1985-06-20-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•^MA i E S T l Ä E '^neljapä^^^^ ; 1985 Thursday, June 20,1985 ' N r .
RISTSÕNA NR. 1245
olümpiamanged peetakse 22.^^
. juuni ajayaheiiiikiil^^g^^
Torontos. Seekord kasutatai^^ l^^b^^^ ^^^4ioni, ses^
wtvate kergejõiistiMa
iile 46001 MiMu Los Angeleses peetud olümpiamängudd
. Kanada masferite kergejõustiku
e|ivõistlus; peeti Osliawa „Civie"'
staadionil juuni alguses, „ESTK)-
NIA'' misterid toid I c ä ^
tcHstlemisel 18 kulda, 8. Iiõbedat ja
üh^ pronksiriedali.
: üldine Võistlejate arv oli ligi
1^180, kaäsaan/atud kaheksa estoon-
^läst ja rida ameeriklasi neljast lähemast
osariigist: iCaugdm kana-dUane
öU Vancptiverist; B.C
Mõiemai päeval kestsid Yõistlu-jsed
kahdksa tundi üsiia ladusa
võisÜuskcOTaldusega.
> Vaatamata tugevnenud konkurentsile
oli ESTONIA' - suhteliselt
väike võistkond suurepäraselt edukas.
Hdgi Pedel ületas kaua aega
"püsinud ikorgiishiüLppe maailmare-te^
i üJbe s^^ Endine
rekord (1.15 m) oli lääne-saks-lanna
AiReile nimel 1978; aastast.
^Kari l ^ i sai o m m tõkkejook-
M maaÖMalidköMe i7,35 sek/
(el^troöniline), mis tehtud maikuu
alguses Põhja-earolinäpeal^
^ nas, lisais tulemuse 17,1 sek. (kä-
'••Äi).^'. .
]Laui>äevaI, .8,
15,9 (t); M60 ^ 4. Theo Vellend
I5,6'(t).:"
4p^'mW0 -— 2. Ermo Kul-mar
79,6; M60 — 2. ¥alden Sadul
^. :S-loBikohds M6a —^1, ü n o l i -
bit 29.31,(). V
Kamgiislliüpes :M75-^-^l^ K., Trei
3.67; M60 — 2. V. Sadul 4.14; 4.
T. Vellend 3.61.
1.20; N60 — 1. Helgi Pedel 1.16
g-.':M75>- l . K .
Trei 25v00; 80®. g M5S — .1. Mati
Jaagö 30;80.
: • Väsaraheider' 6 k g ' ^ MSS V— 2.
M. Jaago 26.48 (VR).^x^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^;
\ .Raskusüieide? 35 naels: M55 . .-~
2; M. Jaago 9.45^^^^(^^
Osalejate hulgas võib leida rea
oiüinpiavõitjaid, ke$ nüüd on jõudnud
üle 40-e^sta ja masterite va-niiseklässi;
eesotsas neljakordse
kuldmedälimehe A l Oertiga (kettaheide),
Peter Snelliga (kohn kulda
800, i500 m jooksudes), Bob Richardiga
(kaks kulda teivashüppes),
Willie Davenportiga (kuld tõkkejooksus),
Parry 0'Brieniga (kuld
kuulitõukes) jä veel mitmed teised
olümpiamängudest ; osavõtnud
sportlased.
; Karl Trei Estonia" masterite
klubist võistleb 75--79-aastaste vanuseklassis
kaugus- ja kõrgushüppes,
kettaheites, odaviskes ja 80 m
tõkkejooksus.
.Kari^Trei on ;neil aladel Kanada
rekordite omanik, Iisaku veel
MJutisele
T Mr 4 f m n i
• Pl i n13 li m1 6 i
1 i i fS -j
•
1 äi i 1
• 1 i i 27 i i 30
•
n 32 k 3«|
i i ii j >
• * m 40
i i • 1. k
42
• On lootust, et need Üpptuleniu-sed
avaldatakse/ka v,Nat. Masteirs
News'] (USA) edetabelis, sest estoonlaste
esindaja „jooksiš" pool
pühapäeva ringi kohtunikelt 12 ail-kifja-
aadressi saamiseks rekordi-ttimiustusevormidele^^
Väiis-Eesti •; .lekore paraiidati
järgniiselt: Valden ;S parandas
oma kolmikhüppe rekorditV19 cm
võrra, Mati JaägO ületas omä värs-ke
vasarahcite rekordi 1.38 mee^
iga ja raskusheites tegi rekordnor-,
miks 9.45 m.
^ Estoonlaste edukaim ala oli jällegi
kuulitõuge; esikohad toodi neljast
ikuuliraskuse klassist. Kui lei-
, duks üks eesti mees 45—49-aastas-^
te klassis, kes suudaks 7.46 kg ras-kusiga
kuuH tõugata 14 m pürile,
^ siis võiks estoonlaste hegemoonia
sellel alal ojlar.tbtaalne. Ta aitaks
samuti kaasa.: hooaja lõpul võistkonna
karika kaitsmisele.
200 m: M60
33,6.
,^800:mJ
2.33,0.
'SOm.tõ
Trei 17,1
400 m tõ
V. Sadul 77,9.
: Kölmikhüpes M75 — 1. K. Trei
7.68; M60 — 2. V., Sadul 8.72
(VR); 4. T. Vellend 7.21. .
Teivashüpe^ : ;M60';—^ 1. Jaan
Lents 2.60. • .[-y-.- • •'•r-,
Kunütouge: 4 kg M75 —. 1. K .
Trei 9.48; 5 kg N60 —: 1. H . Pedel
8.15; S kg^:M60 ~ - 1. J. Lents
11.19; 6 kg M 5 5— 1. M. Jaago
• 1 0 . 9 4 . ' ^ ' J C-'^-
: Eettaheide: 1 kg 'M75 — 1. K.
Trei 28.14; N60 — 1. H . Pedel
19.28; M60 — 2. J. Lents 35.96;
• 1.S kg. M55 — 1. M . Jaapo 30.78.
Estoonlasist olid sellele võistlusele
registreeritud veel Jaan Roos
(1983. a. maailmameister kiirkõn-dimises)
j a Ermo Kulmar (lühir
jooksud), kes aga kahjuks, samuti
kui värske kõrgushüppe maailma-
Karl Trei
rekordi tegija Helgi Pedel, ei saanud-
ühineda kanadalaste 76-liik-melise
grupiga.
Põikreads 1. Paguluses surnud
eesti kirjanik, 6. Maitsev kala, 10.
Segatoit, 11. Noor abielunaine, 12.
Riigi esindaja, 13. Kirjanik Mats
Mõtslase kodanlik nimi, 14. Rootsi
kuningate nimi, 16. Muinas-egiptu-se
jumalanna, 18. Seal — ühes
võõrkeeles, 19. Mägironija, 22.
Tuhanõu, käändevormis, 24. Kätega,
käte abil, 25. Linn Lätis, 27.
Vaestemaja, 29. Maa kÜunavöönd,
32. Viirastuslik kuju, 35. Eesti helilooja,
36. Kõnekeeles sageli kuuldav
vigane sõnavorm, 37. . . . ium
— keemiline element, 39. Karbi-
69-aastane Les Anderson püüdis
Alaskas Kenai järvest 40 kg lõhe.
Kala on 2 kg raskem kui eelmme
rekordikala, mis oli püütud 1977. a.
ka Alaskas.
99 •ESTONIA'^ rasterite tülemiiseds
; Vanuseklass ja järjestus nime
ees. Jooksude ajad võeüidläsitsi,
' tuule toetus (t). (MR) — maailmarekord,
(VR) ' VälisrE^sti\
kord.
,. Schweririgis 4. juunil peetud
kergejõustikuvõistlustel viskas ida-sakslanna
Pctra Felke uue naiste
odaviske maailmarekordi tulemuse-
• ga75;40, Ka Felke teine vise oli
parem endisest maailmarekordist.
Tema' visete seeria oli 69.84 —•
75.26 (esimene maailmarekord) —
59;20:-^ 75,40 (MR) — 73.52 —
72.56.
Behnine maailmarekord oli- tulemusega
74.76. Tiina Lillaku nimel;
mille ta viskas 13. juunil 1983
Tamperes; Lillaku maailmarekordi
kaotamisega kaotas Soome ainsa
. nende sportlase nimel olnud maailmarekordi.
. 25-aästase Petra Felkeni rekordiline
vise ei tulnud üllatusena, sest
möödunud aastal jäi ta vise vaid
4 cm maha Lillaku rekordist ja see
oli möödunud aasta parim odaviske
tulemus.
r: Uue rekordinaise areng on olnud
tasavägine. Aastal 1983 kergejõustiku
maailmameistrivõistlustel jäi
Felke üheksandale kohale tulemusega
62.02. Samal suvel kandus tema
parim vise 7 meetri võrra kaugemale.
Tiina Lillak saavutas odaviske
maailmarekordi esimest korda
1982;.aastaltulemusega 72.40, aasta
hiljem kui kreeklanna Sakorafa
oli ta rekordi ületanud, viis ta
maaihnarekordi 74.76-le, mis jäi
püsima kaheks aastaks.
Gaiderite Kogu Rootsis korraldas
aprilli keskpaiku piirkOnnapäe-vad
Lääne- ja Lõuna-Rootsi liikmeile
Göteborgis. Ettekanne oli
ESNMR vanem gdr. Alma Väinalt,
kes kõneles gaiderite organiseerimisest
ja Gaiderite Kogu loomisest
Eestis. Läkitus oli peagai-dilt
Eesti Gaidluse 65. aastapäevaks.
Skm. Gustav Ilves pidas re-,
feraadi „Eesti skautlus Rootsis 40
aastat".
^.VABA EESTLÄNI 'BB
line loom, käändevormis, 40. Eesti
naiskunstniku eesnimi, 41. Lehtpuu,
42. Tegelane „Tõde ja õiguses",
43. Kaunid lilled.
V Fsästread: 1. Koht Kanada idarannikul,
2, Elektriga laetud osakesed,
3. Indiviid, 4. Tõke, 5. Paguluses
surnud eesti lavataht, 7. Tärkav
vili, 8. Mitte praegusi, 9. Sealt
võetakse võti pärast ukse avamist,
12. Sõna liiklusmärgil, 15. Kitsas
käik, 16. Looduse „Kroon", 17.
Jõgi Prantsusmaal, 20. Elama —
ühes võõrkeeles, 21. Mehe tiitel/
23. Kardetav ettevõte, 26. Kuu kalendris,
28. Ameerika leidur ja
tööstur, kuulsa ettevõtte asutaja,
29. . . . kuller —- J. Verne'i teos,
30. Haljad alad kõrbes, 31. Tuulehoo,
33. Kirjanik Arvi Kork'i kodanlik
nimi, 34". Piduliku ilmega
sündmus, 37. Küpsetatud toit,
käändevormis, '38. Rooma keiser.
MISTSÖNANR. 1244 "
LAHENDUS
Põikread: 1. Kalmus, 5. Tuhvel,
9. Ebavere, 10. Pead, 11. Eile, 13.
Veis, 15. Avan, 17. Esi, 18. Eller,
21. Ihu, 22. Rikas, 23. Eelik, 24.
Inkad, 25. Parim, 27. Esiti, 30.
Ema, 31. Eesel, 34. Mun, 35. Laht,'
37. Sest, 38. Nüri, 40. Niin, 42.
Rolland, 43. Rebite, 44. Keelan.
Pü!streadj 1. Kiiver, 2. Mees, 3.
Uba, 4. Sadul, 5. teene, 6. Uri, 7.
Hela, 8. Lennuk, 10. Piik, 12.
Evil; 14. Esitama, 1'6. Ahistus, 18.
-Esine, 19. Lukus, 20. Redel, 25.
Pelgur, 26. Rahn, 28. Imen, 29.
Intem, 32. Emile, 33. Ennak, 36.
Türi, 37. Side, 39. Rot, 41. Ine.
• s
(CXI
E
VA
ütles ta:'„Teie, pr. Klaar, ei tar-'
vitse seda teha" ja suudles mind
põsele, nagu märgiks, et oleme
üheväärsed jä võime olla sõbrad.
Jia nii arenes meie sõprus. Ta: aitas
mind kõiges, kus vähegi .sai, aineliselt
ja vahel kst rahaliselt. Ta
rääkis meie eest linnapeaga, kes
siis laskis meile väljakirjutada koksi
pliidi jaoks ja piirge tule hakatiseks.
Mõtle! Koksi oli siis jaopärast.
Kaks vanemat poega, kes vabanesid
kontsentratsioonilaagrist, valisid
munga elukutse j a läksid Kra-kovi
kloostrisse. tJks 30 ja teine
32 aastat vana. Koju nad enam ei
tulnudki. Ema käis neid kloostris
vaatamas ja nad ütlesid talle, et
nad on nii palju koledusi läbielanud,
et maaihri^ pole seda väärt, et
elu seal inimeste hulgas uuesti alata.
Ainult oma usule ja Jumalale
lubasid- pühendada oma edaspidise
Miilgi j MMyJfiÖMS
^ Pani meid oma vaesestunud kodus,
mis minu arvates 6U veel küllaltki
rikas, sõögituppa sööma —
vapiga ilustatud toolidele. Pidin
^ talle rääkima oma elulpo,^^^^^^
ka põgenemise loo. tema; xnees,
väga vana kühmus seljaga, magas
onia tugitoolis, t a oli kohahku
direktor, samuti oli
tütar gümnaasiumis õpetaja. Üks
poeg OÜ suhkruvabriku kontoris
ametis, seepärast ei olnud neil ka
sütest puudus, kuna töötajad olid
õigustatud saama seda ja eriti heldest!
jagas suhkmvabr^ oma töölistele
ja ametnikele. Terve perekond
rääkis palju keeli. Vanahärra
oli teadlik Eestist. Ta teadis, et
Laidoner oli abielus poolatariga,
kuid tal ei olnud selgust Eesti
maareformist. Tema nägi seda
mõisniku seisukohast ja leidis, et
see polnud õige.
Seal laua juures, kui olin rääkinud
oma eluloo ja tänasin prouat
südamest ülesnäidatud helduse eest
meie vastu, tahtsin ka teiste eesku^
jM suudelda tema :kätt,^
, Chehnza, saksakeelse nimega
Kuhnse, oli väike linn Torni lähedal.
Küllap Kuressaare suurune,
kuid, Kuressäarega Võrreldes uus
ja moodne, kolmekorraseliste kivimajadega.
Sellevastu Kuressaare oli
enamikus oma ühekorruseliste elamutega
laialivalguv Ünn.
ttheU poolt piiraas linna Kulmse
järv ja teisest küljest põllud- Ühest
otsast tuli linna maantee külade
ja põldude vahelt, neljandasse
külge jäi jaamahoone lageda väljaga,
mis arvatavasti kuulus linnale.
Suhkruvabrik ja vabriku peedlpõl-lud,
millel ei näinud olevat ei otsa
ega äärt, kuulusid ka linna üld-
'11. Terve linn Ja selle ümbrus lasus
tasandikul, ainult järv ja põllud,
ei kuskil metsa silmapiiriL
Sellest;seigus siis/ miks tüli osta
piirgu süte hakatiseks. Põletispuud,
kui niisugust oli vähe saada.
Linnaasutised olidj jaama poolt
tulles. Punase Risti maja, milles oli
peakorter, köök supi jagamiseks,
söögisaal ja suur saal täis kahekordseid
narisid vaestele või teelistele
odavaks öömajaks. Peakorteri
ümbruses ja käsutuses olid veel
teenistujate jaoks elamud ning hotellides
korralikke ruume. Väga
suur aed oli ka Punasel RistÜ.
Edasi raekoda, haigla, paar koolimaja
ja gümnaasium, õlivabrikud
ja politseijaoskond olid need,
mis moodustasid linna südamiku.
Sellesse vaiksesse linna jõudsime
juunikuul 1945, paar päeva
enne jaanipäeva ja: saime seal elada
terve aasta.
Linnarahvas olilcatoliku usku ja
elu keerles katedraali ümber.
Bürgermeistriks oli sel ajal mees,
kellel parema käe sõrmed otsast
ära. Oli Pommeri päritoluga, oli
olnud varem vabrikutööline ja jätnud
käe masma vahele. Meie vastu
oli ta väga heatahtlik. Ükskõik,
mis meil puudus, ikka läksime
bürgermeistri jutule. Igakord ta ei
saanud meile vastu tuUa, kuid ei
öelnud tüdinult ära, vaid ikka oli
huvitatud, k^s me saame ölukor^
rast üle kuidagi teisiti; kui ta täna
ei saa aidata ehk siis teinekord?!
Soovitas aga uuesti tulla enese jutule,
ehk: siis on paremaid võimalusi.
:01i alati sõbralik ja lohutaja.
Jutuletahtjate saba tema juurde oli
alati väga suur, tuli oodata tundide
viisi numbrilapike peos. Töö- ja
korteriloa andmine, küttematerjali
õige jagamine, toidukaartide korraldamine
jne., jne. olid linnapea
ülesandeks, muidugi vastavalt kom-munistlikule
maailmavaatele. Inimestele
tuli anda nende tööpanusele
vastavalt.
Minu elatiskaardid olid kolmanda
järgu omad, mul polnud ju
tööd ja lapsed kui ka vanad arvestati
vastupidi propagandale kolmandasse
liiki. Meil oli kaartidel
ainult leib, muid aineid meile ei
jagatud. Kõik muu tuli endal hankida,
aga kuidas seda teha, kui ei
ole mingit sissetulekut. Toiduaineid
oli küll poodidest saada, kuid hinnad
olid nii kõrged, et oU võimatu
osta, väljaarvatud leib, mis oli
kaardil. Vabaturul oli leivahind
100 zlotti, seega kaardi leivahin-nast
palju kallim. Aga kaardileiva-ga
ei tulnud meie jpere mitte läbi,
ja igakord ei saanud kohnanda järgu
inimesed poest sel ajal kui tahtsid,
sest I ja II liigi inimestel oli
eelisõigus. Jäi järgi kallihmhaline
vabaturg. Tekib; küsimus: kuidas
selles olukorras sai elu alal hoida?
Alguses oma asju müües, kohviube
ja muud, sai kuidagi hakkama. Ka
oma laulatussõrmuse müüsin, et
kartuleid hankida. Sügisepoole käisin
taludes kartuleid võtmas ja ka
sukrupeete kiskumas. Tsentner
kartuleid maksti päevas. Nädal
kartulipõllul ja 6 tsentnerit oli teenitud.
Suhkrupeedi üleskiskumise-päeva
eest võis valida, kas vilja
või kartuleid, valisime pr. Sabega
vilja. Nädalaga teenisime 3 ts. puhast
leivavilja, veidi tangu ja nisu.
Kui olime taludes töö ära õppinud
ja talusöögiga musklid tugevamaks
treeninud, julgesime ka vabriku
põllule minna suhkrupeete
võtma. Tasu oli rahas, kuid,ei mäleta
enam kui palju me saime, aga
mitte nii palju kui lubati. Pakuti
hoopis natuuras ja see oleks teinud
ainult mõni kilo rukkeid. Jähne
rahapalgale ja alustasime peedikit-kumist
vabriku-sovhoosi põllul.
Sealt saime igal õhtul käekotis kaasa
võtta suhkrupeete. Need viiludeks
lõigatult, yä.hese. veega keetes
andsid kõrge väärtusega toiduiisa.'
Keedetud peediviilud olid head leiva
peale ja magus keeduvesi oli
suurepärane kaste rukkijahupudru
juurde. Omapärane söögisedel.
Hädaaeg näib olevat selleks, et
panna aju järjest mõtlema, nupu-tades
olukorrale vastavaid uuen-dusi,
ka toiduretseptide osas. Praegugi
mõtlen nendele hädasunnil
kombineeritud toitudele, mis sel-korral
hästi maitsesid.
teks:
vane toidukava oli näi-hommikul
omateenitud rukkijahu-puder
suhkrupeedikastoiega;
lõunaks oli Punasest Ristist toodud
hernesupp;
ja õhtuks kartul (talumehe juures
teenitud) õliga, leib peedivülu-
. dega. • • ; •• ; • ;•. .
Või näiteks?
hommikul leib peediviiludega;
lõunaks kartuli- ja tangusupp, keedetud
ainult veega;
õhtuks rukkijahukoogid ilma rasvaineta
küpsetatud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 20, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850620 |
Description
| Title | 1985-06-20-06 |
| OCR text | •^MA i E S T l Ä E '^neljapä^^^^ ; 1985 Thursday, June 20,1985 ' N r . RISTSÕNA NR. 1245 olümpiamanged peetakse 22.^^ . juuni ajayaheiiiikiil^^g^^ Torontos. Seekord kasutatai^^ l^^b^^^ ^^^4ioni, ses^ wtvate kergejõiistiMa iile 46001 MiMu Los Angeleses peetud olümpiamängudd . Kanada masferite kergejõustiku e|ivõistlus; peeti Osliawa „Civie"' staadionil juuni alguses, „ESTK)- NIA'' misterid toid I c ä ^ tcHstlemisel 18 kulda, 8. Iiõbedat ja üh^ pronksiriedali. : üldine Võistlejate arv oli ligi 1^180, kaäsaan/atud kaheksa estoon- ^läst ja rida ameeriklasi neljast lähemast osariigist: iCaugdm kana-dUane öU Vancptiverist; B.C Mõiemai päeval kestsid Yõistlu-jsed kahdksa tundi üsiia ladusa võisÜuskcOTaldusega. > Vaatamata tugevnenud konkurentsile oli ESTONIA' - suhteliselt väike võistkond suurepäraselt edukas. Hdgi Pedel ületas kaua aega "püsinud ikorgiishiüLppe maailmare-te^ i üJbe s^^ Endine rekord (1.15 m) oli lääne-saks-lanna AiReile nimel 1978; aastast. ^Kari l ^ i sai o m m tõkkejook- M maaÖMalidköMe i7,35 sek/ (el^troöniline), mis tehtud maikuu alguses Põhja-earolinäpeal^ ^ nas, lisais tulemuse 17,1 sek. (kä- '••Äi).^'. . ]Laui>äevaI, .8, 15,9 (t); M60 ^ 4. Theo Vellend I5,6'(t).:" 4p^'mW0 -— 2. Ermo Kul-mar 79,6; M60 — 2. ¥alden Sadul ^. :S-loBikohds M6a —^1, ü n o l i - bit 29.31,(). V Kamgiislliüpes :M75-^-^l^ K., Trei 3.67; M60 — 2. V. Sadul 4.14; 4. T. Vellend 3.61. 1.20; N60 — 1. Helgi Pedel 1.16 g-.':M75>- l . K . Trei 25v00; 80®. g M5S — .1. Mati Jaagö 30;80. : • Väsaraheider' 6 k g ' ^ MSS V— 2. M. Jaago 26.48 (VR).^x^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^; \ .Raskusüieide? 35 naels: M55 . .-~ 2; M. Jaago 9.45^^^^(^^ Osalejate hulgas võib leida rea oiüinpiavõitjaid, ke$ nüüd on jõudnud üle 40-e^sta ja masterite va-niiseklässi; eesotsas neljakordse kuldmedälimehe A l Oertiga (kettaheide), Peter Snelliga (kohn kulda 800, i500 m jooksudes), Bob Richardiga (kaks kulda teivashüppes), Willie Davenportiga (kuld tõkkejooksus), Parry 0'Brieniga (kuld kuulitõukes) jä veel mitmed teised olümpiamängudest ; osavõtnud sportlased. ; Karl Trei Estonia" masterite klubist võistleb 75--79-aastaste vanuseklassis kaugus- ja kõrgushüppes, kettaheites, odaviskes ja 80 m tõkkejooksus. .Kari^Trei on ;neil aladel Kanada rekordite omanik, Iisaku veel MJutisele T Mr 4 f m n i • Pl i n13 li m1 6 i 1 i i fS -j • 1 äi i 1 • 1 i i 27 i i 30 • n 32 k 3«| i i ii j > • * m 40 i i • 1. k 42 • On lootust, et need Üpptuleniu-sed avaldatakse/ka v,Nat. Masteirs News'] (USA) edetabelis, sest estoonlaste esindaja „jooksiš" pool pühapäeva ringi kohtunikelt 12 ail-kifja- aadressi saamiseks rekordi-ttimiustusevormidele^^ Väiis-Eesti •; .lekore paraiidati järgniiselt: Valden ;S parandas oma kolmikhüppe rekorditV19 cm võrra, Mati JaägO ületas omä värs-ke vasarahcite rekordi 1.38 mee^ iga ja raskusheites tegi rekordnor-, miks 9.45 m. ^ Estoonlaste edukaim ala oli jällegi kuulitõuge; esikohad toodi neljast ikuuliraskuse klassist. Kui lei- , duks üks eesti mees 45—49-aastas-^ te klassis, kes suudaks 7.46 kg ras-kusiga kuuH tõugata 14 m pürile, ^ siis võiks estoonlaste hegemoonia sellel alal ojlar.tbtaalne. Ta aitaks samuti kaasa.: hooaja lõpul võistkonna karika kaitsmisele. 200 m: M60 33,6. ,^800:mJ 2.33,0. 'SOm.tõ Trei 17,1 400 m tõ V. Sadul 77,9. : Kölmikhüpes M75 — 1. K. Trei 7.68; M60 — 2. V., Sadul 8.72 (VR); 4. T. Vellend 7.21. . Teivashüpe^ : ;M60';—^ 1. Jaan Lents 2.60. • .[-y-.- • •'•r-, Kunütouge: 4 kg M75 —. 1. K . Trei 9.48; 5 kg N60 —: 1. H . Pedel 8.15; S kg^:M60 ~ - 1. J. Lents 11.19; 6 kg M 5 5— 1. M. Jaago • 1 0 . 9 4 . ' ^ ' J C-'^- : Eettaheide: 1 kg 'M75 — 1. K. Trei 28.14; N60 — 1. H . Pedel 19.28; M60 — 2. J. Lents 35.96; • 1.S kg. M55 — 1. M . Jaapo 30.78. Estoonlasist olid sellele võistlusele registreeritud veel Jaan Roos (1983. a. maailmameister kiirkõn-dimises) j a Ermo Kulmar (lühir jooksud), kes aga kahjuks, samuti kui värske kõrgushüppe maailma- Karl Trei rekordi tegija Helgi Pedel, ei saanud- ühineda kanadalaste 76-liik-melise grupiga. Põikreads 1. Paguluses surnud eesti kirjanik, 6. Maitsev kala, 10. Segatoit, 11. Noor abielunaine, 12. Riigi esindaja, 13. Kirjanik Mats Mõtslase kodanlik nimi, 14. Rootsi kuningate nimi, 16. Muinas-egiptu-se jumalanna, 18. Seal — ühes võõrkeeles, 19. Mägironija, 22. Tuhanõu, käändevormis, 24. Kätega, käte abil, 25. Linn Lätis, 27. Vaestemaja, 29. Maa kÜunavöönd, 32. Viirastuslik kuju, 35. Eesti helilooja, 36. Kõnekeeles sageli kuuldav vigane sõnavorm, 37. . . . ium — keemiline element, 39. Karbi- 69-aastane Les Anderson püüdis Alaskas Kenai järvest 40 kg lõhe. Kala on 2 kg raskem kui eelmme rekordikala, mis oli püütud 1977. a. ka Alaskas. 99 •ESTONIA'^ rasterite tülemiiseds ; Vanuseklass ja järjestus nime ees. Jooksude ajad võeüidläsitsi, ' tuule toetus (t). (MR) — maailmarekord, (VR) ' VälisrE^sti\ kord. ,. Schweririgis 4. juunil peetud kergejõustikuvõistlustel viskas ida-sakslanna Pctra Felke uue naiste odaviske maailmarekordi tulemuse- • ga75;40, Ka Felke teine vise oli parem endisest maailmarekordist. Tema' visete seeria oli 69.84 —• 75.26 (esimene maailmarekord) — 59;20:-^ 75,40 (MR) — 73.52 — 72.56. Behnine maailmarekord oli- tulemusega 74.76. Tiina Lillaku nimel; mille ta viskas 13. juunil 1983 Tamperes; Lillaku maailmarekordi kaotamisega kaotas Soome ainsa . nende sportlase nimel olnud maailmarekordi. . 25-aästase Petra Felkeni rekordiline vise ei tulnud üllatusena, sest möödunud aastal jäi ta vise vaid 4 cm maha Lillaku rekordist ja see oli möödunud aasta parim odaviske tulemus. r: Uue rekordinaise areng on olnud tasavägine. Aastal 1983 kergejõustiku maailmameistrivõistlustel jäi Felke üheksandale kohale tulemusega 62.02. Samal suvel kandus tema parim vise 7 meetri võrra kaugemale. Tiina Lillak saavutas odaviske maailmarekordi esimest korda 1982;.aastaltulemusega 72.40, aasta hiljem kui kreeklanna Sakorafa oli ta rekordi ületanud, viis ta maaihnarekordi 74.76-le, mis jäi püsima kaheks aastaks. Gaiderite Kogu Rootsis korraldas aprilli keskpaiku piirkOnnapäe-vad Lääne- ja Lõuna-Rootsi liikmeile Göteborgis. Ettekanne oli ESNMR vanem gdr. Alma Väinalt, kes kõneles gaiderite organiseerimisest ja Gaiderite Kogu loomisest Eestis. Läkitus oli peagai-dilt Eesti Gaidluse 65. aastapäevaks. Skm. Gustav Ilves pidas re-, feraadi „Eesti skautlus Rootsis 40 aastat". ^.VABA EESTLÄNI 'BB line loom, käändevormis, 40. Eesti naiskunstniku eesnimi, 41. Lehtpuu, 42. Tegelane „Tõde ja õiguses", 43. Kaunid lilled. V Fsästread: 1. Koht Kanada idarannikul, 2, Elektriga laetud osakesed, 3. Indiviid, 4. Tõke, 5. Paguluses surnud eesti lavataht, 7. Tärkav vili, 8. Mitte praegusi, 9. Sealt võetakse võti pärast ukse avamist, 12. Sõna liiklusmärgil, 15. Kitsas käik, 16. Looduse „Kroon", 17. Jõgi Prantsusmaal, 20. Elama — ühes võõrkeeles, 21. Mehe tiitel/ 23. Kardetav ettevõte, 26. Kuu kalendris, 28. Ameerika leidur ja tööstur, kuulsa ettevõtte asutaja, 29. . . . kuller —- J. Verne'i teos, 30. Haljad alad kõrbes, 31. Tuulehoo, 33. Kirjanik Arvi Kork'i kodanlik nimi, 34". Piduliku ilmega sündmus, 37. Küpsetatud toit, käändevormis, '38. Rooma keiser. MISTSÖNANR. 1244 " LAHENDUS Põikread: 1. Kalmus, 5. Tuhvel, 9. Ebavere, 10. Pead, 11. Eile, 13. Veis, 15. Avan, 17. Esi, 18. Eller, 21. Ihu, 22. Rikas, 23. Eelik, 24. Inkad, 25. Parim, 27. Esiti, 30. Ema, 31. Eesel, 34. Mun, 35. Laht,' 37. Sest, 38. Nüri, 40. Niin, 42. Rolland, 43. Rebite, 44. Keelan. Pü!streadj 1. Kiiver, 2. Mees, 3. Uba, 4. Sadul, 5. teene, 6. Uri, 7. Hela, 8. Lennuk, 10. Piik, 12. Evil; 14. Esitama, 1'6. Ahistus, 18. -Esine, 19. Lukus, 20. Redel, 25. Pelgur, 26. Rahn, 28. Imen, 29. Intem, 32. Emile, 33. Ennak, 36. Türi, 37. Side, 39. Rot, 41. Ine. • s (CXI E VA ütles ta:'„Teie, pr. Klaar, ei tar-' vitse seda teha" ja suudles mind põsele, nagu märgiks, et oleme üheväärsed jä võime olla sõbrad. Jia nii arenes meie sõprus. Ta: aitas mind kõiges, kus vähegi .sai, aineliselt ja vahel kst rahaliselt. Ta rääkis meie eest linnapeaga, kes siis laskis meile väljakirjutada koksi pliidi jaoks ja piirge tule hakatiseks. Mõtle! Koksi oli siis jaopärast. Kaks vanemat poega, kes vabanesid kontsentratsioonilaagrist, valisid munga elukutse j a läksid Kra-kovi kloostrisse. tJks 30 ja teine 32 aastat vana. Koju nad enam ei tulnudki. Ema käis neid kloostris vaatamas ja nad ütlesid talle, et nad on nii palju koledusi läbielanud, et maaihri^ pole seda väärt, et elu seal inimeste hulgas uuesti alata. Ainult oma usule ja Jumalale lubasid- pühendada oma edaspidise Miilgi j MMyJfiÖMS ^ Pani meid oma vaesestunud kodus, mis minu arvates 6U veel küllaltki rikas, sõögituppa sööma — vapiga ilustatud toolidele. Pidin ^ talle rääkima oma elulpo,^^^^^^ ka põgenemise loo. tema; xnees, väga vana kühmus seljaga, magas onia tugitoolis, t a oli kohahku direktor, samuti oli tütar gümnaasiumis õpetaja. Üks poeg OÜ suhkruvabriku kontoris ametis, seepärast ei olnud neil ka sütest puudus, kuna töötajad olid õigustatud saama seda ja eriti heldest! jagas suhkmvabr^ oma töölistele ja ametnikele. Terve perekond rääkis palju keeli. Vanahärra oli teadlik Eestist. Ta teadis, et Laidoner oli abielus poolatariga, kuid tal ei olnud selgust Eesti maareformist. Tema nägi seda mõisniku seisukohast ja leidis, et see polnud õige. Seal laua juures, kui olin rääkinud oma eluloo ja tänasin prouat südamest ülesnäidatud helduse eest meie vastu, tahtsin ka teiste eesku^ jM suudelda tema :kätt,^ , Chehnza, saksakeelse nimega Kuhnse, oli väike linn Torni lähedal. Küllap Kuressaare suurune, kuid, Kuressäarega Võrreldes uus ja moodne, kolmekorraseliste kivimajadega. Sellevastu Kuressaare oli enamikus oma ühekorruseliste elamutega laialivalguv Ünn. ttheU poolt piiraas linna Kulmse järv ja teisest küljest põllud- Ühest otsast tuli linna maantee külade ja põldude vahelt, neljandasse külge jäi jaamahoone lageda väljaga, mis arvatavasti kuulus linnale. Suhkruvabrik ja vabriku peedlpõl-lud, millel ei näinud olevat ei otsa ega äärt, kuulusid ka linna üld- '11. Terve linn Ja selle ümbrus lasus tasandikul, ainult järv ja põllud, ei kuskil metsa silmapiiriL Sellest;seigus siis/ miks tüli osta piirgu süte hakatiseks. Põletispuud, kui niisugust oli vähe saada. Linnaasutised olidj jaama poolt tulles. Punase Risti maja, milles oli peakorter, köök supi jagamiseks, söögisaal ja suur saal täis kahekordseid narisid vaestele või teelistele odavaks öömajaks. Peakorteri ümbruses ja käsutuses olid veel teenistujate jaoks elamud ning hotellides korralikke ruume. Väga suur aed oli ka Punasel RistÜ. Edasi raekoda, haigla, paar koolimaja ja gümnaasium, õlivabrikud ja politseijaoskond olid need, mis moodustasid linna südamiku. Sellesse vaiksesse linna jõudsime juunikuul 1945, paar päeva enne jaanipäeva ja: saime seal elada terve aasta. Linnarahvas olilcatoliku usku ja elu keerles katedraali ümber. Bürgermeistriks oli sel ajal mees, kellel parema käe sõrmed otsast ära. Oli Pommeri päritoluga, oli olnud varem vabrikutööline ja jätnud käe masma vahele. Meie vastu oli ta väga heatahtlik. Ükskõik, mis meil puudus, ikka läksime bürgermeistri jutule. Igakord ta ei saanud meile vastu tuUa, kuid ei öelnud tüdinult ära, vaid ikka oli huvitatud, k^s me saame ölukor^ rast üle kuidagi teisiti; kui ta täna ei saa aidata ehk siis teinekord?! Soovitas aga uuesti tulla enese jutule, ehk: siis on paremaid võimalusi. :01i alati sõbralik ja lohutaja. Jutuletahtjate saba tema juurde oli alati väga suur, tuli oodata tundide viisi numbrilapike peos. Töö- ja korteriloa andmine, küttematerjali õige jagamine, toidukaartide korraldamine jne., jne. olid linnapea ülesandeks, muidugi vastavalt kom-munistlikule maailmavaatele. Inimestele tuli anda nende tööpanusele vastavalt. Minu elatiskaardid olid kolmanda järgu omad, mul polnud ju tööd ja lapsed kui ka vanad arvestati vastupidi propagandale kolmandasse liiki. Meil oli kaartidel ainult leib, muid aineid meile ei jagatud. Kõik muu tuli endal hankida, aga kuidas seda teha, kui ei ole mingit sissetulekut. Toiduaineid oli küll poodidest saada, kuid hinnad olid nii kõrged, et oU võimatu osta, väljaarvatud leib, mis oli kaardil. Vabaturul oli leivahind 100 zlotti, seega kaardi leivahin-nast palju kallim. Aga kaardileiva-ga ei tulnud meie jpere mitte läbi, ja igakord ei saanud kohnanda järgu inimesed poest sel ajal kui tahtsid, sest I ja II liigi inimestel oli eelisõigus. Jäi järgi kallihmhaline vabaturg. Tekib; küsimus: kuidas selles olukorras sai elu alal hoida? Alguses oma asju müües, kohviube ja muud, sai kuidagi hakkama. Ka oma laulatussõrmuse müüsin, et kartuleid hankida. Sügisepoole käisin taludes kartuleid võtmas ja ka sukrupeete kiskumas. Tsentner kartuleid maksti päevas. Nädal kartulipõllul ja 6 tsentnerit oli teenitud. Suhkrupeedi üleskiskumise-päeva eest võis valida, kas vilja või kartuleid, valisime pr. Sabega vilja. Nädalaga teenisime 3 ts. puhast leivavilja, veidi tangu ja nisu. Kui olime taludes töö ära õppinud ja talusöögiga musklid tugevamaks treeninud, julgesime ka vabriku põllule minna suhkrupeete võtma. Tasu oli rahas, kuid,ei mäleta enam kui palju me saime, aga mitte nii palju kui lubati. Pakuti hoopis natuuras ja see oleks teinud ainult mõni kilo rukkeid. Jähne rahapalgale ja alustasime peedikit-kumist vabriku-sovhoosi põllul. Sealt saime igal õhtul käekotis kaasa võtta suhkrupeete. Need viiludeks lõigatult, yä.hese. veega keetes andsid kõrge väärtusega toiduiisa.' Keedetud peediviilud olid head leiva peale ja magus keeduvesi oli suurepärane kaste rukkijahupudru juurde. Omapärane söögisedel. Hädaaeg näib olevat selleks, et panna aju järjest mõtlema, nupu-tades olukorrale vastavaid uuen-dusi, ka toiduretseptide osas. Praegugi mõtlen nendele hädasunnil kombineeritud toitudele, mis sel-korral hästi maitsesid. teks: vane toidukava oli näi-hommikul omateenitud rukkijahu-puder suhkrupeedikastoiega; lõunaks oli Punasest Ristist toodud hernesupp; ja õhtuks kartul (talumehe juures teenitud) õliga, leib peedivülu- . dega. • • ; •• ; • ;•. . Või näiteks? hommikul leib peediviiludega; lõunaks kartuli- ja tangusupp, keedetud ainult veega; õhtuks rukkijahukoogid ilma rasvaineta küpsetatud. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-20-06
