Vaba eestlane , July 31, 1979

              Nr. 57
1. •
ikaraaguast? ÄšI
tevat Kanada Ja
'tsustele, kes aad-arempoolse
presi-rta^
uri langemist
ii.n, saniinistide
tidekat oma tun-alitsuseie.
Ükend-t
Carter märkis
jendämiseks Val­inud
pressikonve-
Ikaraagua rahvas
oza rezhümi vas-rahval
võimalus
t valitsust riagit
a Kanada valitsu-ikaraagua
uuele
öiki eeldusi arves-
It ja iUepeakaela,
ole veel selgunud,
Nikaraaguas või-ised
on nende tM-
. President Carte^
iguas on raken-vavõim
ning et
otsustada, keda
s määrata, tun-ttesarvesseNika-eüse
hunta koos-abi,
mida mässa-xa
Panama kaudu
telt kommunistlik­ke
rezhiimile kiire
isega teevad lää-ea,
mida nad on
us kommunistide
sel. SeUe poliitika
oma abi ebapo-aatorliku
rezhiimi
uid samal ajal ai-palju
süngem ja
mstlik (liktaiuur,
-linuit oma • võimii
alistatud riigis
ellest maast uue
vallutuste' tege-taga
seisab oma
ga ja relvaabiga
er
suur välispoliiti"
e asjatundja ega
"^ija kui väita, et
punastele sandi-iseerivad
riigid ei
gua mässajatele
idealismist, vaid
iks oli soetada
e kommunistlik
võimalik jätkata
id kogu Ladina-
'4seerimiseks. See
mingi saladus, et
stide löögiüksuste
a väljaõppe kom­as,
Alzheerias Ja
isetes Araabia r i i -
teada, et Nika-tulnud
vMeliikme-randitult
pahem-d
täielikud mark-sialismi
šUdi taha
julised revolutsio-urte
diktaatorlike
askeerimiseks on
)dnstatud ka min-kuhu
on võetud
Isetest ringkon-tneeste
hulgast ja
(Järg lk. 3V
Hr. S7 imA E E S T M H E teisipäeval, 31. juulil -~ Tuesday, Juiy 31, I TO
Lk. S
tsaaa
4., 5. ja 6.
tel. 921-7777.
11. Ja 12. aug.
493-7231.
J .
dr. A, Mae, tel.
Insurance
Agency
Dr. Ülle LewQS-Laairiaii, kes
töötab assistant iprofessoriiria
Ohio Wesleyan ülikoolis inglise
toeele alal, aimab sel aastal 3-kuu-lise
suvekursuse Jkeskfeooli õpilas­tele,
kes iocwi^ad opingtdd jätka­j
a kolied^tes või kes astuvad
koolist laksudes eilu. ^
Kursusel õpetaitaifee ttdrjutaimls-stiili
ja endaväljendamist, Ikima
nüüdseid kesikkoolide lõpetajaid
ootab nii elus 'kui ülikoolis palju
kirjutamist laboratooriumide, ra-portide,
amamete, koikkuvõtöte
j.m. näol, ü Ä õ l k mis a l ^ töö­tab
või anida õpib: Osikii^ nõuab
' k a kirjutamine iärialai, et olla tu-lenuslik
j a mõjuv, föri vajab
head stiili ja väljendamišoskust.
See kuulubki üHe Lewes-LaamMii
õppekavva. >
ülikooli informatsioonis teata-
^ täkse veel, et Ülle Lewis-Laaman
! tegi uurimuse usulise j a ilimliiku
Intellektuaalide ridadest. See mee- romaani vastastikusest mõjust.
Butab meie n.n. „Varese valitsust**^Tema uurimise aüuseks oli „Tri&-
1940. aastal kui N. Liidri ^nkiüksu- tan jälsplde" armulugu ja* St.
§ed Tallinnas võimu üle võtsid Ja Gilesi legend. Mõlenias siirdub
selle kommunistlikule parteile üI© inimene metsa, ^mlõlemas leiab
inimene seal õnne, mõlemaid toi-
23 WESTMORE Dr., S Ä 20Ö
llesdale, Ont. M9V 3Y7
(Algus lk. 2)
Maskeerimist on praegu
räaguas hädasti vaja, sest
L- detaikse metsas imeväel ja mõle'
äkki. mas avastatakse metsaläinud irii-võib
tekkida ka Valges Majas Ja
Ottawas arusaamine, et Nikaraa­guas
polegi tegemist demokraatli­ku
rezhümiga vaiti hoopis punase
diktatuuriga. Siis vajuksid ka uute
võimumeeste suured plaanid 50
miljoni dollarilise välislaenu saa­miseks
nagu vits ve^te Ja rahvas
•hakkaks aru-saama,'(^^^ ta on sat­tunud
vihma käest räästa aHa. Ni^
karaagua uued võimumehed looda^
Vvad, et kommunistide klassikaline
trikk läheb ka Nikaraagua ülevõt­mise
puhul läbi. See käib selle põ-himõtte
kohaselt, et meie lõhume,
pürustame, sõdime Ja hävitame
ning teie pärast maksate! Hu-.
^maansuse;.Ja rahva ^n^^f mi5m«>ff
meste, seltskonna, poolt j a viiak-s
© tagasi tsivilisatsiooni, ikus nad
aga önhe ei
Skautüksus Lembitu Maleva „S5Jasarve" laagri ajal tcgatees
Kotkajärvel üks osakond, mmešt laagri kirjelduses polnud jutta.
Nimelt Jätte Kotkajärve Lembitu külas vilgas ehitustöö, miOe tu­lemusena
sügisel juhtide maapäeval avatakse kaks uut ehitust: M=
la saun Ja vanade skautide — Lembitu lellede MufeirnuM. Lembiti
Maapäev Kotkajärvel toimub 8./9. septembril.
Grupp noori eesti kunstnikke, kes esmakordselt esinesid avalikkusele
Juunikuisel Tallmna Festivalil. Pildü esü-eas vasakult Käärin Mai­mets
Ja Mark 01©, seisavad Peeter: Pajos JaKristIma.Meipoom.; .•'
^^^^^^^^^ 1^
(Canadiaii "Seene) —
Arstide ühingul on paar sopa ütel­da
reisijaile, millest ehk kõige olu­lisem
on see, et ükski reisija ei
peaks uskuma, seda, mida talle rei­sibüroo
või lennukikontor tervisli"^
kes küsimustes ütleb näiteks kas­või
kaitsesüstide osas. Kogemuised
on näidanud> et vähemalt 50% sel­lest
informatsioonist on vale.
JPaljudel kanada haiglatel on
nüüd nn. reisikliinikud, kust an­takse
igasugust tervislikku nõuan­net
reisijaile, kaasaarvatud toit-lustamisküsimused.
üks suiirimaid
sõja* vastased taolisi Miinikuid' asub Toronto Ge­neral
Hospitali juures Ja on avatud
esmaspäeviti, kesknädalati jä ree­deti.
Kliinikul on täpne ülevaade
tervislikest olukordadest üle kogu
maailma, ita saab oma informat­siooni
üks kord nädalas W<>rld
Health Organizationllt Genfis. ^
Teadmatust rahvusvahelistest
tervishoidlil^est nõuetest võib teki­tada
reisijaile palju peavalu. Näi­teks
te saabute keset ööd Võõrasse
mi valitsuse õigust oma rezhiimi lennujaama ja^s^^
kaitsmiseks ning õõnestustöö Ja
sabotaazhiaktide tegijate va
miseks.
Sõjavastased Ja protesteerijad
peaksid lähemalt tutvunema selle gus teid lennujaamas kmni pidada
mi kaua kuni üks kohalik arst
hommikul kohale ihnub j a teid
Kui Lõuna-Vietnaims
.veel Ameerika toetusel
Thieu demokraatlik ^ rez|iüm
tegid Vietnami vas
TLJhendrükides Ja teistes läänerii­kides
palju & a ning süüdistasid
Lõuna^Vietnami valitsust kommu­nistide
demokraatlike õiguste pii­ramises,
nende vangistamises Ja
Vietkongi põrandaaluste aktivisti­de
terroriseerimises. Need protes­teerijad
Ja kärategijäd, keEedest
paljud müüd bn ärganud Ja oma
eksimusest ja rumalusest aru saa­nud,
ei tunnistanud LOui!ia|-Vietna-puudub
tõend npuetavate Jmmuni-satsioonl
süstide kohta. Teie liht­salt
pole' teadlik olnud selle maa
nõuetest. Võimudel on sel juhul õi-rezhümiga,
mis on nüüd rakenda?
tud Lõuna-Vietnamis Ja mille kõr­val
endine Thieu rezhiim tundub
lasteaia ringmänguna. Nüüd ei
räägita Lõuna-Vietnamis enam de^
mokraatlikest vabadustekt ega
inimõigustest, vaid igaiiks, kes ot
mue rezhiimi vastu, peab oma «pa­tud"
lunastama sunnitöölaagrites
•või hükkamismeeskoma püssiriau-dade
eest.
Kotkajärve matkajatele, kes ke­emata
vahtravõsas köögi ja koh­viku
poole, keerava tee otsast
mööda sõidavad, avaneb omapära­ne
vaade: suurte rändrahnudega
kaumstätud külavainu taga metsa
serval on rida kirsipunaseks võõ­batud
hooneid. Kolm tera,va vülu-dega
maja, - keskmine neist kõr­gem,
on ühendatud astmelise kmd-lusemüüri
tailise aiaga.
. meenutavad.
'„kolme õde" tallmna
gooti linnapildis.
iidses
Nõukogude ametnikud arreteerisid laupäeval, 16. JuunillkaJks soo­me
võistlušpurjetajat Soome lahel. Soomlased on kindlad, et mai
ei oMud ületanud N. Liidu piiri Ja et arreteerimine tolmus rahvus­vahelistel
vetel. Valep
suurt tähelepanu.
soome
Neiidest madalamale ravüni põhj
jääb suur ja sopiline mitmest ehi­tusest
moodustatud hoonetekomp­leks.
Selles asuvad laagrivarustuse
ait; materjalide ladu, kanuu-ait ja
purjekate ait. Teisele korrusele
viib sild, mis lõpeb lippudega kau­nistatud
rõdul, kust pääseb raadio-ruumi
ja nuiameeste-vanemskauti-de
klubiruumi. Uue osana ön nüüd
valmimisel küla saun ja Lembitu
lellede klubiruum.
Sildid jutustavad, et asula on
Lembitu küla. „KoLrne õe" äärmi­sed
tared on „Lelletare" ja ,,Sõt-setäre",
.ehitatud vastavate vane­mate
üksuste ,,kulu ja kirjadega".
Mõlemad tared mahutavad neli
inimest.'
, .Keskmises „Peretäres". on köök,
söögituba, dushiruum Ja mater­jalide
ladu ppönihguköri^usel.
Tared on talveki^dlad, elektriküt­te
ja sooja veega. ,
Lellede uues ehituses on aga se- _
nl •suurimaks luksusdjs sauna
seedrivooderdis, mida Am>ki Po­tisepp
laagri ajal viimistles nagu
ehete-karpi. Endel Leisi poolt ehi­tatud
sauna ahi pandi samuti sisse
laagri ajal ja tehti prooVfeütmine.
Saun ja teisel ko>rrusel asuv lellede
klubüiium valmivad ja avatakse
maapäeval Lembitu 30. a. juubeli-pidustuse
ühe.osana. Kõik ruumid
peale aitade pn või saavad ehita­tud
talvekindlaks Sauna saab ka­sutada
ka talvel, samuti on talviste
ööbmiisrüumide arv Lembitu kü­las
nüüd nii suur, et hädapärast
on võunalik lumelaagreid pidada
ainult üksusele kuuluvates hoone­tes.^-
'.
Arreteeritud purjetajad- ülem­arsti
Teddy Weber ja fotograaf Rei-jo
Nykänenj on teatanudj et nad
esitavad' Soome välisministeeriu­mile
ametliku kaebuse vahejuhtu-nii"
kohta.
Mõlemad arreteeritud jahid võt­sid
osa jahtklubi Brändö Seglare
poolt korraldatud võistlusest.
Peaarst Weber jutustab, et ta oli
oma „Mišty" Jahiga umbes
üheksa meremiili Helsingi Ka-suuni
majakast edela suunas,
süstib.: Või keegi ; lennujaama
ametnik annab ise teile vastava
süsti.: Mõlemal korral võivad, ti
gajärjed ebameeldivaiks kujuneda.
Teine aUika;s, kus reisija võib
saada absoluutselt usaldusväärset
informatsiooni on International As-sociation
lor Medical; Assistance to
Travellers. Peale informatsiooni
Ta vastas,, et temal on sellest
kahju,. kuid ; e t ' t a . ei;, või • teha
Nii toimus aEes hüjuti Ho CM võõrastel maadel kehtivate tervis-
Minh'is (endises Saigonis) kohtu-[J^iu^eeglite .^kohta, -annab see
protsess, kus kaebealüsteks olid 20
isikut, keda süüdistati kontrrevo-
' lutsioonis ja rahvavõimu kukuta­mise
vandenõus. Neile heideti ette
segaduste tekitamist ning atentaa­tide
kavatsust kommunistlike ame­tiisikute
vastu. Lisaks väideti, et
nad olevat ähvarduste ja pettuse­ga
ässitanud hüna rahvusest isi­kuid
Vietnamist põgenensa. Tassi
teate Järele tunnistasid kõik kae-healused
endid süüdi Ja kinnitasid,
et nad tegnisesid vastavalt USA
Imperialismi ja Pekingi juhtkonna
. Vietnämi-västastele ^ sepitsustele
ning olid seadnud endale eesmär­giks
köntrrevolutsiopnilise riigi-ühing
oma liikmeile nimistu arsti­de
kohta nendes paikades, kuhu te
soovite reisida, ühtlasi nimetades
arstide kvalifikafeioonid ja võõr­keeled,
mida nad rääkivad. Selle
rahvusvahelise ühingu Kanada
osakond asub 128 St, Clair Avenue
West, Toronto M5E 1B9.
@ Võidupüha 60. aastapäeva pü­hitseti
Eesti Võitiejate ühingu
NSW osakonna poolt Sydney Eesti
Majas 23. juunil kontsert-aktusega.
Avasõna ütles Paul Kimmel^ aktu­sekõne
dr-. Hugo Salasoo. Teada-
— Purjetasime just lõuna
kus olen käinud kümneid kordi
varemgi. Meie läheduses keerles
mitu nõukogude helikoptefrit.
— Äkki sõitis suur nõukogude
valvelaev meie lähedale ja signali­seeris,
et me peame nende kõrvale
purjetama.
— Kuna võistlus oli käigus, pöö­rasin
vööri Soome ranniku poole,
kuid valvelaev võttis meid kinni.
— Purjetasini nende juurde: Nad
andsid meile köieotsa ning käsuta­sid
purjed maha võtta ja lasta end
pukseerida Vene suunas.
— Keeldusin sellest kategoorili­selt,
ja see tekitas laeval suurt se­gadust,
räägib Weber.. ^
Vene sõdurid uurisid Weberi ja­hi
yäga põhjalikult läbi.
— Eriti elektroonilistest seadme­test
nad piid väga huvitatud. "Nad
märkisid oma paberitesse isegi
raadio .tootmisnumbri.
— Kõik paberid nad uurisid läbi
väga suure hoolega ja käisid isegi
viis korda meie' jahi pardal neid
uuesti kontrollimas.
-r Ma, .küsisin vene ohvitserilt,
mis tähendab, et nad suhtuvad
meisse nagu oleksime vaenlased.
- Weber on' absoluutselt kinder, et
ta ei: käinud Nõukogude territoo­riumil.'-;'
Vareni on sama jahtklubi alati
saanud loa, et taolise võistluse
jooksul on võidud purjetada ümber
Tallinna Madala. Nüüd luba mille­gipärast
ei antud.
—•Kõige naljakam oli, kuna esi­teks
venelased ütlesid, et me ole­me
neli meremiili Nõukogude Lu­du
territoriaalvete piirist seespool.
Kui see olpks vastanud tõele, me
oleksime pidanud juba ojema väga
lähedal Eesti rannikule.' .
— Kui ma eitasm, ütlesid,nad
peale pooletunnist mõtlemist, et
Suure hoonetekompleksi teisel
korhisel asuv raadio-ruüm on te­gelikult
Lembitu Maleva Kotkajär­ve
asutuse ja tegevuse komando­punkt,
kus asub lühilaine raadio­jaam,
büroolaud ja kolm inaga-miskohta
yalyes olevatele skauti­dele
või juhtidele^ Nuiameeste
klubi — ,jmiatare*' on seni kõige
luksuslikum ruum Lembitu kiilas,
kus küdeva kolde eest pehmes too­lis
võib kuulata muusikat ja nauti­da
külma jooki.
olevaile Eesti Vabadussõjast osa-drastilme
ja range: kaks kaehe- tusmärgid selle tähtsa sündmuse
alust mõisteti suma ping teised t ä h i s t a Ä . TOMm^^^^^^^^
i™ni Icahekümne aastal,! ^angi: vei^eramdest oM^ m ^ ^ ^
im ai„«l imestada, miks lää- "^f^'^ ^
neriildde ajakirjandus sellistest ka, Juhan Tilk, Harald Lippmg,
protsessidest ei kirjuta I Ja neid
i>ma lugejatele ei valgusta. J a kas
Vietnami sõja vastane ja suur Ha-i^
oi punaste sõber fümistaar Jahe
Fonda ei saaks siit inspiratsiooni
nhe tõetruu Vietnami filmi yal-omistamiseks
oma seniste roosavär-
Tillste. propagastiafilmid© .''asemel?!.
Aleksander Rebane, Karl Poots,
Elniar Kuklane ja Karl Hageri.
Aktusekülaliste ees kinnitMi mä­lestusmärgid
rinda dr. Hugo Sala-soole,
Anton Luikmilile, Aleksan­der
Meipalule, Martin Pennile,
Aleksander Rüle^nl© jä Juhaa V i i -
dangile; kodus haigena olnud V i l -
lem Riakfeldile oli märk varem
kätte
! M ^ ^ ^ ^ ^ m
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
$1.S
x'^astatellimine 1979. a.
Sellega on võimalik vähendada
kulusid j a loobuda suurte hoone­te
talvisest hooldamisest.
Lembitu küla suurprojekt Kot­kajärvel,
mis nüüd hakkab lõpule
jõudma, algas kahe majutustare-ga,
mida siis nimetati sauna­deks".
Tared ehitati - ühenduses
Kotkajärve kohviku ehitamisega
1965--66, et kohvikut teenindavate­le
sõtsedele pakkuda mugavat öö­bimist.
Nüüd on „saunamees''
Lembitust saanud küla omanik ja
saatusliku naijana on tõelme saun
üheks viimaseks ehituseks külas.
Küla pti ehitatud vanemate poolt
annetatud või ostetud materjali­dest
Lembitu lellede ja poiste va­nemate
tööjõuga. Kõikide nende
meeste nünetamine, kes möödu­nud
neljateist aasta kestel Lembitu
küla projekti juures on töötanud,
ei ole võunalik, kuigi vaprate eesti
talgumeeste arv järjest väheneb ja
haruldasemaks muutub. Viimase
osa. — sauna ja lellede klubhluumi
ehitamisel tegid kaasa: Ants
Evard, Rem Holsmer, Olev Jõge-da,
Hardd Kivi, Rein Kori, Asko
Kütti, Endel Leis, Kalju Leis, Mart
Mägi, Eeri Nurm, Hehnut Paju,
Volli Palo, Arnold Potisepp, Val-den
Sadul, Hugo Valter, tJlo Vasto-pä
ja Viktor Vessmam;
I.
me olime kaks miili nende
Ma;:eitasin ka seda.
— Meie vestluse jooksul sõitsid
mitmed kaubalaevad meist mööda
ii põhja- kui lõunapoolt. Me oli­me
keset rahvusvahelist laevaliini.
Venelased näitasid ka oma mere-kaarti.
-
Sellele oli piir märgitud • pälju lä-liemale
Soome rannikut.
— Oli väga tülikas, kui meie jaht
kõrges lainestikus tampis vastu
valvelaeva teraskülge. Võistlus
idugi läks hoopis nurja j a oli­me
sunnitud sellest loobuma. Ter­ve
vahejuhtum võttis aega umbes
kaks ja pool tundi.
Weber ütleb, et valvelaev oli
suur ja relvastatud mb- kahe õhu-
'jekahuri ning "kahe torpeedo-toruga.
Teine venelaste poolt arreteeri­tud
purjetaja oli fotograaf Reijo
'fcänen oma „Calämity Jane"
jahiga. Ta nägi kaugelt ka Weberi
paati kui venelased seda uurisid.
— Arreteerimishetkel ma oim
Tallirma Madala ja Helsingi Kasuu-ni
vahelisel alal. Mmgit kahtlust
ei ole selles, et ma oleksin võinud
olla Nõukogude Liidu territoriaal^
vetes.^
— On uskumatu, et mi
võidakse käituda, v
— Purjetasin just Kasüuni
kui arreteerunme . toünus- Minu
meelest oli küsimus ainult kiusa­mises,
kuna mingeid täpseid või
asjalikke küsimusi nendel ei olnud
minule esitada.
— Ma näitasin mesrekaardüt
kus ma olin, ja nemad omakorda
joonistasid
arvamuse.
9.
K I R I P O S T I G A
$58.^
$30..
LENNUPOSTIGA
$69,---, poolaastas 0M.50/veeFM^^
Aadressi muudatus 40 centi. Üksi^ ceati
Eamsia siatessidek palame märMda , J^OŠTÄL CODE** jsi .
USA aadressIMe ,^PP CODE" r •
Fangatshekk või posti rahakaart
Free EstoMai!.»Pi!blishers nimele.
ii
Palmi mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks -^tavalise / kiripostiga alates ,>-.
197 • T Ä i i s e katteks lisan $ — - s i i n j u u r e s
rahas / tsheMga / r^akaardiga. (Eaha saata ainult täMMrJas )V
-Äadresr