1981-02-10-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'eisipäeval, lo. veebruaril 1981 — Tuesday, February 10, 1981 Nr. 11
Eesti Suusaklubl
ALLAN MÄGE
31. jaan ja 1. veebr, nädalalõpul
peetud Soome Udora suusavõistlus-tel
võitis Kalevi Suusaklubi meeskond
võistluste viimase ala 4 x 5
kin teajtesuusatamise tervelt 2 min
45 sek-ga. Kalevi meeskonnas suusatas
esimeses vahetuses Robert
Vellend, teises Allan Mägi, kolmandana
Lutz Luckow ja lõpetas Martin
Vellend. Teiseks tuli Sisu I jä
kolmandaks Queens ülikooli meesr
kond. - Viimases suusatas kaasa
eestlane Mihkel Vasila. Võistlusest
võttis osa 16 meeskonda.
Individuaalselt tuli Robert laupäeval
16 km-s teiseks ja pühapäeval
8 kms kolmandaks. Vend Martin
tuli mõlemal päeval neljandaks.
Neil oli mõlemal ka ebaõnne
— Robert murdis laupäeval ja
Martin pühapäeval kepi. Noor Allan
Mägi võitis ülekaalukalt oma
klassi. Vanemate meeste Massis
tuü Ülo Vastopä kolmandaks, Uno
Limit neljandaks. 45 ja üle naiste
Massis tuli Maimo Kivilo teisekä.
Pühapäeval toimunud laske-süu-satamise
võistluse tuli 45 ja üle
meeste klassis Theo Vellend esimeseks
ja Uno Limit teiseks.
Kaalntamke
VABA EESTLASES
täidab oma eesmärgi!
Spordiuudiseid
kodumaalt
Jaanuari i l u l toimusid Tallinna
lahtised sise-kergejõustiku võistlused
. kus naistest Saima Tiik äratas
oma tulemustega tähelepanu. Ta
kordas 60 m jooksus Eesti rekordi
ajaga 7,5, tuli esikohtadele veel
kaugushüppes 5.69 ja 60 tõkkejooksus
8,4-ga. Meeste poolel tekitas
elevust Priit Raudsepa võit samal
distantsil ajaga 6,7. Ta sai esikoha
veel kaugushüppes tagajärjega
7.15.
Põnevust tekitas ka meeste kõrgushüpe,
kus esikohale tuli Heiki
Kask tulemusega 2.16, teiseks jäi
Margus Puumets isikliku rekordiga
2.10, kolmandaks Allan Elerand
2.05. Kõrgushüpe äratas tähelepanu
ka noorte klassis, kus Aivar
Bergmann, kes kaks päeva varem
oli hüpanud Tartus 2.00, lisas juurde
veel 3 sentimeetrit.
Muudest tagajärgedest: teivashür
pe — R. Sokk 4.70, ^R. Lindal
4.60; kuulitõuge —• E. Rohula
17.57, teine A. Savest 17.12.
Spordimärkmik
Prantsuse teivashüppekuulsus
Thierry Vigneron hüppas Lyonis
peetud kergejõustiku sisevõistlustel
teivashüppes 5.70, mis on uueks
kuid veel mitteametlikuks sisevõišt-luste
maaibnarekordiks. Endine rekord
5.69 kuulus venelasele Konstantin
Volkovile. Välisvõistluste
ametlik maailmarekord 5.78 kuulub
poolakale Wladyslaw Kozakie-wiczile,
kes selle saavutas möödunud
aastal Moskvas peetud olümpiamängudel.
UusrMeremaal, Christchurchis
peetud rahvusvahelistel ujumisvõistlustel,
mis on osaks Uus Meremaa
Suvistest Spordimängudest, on.
hästi esinenud Kanada ujujad. Alex
Saumann Sudburyst võitis kuldmedali
200 m kompleksujumises ja
pronksmedali 200 m vabaujumises.
Saumanni tagajärg oli 2.05,45;
Teisele kohale jäänud Jeff Riddle
Edmontonist sai tagajärje 2.09,57.
Meeste 200 m liblikujumises sai
kuldmedali Levente Mady Torontost
ajaga 2.03,89, kuna J. Riddle
jäi neljandale kohale. Kuldmedalile
tuli/veel Lisa Borsholt Vancou-verist
200 m vabaujumises ajaga
2.38,60. Carol Klimper Torontost
sai hõbemedali 100 m ^vabaujumises
ajaga 58,39.
GIL .oVABA EESTLASE" TALITUSIS
Hind, Säato-
$ kuia0
26—
1 8 . -
7.59
2—
Põikread: 4. Paguluses surnud
eesti muusikamees, 7. ühe teose
Ja mitme ooperi peategelane, 9. Kuju
Vanas Testamendis, 11. Rük Aa-sias,
12. Okastega loom, 13. Maa
meres, 14. Element, metall, 16. Lahing
Eesti Vabadussõjas, 17. Populaarsete
Metsiku Lääne teoste au-
>tor, 18. üldarv, 20. Number, 23. Ilma
vigadeta, 26. Populaarne eesti
lavatäht, 29. . . . malla — koht Virumaal,
30. Suur valu, 31. Anglo^
saksi mõõtühik, 32. Loodusenähe,
33. Vöönd, 34. Muinasjutuline hiig^
lane.
Püstread: 1. Taani niehenimi, 2.
Tuntud nimi optiliste riistade alal,
3. Lõuna-Aafrika riigimees, 5; Toiduaine,
6. Elukutse, 8. Tuntud eesti
laulja eesnimi, 10. Kala, 13. Sõjaväelane,
14. Hurtsik, 15., Ooper ja
naisenimi, 19. Ettemaks, 21. Leht-puumets,
22. Sort, 24. Eesti ette-indel
Rubergi
akvarell soome
ajakiria koonepildiks
Kanadas, Vancouveris neljandat
aastat ilmuva ajakirja „Aikamme"
(Meie aeg) on valinud oma möödunud
aasta viimase talvenumbri
kaanepildiks ühe Endel Rubergi
kühnutustehnilise akvarelli, milles
eriti õnnestunult on väljendatud
kunstÄikule omapärases stiilis^ tal-vemeeleok.
võtete nimi, 25. Endine Eesti kohtuminister,
27. Näo osa, 28. Ebameeldiv,
31. USA osariik.
RISTSÕNA Nr. 1051
LAHENDUS
, Põikread: 1. Vanemuine, 7. Keg,
9. Ismael, 10. Natt, 11. Imik, 12.
Tilgad, 13. Musket, 15. ASEA, 16,
Automaat, 19. Kuldkala, 21. Seon,
23. Ahtake, 24. Benito, 27. Stoi,
28. Emak, 30 .Lammas, 31. Lei,~
32. Reaalkool.
Füstireadit 1. Von, 2. Alatus, 3.
Eetika, 4. Unistaja, 5. Niitj 6. Eskimo,
7. Kang, 8. Gladstone, 13.
Maskiball, 14. Sell, 17. Traagika,
18. Alea, 20. Kutsar, 21. Streik,
22. Oktavo, 25. Nimi, 26. Otse, 29.
Kel
Tagasi pikast
vangistusest
STpKHOLM — Parast viieaastast
sunnitööd vabanesid 1975-nda
aasta nn. Tallinna protsessi kaebealused
Artjom Jushkevitš ja Mati
Kiirend möödunud detsembris ja
Sergei Soldatov Jaanuaris — just
siis, kui käimas oli uus Tallinna
protsess.
Kui eehnisel korral oli maksi?
mumkaristuseks viis aastat, siis seekord
õli maksimum kahekordne—-
Mart Niklus peab sunnitööl olema
10 aastat ning peale selle viis aastat
Siberis asumisel.
1 1 ^
5.-
3^
3.-
3^
9^
5 ^
3.—
Arvo Mägi ~ EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg ~ ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB
piibliteoioogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi) Sir-
ESTONIAN SCOUTING ^
EESTI SKAUTLUS VÜSKÜMMENB AASTAT 2^
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahvatantsijate
Rühm) ,
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5©
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Enn Nõu - VASTUVETT
Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson - KODUMA/VLT VÕÕRSILE
Herbert Michelson ~ SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson - EESTI RADADELT
ESTOMAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND — pUte Ja peegeldusi
Eduard Krants— LUMELUTLASED(lualetaskoga)
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (lualetoft-kogu)
.
August Kubja — KADUNUD KODUD mälestiised 4
August Kuhja - MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste—-ALAMUSE ANDRES (biograamine
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD n
Ants Vomm — RISTSÕNAD HI
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka - RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.51
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng— MIS TOIMUB SOOMES? 14v-
Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEHT 'KUS ON NEEME
VANAVAARÄ? 5.
RAAMATUID LASTELEs
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) 4.-^
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-Ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitriUds)
EESTI KEELE HARJUTUStiK I 3.-
71
59
$ 1—
8S
M
SS
59
8S
41
8S
51
5»
5»
Sl
41
31
39
39
39
29
40
39
39
39
39
49
59
39
30
49
49
39
39
39
59
1029 50
2.59
2.25
2^
p2S
20w-
8.-
4^
4.-
0^
8.89
6.—
49
49
50
AILI HEL
Mõned lapsed', kes isa Joosepi armust
kümme aastat said ja nüüd
juba üheksa ära on laagerdanud —
lasti koju. Üks mu noor sõber Kuno
jõudis juba Kohtla-Järvelt mulle
kirjagi saata. Ta oli 14-aastane,
kui tribunaali ette veeti. A^a nüüd
on noormees Vorkutas ka!evuritööd
nii armastama hakanud, et ei läinudki
koju Tallinna, vaid hakkas
KohtlaJärvel põlevkivi murdma..
See olevat tasuv töö!
Kas ka^mõni invaliid päris lahti
on lastud, seda ma ei tea. Igatahes
nõuti meil streigi päevil vabadust
lastele kui ka santidele.
Kangropool kirjutas Intast, et sinna
olevat hulgani arv invaliide kokku
veetud —- traatide vahele ikka.
Olevat seal iiks suur vanadekodu
— quasi una parodia domus inva-lidorum
»
ja vang on tosiasa.
Kuna minu kümnest aastast enam
üht tervetki järele pole jäänud, siis
ähvardab mind sama saatus ehk
staatus. Vist juba järgmisel nädalal
lähen oma raudteelõigule ilma koera
ja valvurita, palja propuski ime-jõuga.
Niiviisi käib juba kümmekond
meest kaevanduse vahet j?
ütleyad end väga „vabadena^V
tundvat. Nõukogude vabadus on
nüüd soodsad eeldused loonud töÖ-entusiasmiks,
millega vang streikide
ja rahutuste ajal kallile kodumaale
kadumaläinud töö- ja too-dangutunnid
vähemasti topelt tasub.
Selle aasta algusest peale arvestatavat
hea töö puhul 2—3 päeva
ühe eest ja on juba mõni
mees enne tähtaega väravate taha
lastud.. .Mitmed optimistid vehivad
praegu 140°/o-lisi^ töönorme
päevas, heas usus, et väravate taga
see õige paradiis, ikka peab olemagi.
Aga Kremli humanismilai-ned
käivad veelgi kõrgemalt: laagrite
vaheline suhtlus ja kunstibri-gaadide
ainevahetus (palun vabandust,
kultuurivahetus ikka) ulatub
juba sinnamaani, et korraldatavat
kaevanduste vaheline jalgpalliturniir
ja vangid mängivat; seitsmenda
,,komando" koostati juba
enne lume minekut. Siin on kapteniks
ungari spetsialist salakuulaja
Nagy, kes olevat Budapesti ülikooli
lõpetanud jalgpalli erialal. Ta
värbas endale eestlasest väravavahi
Kupitsa ja kesktormajaks ei vähem
kui doktor Sojakirovi — nagu venelased
ta nime välja loevad.
Staadion, kus eelmisel suvel toimus
mälestusväärne kohtamine armeekindral
Mäslennikoviga, on
praegu veel lume all, aga teoreetiline
treening klubis on juba alanud.
Doktor väidab, et see ei toimu
leninismi alusel, see vend pole^
vat futist aru saanud.
, Arvasin selle uudise huvitavaks,
sest ega jalgpallinaiskoiidi teil vist
ei ole. — „Hotell" on teil kinHJas-ti,
seesugune olevat iga retshlaagri
väravate taga — hea vang, kes
tubli tööga oma süüd lunastab,
Võib seal vastu võtta oma abikaasa
kolm kuni seitse ööpäeva järjesti.
Kommertssöökla magusate makaronidega
on teile samuti vist
hästi tuttav? Ja kontserdid. Ja kino.
Küllao „meesansamblid" naistele
vist tõhusamat mõju avaldavad
kui meile. Aga meilegi on sattunud
naissoliste, nii üks ,eesti tantsijanna
hollandi perekonnanimega, kelle
jutule meie poistest oli pääsenud
KVCh kunstnikud Rohusalu ja
Hureste. Korjandusega pandi kokku
400 rubla saiaraha, sest Jaana
(või Tatjana?) tantsis vene balleti
nii täi$rahvuslikus eesti vaimus, et
poisid ei saanud jätta tähele panemata
ta kaebusi oma viletsa olu^
korra üle. See kaunitar lubas kohe
kui võimalik jäUe Seitsmendasse
tantsima tulla.
Kallis asi on vabadus, mida meile
antakse, aga veel kallim on naine,
kedakas või viis minutitki näidatakse.
'Mitu meest käis mulle
kinnitamas, et näha elusat eesti
naist kümne meetri kauguselt on
olnud neile aastakümne kõige suurem
elamus... Suguvendade hasart
ajas mõnele natuke hirmu peale
ja tantsijanna imeilu vahtimise
asemel kirjutasin sõbrukestest paar
epigrammi, mille pärast mitu meest,
minu peale veel senini viha kannavad;
aga on neidki kes minu parteisse
l õ i d . ..
Peale kindral Beckeri ja Austria
diplomaadi Egon Blumi on siin vähe
mehi, kes minu arvamust jagavad,
et kogu see tsirkus ja vabaduste
sirgi-migri on Kremli juutide
kärbsepaber, millele meie väsinud
vangid on juba lennanud.
Sellesama teile tuntud meestean-sambli
vilepuhuja Jaak tõi mulle
Teie kirja. Ta tuli koos tshellist
Simpsoniga — ja pisut juttugi puhuti.
Mulle tegi suurt lusti kuulata
Simpsoni kirjeldust sellest vaimustatud
vastuvõtust, mis neile naiste-laagri
kontserdil osaks saanud. Mehed
olid vaimselt pea jao pikemad
kui mina, sest nemad olid päris vis
a vis Teiega vestelnud mitu tundi
— aga mina mitte.
Noh, muide, kirju tuleb mul palju
kirjutada, aga venekeelseid,
sest eesti tsensorit meie laagrile pole
veel leitud. Mehed vene tähti ei
tunne ja mina oma senises öövahi
ametis (notshnoi dnivolfiõi) olen
paras vend, nende meelest, nende
naistele ja pruutidele kirjutama.
Olen enamasti teinud ilusaid armastuskirju
apostel Pauluse kirja
Korintuse rahvale (XIII ptk.) varieerides.
Nad saavad ka venekeelseid
vastuseid ja tulevad nendega
minu juurde — tõlkima.
Ühe puusepa nainej asumisel Siberis,
küsib avameelselt: „Eevalt,
oled sa lolliks läind, mis jama sa
seal kokku kirjutad?" Kellegi tütar
oli väga pahane (Krasnojarski
üliõpilane), et ta isa tõlk omalt
poolt temale kui preilile tervitusi
saatnud: mis ta mulle balba on teinud,
et ma teda sõimavat? Asi on
huvitav: tüdruk oli 12-aastane, kui"
küüditati...
Kui nüüd sellest näete, et enpa-keelseid
kirju väga harva kirjutan,
siis ehk annate andeks," et sulg siiin
väga ettevaatamatult- jookseb igasugu
loba kokku „stiliseerides".
Ühest tõsisemast teemast tahaksin
Teid siiski veel teadjaks teha.
Eesti kolooniat see asi ei puudutaj
aga ukrainlased ja poolakad teostavad
pärast streiki omamoodi «veretasu"
nende mehikeste vastu, keda
nuhkimises või „koputamises"
kahtlustatakse. Ma ei usu, et meie
ooper meelega selle lollusega hakkama
sai — nii tark mees ta ei ole,
aga tookord, kui meie hulgast pärast
streiki tundratribüünil ^^sada
„mässujuhti" välja valiti, oli Proh-horov
tõepoolest kaheksakümmend
meest enda ümber tribüünile istu^-
ma pannud — ja need vangid ole-"
vat möödamarssivate brigaadide
peale näpuga näidanud, et „vot see
ja see". Neist kaheksakümnest on
nüüd kaks kolmandikku tapetud,
mõned teised ka.
Kellele lüüakse kirvek kuklale,
kellele puss rindu, — lyfõnede jal^
ge all on shahtis dünamiit plahvatama
pandud ja mõni suri talle
kaela lastud palgivirna aP ,,Vere-tasujad
on tabamata, olgugi, et
kumm iga tapmise järele oma 40
meest laseb isolaatorisse vedada ja
need tappi saadab. Nii kui tapp on
läinud — järgneb uus tapmine. Oli
mul: tuttav, pakihoiuruumi ametmees
Solomõkov. Ühel õhtul (hiljuti)
tõin oma viimast pekitükk!
välja. Solomõkov oli „satshottide-ga"
sinnamaani jõudnud, et pidi
homn^e vabanema. Ta näitas mulle
oma haise ja ;Cütre pilte, avaldas
kindlat lootust, et minagi varsti koju
saan - ~ ja oli üldse hale. Loendus
venis õhtul väga pikale -— aga
peagi saime teada ka, miks. Solo-mõkovile
oli just tema uksei ees
(kaptjorka ukse ees) kirves kuklasse
löödud. Säh sulle vabadust,
naist, tütart — uut elu.
„Salatribunaal" o l i ta laagrileh^
maks tunnistanud (istus tõesti too-
! kord tribüünil), surma mõistnud ja
otsuse täide viinud. Kui see Teile
ka väga julmana peaks tunduma
— ma ei salga, et erilisi leinatun-deid
pole need vereohvrid minus
tekitanud. Eesti rahvas on selle asjaga
seotud „instrumentalkä" töömehe
Roosipuu kaudu: tema firmas
tehakse pärast tapmisi alati
põhjalik inventuur —- aga tema
kirved on alati kõik alles! Mees väga
ei värisegi, tal olevat kuski paras
„tagavara". Venelaste inventuurid
—- Te ju tunnete neid omast
käest. Eelneva looga ma ei tahnud
kellelegi varju heita. Aga üsna kosutav
on konstateerida, et eestlastesse
asi pole puutunud/Olime varemgi
üsna kindlad, et meie seas
suuri ega pisikesi lehmi ei leidu.
' (Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 10, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810210 |
Description
| Title | 1981-02-10-06 |
| OCR text | 'eisipäeval, lo. veebruaril 1981 — Tuesday, February 10, 1981 Nr. 11 Eesti Suusaklubl ALLAN MÄGE 31. jaan ja 1. veebr, nädalalõpul peetud Soome Udora suusavõistlus-tel võitis Kalevi Suusaklubi meeskond võistluste viimase ala 4 x 5 kin teajtesuusatamise tervelt 2 min 45 sek-ga. Kalevi meeskonnas suusatas esimeses vahetuses Robert Vellend, teises Allan Mägi, kolmandana Lutz Luckow ja lõpetas Martin Vellend. Teiseks tuli Sisu I jä kolmandaks Queens ülikooli meesr kond. - Viimases suusatas kaasa eestlane Mihkel Vasila. Võistlusest võttis osa 16 meeskonda. Individuaalselt tuli Robert laupäeval 16 km-s teiseks ja pühapäeval 8 kms kolmandaks. Vend Martin tuli mõlemal päeval neljandaks. Neil oli mõlemal ka ebaõnne — Robert murdis laupäeval ja Martin pühapäeval kepi. Noor Allan Mägi võitis ülekaalukalt oma klassi. Vanemate meeste Massis tuü Ülo Vastopä kolmandaks, Uno Limit neljandaks. 45 ja üle naiste Massis tuli Maimo Kivilo teisekä. Pühapäeval toimunud laske-süu-satamise võistluse tuli 45 ja üle meeste klassis Theo Vellend esimeseks ja Uno Limit teiseks. Kaalntamke VABA EESTLASES täidab oma eesmärgi! Spordiuudiseid kodumaalt Jaanuari i l u l toimusid Tallinna lahtised sise-kergejõustiku võistlused . kus naistest Saima Tiik äratas oma tulemustega tähelepanu. Ta kordas 60 m jooksus Eesti rekordi ajaga 7,5, tuli esikohtadele veel kaugushüppes 5.69 ja 60 tõkkejooksus 8,4-ga. Meeste poolel tekitas elevust Priit Raudsepa võit samal distantsil ajaga 6,7. Ta sai esikoha veel kaugushüppes tagajärjega 7.15. Põnevust tekitas ka meeste kõrgushüpe, kus esikohale tuli Heiki Kask tulemusega 2.16, teiseks jäi Margus Puumets isikliku rekordiga 2.10, kolmandaks Allan Elerand 2.05. Kõrgushüpe äratas tähelepanu ka noorte klassis, kus Aivar Bergmann, kes kaks päeva varem oli hüpanud Tartus 2.00, lisas juurde veel 3 sentimeetrit. Muudest tagajärgedest: teivashür pe — R. Sokk 4.70, ^R. Lindal 4.60; kuulitõuge —• E. Rohula 17.57, teine A. Savest 17.12. Spordimärkmik Prantsuse teivashüppekuulsus Thierry Vigneron hüppas Lyonis peetud kergejõustiku sisevõistlustel teivashüppes 5.70, mis on uueks kuid veel mitteametlikuks sisevõišt-luste maaibnarekordiks. Endine rekord 5.69 kuulus venelasele Konstantin Volkovile. Välisvõistluste ametlik maailmarekord 5.78 kuulub poolakale Wladyslaw Kozakie-wiczile, kes selle saavutas möödunud aastal Moskvas peetud olümpiamängudel. UusrMeremaal, Christchurchis peetud rahvusvahelistel ujumisvõistlustel, mis on osaks Uus Meremaa Suvistest Spordimängudest, on. hästi esinenud Kanada ujujad. Alex Saumann Sudburyst võitis kuldmedali 200 m kompleksujumises ja pronksmedali 200 m vabaujumises. Saumanni tagajärg oli 2.05,45; Teisele kohale jäänud Jeff Riddle Edmontonist sai tagajärje 2.09,57. Meeste 200 m liblikujumises sai kuldmedali Levente Mady Torontost ajaga 2.03,89, kuna J. Riddle jäi neljandale kohale. Kuldmedalile tuli/veel Lisa Borsholt Vancou-verist 200 m vabaujumises ajaga 2.38,60. Carol Klimper Torontost sai hõbemedali 100 m ^vabaujumises ajaga 58,39. GIL .oVABA EESTLASE" TALITUSIS Hind, Säato- $ kuia0 26— 1 8 . - 7.59 2— Põikread: 4. Paguluses surnud eesti muusikamees, 7. ühe teose Ja mitme ooperi peategelane, 9. Kuju Vanas Testamendis, 11. Rük Aa-sias, 12. Okastega loom, 13. Maa meres, 14. Element, metall, 16. Lahing Eesti Vabadussõjas, 17. Populaarsete Metsiku Lääne teoste au- >tor, 18. üldarv, 20. Number, 23. Ilma vigadeta, 26. Populaarne eesti lavatäht, 29. . . . malla — koht Virumaal, 30. Suur valu, 31. Anglo^ saksi mõõtühik, 32. Loodusenähe, 33. Vöönd, 34. Muinasjutuline hiig^ lane. Püstread: 1. Taani niehenimi, 2. Tuntud nimi optiliste riistade alal, 3. Lõuna-Aafrika riigimees, 5; Toiduaine, 6. Elukutse, 8. Tuntud eesti laulja eesnimi, 10. Kala, 13. Sõjaväelane, 14. Hurtsik, 15., Ooper ja naisenimi, 19. Ettemaks, 21. Leht-puumets, 22. Sort, 24. Eesti ette-indel Rubergi akvarell soome ajakiria koonepildiks Kanadas, Vancouveris neljandat aastat ilmuva ajakirja „Aikamme" (Meie aeg) on valinud oma möödunud aasta viimase talvenumbri kaanepildiks ühe Endel Rubergi kühnutustehnilise akvarelli, milles eriti õnnestunult on väljendatud kunstÄikule omapärases stiilis^ tal-vemeeleok. võtete nimi, 25. Endine Eesti kohtuminister, 27. Näo osa, 28. Ebameeldiv, 31. USA osariik. RISTSÕNA Nr. 1051 LAHENDUS , Põikread: 1. Vanemuine, 7. Keg, 9. Ismael, 10. Natt, 11. Imik, 12. Tilgad, 13. Musket, 15. ASEA, 16, Automaat, 19. Kuldkala, 21. Seon, 23. Ahtake, 24. Benito, 27. Stoi, 28. Emak, 30 .Lammas, 31. Lei,~ 32. Reaalkool. Füstireadit 1. Von, 2. Alatus, 3. Eetika, 4. Unistaja, 5. Niitj 6. Eskimo, 7. Kang, 8. Gladstone, 13. Maskiball, 14. Sell, 17. Traagika, 18. Alea, 20. Kutsar, 21. Streik, 22. Oktavo, 25. Nimi, 26. Otse, 29. Kel Tagasi pikast vangistusest STpKHOLM — Parast viieaastast sunnitööd vabanesid 1975-nda aasta nn. Tallinna protsessi kaebealused Artjom Jushkevitš ja Mati Kiirend möödunud detsembris ja Sergei Soldatov Jaanuaris — just siis, kui käimas oli uus Tallinna protsess. Kui eehnisel korral oli maksi? mumkaristuseks viis aastat, siis seekord õli maksimum kahekordne—- Mart Niklus peab sunnitööl olema 10 aastat ning peale selle viis aastat Siberis asumisel. 1 1 ^ 5.- 3^ 3.- 3^ 9^ 5 ^ 3.— Arvo Mägi ~ EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg ~ ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maalija A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask - ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB piibliteoioogilisi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) Sir- ESTONIAN SCOUTING ^ EESTI SKAUTLUS VÜSKÜMMENB AASTAT 2^ TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahvatantsijate Rühm) , Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5© Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE Enn Nõu - VASTUVETT Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM Herbert Michelson - KODUMA/VLT VÕÕRSILE Herbert Michelson ~ SKAUTLIKUL TEEL Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL Herbert Michelson - EESTI RADADELT ESTOMAN OFFICIAL GUIDE Paul Laan — MÕTTELEND — pUte Ja peegeldusi Eduard Krants— LUMELUTLASED(lualetaskoga) Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (lualetoft-kogu) . August Kubja — KADUNUD KODUD mälestiised 4 August Kuhja - MÄLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste—-ALAMUSE ANDRES (biograamine jutustus kirjanik Oskar Lutsust) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm - RISTSÕNAD n Ants Vomm — RISTSÕNAD HI Ants Vomm - RISTSÕNAD IV Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) Ants Vomm VARJUD (luuletuskogu) Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka - RAJUSÕLMED Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.51 Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng— MIS TOIMUB SOOMES? 14v- Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST VARRAKU JUTULEHT 'KUS ON NEEME VANAVAARÄ? 5. RAAMATUID LASTELEs KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-^ ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-Ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitriUds) EESTI KEELE HARJUTUStiK I 3.- 71 59 $ 1— 8S M SS 59 8S 41 8S 51 5» 5» Sl 41 31 39 39 39 29 40 39 39 39 39 49 59 39 30 49 49 39 39 39 59 1029 50 2.59 2.25 2^ p2S 20w- 8.- 4^ 4.- 0^ 8.89 6.— 49 49 50 AILI HEL Mõned lapsed', kes isa Joosepi armust kümme aastat said ja nüüd juba üheksa ära on laagerdanud — lasti koju. Üks mu noor sõber Kuno jõudis juba Kohtla-Järvelt mulle kirjagi saata. Ta oli 14-aastane, kui tribunaali ette veeti. A^a nüüd on noormees Vorkutas ka!evuritööd nii armastama hakanud, et ei läinudki koju Tallinna, vaid hakkas KohtlaJärvel põlevkivi murdma.. See olevat tasuv töö! Kas ka^mõni invaliid päris lahti on lastud, seda ma ei tea. Igatahes nõuti meil streigi päevil vabadust lastele kui ka santidele. Kangropool kirjutas Intast, et sinna olevat hulgani arv invaliide kokku veetud —- traatide vahele ikka. Olevat seal iiks suur vanadekodu — quasi una parodia domus inva-lidorum » ja vang on tosiasa. Kuna minu kümnest aastast enam üht tervetki järele pole jäänud, siis ähvardab mind sama saatus ehk staatus. Vist juba järgmisel nädalal lähen oma raudteelõigule ilma koera ja valvurita, palja propuski ime-jõuga. Niiviisi käib juba kümmekond meest kaevanduse vahet j? ütleyad end väga „vabadena^V tundvat. Nõukogude vabadus on nüüd soodsad eeldused loonud töÖ-entusiasmiks, millega vang streikide ja rahutuste ajal kallile kodumaale kadumaläinud töö- ja too-dangutunnid vähemasti topelt tasub. Selle aasta algusest peale arvestatavat hea töö puhul 2—3 päeva ühe eest ja on juba mõni mees enne tähtaega väravate taha lastud.. .Mitmed optimistid vehivad praegu 140°/o-lisi^ töönorme päevas, heas usus, et väravate taga see õige paradiis, ikka peab olemagi. Aga Kremli humanismilai-ned käivad veelgi kõrgemalt: laagrite vaheline suhtlus ja kunstibri-gaadide ainevahetus (palun vabandust, kultuurivahetus ikka) ulatub juba sinnamaani, et korraldatavat kaevanduste vaheline jalgpalliturniir ja vangid mängivat; seitsmenda ,,komando" koostati juba enne lume minekut. Siin on kapteniks ungari spetsialist salakuulaja Nagy, kes olevat Budapesti ülikooli lõpetanud jalgpalli erialal. Ta värbas endale eestlasest väravavahi Kupitsa ja kesktormajaks ei vähem kui doktor Sojakirovi — nagu venelased ta nime välja loevad. Staadion, kus eelmisel suvel toimus mälestusväärne kohtamine armeekindral Mäslennikoviga, on praegu veel lume all, aga teoreetiline treening klubis on juba alanud. Doktor väidab, et see ei toimu leninismi alusel, see vend pole^ vat futist aru saanud. , Arvasin selle uudise huvitavaks, sest ega jalgpallinaiskoiidi teil vist ei ole. — „Hotell" on teil kinHJas-ti, seesugune olevat iga retshlaagri väravate taga — hea vang, kes tubli tööga oma süüd lunastab, Võib seal vastu võtta oma abikaasa kolm kuni seitse ööpäeva järjesti. Kommertssöökla magusate makaronidega on teile samuti vist hästi tuttav? Ja kontserdid. Ja kino. Küllao „meesansamblid" naistele vist tõhusamat mõju avaldavad kui meile. Aga meilegi on sattunud naissoliste, nii üks ,eesti tantsijanna hollandi perekonnanimega, kelle jutule meie poistest oli pääsenud KVCh kunstnikud Rohusalu ja Hureste. Korjandusega pandi kokku 400 rubla saiaraha, sest Jaana (või Tatjana?) tantsis vene balleti nii täi$rahvuslikus eesti vaimus, et poisid ei saanud jätta tähele panemata ta kaebusi oma viletsa olu^ korra üle. See kaunitar lubas kohe kui võimalik jäUe Seitsmendasse tantsima tulla. Kallis asi on vabadus, mida meile antakse, aga veel kallim on naine, kedakas või viis minutitki näidatakse. 'Mitu meest käis mulle kinnitamas, et näha elusat eesti naist kümne meetri kauguselt on olnud neile aastakümne kõige suurem elamus... Suguvendade hasart ajas mõnele natuke hirmu peale ja tantsijanna imeilu vahtimise asemel kirjutasin sõbrukestest paar epigrammi, mille pärast mitu meest, minu peale veel senini viha kannavad; aga on neidki kes minu parteisse l õ i d . .. Peale kindral Beckeri ja Austria diplomaadi Egon Blumi on siin vähe mehi, kes minu arvamust jagavad, et kogu see tsirkus ja vabaduste sirgi-migri on Kremli juutide kärbsepaber, millele meie väsinud vangid on juba lennanud. Sellesama teile tuntud meestean-sambli vilepuhuja Jaak tõi mulle Teie kirja. Ta tuli koos tshellist Simpsoniga — ja pisut juttugi puhuti. Mulle tegi suurt lusti kuulata Simpsoni kirjeldust sellest vaimustatud vastuvõtust, mis neile naiste-laagri kontserdil osaks saanud. Mehed olid vaimselt pea jao pikemad kui mina, sest nemad olid päris vis a vis Teiega vestelnud mitu tundi — aga mina mitte. Noh, muide, kirju tuleb mul palju kirjutada, aga venekeelseid, sest eesti tsensorit meie laagrile pole veel leitud. Mehed vene tähti ei tunne ja mina oma senises öövahi ametis (notshnoi dnivolfiõi) olen paras vend, nende meelest, nende naistele ja pruutidele kirjutama. Olen enamasti teinud ilusaid armastuskirju apostel Pauluse kirja Korintuse rahvale (XIII ptk.) varieerides. Nad saavad ka venekeelseid vastuseid ja tulevad nendega minu juurde — tõlkima. Ühe puusepa nainej asumisel Siberis, küsib avameelselt: „Eevalt, oled sa lolliks läind, mis jama sa seal kokku kirjutad?" Kellegi tütar oli väga pahane (Krasnojarski üliõpilane), et ta isa tõlk omalt poolt temale kui preilile tervitusi saatnud: mis ta mulle balba on teinud, et ma teda sõimavat? Asi on huvitav: tüdruk oli 12-aastane, kui" küüditati... Kui nüüd sellest näete, et enpa-keelseid kirju väga harva kirjutan, siis ehk annate andeks," et sulg siiin väga ettevaatamatult- jookseb igasugu loba kokku „stiliseerides". Ühest tõsisemast teemast tahaksin Teid siiski veel teadjaks teha. Eesti kolooniat see asi ei puudutaj aga ukrainlased ja poolakad teostavad pärast streiki omamoodi «veretasu" nende mehikeste vastu, keda nuhkimises või „koputamises" kahtlustatakse. Ma ei usu, et meie ooper meelega selle lollusega hakkama sai — nii tark mees ta ei ole, aga tookord, kui meie hulgast pärast streiki tundratribüünil ^^sada „mässujuhti" välja valiti, oli Proh-horov tõepoolest kaheksakümmend meest enda ümber tribüünile istu^- ma pannud — ja need vangid ole-" vat möödamarssivate brigaadide peale näpuga näidanud, et „vot see ja see". Neist kaheksakümnest on nüüd kaks kolmandikku tapetud, mõned teised ka. Kellele lüüakse kirvek kuklale, kellele puss rindu, — lyfõnede jal^ ge all on shahtis dünamiit plahvatama pandud ja mõni suri talle kaela lastud palgivirna aP ,,Vere-tasujad on tabamata, olgugi, et kumm iga tapmise järele oma 40 meest laseb isolaatorisse vedada ja need tappi saadab. Nii kui tapp on läinud — järgneb uus tapmine. Oli mul: tuttav, pakihoiuruumi ametmees Solomõkov. Ühel õhtul (hiljuti) tõin oma viimast pekitükk! välja. Solomõkov oli „satshottide-ga" sinnamaani jõudnud, et pidi homn^e vabanema. Ta näitas mulle oma haise ja ;Cütre pilte, avaldas kindlat lootust, et minagi varsti koju saan - ~ ja oli üldse hale. Loendus venis õhtul väga pikale -— aga peagi saime teada ka, miks. Solo-mõkovile oli just tema uksei ees (kaptjorka ukse ees) kirves kuklasse löödud. Säh sulle vabadust, naist, tütart — uut elu. „Salatribunaal" o l i ta laagrileh^ maks tunnistanud (istus tõesti too- ! kord tribüünil), surma mõistnud ja otsuse täide viinud. Kui see Teile ka väga julmana peaks tunduma — ma ei salga, et erilisi leinatun-deid pole need vereohvrid minus tekitanud. Eesti rahvas on selle asjaga seotud „instrumentalkä" töömehe Roosipuu kaudu: tema firmas tehakse pärast tapmisi alati põhjalik inventuur —- aga tema kirved on alati kõik alles! Mees väga ei värisegi, tal olevat kuski paras „tagavara". Venelaste inventuurid —- Te ju tunnete neid omast käest. Eelneva looga ma ei tahnud kellelegi varju heita. Aga üsna kosutav on konstateerida, et eestlastesse asi pole puutunud/Olime varemgi üsna kindlad, et meie seas suuri ega pisikesi lehmi ei leidu. ' (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-10-06
