1985-08-22-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA SBOT-ANB neljapäeval 22. augustil 1985 —• Thuisday, August 22, 1985 Nr. 63 nmn: ..am VABADE EESTLASTE HMLEIANBM YiÜJAANmA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Don Ont.M3B2M3 TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja ' TOIMETAJA: Olaf Kopvillem- • TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $16i— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—.poolaastas $37.— Ja vesrandaastas $19.— Aadäressi muudatus 70 c, — Üksiknumbri hind 70 KUULUTUSTE HINNAD: '. iiks toU ühel veerul: $5.00, esiküljd $5.50 Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St, Don Mills, Ont. M3B 2M3 Eestlasi Helsingis'demonstratsioonilp \tmm Miks ei köidii kirikus? Peagu kõikjal kristUkes maades on üldiseks kurtmise aineks vähenev kirikus käimine. Sellest on palju kirjutatud ja ka meie koguduste jumalateenistustel tähelepanu osutatud. See küsimus on eriti mitmekülgne ega pole kergesti lahendatav, kui seda üldse saab olla. Meie jumalateenistustest ära jää-mme on mõneti otse mõistusevas-tane. Vananeval eesti ' ühiskonnal peaks olema aega mõelda hingelistele küsimustele ja otsida elujul-gust ning usulist abi kirikus käimise! kaasaelatavaist jumalateenistu-sist. Nii oleks täiesti loomulik nähe, kui suur pensionäride pere täidaks kiSik meie jumalakojad. Äga õpetajad märgivad oma jutlusis vastupi- Mis on selle põhjus? Kas Jumala Foto: A. I. Raudkivi sõna ei suuda tänapäeva inimesena tungida muust tesevusestüliküllas-tunud elulaadi juures või ei vaja tänapäevane inimene enam usku, ehkki miski pole selleks põhjust andnud? Enne neile küsimusile vastuse saamist ei jõua me lahendamise juurde asuda. Miks, mispärast? Need küsimwsed jäävad vastamata. peetud Lõuna-Aafrika Fieter Botha kõnest oodati JMette" geyat vastust läänemaaUmä riikide akuutsele survele, mis lahendanuks apartheidi aiastakümnete pika probleemiderohkiise silmapilkselt. Vaatamata kaitseseiisukorrale on Jätkiinad rahutused, ims (i^n uõnd" Hmd sunnäolrvreid. ^ Fresideuldi kõnes ei : lei^imud ellist Jahendost mida oodati, kuna frobleeml pole võimalik iileööla- Iliendäda. Teistes ÄalFrika riikides võideldi koloniaalsiisteemi vastu, nnille alt tuli rahvas vabastada^ kes Ika vabalstati ja valged kas lahkusid yõi jäjd arveštamatuks vähemis-seks ja nüüd on tulemuseks poliitiline kaos, kus üks suguharu võitleb teise yastu, kuna lood irahyustunne^; . SeDetõttu näinud sellises :MaliIdku lahendust :]Lõuna-AafdE(a° fle, Ims valgete elanike riik on va- Mem kui hUjem suma elama asi-jnud mustade üluskonnad. Igale, valgetega võrdse hääleõiguse andmisega, kaotaksid valged kõik õigused Ja vastavalt senistele aafrika kogemusile, ka varandused ja kodud ning aliemele asuks mustade valitsus, kes oma seni saadud toetuse ja ideed on suures osas Isaa-mud kommunistidelt. Viimase meeleheaks ei Üle tal enesel praegu midagi teha Lõuna-Aafrika küsimuse lahendamiseks, tsest väga südikalt aitavad talle maiuspala ette-valmistada senised äiitikommunist- Ikud riigid, nende hulgas ka Ka- Eiada ja terve rida maailma vaimu- ^•pkke.V-:-v;,/- Kui lääne ajalehtedes on lehe-li^ lgede viisi kirjeldus! M rika poolt kasutatavate surveya" hemdite kasitaiusest EEanistade vastu, felis väga vähe kujutatakse neist N. Liidu ajalehtedes.' Nenditakse yaid mõnda rahutust. Y LÕmia-Aafrikas loodeti, et ter Botha kõnes on valitsuse otsus läbirääkimiste alustamiseks mustade juhtidega LÕma-Aafrika tuleviku otsustamiseks. Valstupidi lootustele pidid kõnega kõik mustade Juhtide soovid kokku varisema ja lääne riigipead pettuma. Kuid läänemaailma tugev opositsioon on hoopis tugevdanud Lõuna-Aafrika valitsuse seisukohti ja: nad on lubanud -ise oma asju korraldada, müleks ei vajata teiste riikide abi. Oma koiieis Botha ütles, et ta on valmis rääkima, täpselt määrit-lemata mustade juhtidega, aga ei teinud mingeid järeleandmisi mustade enanmsele, lükates tagasi võrdse vaÜmisÕigDse mustadele, ega pole ette näha ühtki sammu apartheidist loobumiseks. Ta näeb mustadele grupiti valitsemisel osavõtmist ja sellisena ka kõrgemiai vaÜtsustasemeL- Kuid sellest <Dn mustadele liiga vähe. Läänemaailmast saadav avalik toetus sanktsioonide ning meedia on • küsimuse. iga inimelse kodusse toonud ja musti julgustamud „võit'' lema ettenähtud soovide täitmise» .. ^ On -otse ;imestamapnev • kui sü-:, dikalt katsutakse Aafrika viimast valgete kolonüd maha suruda, kelle ülesandeks on seni oMud tugevana hoida seda maailmajagu tervikuna kommunistide kätte sattu-miisest. Meie seisukohast tuleb aga imestada^ miks ei nõuta, et N. Ludu poolt allaheidetud rahvad saaksid samase tähelepanu osalisteks ja :saaksid kaasa.-rääMda' om' rahiva eloõii mv Selle pealkirja all llmnb airtMtesari, mis käsitleb isiklikku või perekondlikku pla-s. Sarja eesmärgiks bu anda näpunäiteid nende kü- Drobleemid© edukaks Esimeses artiklis 'käsitlesime marginaaltulümaksu mõistet. Mida kõrgem on ühe inimese maksustatav sissetulek, seda rohkem tuleb, tal tulumaksu maksta. Järelikult önkasulikktüiilie perekpnina sisse^ tulek on võimalikkuse piirides jaotatud perekonnaliikmete vahel. See võimaldab tulumaksuseaduses lubatud mahaarvamiste maksimaalset kasutamist. Tabel nr, 1 näitab kõiki lubatavaid mahaarvamisi iga maksumaksja kohta, ja võrdleb mahaarvamisi juhul kui kõik sissetulek perekonnas on vaid ühe isiku kaudu'ja kui see sissetulek on abielupoolte vahel jagatud. Nagu näha on maksimaalne mahaarvamiste vahe 7,130 dollarit aastas. Näide kehtib pensionieas oleva abielupaari kohta. Kui oletame, et on kaks abielupaari, kes peale pensionile minekut elavad veel' vähe-, mait kümme aastat, siis see abielupaar, kes on oma sissetuleku jaotanud, hoiab iga aasta, ka isegi 25 prots. margmaaltülumaksu juures, 1,783 dollarit kokku. Kümne aastaga muutub see 17.830 doUa-rilcs. Maksustatav sissetulek pruugib oUä vaid vähe üle 2,100 doUari, et jõuda 25 protsendise marginaal-tuluniaksüni. Urnile on, et üks hea rahanduslik kava võtab ülaltoodud tegureid arvesse ja kavanda!) sissetulekud vastavalt. On ka selge, et see kavandamine nõuab 10—15 aastat, sest üleöö või ainult paari aastaga on võimatu sissetulekut abielupoolte vahel tunduvalt jaotada. Peame ikka meeles, et meie brutosissetulek pole mitte nii tähtis kui meie netosissetulek, s.t. see, mis meile jääb peale tulumaksude maksmist TABELNR.! V; Tulumaksust lubatud mahaarvamised üksikisiku pealt ja jaotatult kahe abikaasa vahel. 1985 aasta maksude alusel. SISSETULEK .PEREKONNAS' ÜHE IS^^^ 1. Mhiline isiku pealt mahaa^^^ (Basic personal exemption) 2. Abikaasa pealt mahaarvamine(Married 3. üle 64 aasta vana või töövõimeta • (Over 64 ör disabled exemption) 4. Erapensioni pealt mahaarvamine (Frivate pension incomededuction) 5. Investeerimis-sissetuiekü mahaarvamine (Investment income deduction) 6. Tulumaksuvaba maksustatav sissetulek (Tax free taxable income) . KOKKU SISSETULEK PEREKONNAS: JAOTATUD KAHE ABIELUPOOLE VAHEL me $4,140 3,630 2,590 1,000 1,000 2,030 $14,390 1. 2. Abikaasa arvel , 3. üle 64 a. vana või võimetu 4. Erapensioxj 5. Investeerimis-sissetulek 6. Tulumaksuvaba • KOKJOJ Kokku mehe ja naise Üksikisiku pealt; VAHE NAINE 4,140 0 2,590 1,000 1,000 2,030 10,760 21,520 14,390 $7,130 kobaselt Soome Lapi Ajakiri jätkab, et need tippkiirusega lennukid on sooritanud spio-naazhilendusid Inglismaalt alates aastast 1982. Lennukid lendasid ka Soome lahe ja Põhja lahe kohal. Soome kaitseministeeriumi esindaja Heikki NiskaÜteluse kohaselt ei ole Soomes tehtud tähelepanekuid sellistest spionäazhlendudest. Õhujõudude staap vaidleb rikkn-sniste vastu, aga nõustub et tä- Sielepanekuid sellelaadilisest vaatlusleimukeist ©B saadM -ffsi- . •/ darilt..;': ,^Bladd33fdid" lendavad eriti k6r-gd jä kiiresti. Need opereerivad 3400 tunnikiirusega ehk vintpüssi kuulist kiiremini. Need on võimelised tunni jpoksur oma kaameratega pildistama 15^.000 ruutkilomeetri ulatuses. Soome kaitsejõudude üteluse kohaselt jääb radarile nõrk jälg 30 km kõrgusel lendavast lennukist. õhujõudude peastaabi kohaselt .Soome õhtimuim arvestatakse &õik lennukõrgosedo. Lennukite kuuluvuse selgitamine on sellejuures raske ülesanne. Registreeritud; pensioni säästu-plaanid (Registered Retirement Savings Plans) ehk RRSP-dvon väga tähtsad tulumaksu edasilükkamise ja vähendamise vahendid, mida kõik maksumaksjad peaksid lubatud pürides ära kasutama. Nendest on pikemalt järgmises artiklis kirjutatud. Vanemad, kes soovivad oma lastele kõrgem a hariduse saamiseks summasid kõrvale pamia, võivad iga lapse jaoks luua ühe regista-ee-ritud haridustaotlemise säästuplaa-ni (Registered Education Savings Plan) ehk RESP. Nende RESP-ide suhtes on mitu võimalust. Järgnevalt vaatleme ühte kõige populaarsemat. Panused sellesse fondi ei tohi ületada 25,000 dollarit. Panused ei ole mitte tulumaksust mahaarvatata-vad, kuid protsendid mida panuse-summad fondis teenivad on tulumaksuvabad vanematele. Selletõttu võib summa fondis kasvada kaugelt suuremaks kui 25,000 dollarit. Kui laps läheb ülikooli ja kasutab fondisolevad summasid, maksab tema nende summade pealt tulumaksu, mis kooliskäimise ajal on üsna madal, või hoopiski puudub. Sääraste fondüe loomisega on seoses teatud administratiivsed ku-lud. • \ •. ' Kui raha pangast laenata, süs tuleks võimaluse korral ikka ainult " raha laenata investeerimiseks ja oma raha kasutada tarbimiseks, sest investeerimiseks laenatud raha intressi võib tulumaksust maha võtta, tarbimise j aoks laenatud raha intressi aga mitte. Tarbimise hulka kuuluvad laenud on maja kinnisvarälaen (mortgage), laenud ÄUto ja majapidamismasinate ostuks jne. Maja kinnisvaralaenu intresse saab tulumaksust mahavõetavaks teha järgmise menetlusega. Selleks on aga vaja teatud vaba kapitali. Oletame, et ühel perekonnal on maja, millel on 50,000-dollariline kümisvarälaen. Oletame veel, et perekonnal on varandust, mis on väärt 50,000 dollarit; näiteks aktsiad, obligatsioonid jne. Perekond müüb oma 50,000-dollarilise varanduse ning saadud rahaga maksab kinni kinnisvaralaenu. Süs voetakse pangast 50,000-dollariline laen, mü-lest saadud raha investeeritakse kas aktsiatesse, fondidesse või muudesse investeerimisobjektides-se. Pangalaenu tagatiseks võib seada maja. Intressid pangalaneult on nüüd tulumaksust mahavõetavad, sest laen on tehtud investeerimise otstarbel. Kui kinnisvaralaenu protsent on 10 ja maksumaksja on 50 protsendüises tulumaksul ahtris, süs on esimese aasta tulumaksu-sääst 2,500 dollarit. Kinnisvaralaenu kustutamise ja uuestitegemisega on seoses teatud kulud. Perekondadel, kel on majad kõrgete kinnisvaralaenudega ja kel puudub vaba kapital ülaltoodud meetodi kasutamiseks, et muuta kinnisvaralaenu intressi tulumaksust mahavõetavaks, on kinnisvaralaenu küre kinnimaksmine võibolla parimaks investeeringuks. Oletame, et ühel perekonnal on 50,000-dollariline kinnisvarälaen oma majal, mille pealt nad maksavad 12 prots. aastas intressi ja mida nad tõenäoliselt järgmise 20 aasta jooksul ära maksma peavad. Oletame veel, et kinnisvaralaenu ön võimalik iga aasta ,või paari järgi kiiremini kinni maksta. Kasutades number 72 reeglit, teame, et kui lütprotsent on 12 prots. aastas, süs investeering - kahekordistub iga kuue aasta järele. Kui oleme võlgnikud töötab lütprotsent meie vastu. Kui majaomanik meie ülaltoodud näiteks maksab 1,000 dollarit ekstra, siis on sääst küllaltki suur. Kui näiteks see ekstra 1,000 dollarit võlga tasutakse süs, kui laenul on veel 18 aastat järgi, teame, et 12 prots. juures summa kahekordistub kolm korda ehk 1,000 dollarit muutub 8,000 dollariks. . Näeme, et 1,000-dollariline ekstra mahamaks säästab 7,000 dollarit intressikulu laenu eluea jooksul, Kuna antud näites kumisvaralae-nu intress ei ole tulumaksust ma-havõetav, süs jääb juba 7,000 maksustatud dollarit perekonnale muuks otstarbeks kasutamiseks. 1985. • aasta maikuul ettekantud kanada föderaalvalitsuse eelarve laiendas tulumaksuvaba sissetuleku piire, kui sissetulek on kapitali-väärtuse tõusult. Selle tagajärjel on' võimalik laenatud raha mvesteeri-des tulumaksu säästa ja samaaegselt hea mvesteeringu puhul maksuvaba raha teenida. Aga eestlasele ei meeldi üldse mitte kui talle ette heidetakse kirikuskäimise unustamist. Hoopis vastupidi nõutakse, miks õpetaja ^hib mivüsi küsida. Inimene teab juba ise kus käib, mida teeb, kuidas elada oma hingeõnistuse ja sisemiste vajaduste rahuldamiseks. Eestlane ütleb, et temal on otsekontakt Jumalaga, ega ei vaja selleks vahepealset kirikut. Nii pole õpetajate märkustel erilist tähendust ega mõjutust kirikus-käijate arvu. suurendamisele ega kkikuliku töö elavamaks muutmisele, kuna igaüks on juba enne nii teadlik milline osa on kirikul tema elus. . . . ... ... ..... Kirikul on süski muidki aspekte mida just kirikuskäimisega suudetakse lahendada. Eesti kirikus võetakse Jumalaga kontakt eesti keeles, millega on loodud kontmuiteet onia esivanemate usulise tunnetusega. Eesti kirik on põhiliselt antikommunistlik, kuna ta on jaganud eesti rahva kannatusteekonda. Aga igaüks võib kohe vastata, et ka kodus on talle võimalus eestikeelseks kontaktUcs Jumalaga ja antikommunist on ta nügi ilma, et selleks peab teiste juurde mmema. . Nü näib, et mingisugune üleskutse ei aita inimeste kirikusse toomiseks kui ei jää üle vümane võimalus, et kirik muudetakse selliseks kohaks kuhu pole vaja kutsuda, vaid kuhu mmnakše sisemisel vajadusel. Seda saab ainult süs kui vaimuliku isikul on tõeline karjase-omadus, kes kutsub ja kelle kutsele järgnetakse. .......... ........ Selleni ei aita kurjustamine, hurjutamine, tuimuse kaotamine süüdistustega — tuleb armastusega siduda, lähendada ja tõmmata. See on ainus vüs. Aga maailmas on lüga vähe selliseid suuri usumime-si, kuna need kes igapäev tv-ruu-dult vaatavad, ei vaata sealt mitte usu, vaid muu tegevuse tõttu, mis paraku ei tarvitse alati olla üldse usuga seotud. Sellepärast ongi maailmas palju „pnnaseid*^ ja „musti** ning muu-värvilisi usumehi, keda neUe antav. yärvus juba iseloomustab ja mis on nende peamine tegevus. Tänapäeva maaüm vajab tõelisi vaimseid juhte, aga me näeme kui vähe on neid tõesti maaUmas. Kuidas siis peaks neid jätkuma paljudele kirikutele, et inimesed neid täidaksid. Seda menetlust võivad kasutada need, kel on üsna palju vaba kapitali ja kel on hea sissetulek ning on veidi julgemad investeerijad. . Järgnev näide kirjeldab kuidas see meetod töötab. Oletame, et üks maksumaksja,. kelle marginaaltulu-maks on' 50 prots. läheb panka ja laenab sealt 100,000 dollarit ühte edukasse investeerimisfondi mves-teerimiseks. Tagatiseks ta teeb oma majale 50,000-dollarilise üldise hüpoteeklaenu (collateral mortgage) ja ülejäänud 50,000 dollari tagatiseks annab ta poole või rohkem oma investeeringust. Ta võib ka muud tagatist kasutada nagu kana- (jarglL P Nr. 63 24.ja25| dr. 31. aug, I dr. Kana Loun BAIE kendanu« sioonid vastu, k selleks, loobuma Föderaa hemalt firmasid Aafrikas mitte õi, nada väi Kanad raalitehj tuleb ka musi, ku sed. Vaa| des kau tamisegs duslikud suured', mis Lõ muga tä on Kunsi tutvul Livia albumi ordiqaatj vaate sj müle iii se. Arvi matsiooL kud raõ] samuti tellimata se viivitl L. nl sc toimi kus l| liskccl keelse Purjel kunai k| vad tegj teest: Aru ja, Koo'p, ; Toomsj Toimi jaanuar) tcrjalc kogumi] se ulati mis oni 350 fol sed. Al kõrgeb UHI—lH».'«?<l SEINi ERI lilüliiilliiil Kii Huid$ iiiiiiiiiiiiiüi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 22, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-08-22 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850822 |
Description
Title | 1985-08-22-02 |
OCR text |
VABA SBOT-ANB neljapäeval 22. augustil 1985 —• Thuisday, August 22, 1985 Nr. 63
nmn:
..am
VABADE EESTLASTE HMLEIANBM
YiÜJAANmA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Don
Ont.M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja '
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem- •
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16i—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—.poolaastas
$37.— Ja vesrandaastas $19.—
Aadäressi muudatus 70 c, — Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD: '.
iiks toU ühel veerul: $5.00, esiküljd $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Eestlasi Helsingis'demonstratsioonilp
\tmm
Miks ei köidii kirikus?
Peagu kõikjal kristUkes maades
on üldiseks kurtmise aineks vähenev
kirikus käimine. Sellest on palju
kirjutatud ja ka meie koguduste
jumalateenistustel tähelepanu osutatud.
See küsimus on eriti mitmekülgne
ega pole kergesti lahendatav,
kui seda üldse saab olla.
Meie jumalateenistustest ära jää-mme
on mõneti otse mõistusevas-tane.
Vananeval eesti ' ühiskonnal
peaks olema aega mõelda hingelistele
küsimustele ja otsida elujul-gust
ning usulist abi kirikus käimise!
kaasaelatavaist jumalateenistu-sist.
Nii oleks täiesti loomulik nähe,
kui suur pensionäride pere täidaks
kiSik meie jumalakojad. Äga õpetajad
märgivad oma jutlusis vastupi-
Mis on selle põhjus? Kas Jumala
Foto: A. I. Raudkivi sõna ei suuda tänapäeva inimesena
tungida muust tesevusestüliküllas-tunud
elulaadi juures või ei vaja
tänapäevane inimene enam usku,
ehkki miski pole selleks põhjust
andnud? Enne neile küsimusile
vastuse saamist ei jõua me lahendamise
juurde asuda. Miks, mispärast?
Need küsimwsed jäävad vastamata.
peetud Lõuna-Aafrika
Fieter Botha kõnest oodati JMette"
geyat vastust läänemaaUmä riikide
akuutsele survele, mis lahendanuks
apartheidi aiastakümnete pika
probleemiderohkiise silmapilkselt.
Vaatamata kaitseseiisukorrale on
Jätkiinad rahutused, ims (i^n uõnd"
Hmd sunnäolrvreid. ^
Fresideuldi kõnes ei : lei^imud
ellist Jahendost mida oodati, kuna
frobleeml pole võimalik iileööla-
Iliendäda. Teistes ÄalFrika riikides
võideldi koloniaalsiisteemi vastu,
nnille alt tuli rahvas vabastada^ kes
Ika vabalstati ja valged kas lahkusid
yõi jäjd arveštamatuks vähemis-seks
ja nüüd on tulemuseks poliitiline
kaos, kus üks suguharu võitleb
teise yastu, kuna lood
irahyustunne^;
. SeDetõttu
näinud sellises
:MaliIdku lahendust :]Lõuna-AafdE(a°
fle, Ims valgete elanike riik on va-
Mem kui hUjem suma elama asi-jnud
mustade üluskonnad. Igale,
valgetega võrdse hääleõiguse andmisega,
kaotaksid valged kõik õigused
Ja vastavalt senistele aafrika
kogemusile, ka varandused ja kodud
ning aliemele asuks mustade
valitsus, kes oma seni saadud toetuse
ja ideed on suures osas Isaa-mud
kommunistidelt. Viimase meeleheaks
ei Üle tal enesel praegu
midagi teha Lõuna-Aafrika küsimuse
lahendamiseks, tsest väga südikalt
aitavad talle maiuspala ette-valmistada
senised äiitikommunist-
Ikud riigid, nende hulgas ka Ka-
Eiada ja terve rida maailma vaimu-
^•pkke.V-:-v;,/-
Kui lääne ajalehtedes on lehe-li^
lgede viisi kirjeldus! M
rika poolt kasutatavate surveya"
hemdite kasitaiusest EEanistade vastu,
felis väga vähe kujutatakse
neist N. Liidu ajalehtedes.' Nenditakse
yaid mõnda rahutust.
Y LÕmia-Aafrikas loodeti, et
ter Botha kõnes on valitsuse otsus
läbirääkimiste alustamiseks mustade
juhtidega LÕma-Aafrika tuleviku
otsustamiseks. Valstupidi lootustele
pidid kõnega kõik mustade
Juhtide soovid kokku varisema ja
lääne riigipead pettuma. Kuid läänemaailma
tugev opositsioon on
hoopis tugevdanud Lõuna-Aafrika
valitsuse seisukohti ja: nad on lubanud
-ise oma asju korraldada,
müleks ei vajata teiste riikide abi.
Oma koiieis Botha ütles, et ta
on valmis rääkima, täpselt määrit-lemata
mustade juhtidega, aga ei
teinud mingeid järeleandmisi mustade
enanmsele, lükates tagasi
võrdse vaÜmisÕigDse mustadele,
ega pole ette näha ühtki sammu
apartheidist loobumiseks. Ta näeb
mustadele grupiti valitsemisel osavõtmist
ja sellisena ka kõrgemiai
vaÜtsustasemeL- Kuid sellest |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-22-02