1985-01-15-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 15. jaanuarü 1985 — Tuesday, January 15, 1985 •Nr. 4 Nr.4
f .
R^hviisvaheUse Siiüsaf öderat^^
mi (FIS) võistlusvanistiise Jkomitee
m otsustanud rakendaäa murd-maalsuusafamises
pürangiiid, mis
kakkaväd keHitima 1985/86. hoovajast.
; Võistlusvarustuse; komitee esimees
idasakslane Ludwig Schröder,
kes sel kohal on olnud peaaegu
Mmme aastat ütles piirm^
jenduseks: „Meie soov on, et ka ^
murdmaasuusatamises säüiksid
I võrdsed võimaluseid ja sporthk ausus,
et mõned suusatajad d saaks
ühepoolseist püüdlusist, nagu näiteks
on Siitoneni ehk üisusainmust
ühepoolseid eeliseid ning et miski
ei ohustaks klassikalist murdmaasuusatamist
Uisusammu täielik
keeld, mis poleks jälgitav ning järelikult
ka kontrollitav, ei anna midagi,
yõistlusreeglite täitmine peah
olema alati jälgitav. See mõte bn
raieie otsuse aluseks."
Oluliseks peetakse ka, et võist-lussüuskade
uüshõuete järgi keelatakse
igasugused suusakandid, olgu
, need tehisainest või / metallist. Peale
selle ei tohi kummalgi laual olla
mingit erinevust, >see tähendab
suusad peavad olema sümmetrili-sed.
Suusapaari väiksemaks lubatud
kaaluks määratakse 800 grammi
(ilma sidemeta). Sellega välditavat
igasuguste yäga kalliste ainete, mis
üksnes kättesaadavad rikastele
koondistele- ja ühingutele suusaspordis,
kasutamisele võtmist. FIS-i
ülim põhimõte on suusaspordihar-rastuse
laiendamine üle kogu maailma,
jkusjuures võistlusvarustuse
I hindadel on kaalukas osa.
Suusa pikkus ofl nüüd normeeritud
1.80^2.20 m ning suurim lubatud
laius 47y väikseim 44 mm.
Kogu suusatald peab olema ühest
ja samast materjalist (ilma kandi-tugevduseta).
Lubatud on aga soomuse-
või ribakujulised tagasiübi-semist
vältivad vahendid,,
Ka suusahüppajate varustuse eeskirju
oh täpsustatud. Mõõtmised
tuulekanalis on näidanud, et suusahüppaja;
kui ta täielilcult kasutab
lubatud suusämõõtmeid — pikkus
2.70 m (mida ükski veel ei kasuta)
Ja laius 114 mm — võiks veelgi
kaugemale hüpata. Seepärast otsustatigi
vastavalt hüppekomitee ettekandele
'rakendada mõningaid
kaugusepidureid. Suuskade pikkust
piirati-•2.45; meetrile,.-laiuseks .on. , ^-
varem söpvitatud 107 mm asemel Mõned meie toas kasvavad leht- nQg)- Mõned teevad ka lehe asu-nlüüd
195 mm. Suusa raskuskeseei taimed nagu kummipuud, dieffen- kohfa ümber tüve lõike. Lõiked
tohi asetada üle 15 sm tagapool bachiad,ciracaenad jt ühe ja mit- ^^^Y^^ ^ tolli pikad. Lõike sü-geomeetrilist
keskpuhkti. Erand te- metiivehsed kasvavad aastaiega lii- S^^^ oleneb taime tüve jämedu-.
hakse mäehüppajatelev kelle kasv sest. Kiirema juurte kasvu saavu-on
üle 185 cm; neile lubatakse nj. Samal ajal kaotavad need tai- ^^P^^^^^^ pannakse lõigete sisse
suusapikkuseks 2.50 m. Ka tahe- med sageli oma alumised lehed, ii^rniopnilist Kogemuste
täkse pidurdada veniva stardi- mis vähendab tonduvalt nende^^^^P^^ ^9ib öelda, et uued juured
numbri püiiku kasutusele võttu. kaunidust. Selliste; kõrgete taimede kasvavad aeglasemalt ka ilma tol-
Ludwig Schröder Ütles koldcu- latva on võimähk kasutada nende mu lisamata. Lõigetesse on soovi-võttes
oma uuendusist rääkides, et lühendamisega; Valides sobiva tü- tav asetada väikesed puhtad puu-
„meie ei Vaja aina suuremaid hüp- ve pikkuse teeme terava noaga va- tükikesed, kinni kasvamise vältimi-pepikküsi.
FIS on igasuguste re- rem dnud lehe asukohta 5 verti- seks. Kui^^ö^ et tüvi ei ole
kordite vastu " kaalset lõiget ümber pve (ai^^^^^^^
^ . : o geV siis pannakse Üks või kaks
: . . : ^ . . ; - ^ . ; - " - " ' v - - v \ . ; •"• ' • puutükki vertikaalselt tüve! peale.
Nüüd võetakse ja mähitakse lõi-
• : gete kohale ümber tüve märga
Tasa, aegadega 40.24 ja 40.3^^
Noormeeste 9 km distantsil tull X inärjasatiabla korraga umbes 2 tol-
Hütrov tmeks. li pikkuselt pealtpoolt ja altpoolt
lõikeid. Järgnevalt mähitakse sam-
TOETAGE POLIITVANGE
Visiba Eestlase talituses on saadaval
Eesti vastupanuliikumise kroonikad I ja II koide,
üksikköite hind $20,00, saatekuln$l^
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusteos
„Kaks ke§ eS alistunud" $34.00, saatekmlu 01.--
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusmärgid
34 marki poognas, poogna hind $3.<J0, saatekulu $0.50
Mart MWuse kirjaümbri^^^^
tema sunnitöövangla aadressiga '
tert Nikluse, Eim^^T^^ Lagle Pareki, Tlitl
Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja
NSVL ülemvalitsejale Konstantin Tsherrienkole
Moskvasse ..
. Tasuta,
Tasuta
Tasuta teilimistele lisada $0.50 saatekulu
lcad»iiia<^lf
MÜÜGIL
ARVI TINiTSA koostatud
ablteenistiKlaste sõjasöito II DMUdimasi
l5piipoo!el kirjeldav sanrteos
mai plastikusse, ülevalt ja ah nööriga
sidudes. Sammal ei tohi tüve
Tsheljabinskis peetud .murdmaasuusatamise
võistlusel' olid Eesti Zaporožhjes, N. Liidus toimunud
sportlased elukad: naiste 5 km-s oli tõsteyõistlustel tõukas Eesti raske- -v^ u^.^T^vv'''^"'*^-'" - '^''L^^''?
. - . ^. . . p - rr TT ^ umber kuivada. Kmvamise valtmii-kureim
K. Lepik ajaga 17.04, tei- sportlane Sulev Tarros^^^ H . , „ vaialik aeaaialt ülevat
seks. tukud IC. Kruuda aeg;oü kekaahis 232,5 kg ja tuü sel alal '^^^ cm vajaük ^egam uie^
17.20. Tütarlaste arvestuses ^ i t i s N. Liidu meistrL. Ta püstitas jeega lasta V^^^^^^
V; Udras 17.06-ga. kolm Eesti rekordit, rebi ^«5, taks. lahti^ ukmine^
12 km distamsil tulid teisele ja tõukas 232,5 ja sai kogusummaks P^f^msel võidakse^ k^^^^^^
kolmandale kohale A. Kütt. ja T. 417,5 kg. ^"^'^^ marga, vatti (cotton). voi
i i t l k p l^ss 80 Ifc fotosid
Hind $47.00 pliKis $1.50 saatekulu Sa^
$3.00 teistele maftdete
Saadaval Vdba Eestlase talituses
Hiuisaasta
iSuas
I. Heinsoo
ja pr. Laar, Foto: Vaba Eestlane
isegi pesukäsna(sponge). Paari kuu
vältel kasvavad uued juured, mida
võime läbi plastiku näha. Itüi juured
pn küllaldase pikkuse saavutanud
võetakse ettevaathkult plastik
ja sammal tüve ümbert. Lõigatakse
tüvi altpoolt juuri ning uus lühikese
tüveline ja kauni ladvaline leht-taim
istutatakse lillepotti toalille-dele
sobivasse mullasegusse.
ülejääüud vana täüne ttive võime
lõigata paari tolli pikkusteks tükkideks
ja need panna plastik kotti,
kattes tükid .märja turbaga. Kott
pannakse kinni j ä asetatakse valguse
kätte, kuni idud tekkivad lõigatud
tükkidele. J>Jeid lastakse kasvada
pikemaks ja siis istutatakse
noored taimed lillepotti. Koti asemel
võime kasutada ka taime-kas-te.
Need tulevad aga kindlasti niisked
hoida.
Jättes vanale taimele paari tolli
pikkuse tüveotsa võivad ka sealt
kasvada uued kasvud. Nii on võimalik
saada ühe uue kaunilöhelise
taime ja lisaks veel terve hulga
noori kauneid taimi.
Emo Keris
S. EKBAUMI
LUULETUSKOGU
Htnd $10.- pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eestlase talituses
RAAMATUID LASTELE
KALEVIPOEG (õppe- tööraamat lastele) .
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-|a tööniam
ee&ooBeifistele lastele varvitr&kls)
ÕPETA MIND LUGEMA fl (õppe- Ja töörasMt
ee&ooUealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE ILUtfUTUSTK I
nSXE M I S J O : T n t t^
TRIPS, TRAPfe, TRULL,.............
SINISED ÕUNAB .:!...... ....
KEVADE I
3.— - M
5.— .50
M
3.— M
2.5C •Sd
.50
.50
^6.— 1.—
Leidsime naised
sel külateel. Nad näisid pleyat
sakslaste poolt kaasa veetud ja
anietisse pandud ^endased või poolakad
ja vantsisid tahapoole, Hir-schbergi
suunas, suured kotid sd-;
jasr tJks neist iliä^ pisut saksa
keelt ja meid nähes alustas ilma pikemata
juttu. Näitas oma suure
koti peale, siis Timmü peale ja se-
.arme
,Ich nix tragen, ich Soldat", vastas
Tunmu. „Ich pühh-puhh!'
Tiimnu tegij nagu laseks püssi.
,',Helfen, helfen!" kilas name,
,,nix puhh-puhh".
Ta tuli päris: Timimr juurde, vis^
kaä koti maha ja pani käed Tün-mule
ümber piha.
„Dü Brot? Hunger, Hunger!"
Naine näitas oma kõhule. Siis l i -
„Du nix '9 • S>
ma päeva Õhtul teatati, et amee- propagandat püüdis teha, kui või- kõik ära teinud! Nii ütiesid vanasti
riklaste esimene armee on Torgäu dujoovastusega ja venelaste-joovas- maanaised, tead, kui mõni lehm
linna juures Elbe jõe ääres vapra tusega pimedaks löödud ameerikla- haigeks jäi. Et naabri Liisu tegi
punaarmeega kohtunud ja idade- sed, pühendas Schörneri väegrupi- lehma ära. Nüüd on aga sedaviisi»
mokraatia ning läänedemokraatia" le ühel õhtul terve pika erisaate, et Jossif Stalin tegi ära inglased
vaprad sõdurid pühitsevad ühes- Kuigi ,,Kölmas Riik" olevat prakti- ameeriklased."
koos seda ajaloolist suursündmust, liselt lakanud olemast, on „metsik ,,Jossif on nad kõik kordamööda
Seegi kitsas riba ,,Suur-Saksa- Ferdinand" marssal Sehörner loo-, ära teinud. Enne Hitleri ja Rib-maad",
mis siiani veel kuidagi koos nud kogulõigus „Sileesia Vihma- Ibentropi. Siis Pätsu ja Laidoneri,
oli püsinud, oli nüüd pooleks lõi- varju" millega ta sõda oma rinde- Nüüd Churchüü ja Roosevelti."
gatud ja lõpp oU Ümselt sumaga osas nähtavasti igavikuni tahab pi- „Nojah, elame, näeme. Aga km-näha
ning käega katsuda. kendada! Siin langeb mõttetus, loo- del on see, et üks jube kaapamine
^Ängistav mure ja hkm, mis. siia- tusetus võitluse ikka veel Saksa- on varsti ees, hullem kui ükski, mi-nt
varandustejahi ja viinaajamise maa poegi, keda naised, emad ja da siiamaani näinud oleme."
varjus^ nagu tagaplaanile oU suru- tütred pisarsihml koju pptavad. Sakslaste saated omakorda läk-tud,
lõi nüüd järsku lõkkele ning Järgnes diviiside loetelu, kes sid päev päevalt idiootlikumaks.
varjutas kõik muu. Järsku teadsi- Schörneri väegrupis sõdivad ja kes Hommikust õhtuni mängiti marsime
nii selgesti kui veel teada saab, eriti rängalt kannatada on saanud, muusikat, avaldati eriteateid küll
et Eesti Diviisi olukord oli raba- Teiste hulgas leidis erilist esüetõst- siit, küll sealt ja pasundati marssal
lam, kui kunagi varem ja mis päev mist 20-nes relvagrenaderide; diviis Schörneri vasturünnakutest Ka-edasii
seda hullernaks asi läheb. Eestist, üks „Sileesia Vihmavarju" menzi ja Bauzeni lõigus, meist vaid
Kui surmahirm, või õigemini liht- kindlamaid alussambaid, kui jupike maad põhja pool. Räägiti
salt teadmine, et surm võib saabu- BBC-d tõsiselt võtta. Friedrich Suurest, kes olevat kui
da iga hetk, kuulub sõduridu juur- „Eesti sõdurid, kas te ikka veel hauast tõusnud ja kelle vaim nüüd
de nagu särk pükste juurde, siis olete valmis, surema natsirezhiimi saksa rahvast juhtivat sangarlikus
hirm elusalt kätte jääda on hoopis eest, mis on terve tsiviliseeritud võitluses isamaa olemasolu eest.
midagi muud: võtab ära unerahu maailma surmavaenlane? Mõtelge Räägiti kangelastest, kes tankirusi-ja
söögiisu. järele, eesti sõdurid, mõtelge järfe- kätega sadasid vene võitlusmasi-
Päevad ja ööd istusime Timmu- le enne kui on hilja! Mis nüüd aset naid hävitavat, nii et need varsti
ga oma seitsmelambiHse lühüame- leiab, on saksa natside surmaagoo- otsa peavad saama. Räägiti koiga
raadioaparaadi ees ja kuulasi- nia! TeU pole sellega midagi pist- kumatust moraahst ja vankumatust
me küll inglaste BBC-d, küU mist!" - usust lõppvõitu. Räägiti ikka roh-
„Ameerika Häält", mis honmükust Kavalad, kuradid," ütles Tim- kein seUest, et otsustav saatusvõit-õhtuni
võiduteateid eetrisse^^^ p „Või meie oleme natside Si- lus leiab nüüd aset idarindel, lääpasid.
Läänerinne oli praktiliselt leesia Vihmavari! Meie andku end nerinne olevat oma tähtsuse' kao-kokku
Varisenud. Idas olid järele üusti vankad tanud.
jäänud isoleeritud vastupanulõigud berisse, et mglastei ja ameeriklas- „Nüüd siis tuleb aru ,peest pä-
Kuramaal, Berliini ümbruses ja ju- tel oleks lihtsam Euroopat võitma- he", arvas selle pääle Timmu.
pikeste kaupa idarinde põhjaosas, tule punaväele üle anda!" „Siiani saadeti kõik millest veel
Ainsaks ]indelõiguks,k^ Aga hirm
rapäräselt rindejoont peeti, väeosi lased kord idarindele jõuavad, vankade eest on ikka see kõige
teatas ameeriklas- korralikult vajalikuga varustati ja hakkame koos Moskva peale mme- suurem hirm, kui asi täitsa untsu
te raadio suure bravuuriga, et aeg-ajalt isegi vasturünnakuid kor- ma?" läheb. Varem ei taibanud. Kuradi
Nõukogude vapper punaarmee on raldati, oli marssal Schörneri väe- „Tahaks uskuda küll, miks ei puupead, jumala eest!"
peale Mmenähtä^^ idarinde lõunaosas, Sileesias. tahaks. Ja kunagi ehk läheihe kah.
sõjakäiku ja Ida-Euroopa vabasta- Inglaste BBC, mis kuni sõja lõ- Aga praegu näeb see asi kuramuse
piiranud. Sar pupäevädeni pisut intelÜgentsemat sitt vä^
Ich alles machen."
Timmu tõmbus nagu vaistlikult
eemale. Vahtis hulk aega maha,
siis ütles vaikselt:
„Warte hier. Ich zurück. ich
brmg du: Brot;"
.„Lahme", ütles mulle. „Las nad
ootavad sün."
Kui me lossis tagasi olime, otsis
Timmu välja tagavaraks oleva poole
pätsi sõdurileiba.
„Tüled kaasa?"
„Mis sa teha kavatsed? Aja üksi
oma asju.. Ega ma sind aidata saa."
„Ma ei aja mingeid asju. Kui see
eit leiba küsis, mul läks hiniu naise
järele ära nagu pühitud. Ma lihtsalt
viin neüe leiba."
Ka mina leidsin poole pätsi, kuigi
ma selle peale ise poleks mõelnud.
Mul oH piinlik Timmu ees ja
piinlik selle pärast, mida olin temast
mõtelnud.
Naised ootasid nagu lubatud.
Andsime neile leivad ja tulime tulema.
Olime mõne sammu astunud,
kui üks neist tasa hüüdis:
„Sie Menschen. Gott sie helfen."
Tinimu marssis hulk aega vaikides.
Süs ütles tasa:
„Kuranmse lihtne on vahest olla
Olge immene.
I
Eesti
Riootl
voisl
1. Vc
üüõpiiaj
pijad
sisse kii
et eelkc
lima kil
võisüuse
määraka
2. TI
mis võj
naritööc
tus peal|
külge
sada M{
deen^ilisl
3. Vc
naritöidJ
käsitleva
Seminari
kas eesj
Võõrkec
ma van
kuvõttei
4. Või
nusepiiril
pole kiri
kooliõpi]
tama
teaduslil
5. Või
on Eest
juhatus. I
6. Väi
ni kohu
auhinm
3000 rl
ETSR j |
teaduslil
7. Töl
riks 1.981
tud üml
rl nime
Teaduslil
101 11
saamisel
ni pooh
tionen,
105 91
08/16 3:
Mõtt<
Ma ei
junud näj
ühe juj
rakult,
meestegi
mina isel
Ü
DR.
01
412 R}
AT
axB
V A I
TOI
n
Telefol
on
ükstc
esikülj
Kuulil
nädala
esmasp.]
nädala
map.
Vii
Leida
Postiui
9 Parrj
Willo^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 15, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-01-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850115 |
Description
| Title | 1985-01-15-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 15. jaanuarü 1985 — Tuesday, January 15, 1985 •Nr. 4 Nr.4
f .
R^hviisvaheUse Siiüsaf öderat^^
mi (FIS) võistlusvanistiise Jkomitee
m otsustanud rakendaäa murd-maalsuusafamises
pürangiiid, mis
kakkaväd keHitima 1985/86. hoovajast.
; Võistlusvarustuse; komitee esimees
idasakslane Ludwig Schröder,
kes sel kohal on olnud peaaegu
Mmme aastat ütles piirm^
jenduseks: „Meie soov on, et ka ^
murdmaasuusatamises säüiksid
I võrdsed võimaluseid ja sporthk ausus,
et mõned suusatajad d saaks
ühepoolseist püüdlusist, nagu näiteks
on Siitoneni ehk üisusainmust
ühepoolseid eeliseid ning et miski
ei ohustaks klassikalist murdmaasuusatamist
Uisusammu täielik
keeld, mis poleks jälgitav ning järelikult
ka kontrollitav, ei anna midagi,
yõistlusreeglite täitmine peah
olema alati jälgitav. See mõte bn
raieie otsuse aluseks."
Oluliseks peetakse ka, et võist-lussüuskade
uüshõuete järgi keelatakse
igasugused suusakandid, olgu
, need tehisainest või / metallist. Peale
selle ei tohi kummalgi laual olla
mingit erinevust, >see tähendab
suusad peavad olema sümmetrili-sed.
Suusapaari väiksemaks lubatud
kaaluks määratakse 800 grammi
(ilma sidemeta). Sellega välditavat
igasuguste yäga kalliste ainete, mis
üksnes kättesaadavad rikastele
koondistele- ja ühingutele suusaspordis,
kasutamisele võtmist. FIS-i
ülim põhimõte on suusaspordihar-rastuse
laiendamine üle kogu maailma,
jkusjuures võistlusvarustuse
I hindadel on kaalukas osa.
Suusa pikkus ofl nüüd normeeritud
1.80^2.20 m ning suurim lubatud
laius 47y väikseim 44 mm.
Kogu suusatald peab olema ühest
ja samast materjalist (ilma kandi-tugevduseta).
Lubatud on aga soomuse-
või ribakujulised tagasiübi-semist
vältivad vahendid,,
Ka suusahüppajate varustuse eeskirju
oh täpsustatud. Mõõtmised
tuulekanalis on näidanud, et suusahüppaja;
kui ta täielilcult kasutab
lubatud suusämõõtmeid — pikkus
2.70 m (mida ükski veel ei kasuta)
Ja laius 114 mm — võiks veelgi
kaugemale hüpata. Seepärast otsustatigi
vastavalt hüppekomitee ettekandele
'rakendada mõningaid
kaugusepidureid. Suuskade pikkust
piirati-•2.45; meetrile,.-laiuseks .on. , ^-
varem söpvitatud 107 mm asemel Mõned meie toas kasvavad leht- nQg)- Mõned teevad ka lehe asu-nlüüd
195 mm. Suusa raskuskeseei taimed nagu kummipuud, dieffen- kohfa ümber tüve lõike. Lõiked
tohi asetada üle 15 sm tagapool bachiad,ciracaenad jt ühe ja mit- ^^^Y^^ ^ tolli pikad. Lõike sü-geomeetrilist
keskpuhkti. Erand te- metiivehsed kasvavad aastaiega lii- S^^^ oleneb taime tüve jämedu-.
hakse mäehüppajatelev kelle kasv sest. Kiirema juurte kasvu saavu-on
üle 185 cm; neile lubatakse nj. Samal ajal kaotavad need tai- ^^P^^^^^^ pannakse lõigete sisse
suusapikkuseks 2.50 m. Ka tahe- med sageli oma alumised lehed, ii^rniopnilist Kogemuste
täkse pidurdada veniva stardi- mis vähendab tonduvalt nende^^^^P^^ ^9ib öelda, et uued juured
numbri püiiku kasutusele võttu. kaunidust. Selliste; kõrgete taimede kasvavad aeglasemalt ka ilma tol-
Ludwig Schröder Ütles koldcu- latva on võimähk kasutada nende mu lisamata. Lõigetesse on soovi-võttes
oma uuendusist rääkides, et lühendamisega; Valides sobiva tü- tav asetada väikesed puhtad puu-
„meie ei Vaja aina suuremaid hüp- ve pikkuse teeme terava noaga va- tükikesed, kinni kasvamise vältimi-pepikküsi.
FIS on igasuguste re- rem dnud lehe asukohta 5 verti- seks. Kui^^ö^ et tüvi ei ole
kordite vastu " kaalset lõiget ümber pve (ai^^^^^^^
^ . : o geV siis pannakse Üks või kaks
: . . : ^ . . ; - ^ . ; - " - " ' v - - v \ . ; •"• ' • puutükki vertikaalselt tüve! peale.
Nüüd võetakse ja mähitakse lõi-
• : gete kohale ümber tüve märga
Tasa, aegadega 40.24 ja 40.3^^
Noormeeste 9 km distantsil tull X inärjasatiabla korraga umbes 2 tol-
Hütrov tmeks. li pikkuselt pealtpoolt ja altpoolt
lõikeid. Järgnevalt mähitakse sam-
TOETAGE POLIITVANGE
Visiba Eestlase talituses on saadaval
Eesti vastupanuliikumise kroonikad I ja II koide,
üksikköite hind $20,00, saatekuln$l^
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusteos
„Kaks ke§ eS alistunud" $34.00, saatekmlu 01.--
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusmärgid
34 marki poognas, poogna hind $3. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-15-06
