­dusvarade
tagavarasid ning töö­tama
koos energia, panganduse,
kindlustuse jä transpordi aladel.
E r i t i rõhutatakse alla koöstöö-list
produktsiooni mašüiate, au­tode
Ja keemiaprociuktide pro-dntseeriniise
alal..; .\ ,'•
Kui Lääne-Saksaimaa kantsler
Schmidt nimetas nõupidamist ja
kokkulepet ajalooliseks sündmu­seks
ja suureks eduisammuiks ida
ja lääne vaheliste vaheikardade
korraldamisel, siis Xääne-Saiksar
maa opositsiooniparteide esinda­jad,
ajalehed ja töösturid on
Toronto Eesti Majas toimus Eestlaste KesknÕukogn Kanadas 9. koosseisu viunane koosolek.
Juunikuus toimuvad üldvalimised peavad selgitama Kanada eestlaste keskprganisatsiooni esind^ü&>
kogu uue isikulise koosseisu. ...-..'.;•
i Jordani
CHICAGO — Iisraeli pcammister Menachem Begui, kes sooritas
järjekordse külastnsreisi Washmgtoni, kas tal olid nõupidamised
president Garteriga, sõitis edasi Chicagosse, kus ta esmes
a
Peaminister Begin kinnitas,. ©t
Iisraeli valitsus ei ole loobunud
oma senistest põhilistest seisukc^h-tadest,
millede kohaselt Hisrael ei
kavatse kunagi oma vägesid välja
tõmmata Jordani jõe lääneka'ldadt.
Samuti shamis peaMimster, et
Iisrael ei nõustu iseseisva Pales­tiina
riigi rajamisega Jordani
läänekaldale, .
Iisraeli praeguse poliitika koha­selt
ei öle Iisrael valmis .tagasi
tõmbuma nendesse piiridesse, mis
kehtisid enne 1967. aäsat sõda. Be­gin
ütles, ©t Paiestiisjarügi loomi­se
puhul on vaenlased mägedes ja
iisraeli elanikud orus, mille taga­järjel
iga iisraeli elaniku elu on
pidevalt ohus.
Iisraeli praeguse poliitika koha­selt
on Begin valmis andma
Jordani jõe läänekaldal elavate­le
araablastele omavalitsuse,
kuid maad jäävad kontrollima
iisraeli sõjaväe- ja politseiiiksu-lisraeli
Breahnevi-SohmidtI nõupidamis­te
tulemuste suhtes väga skepti­lised
j a kriitilised, Läane-Saksa-maa
tööstutrite ja panikurite ring«
kandadest mainitakse, et venela­sed
on saanud Lääne-Saik&amaalt
juba ülemääraselt odavaid laenu­sid-
' i ^ • / ,:' \,;. :
. ning see olukord tuleks Hõpeia-da,
kus Moskva tasub sakšlaste-
•; lemasinate j a teraštonade eesti
ploomimoosiga.
Mõlemad rügijiihid avaldasid i
nõüpidiäsniä&a l^pul ka deiklaratsi-öcpi,
itouš a l a kriipsutati tuumar
relvade piiramise vajadust ning
Helsingi kokkulepete täHik%
rateidaanist. ^
DlplomaatÜistest r i n g k o n d a^
miainitajkse, et Brezhnev kaniia-tais
Bonnis vübides ümselt raske­te
tervisehäirete all^ kuna t a l oli
raskusi rääkimisega j a kõndimi­sega
ning ta suutis diivöimlt p Ä i
tõusta ainult oma saatjaäkcffima
a b i j a toetussi.
mülega kogu piirkond
ülemvalitsuse aHIa.
PRETORIA liõuna-Äafrika
valitsus kinnitab, ©t' ta jätkab
oma rünnakuid Angoola; maa-alal
asuvatele terroristide baasidele
kui bandüdid ei lõpeta oma mõr­va-
ja röövretkeid: Kagü-Aafrika
(Namübia) ^adele. L.-Aafrika
sõjajõudude oiktsioon Angoolas
asuvate bandütide baaside vastu,
mis lõppes baasi hävitamisega,
mõisteti Liitunud Rahvaste Julge-poolt
hukka.
ROOMA — Itaalias
litseivõimud energilist terroristide
jälitamist, et pajjastada poliitika­tegelase*
Aldo Moro küüditajaid
ning avastada terroristide valdu­ses
oleva Moro peidukoha. Nädala­vahetusel
arreteeriti 26 isikut, ke­da
kahtlustatakse Punabrigaadi te­gevusest
osavõtus. Esmaspäeva
hommikul puudusid Moro saatuse
kohta igasugused teated ning kar­detakse,
et terroristid on ta mõr­vanud.....
kinnlsf©
• MONTREAL - Montrealis i toi­mus
kinniste uste taga kohtuprot-s^
s, mis lõppes senega, et kaebe­alune
ms. Alexander Peter Treu,
mõisteti kaheks aastaks vangi. 56-
aastane Treu oli rahvusvaheliselt
tuntud elektroonika ekspert, kes
konstrueeris; NAT04e õhuvaatluse
ja kömrflunikatsiooni süsteemi.
Teda süüdistati selles, et ta sea­dusevastaselt
viis salajasi doku­mente
enda juurde koju ning hoidis
neid seal pikemat aega. Alexander
Peter Treti on Ungarist üle Saksa­maa
süa saabunud immigrant, ke­da
peetakse omal/alal üheks "pare­maks
ja andekahia-ks eksperdiks.
Treu vastu tõsteti süüdistus 'juba
1976. aastal. Süüdimõistetu vabas­tati
10.000 dollarilise kautsjoni vas­tu
ning ta advokaadid lubasid kae-